3-22-286/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-286

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-286.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määrus

muutmata.

3. Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte

ajavahemiku 01.02.–24.02.2022 kohta.

4. Rahuldada X menetlusabi taotlus menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise

kulude kandmisest vabastamiseks osaliselt. Vabastada ta ringkonnakohtu määruse

tõlkimise kulude kandmisest. Menetlusabi taotlus jääb rahuldamata osas, milles X taotleb

Tallinna Vangla 09.02.2022 ja 16.02.2022 vastuste tõlkimist vene keelde. Muus osas jätta

menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kohustas 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6 seoses koroonaviiruse

massilise nakatumise ohu suurenemisega alates 27.01.2022 kinnisesse vanglasse paigutatud

vaktsineeritud vahistatuid ja kinnipeetavaid kandma kambris vanglaametniku sisenemisel ja

väljaspool kambrit liikumisel vangla väljastatud kaitsemaski (p 1). Käskkirjas sätestati ka

kaitsemaski kandmise kord ning selle kandmisest keeldumise tagajärjed (p 2).

2. Tallinna Vangla kohustas 31.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 koroonaviiruse nakkusohu

leviku tõkestamiseks kinnises vanglas paiknevaid vaktsineeritud kinnipeetavaid kandma

kambris vanglateenistujaga kokkupuutel, väljaspool kambrit liikumisel ning jalutusboksis ja -

3-22-286

2(5)

hoovis viibimisel vangla väljastatud kaitsemaski. Käskkirjas sätestati, mis tingimustel võib

kaitsemaski jalutusboksis või -hoovis eemaldada, kaitsemaski kandmise kord ning selle

kandmisest keeldumise tagajärjed (p 2.1). Käskkirja kohaldati tagasiulatuvalt alates

28.01.2022. Õigusselguse huvides tunnistati 26.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/6 kehtetuks (p 5).

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.02.2022 taotluse, milles palus kohaldada esialgse

õiguskaitset seoses Tallinna Vangla 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6. Taotluse järgi ei

tõlgitud talle käskkirja. Kuna ta ei tea selle põhjendusi, ei saa ta seda ka vaidlustada. Taotlejalt

nõutakse kontrollkäikude ajal maski kandmist, kuid see ei ole mõistlik, sest ta on kaks korda

vaktsineeritud, viibib kinnises kambris üksinda ja kontaktid puuduvad. Viirust saavad levitada

vanglateenistujad, kes ei pea tema kambrisse sisenema, kui on oht sellega viirust levitada. Kui

taotleja maski kandmisest keeldub, algatatakse distsiplinaarmenetlus. Taotlejal on õigus

otsustada, kas ta soovib haigeks jääda ja surra. Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud

menetlusabi taotlus taotluselt tasutavast riigilõivust, menetlusdokumentide ja kohtulahendite

tõlkimise ja muude kohtukulude kandmisest vabastamiseks.

4. Tallinna Vangla kehtestas määruse p-des 1 ja 2 kirjeldatud piirangutega sarnased piirangud

08.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/16 tagasiulatuvalt alates 04.02.2022 (eelkõige p-d 2.2 ja 3.6).

Õigusselguse huvides tunnistati 31.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/9 kehtetuks.

5. Tallinna Vangla vastas 09.02.2022 kohtunõudele, et ei tuvastanud ühtegi X pöördumist, mis

oleks seotud 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6.

6. Tallinna Vangla selgitas 16.02.2022 vastuses täiendavalt, et taotleja on esitanud pöördumisi,

kuid kuna need on võõrkeelsed ja ta pole andnud nõusolekut nende tõlkimiseks, kuigi tal on

raha tõlkimise eest tasumiseks, siis puudub teave, kas ta on esitanud vaideid nakkusohu leviku

tõkestamise eesmärgil vastu võetud käskkirjade peale. Tõlkimise eest tasumist ei saa vältida

enda varatuks muutmisega. Taotleja on keeldunud eesti keele õppimisest 2012. aastast, samuti

eesti keele oskuse testimisest. Isik on vaktsineeritud kahel korral ning seda kinnitav tõend

kehtib kuni 08.03.2022. Ta ei ole taotlenud tõhustusdoosi tegemist. Isiku COVID-19 kiirtest

osutus 09.02.2022 positiivseks. Ta ei kuulu tüüpiliselt riskigruppi. Taotleja on korduvalt jätnud

täitmata valvurite korraldused kanda maski. Inspektor-kontaktisik selgitas 02.02.2022 taotlejale

suuliselt 26.01.2022 ja 31.01.2022 käskkirjade sisu, 08.02.2022 käskkirja tõlkimist ei ole ta

soovinud.

Vangla palus samas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vanglal on teenistujate ja

kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida nende õigusi kõige paremini kaitsvad

abinõud. Piirangud vastavad eesmärgile, ei riiva inimväärikust ega moonuta teiste õiguste ja

vabaduste olemust. Piirangud vaadatakse üle iganädalaselt. Kambrisse sisenemine on vajalik,

et tagada kinnipeetava üle järelevalve (vangistusseaduse § 66). Viiruse leviku tõkestamise vastu

on suur avalik huvi. Teenistujate ja kinnipeetavate massiline nakatumine ohustab vangla

toimepidevust ning raskendab hädavajalike toimingute tegemist (järelevalvet, saatmist,

toitlustamist, hädakutsetele reageerimist vms). Kui 26.01.2022 seisuga oli nakatunud 21

teenistujat ja 5 kinnipeetavat, siis 15.02.2022 seisuga 44 teenistujat ja 113 kinnipeetavat.

Vangla teenistujad kannavad maski/respiraatorit ning isiku- ja transpordipääsla kaudu

sisenejaid kontrollitakse termomeetriga. Palaviku kahtluse korral ja köha või muude

viirusnakkuse sümptomite korral ei lubata isikut vanglasse. Ka külalised peavad vanglasse

sisenemisel kandma maski.

7. Tallinna Halduskohus jättis 18.02.2022 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse ja

sellega seotud menetluslikud taotlused läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada kohtule vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

Vangla 09.02.2022 vastuse järgi ei ole taotleja esitanud 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6

seonduvaid pöördumisi. Seega puudub vaidemenetlus, mille käigus oleks esialgse õiguskaitse

3-22-286

3(5)

taotluse esitamine lubatav ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Nimetatud käskkirja osas

vaide esitamine oleks siiski üle kantav ka hilisematele samasisulistele käskkirjadele. Kui

tõlgendada taotlust kaebusena, tuleks see kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise

tõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

Käskkirja X-le tõlkimata jätmine ei tähenda, et ta oleks esitanud selle peale vaide. Käskkiri

tõlgiti hiljemalt 02.02.2022. Taotleja saab aru, mida temalt nõutakse, kuid ta ei nõustu maski

kandmisega. Kuna taotleja on korduvalt keeldunud maski kandmisest, sh tõenäoliselt on teda

selle eest distsiplinaarkorras karistatud (vt haldusasi nr 3-22-296), on tal ka piisav arusaam

vaide esitamisest. Taotleja ei soovi keeleoskuse kindlakstegemist ega täiendamist.

Taotlusel pole ka eduväljavaateid. Vanglal ja riigil on kohustus kaitsta taotleja elu ja tervist, sh

kui ta ise seda ei soovi (inimõiguste konventsiooni art 2 rakenduspraktika vanglates toimuvate

enesevigastamiste kohta). Maski lühiajalise kandmise kohustus ei ole intensiivne piirang (vt

Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-2585). Taotleja soov vältida maski kandmist

lühiajaliselt kontrollkäikude ajal ei kaalu üles vangla kohustust tagada vangla julgeolek, sh

kohustust teostada taotleja üle järelevalvet. Taotleja sattumine haiglasse koormab täiendavalt

haiglapersonali ja vanglateenistust. Haiglate ülekoormus või selle peatne saabumine on

üldteada. Vanglas nagu teistes hoonetes, kus viibib palju inimesi elukondlikult koos (haiglad,

hooldekodud, koolid), on suur risk nakatuda, mida kinnitab vanglas hetkel nakatunute arv ja

taotleja enda nakatumine.

8. X esitas Tallinna Halduskohtule 23.02.2022 avalduse, milles palus tõlkida halduskohtu

määrus ning Tallinna Vangla 09.02.2022 ja 16.02.2022 vastused vene keelde.

9. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.02.2022 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud

avalduse Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määruse peale.

Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. See tähendab, et taotleja ei

pea esitama vangla käskkirja peale kaebust (tegemist ei ole distsiplinaarmenetlusega) ega

taotlust vanglale. Võimalik, et kaebuse esitamine halduskohtule polegi hiljem vajalik.

Puuduvad tõendid, et käskkiri on taotlejale tõlgitud. Tema juures ei ole keegi käinud. Käskkirja

põhjendusi varjatakse. Taotleja ei valda eesti keelt. Maski kandmine ei aita viiruse levikut

tõkestada. Vangla nakatab kinnipeetavaid sihilikult ega osuta arstiabi. Taotleja vastustab maski

kandmist vaid kontrollkäikude ajal. Ka kinnipeetavatel peab olema vabadus valida, kas

vaktsineerida end või mitte, kuid kinnipeetavaid survestatakse vaktsineerima.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. X 28.02.2022 avaldust tuleb tõlgendada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu

18.02.2022 määruse peale. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse

esitamine

on

seaduse

kohaselt

lubatud

(HKMS

§

203 lg

1,

§ 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja

205 sätestatud nõuetele. Taotleja eesmärk on vabaneda maski kandmise kohustusest

kontrollkäikude ajal. Halduskohus lahendas selle eesmärgiga seotud esialgse õiguskaitse

taotluse 18.02.2022 määrusega, jättes taotluse läbi vaatamata. Eesmärgi saavutamiseks tuleb

taotleda halduskohtu 18.02.2022 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab

HKMS § 2 lg 4 alusel X tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks

lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida Tallinna Vangla seisukohta, vaid

arvestab vangla varasemate seisukohtadega. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel

üks ringkonnakohtunik.

3-22-286

4(5)

11. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse

tühistamiseks.

12. Esialgse õiguskaitse taotluse võib halduskohtule esitada muu hulgas pärast

haldusorganile vaide esitamist (HKMS § 249 lg 5). Sellisel juhul eeldab taotluse esitamine, et

haldusorganile on esitatud taotlusega seotud vaie. Praegusel juhul oleks taotlus järelikult

lubatav, kui taotleja on esitanud Tallinna Vanglale 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6

seonduva vaide. Kuna vangla vaatab piiranguid üle iganädalaselt, tuleks efektiivse õiguskaitse

tagamiseks lugeda vaie esitatuks ka hilisemate käskkirjade peale (vt Tallinna Ringkonnakohtu

18.01.2021 määrus nr 3-20-2267, p 11). Tallinna Vangla kinnitas 09.02.2022 vastuses, et X ei

ole esitanud 26.01.2022 käskkirja peale vaiet. Vangla 16.02.2022 vastusest nähtuvalt on ta

siiski esitanud venekeelseid pöördumisi, kuid kuna need on võõrkeelsed, siis vanglal puudub

ülevaade sellest, kas need on seotud 26.01.2022 käskkirjaga või mitte. Ringkonnakohus märgib,

et vaie tuleb lugeda esitatuks ka siis, kui tegemist on puudustega vaidega. Tulenevalt HKMS §

252 lg-st 1 ja § 50 lg-st 2 peab haldusorgan näitama vajalikku hoolsust vaide esitamise

kindlakstegemisel. Arvestades, et vaide esitamiseks on ette nähtud standardiseeritud vorm ning

käskkirja vaidlustamisel viidatakse selle väljaandmise kuupäevale ning haldusakti numbrile, ei

ole keeruline kindlaks teha, kas käskkirja peale on esitatud vaie. Kohtu uurimiskohustus

esialgse õiguskaitse menetluses ei tähenda, et halduskohus peab hakkama nõudma

haldusorganilt välja kõiki isiku pöördumisi teatud ajavahemikul ning ise hindama, kas ja

missuguse dokumendi puhul on tegemist vaidega (HKMS § 2 lg 2). Vaide esitamata jätmise

põhistamiseks piisab siiski haldusorgani kinnitusest. Taotlejal tuleb põhistada vaide esitamist.

Praegusel juhul ei ole taotleja väitnud, et ta oleks 26.01.2022 käskkirja peale vaide esitanud.

Pigem võib tema väidetest, sh määruskaebuses esitatud väidetest, järeldada, et ta ei ole seda

teinud. Nimelt on taotleja märkinud, et kuna talle ei ole käskkirja tõlgitud, siis tal ei ole võimalik

seda vaidlustada. Määruskaebusest nähtub ka arvamus, et ta ei pea enne esialgse õiguskaitse

taotluse esitamist esitama vaiet vanglale. Õige ei ole taotleja seisukoht, et vaide peab esitama

üksnes distsiplinaarkaristust kohaldavate käskkirjade peale. Eelnevast võib järeldada, et

esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitamise ajal puudus selles küsimuses vaidemenetlus ning

esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud HKMS § 249 lg-test 2 ja 5 tulenevalt lubatav. Kuna esialgse

õiguskaitse taotlus ei olnud lubatav, jättis halduskohus õigesti taotluse läbi vaatamata (HKMS

§ 55 lg 2).

13. Halduskohus ei pidanud taotlust lubatavaks, kuid hindas siiski selle põhjendatust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga võimaliku kaebuse eduväljavaadetele ning

erinevatele huvidele ja õigustele antava kaaluga ega korda neid seisukohti (HKMS § 203 lg 2,

§ 201 lg 4).

14. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et vangla on kinnitanud, et maski

kandmist nõudvad käskkirjad (26.01.2022 ja 31.01.2022) tõlgiti X-le suuliselt 02.02.2022. Selle

kohta tehti kanne vangiregistrisse. Kohtul puudub põhjus selle kinnituse tõelevastavuses

kahelda. 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 vaidlustamiseks oli suuline tõlkimine taotleja jaoks

piisav. Vangla 16.02.2022 vastusest nähtuvalt kirjutas taotleja käskkirja põhjendused käsitsi

üles, esitas vaide ning halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-22-69).

Taotlusest ja määruskaebusest võib ka järeldada, et taotleja mõistis, mida temalt nõuti ja mis

põhjusel.

Vanglal

on

kohustus

tagada

ohutud

töötingimused

ametnikele

ja

kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele

(nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17). Samal ajal toetavad erinevad

teadusorganisatsioonid ja -uuringud (nt ECDC, CDC, WHO, teadusnõukoda, teadusajakiri

Science) seisukohta, et maski kandmine on efektiivne meede koroonaviiruse leviku

tõkestamiseks. Lühiajaline maski kandmine ei riiva intensiivselt taotleja õigusi. Taotleja

õiguste riivet vähendab seegi, et piirangud vaadatakse üle iganädalaselt. Samas on suur avalik

3-22-286

5(5)

huvi vanglate toimepidevuse vastu ning meditsiinisüsteemi koormuse vähendamise vastu, mida

massiline koroonaviiruse levik ohustab. Seega kaalub avalik huvi üles taotleja õigused. Esialgse

õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud.

15. Kuna halduskohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt, oli õige jätta

menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks läbi

vaatamata. Taotluse võis jätta läbi vaatamata ka osas, milles X taotles muude kohtukulude

kandmisest vabastamist, sest ta pole selliseid kulusid välja toonud. Halduskohus oleks pidanud

sisuliselt lahendama menetlusabi taotluse menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise

kulude kandmisest vabastamiseks. Asja materjalidest nähtub siiski, et halduskohtu määrus

tõlgiti X-le vene keelde. Seega rahuldati menetlusabi taotlus osas, milles ta soovis halduskohtu

määruse tõlkimist.

16. X on taotlenud menetlusabi riigilõivust, menetlusdokumentide ja kohtulahendite

tõlkimise kulude ja muude kohtukulude kandmisest vabastamiseks ka määruskaebemenetluses.

Muu hulgas on ta soovinud Tallinna Vangla 09.02.2022 ja 16.02.2022 vastuste tõlkimist vene

keelde (HKMS § 172 lg 1).

17. Menetlusabi taotlus on põhjendatud osas, milles taotleja soovib ringkonnakohtu määruse

tõlkimist vene keelde. Ringkonnakohtul ei ole andmeid, mis osutaks, et taotleja oskab eesti

keelt sellises ulatuses, et ta mõistaks praegust määrust. Tema vanglasisese isikuarve väljavõte

kinnitab, et määruse tõlke saamiseks vajalikud kulud ületaksid tema keskmist kahekordset ühe

kuu sissetulekut HKMS § 112 lg 1 p 1 mõistes. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide

juurde X vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.02.–24.02.2022 kohta. HKMS § 111 lg

4 järgi ei hinnata menetlusabi taotlemisel kohtulahendi tõlkimiseks menetluses osalemise

edukust ega mõistlikkust. Seega rahuldab ringkonnakohus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

menetlusabi taotluse ning vabastab X praeguse määruse tõlkimise kulude kandmise

kohustusest. Rahuldamata jääb taotlus Tallinna Vangla 09.02.2022 ja 16.02.2022 vastuste

tõlkimiseks, sest nende vastuste kokkuvõtted on toodud nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu

määrustes, mis on juba taotlejale tõlgitud või tõlgitakse vene keelde. Muus osas jätab

ringkonnakohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba ning taotleja ei ole välja toonud, missuguseid muid kohtukulusid tal tuleb seoses

määruskaebemenetlusega kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)