2-20-17502/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-20-17502/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
28. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-17502
Tsiviilasi
I. B.’i (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast
pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise
menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik I. B. (pankrotis, isikukood: xxx, e-post: xxx)
Pankrotihaldur Eve Selberg (Advokaadibüroo CLARUS
OÜ, asukoht Tartu mnt 50, 10115 Tallinn, e-post:
eve@clarusab.ee)
Kohtumääruse resolutsioon
1. Lõpetada võlgniku I. B. (pankrotis, isikukood: xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast
pankroti väljakuulutamist.
2. Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku I. B. (pankrotis) pankrotimenetluses:
Võlausaldaja
Tunnustatud nõude summa (eurodes)
X OÜ
1 956,28
X AS
2 762,05
OÜ X (esindaja X OÜ)
2 549,77
X (esindaja X OÜ)
76,92
X AS
262,08
X AS
677,24
X OÜ
3 015,49
X OÜ (esindaja X OÜ)
3 621,44
X OÜ
2 100,58
Kokku
17 021,85
3. Võlgnik I. B. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
4. Vabastada pankrotihaldur Eve Selberg pankrotihalduri kohustustest I. B. (pankrotis)
pankrotimenetluses.
5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku I. B. (pankrotis) kanda.
6. Määrata I. B. (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg tasuks 390 eurot, millele lisandub
käibemaks summas 78 eurot, kokku 468 eurot.
2
7. Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 390 eurot, millele lisandub
käibemaks summas 78 eurot, kokku 468 eurot. Väljamakse teostada Advokaadibüroo CLARUS
arvelduskontole nr EExxx.
8. Määrus saata resolutsiooni punkti nr 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9. Algatada võlgniku I. B. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja
kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172.
10. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise
kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab
ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks
kord aastas.
11. Avaldada teade võlgniku I. B. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva
jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2
kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta
menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163
lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Asjaolud
Harju Maakohtu 04.03.2021 määrusega kuulutati välja I. B. pankrot. Pankrotihalduriks määrati
Eve Selberg. Võlgniku pankrotihaldur esitas 01.12.2021 kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku.
Jaotusettepaneku kinnitas kohus 03.12.2021 määrusega, mis jõustus 12.01.2022.
Pankrotihaldur on esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:
Võlgnik õppis xxx turismikorraldajaks. Võlgniku pangakontole laekub Sotsiaalkindlustusametilt
peretoetus 60 eurot kuus. Võlgnikul on üks alaealine laps: A. B. (isikukood xxx). TMS § 132 lg 1
kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust ja
TMS § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab üleval teist isikut, suureneb mittearestitav summa 1/3
võrra palga alammäärast kuus. Võlgniku sissetulekust laekumised pankrotivarasse puuduvad. Muu
vara võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puudub.
Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara
välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole.
Pankrotimenetlusega
seotud
väljamakseid
I.
B. pankrotimenetluses
ei
ole
tehtud.
Pankrotimenetlusega seotud bürookulud on kantud pankrotihalduri vahenditest.
Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub.
Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt
saada olev vara.
Pankrotihaldur
on
pankrotimenetluse
läbiviimisel
lähtunud
Eesti
Vabariigis
kehtivast
pankrotiseadusest ning I. B. võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara
puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada.
Pankrotihaldur on suhelnud kohtutäiturite, võlgnikuga, koostanud võlausaldajate nimekirja esitanud
kohtule selle kinnitamiseks. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule pankrotiseadust.
Iga võlausaldaja nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud:
Võlausaldaja
Tunnustatud nõude summa (eurodes)
3
X OÜ
1 956,28
X AS
2 762,05
OÜ X (esindaja X OÜ)
2 549,77
X (esindaja X OÜ)
76,92
X AS
262,08
X AS
677,24
X OÜ
3 015,49
X OÜ (esindaja X OÜ)
3 621,44
X OÜ
2 100,58
Kokku
17 021,85
Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.
Käesolevas pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks
täies ulatuses, pankrotihalduri tasuks ja bürookuludeks, mistõttu tuleks pankrotimenetlus vastavalt
PankrS § 158 lõpetada raugemise tõttu.
Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua X
OÜ äritegevuse ebaõnnestumise ja võlgniku poolt X OÜ kohustuste käendamise, samuti
kergemeelse kiirlaenude võtmise. Tulenevalt ülaltoodust on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
PankrS § 162 lg 3 mõttes.
I. B. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on I. B.
kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta
kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 on võlgnik kohustatud
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. I. B.
õppis Rakvere Ametikoolis turismikorraldajaks ja on alates 11.02.2022 võetud töötuna arvele Eesti
Töötukassas, seega täidab ta PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on palunud ennast määrata
usaldusisiku kohustusi täitma.
Kohtumääruse põhjendused
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg
4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse
mraugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja
pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui
võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu
deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded
võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.
Kohus on teinud 09.03.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku (pankrotis)
võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu
deposiitkontole 800 eurot tähtajaga 23. märts 2022. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks
deponeeritud ei ole.
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja
hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti
väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja
pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole
tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana
käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg
3 tähenduses.
Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud
nõude osas täitedokumendiks. I. B. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei
esitanud.
4
PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei
tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Eve Selberg võlgniku I. B. (pankrotis) pankrotihalduri
kohustustest.
PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1.
veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55
lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse §
3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132
lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus
pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus
halduri tasu arvestamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.
Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud
halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on
kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude
katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja
kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada
haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete
mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise
aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja
taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste
hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 390 eurot, millele lisandub käibemaks summas
78 eurot, kokku 468 eurot.. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning
kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Viidatud tasu suurusega on nõustunud ka
võlgnik. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri töötasuks 390 eurot, millele lisandub
käibemaks summas 78 eurot, kokku 468 eurot..
PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus
pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse
kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku I. B.’i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu,
siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi. PankrS §
65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud
menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses
ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 390
eurot, millele lisandub käibemaks summas 78 eurot, kokku 468 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest
menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 468 eurot.
PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele
vastuväite. I. B. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest
vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis
takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab
kohus, et tuleb algatada võlgniku I. B. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,
nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige
juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on
veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja
5
kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik
oma kohustusi täidab.
Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta
esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma
usaldusisiku ülesandeid.
Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt
jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS §
172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande
ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1
kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja
tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja
usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS
§ 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud
tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude
maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid
arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle
andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise
kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning
milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma
kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne
kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse
ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liili Lauri
Kohtunik