4-22-944/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.märts 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-944 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi Maivi Lehise kaebus PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi tegevusele väärteoasjas nr 2610,21,003524 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: Maivi Lehis isikukood 46806146532; elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-posti aadress xxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: PPA Lõuna prefektuur (e-post: louna@politsei.ee) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kaebus jätta rahuldamata.

2. Määrus saata kaebajale ning kohtuvälisele menetlejale.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja menetluse käik

24.08.2021 on PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnas alustatud väärteoasjas nr 2610,21,003524 menetlust KarS § 266 lg 1 tunnustel seoses järgmise sündmusega. 23.07.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on ära lõhutud G. T. xxxxxxxx poolt tema metsa pääsemist piirav metsateele kahe puu vahele paigutatud tõkkepuu ja sõidetud traktoriga läbi. Väidetav tõkkepuu lõhkuja ja traktoriga läbisõitja on Maivi Lehis.

Küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokollist nähtuvalt on Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik U. P. 23.07.2021 küsitlenud G. T. seoses politseile tehtud väljakutsega xxxxxxx kinnistule xxxxx külas, kus ära oli lõhutud eelmisel päeval G. T. poolt oma metsateele paigutatud tõkkepuu. G. T. väitel nägi ta metsast traktoriga välja sõitmas Maivi Lehist.

24.08.2021 on Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi väärteomenetleja J. S. G. T. tunnistajana üle kuulanud. G.T. ütluste kohaselt paigaldas ta 22.07.2021 hommikul oma metsa metsateele kahe puu vahele tõkkepuu, et võõrad ei saaks metsas liikuda, kuna on suur tuleoht. 23.07.2021 kella 13.00 ajal nägi G.T. , et metsast sõidab välja traktor, mida juhtis

2 (7) Maivi Lehis. Koheselt metsa minnes selgus, et G.T. paigaldatud tõkkepuu on eemaldatud ja kuhugi ära visatud. M.Lehis kasutas G.T. kinnistu metsateed läbisõiduks ja eemaldas tõkkepuu G.T. tahte vastaselt.

25.08.2021 on väärteomenetleja J.S. väljastanud Maivi Lehisele kutse ilmuda menetlusaluse isikuna 2.09.2021 kella 10.00 Põlvas asuvasse politseimajja. Seejärel on kuni 2021aasta detsembrini toimunud e-kirjavahetus välja selgitamaks asjaolu, kas M.Lehisel on käesolevas menetluses kaitsja või mitte, mille tulemusena on selgunud, et riigi õigusabi andmise korras M.Lehisel siiski kaitsjat ei ole. 10.01.2022 on J.S. M.Lehisele väljastanud uue kutse ilmuda käesolevas väärteoasjas menetlusalusena isikuna 19.01.2022 kell 10.00 Põlvas asuvasse politseimajja.

19.01.2022 esitas menetlusalune isik Maivi Lehis kohtuvälisele menetlejale taotluse väärteoasja edasiseks menetlemiseks tema eluvõi asukoha järgses politseiasutuses, kuna ta on Tartu linna kodanik. Oma väite tõendamiseks esitas M.Lehis ka rahvastikuregistri väljavõtte, mille kohaselt Maivi Lehise elukoht on xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx. Lisaks taotles M.Lehis ametnik J. S. taandamist väärteoasja nr 2610,21,003524 menetlemisest, kuna J. S. on G. T. sõber/sugulane ega ei saa menetluse läbiviimisel olla erapooletu.

26.01.2022 jättis PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi väärteomenetleja J. S. oma määrusega M.Lehise taotlused rahuldamata.

Maivi Lehis esitas 07.02.2022 kaebuse Lõuna Prefektuurile kohtuvälise menetleja tegevuse peale seoses väärteomenetleja J. S. poolt 26.01.2022 koostatud taotluse rahuldamata jätmise määrusega. Kaebuses taotletakse väärteoasja menetlemist isiku elukoha järgi, kohtuvälise menetleja ametniku J. S. taandamist väärteomenetlusest.

11.02.2022 PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi juhtivuurija S. S. määrusega jäeti menetlusaluse isiku Maivi Lehise 7.02.2022 kaebus rahuldamata täies ulatuses.

14.02.2022 esitas M.Lehis Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse ( mida täiendas veel 21.02.2022) PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi juhtivuurija S. S. 11.02.2022 määrusele, paludes kõrvaldada õiguste rikkumised või alternatiivselt tunnistada isiku õiguste rikkumist. Kokkuvõtlikult heitis M.Lehis kohtuvälisele menetlejale endiselt ette, et väärteoasja ei menetleta menetlusaluse isiku elukoha järgi ning väärteomenetleja J. S. pole menetlusest taandatud. M.Lehis palub kõigi G.T. kinnistu läbimisega seoses algatatud väärteomenetluste lõpetamist. Selle võimatuse korral menetluse suunamist M.Lehise elukohajärgsesse uurimisasutusse.

Tartu Maakohtu 25.02.2022 määrusega asjas 4-22-541 jäeti M.Lehise kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et väärteoasja menetletakse käesoleval ajal õigesti VTMS § 12 lg 1 alusel väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. Kuigi VTMS § 12 lg 2 kohaselt võidakse asja menetleda ka menetlusaluse isiku elukoha järgi, pole see menetlusökonoomilistel kaalutlustel käesoleval juhul põhjendatud. Ka leidis kohus, et puudub alus väärteomenetleja J. S. taandumiseks või taandamiseks ning taandamistaotluse võis ta ise lahendada.

3 (7)

Väärteoasja toimikust nähtub, et paralleelselt eelnevalt kirjeldatud väärteomenetleja taandamise menetlusega ja kaebemenetlusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale alustas kaebaja uut väärteomenetleja taandamise menetlust ja kaebemenetlust eelmisega võrreldes samadel asjaoludel ning samadel alustel, esitades ka samu taotlusi. 7.02.2022 on J.S. M.Lehisele väljastanud uue kutse ilmuda käesolevas väärteoasjas menetlusalusena isikuna 17.02.2022 kell 9.00 Põlvasse väärteomenetleja J.S. juurde. Kutse väljastamisega samal päeval s.o 7.02.2022 esitas Maivi Lehis kohtuvälisele menetlejale uue taotluse väärteoasja edasiseks menetlemiseks tema eluvõi asukoha järgses politseiasutuses s.o Tartus. Samuti esitas ta uuesti taotluse väärteomenetleja J. S. taandamiseks, kuna viimane on kannatanu lähedane sõber ega saa olla menetluse läbiviimisel erapooletu.

14.02.2022 jättis PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi väärteomenetleja J. S. oma määrusega M.Lehise taotlused rahuldamata. Väärteomenetleja asus seisukohale, et kuna Maivi Lehisega seoses on Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi menetluses antud väärteoasjale lisaks veel 3 mahukat ja keerukat väärteomenetlust, ei ole otstarbekas väärteoasja menetlemise kohta muuta. Lisaks kinnitas ametnik J. S. , et tal puudub igasugune sugulus-, tutvussuhe GT. ning on tunnistajaga kokku puutunud ainult menetlustoimingute tegemisel.

M.Lehis esitas 28.02.2022 kohtuvälise menetleja juhile kaebuse väärteomenetleja J. S. 14.02.2022 määruse peale. Kaebuses taotletakse väärteoasja menetlemist isiku elukoha järgi, kuna Kagu politseijaoskonda tulek põhjustab talle menetluskulusid. Ka on alust kahtlustada menetleja J.S. erapoolikut ja kannatanut soosivat hoiakut ning viha menetlusaluse isiku vastu. G.T. on üritanud M.Lehisele süüks arvata mitmeid süütegusid ja menetlusi on algatanud üks ja sama menetleja J.S. . Juhtumisi pealtkuuldud telefonikõned jm viitavad J.S. sõbrasuhetele G.T. Kuna kaebajal on õnnestunud filmida menetleja J.S. viibimist G.T. kinnistul familiaarses õhkkonnas ja ta saatis selle video sisekontrolli büroole distsiplinaarjuurdluseks, on menetlusalusel isikul alust arvata, et J.S. soovib lisaks G.T. soosimisele ka M.Lehisele isiklikult kätte maksta. Omavoli ja kättemaksu vältimiseks tuleb väärteoasja menetleda kaebaja elukoha järgi. Kaebaja psüühiline tervis ei võimalda J.S. ühte ruumi jäämist ja viimase poolt ülekuulamist. M.Lehis taotleb jätkuvalt kohtuvälise menetleja ametniku J. S. taandamist väärteomenetlusest. Kaebaja leiab ka, et kõik vaidlusaluse tee läbimisega seotud väärteomenetlused tuleb lõpetada, kuna see küsimus on juba lahendatud või lahendamisel kohtumenetlustes.

10.03.2022 PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi juhtivuurija S. S. määrusega on M.Lehise kaebus jäetud uuesti rahuldamata. Juhtivuurija on nõustunud väärteomenetleja J. S. põhjendustega ja leidnud, et kuna antud tegu on toime pandud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, tunnistajad elavad Põlva maakonnas, siis lähtudes menetlusökonoomikast ei ole otstarbekas väärteoasja saatmine Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnale edasiseks menetlemiseks. Menetlusalune isik leiab ekslikult, et VTMS § 12 sätete kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud menetlusalluvust muutma. Seadusandja on andnud sellise võimaluse, mitte kohustuse.

Lisaks leidis kohtuvälise menetleja juht, et J. S. oli õigus otsustada iseenda taandamata jätmine VTMS § 26 lg 4 alusel. Kohtuvälise menetleja ametniku juhil puuduvad faktilised andmed, et väärteomenetleja J. S. oleks sugulusvõi sõprussuhtes G. T. Samuti puuduvad teadaolevalt asjaolud, mis takistaks J. S. igakülgselt ja objektiivselt viia läbi väärteoasja menetlust. Samuti ei ole VTMS § 25 lg 3 kohaselt lubatud väärteoasja menetlemisest põhjendamatult taanduda.

4 (7) Kohtuvälise menetleja ametniku J. S. viibimine G. T. kinnistul oli seotud menetlustoimingu läbiviimisega. Kaebaja väited selle kohta, miks ta ei saa J.S. ühes ruumis olla, on üldsõnalised ja otsitud. Seoses M. Lehise etteheitega, et taandamise taotluse rahuldamata jätmise määruse on teinud sama isik, leiab juhtivuurija, et J. S. oli õigus ja ka kohustus koostada menetlusaluse isiku 7.02.2022 esitatud taotlusele vastusdokument, kuivõrd antud väärteoasi on tema menetluses. Tegemist ei olnud kaebusega VTMS § 76 mõistes. Seega ei ole taotluse rahuldamata jätmise määruse koostamisega väärteomenetleja J. S. poolt rikutud menetlusalase isiku M. Lehise õigusi väärteomenetluses.

Ka leiab kohtuvälise menetleja juht, et antud asjas pole kogutud veel kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid. Alles peale kõigi vajalike menetlustoimingute tegemist saab kohtuväline menetleja otsustada, kas esinevad alused menetluse lõpetamiseks või on alust kedagi süüteo toimepanemises süüdistada ja karistada.

20.03.2022 esitas M.Lehis Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteoasjas nr 2610,21,003524. M.Lehise kaebuse sisust nähtuvalt ei nõustu ta juhtivuurija S. S. 10.03.2022 määrusega. M.Lehis palub lõpetada antud väärteoasja menetlemise Kagu politseijaoskonnas, kuna kõik tõendid on fabritseeritud, tegu on valesüüdistuse ja kiusuga. M.Lehis palub kõrvaldada õiguste rikkumised või alternatiivselt tunnistada isiku õiguste rikkumist. Kokkuvõtlikult heidab M.Lehis kohtuvälisele menetlejale endiselt ette, et väärteoasja ei menetleta menetlusaluse isiku elukoha järgi ning väärteomenetleja J. S. pole menetlusest taandatud.

M.Lehis leiab, et väärteoasja nr 2610,21,003524 tuleb menetleda menetlusaluse isiku elukoha järgi s.o xxxxxx. Eelkõige soovib M.Lehis menetlusalluvuse muutmist põhjusel, et on alust kahtlustada menetleja J.S. erapoolikut ja kannatanut soosivat hoiakut ning viha menetlusaluse isiku vastu. Vaenulikult meelestatud menetleja meelevalla alla lukustatud ruumi sattudes, võimaluseta olukorrast eemalduda, toob kaasa menetlusaluse isiku psüühilise seisundi kiire halvenemise. J.S. on kaebajat telefonitsi ahistanud, alandanud, lolliks sõimanud. Kaebaja tervis on saanud juba varasemalt kahjustada G.T. sugulase rünnaku tagajärjel. G.T. on üritanud M.Lehisele süüks arvata mitmeid süütegusid ja menetlusi on algatanud üks ja sama menetleja J.S. . Juhtumisi pealtkuuldud telefonikõned jm viitavad J.S. sõbrasuhetele G.T. Kuna kaebajal on õnnestunud filmida menetleja J.S. viibimist G.T. kinnistul familiaarses õhkkonnas ja ta saatis selle video sisekontrolli büroole distsiplinaarjuurdluseks, on menetlusalusel isikul alust arvata, et J.S. soovib lisaks G.T. soosimisele ka M.Lehisele isiklikult kätte maksta. J.S. võib mõjutada ka teisi samas jaoskonnas töötavad isikuid.

Maivi Lehis ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna lisaks käeolevale väärteoasjale on menetlusaluse isikuga seotud veel 3 väärteoasja, mille toimumiskohad on xxxxx külas, xxxxxxxxxxxxx, siis ei ole otstarbekas väärteoasja menetlemise kohta muuta. Kaebaja leiab, et selline põhjendus on ainetu ja ennast õigustav. Iga väärteoasi on erinev ning nende ühendamine või ühiselt uurimine ei ole võimalik. Samuti on arusaamatu ka käesolevaga menetlusaluse isiku potentsiaalne roll teistes väärteoasjades. Ainuüksi teiste väärteoasjade olemasolu ja aktiivne menetlemine ei anna aluseks jätta menetlusaluse isiku taotlus rahuldamata. Kuivõrd menetlusalune isik elab xxxxxx, tekivad talle täiendavad kulud võimalike menetlustoimingute tegemisel Kagu politseijaoskonnas. Üksnes lakooniline järeldus menetlusökonoomikast ei saa olla piisavaks põhjenduseks.

5 (7) Lisaks on kaebaja seisukohal, et kohtuvälise menetlejal J. S. tulnuks ennast taandada käesoleva väärteoasja menetlemisel. Ainuüksi menetleja J. S. kinnitustest/ütlustest lähtuvalt ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele ja välistada menetleja isiklikud huvid antud asjas. Kohtuväline menetleja on rikkunud sellega uurimiseja põhjendamise kohustust ning see on antud juhul käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Selline kohtuvälise menetleja ühekülgne tõendite hindamine on lubamatu ja juba ette kujunenud eelarvamusest lähtuv. See omakorda on viinud olukorrani, kus kohtuväline menetleja on jätnud sisulise käsitluseta menetlusaluse isiku püstitatud versiooni toimunust. Arvestades, et taandamine puudutab menetlejat J. S. isiklikult, ei ole ainult temalt hinnangu küsimine ja teiste tõendite uurimata jätmine õigustatud. Sellises olukorras peab avaldatusse suhtuma kohtuväline menetleja kriitiliselt ja need üle kontrollima.

Kõiki ridamisi alustatud väärteomenetlusi on alustanud ja nendega seotud taotlusi on läbi vaadanud ning rahuldmata jätnud sama ametnik J.S. , kelle tegevuse peale kaebused on esitatud. Sellises olukorras ei saa süüteomenetlused olla erapoooletud ega õiglased.

Kaebaja leiab ka, et kõik vaidlusaluse tee läbimisega seotud väärteomenetlused tuleb lõpetada, kuna see küsimus on juba lahendatud või lahendamisel kohtumenetlustes. Nii on juba Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2010 otsuses 3-10-150 märgitud, et kinnistul läbival teel liikumist ei või takistada. Käesoleval ajal on kohtu menetluses tsiviilasi 2-21-20085.

Kohtumääruse põhjendused

VTMS §-s 78 lg 1 on sätestatud, et kui isik ei nõustu § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Maivi Lehise 20.03.2022 kaebus on esitatud tähtaegselt. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

Nagu kohus eespool leidis, on kaebaja paralleelselt eelmise väärteomenetleja taandamise menetlusega ja kaebemenetlusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale alustanud uut väärteomenetleja taandamise menetlust ja kaebemenetlust eelmisega võrreldes samadel asjaoludel ning samadel alustel, esitades ka samu taotlusi. Kohtu arvates on kaheldav sellise menetlusliku käitumise otstarbekus. Esiteks ei peata kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine VTMS § 76 lg 5 kohaselt vaidlustatud tegevust. Teiseks on menetlusalusel isikul, juhul kui kohtuvälise menetleja otsusega teda tõesti süüdi tunnistatakse, see otsus võimalik vaidlustada kohtus VTMS § 114 sätete kohaselt. Kohtus toimub väärteoasja täies ulatuses arutamine, kus kontrollitakse kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( VTMS § 123 lg 2).

Samas tuleb nentida, et puudub väärteomenetluse seadustikust otsesõnu tulenev takistus esitada korduvaid taotlusi ja kaebusi. Seda ei sätesta ka kriminaalmenetluse seadustik, mille sätteid VTMS §-st 2 tulenevalt võib teatud juhtudel väärteomenetluses kohaldada. Olukorras, kus menetleja või kohus on kord juba menetlusosalise samasisulise taotluse või kaebuse lahendanud, oleks kõige otstarbekam selle läbi vaatamata jätmine. Seda näeb ette näiteks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3, mille kohaselt kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik

6 (7) ei näe ette teisiti. Kahetsusväärselt puudub sarnane säte süüteomenetlust reguleerivates seadustikes. Sarnast lähenemist ei ole peetud võimalikuks süüteomenetlustes kohaldada ka analoogia alusel. Nii on näiteks seoses karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotluste korduva esitamisega kohtupraktikas asutud seisukohale, et seadusest ei tulene õiguslikku alust jätta karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotlus läbi vaatamata põhjusel, et taotlus kattub oma sisult sama isiku poolt samas asjas varem esitatud taotlusega, mille kohus on jätnud rahuldamata. Sama isiku korduvate samasisuliste taotluste korral tuleb kohtul järgnevad taotlused sarnaselt esimesele taotlusele rahuldamata (mitte läbi vaatamata) jätta, kusjuures määruse põhistustes võib kohus piirduda viitega varasema samasisulise taotluse kohta tehtud määruse põhistustele (RKKKm 3-1-1-48-12, p 15.1). Seega tuleb kohtul ka M.Lehise 20.03.2022 kaebus sisuliselt lahendada.

Kaebaja soovib väärteoasja 2610,21,003524 lahendamist jätkuvalt tema elukoha järgi, milleks on xxxxxxxxxx. VTMS § 12 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses menetletakse väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. VTMS § 12 lg 2 sätestab, et menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema eluvõi asukoha järgi. Kohus jääb ka siinkohal asjas 4-22-541 25.02.2022 tehtud määruses avaldatud seisukoha ja põhjenduste juurde, et VTMS §-st 12 lg 2 ei tulene kohustust menetlusaluse isiku taotlusel menetlusalluvust muuta. Kohtuväline menetleja on põhjendanud M.Lehise alluvuse muutmise taotluse rahuldamata jätmist ning kohus nõustub nende põhjendustega.

Seoses kaebaja etteheidetega, et asja menetlemine Põlvas ei toimu erapooletult ning võib kahjustada tema tervist, samuti tekitab talle menetluskulusid, märgib kohus järgmist.

M.Lehis on oma kaebuses teinud ülevaate erinevatest sündmustest, mille menetlemine on M.Lehisele tundunud erapoolik ja mille tulemusena on kaebajal tekkinud arusaam, et Põlva maakonnas tegutsevad korrakaitseorganid kallutatud ja just tema suhtes vaenulikult meelestatud. Kohus ei saa selliste järeldustega nõustuda. Üksnes asjaolust, et üks või teine asi ei ole lahenenud alati kaebajale meelepäraselt, ei saa teha järeldust, et korrakaitseorganid soosivad G.T. ja kiusavad kaebajat. Ka asjaolust, et erinevaid asju on menetlenud sama menetleja s.o J.S. , ei saa teha järeldust, et viimasel on eriline huvi asja vastu. Kes ja milliseid asju menetleb, sõltub asutuse sisesest töökorraldusest. Nii on ka näiteks ka kohtus. Ka M.Lehise eelmist ja käesolevat kaebust lahendab sama kohtunik kuna kehtiva Tartu Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt kuuluvad sellised asjad jagamisele just antud kohtunikule.

Kaebaja poolt avaldatust tuleneb, et kardab väärteomenetleja J. S. kahekesi lukustatud ruumi jäämist. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et politseiametnikud teevad vabaduses viibivate isikutega menetlustoimingud lukustatud ruumides. Menetlusaluse isikuna on M.Lehisel õigus, et menetlustoimingu juures osaleks tema kaitsja. Seega juhul, kui M.Lehis ei soovi menetlustoimingus üksinda osaleda, tuleks tal kaaluda kaitsja leidmist.

Kohus ei sea kahtluse alla, et seoses vaidlusaluse väärteoasja menetlemisega Põlvas võivad xxxxxx elavale isikule tekkida kulud ( eelkõige sõidukulude näol). Kohtu arvates ei anna menetlusalusel isikul võimalike kulude teke alust asja ilmtingimata menetleda tema elukoha järgi. Sellisel juhul võivad kulud tekkida jällegi mõnel teisel asjasse puutuval Põlva maakonnas elaval isikul. Kaebaja on oma kaebuses viidanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajas menetluses olevale asjale 2-21-20085. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel teada, et viidatud asjas on M.Lehis hagis kinnitanud, et talle kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu läheduses asuv xxxxxxxx-xxxxxxxxx kinnistu

7 (7) ja ta rendib seal piirkonnas veel kahte kinnistut. Ka tegeleb M.Lehis enda väitel seal ratsamatkade korraldamisega. Seega on kaebaja nii oma kinnistu kui tegevusala kaudu tihedalt seotud ka Põlva maakonnaga, mistõttu viibib eelduslikult sageli ka oma kinnisasjal. Nimetatud asjaolude valguses on pigem otsitud kaebaja soov menetleda väärteoasja nimelt xxxxxx oleva elukoha järgselt.

Kaebaja leiab, et väärteomenetleja J. S. tulnuks käesolevast menetlusest ennast taandada. VTMS § 25 lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab kohtuvälise menetleja ametnik taanduma, kui ta on menetlusaluse isiku lähedane, kelleks on alanevas ja ülenevas joones sugulane, külgjoones esimese ja teise ringi sugulane või kui ta on või on olnud menetlusaluse isiku esimese ringi hõimlane, lapsendaja või lapsendatu või abikaasa; on varem menetlenud sama väärteoasja; muul põhjusel ei saa olla erapooletu. VTMS §-s 26 lg 1 on sätestatud, et kui kohtuvälise menetleja ametnik ei ole taandunud VTMS § 25 lõikes 1 sätestatud taandumisalusel, võib menetlusosaline esitada tema taandamise taotluse. Praegusel juhul tugineb kaebaja sisuliselt VTMS §-s 25 lg 1 p 3 toodud taandumisalusele.

Kohus jääb ka siinkohal asjas 4-22-541 25.02.2022 tehtud määruses avaldatud seisukoha ja põhjenduste juurde, et puudub piisav alus väärteomenetleja J.S. taandamiseks. Ka seoses kaebaja etteheitega, et taandamistaotluse on lahendanud J.S. ise, jääb kohus asjas 4-22-541 25.02.2022 tehtud määruses avaldatud seisukoha ja põhjenduste juurde.

Seoses M.Lehise 20.03.2022 kaebuses esitatud taotlusega lõpetada käesoleva asja menetlemine, märgib kohus järgmist. Menetluse praeguses staadiumis puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks väärteoasjas nr 2610,21,003524. VTMS § 31 lg 1 kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Asjas pole kogutud veel kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid ( näiteks on üle kuulamata isegi veel M.Lehis). Tõepoolest nähtub väärteoasja toimikus olevatest tõenditest, et xxxxxxx kinnistut läbiva tee osas on vaidlusi olnud ka varem. Kaebaja viidatud tsiviilasjas 2-21-20085 on käimas vaidlus ka käesoleval ajal. Vaidluste teke viitab asjaolule, et tegemist ei ole ilmselt üheselt ja lõplikult lahendatud olukorraga. Üksnes asjaolust, et kohus on M.Lehise hagi menetlusse võtnud, ei saa teha järeldust, et kohus on hageja väidete ja nõuetega nõustunud. Edasiste menetlustoimingute tegemise käesolevas väärteoasjas (kas saab menetluse lõpetada või on alust kedagi süüteo toimepanemise süüdistada ja karistada) saab otsustada kohtuväline menetleja peale kõigi tõendite kogumist.

Kohtu arvates pole menetleja menetlusvõi materiaalõigust ebaõigelt kohaldanud ja Maivi Lehise õigusi ja vabadusi rikkunud, mis võiks kaasa tuua vastuvõetud menetlusotsustuse muutmise või tühistamise. Eeltoodu ja VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel jätab kohus Maivi Lehise kaebuse rahuldamata.

Vastavalt VTMS § 191 p-le 12 ei ole käesolev määrus vaidlustatav määruskaebe korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg