3-21-2638/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(13)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number 3-21-2638

Haldusasi Erial Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametile

ettekirjutuse tegemiseks kõrvaldada Maksu- ja Tolliameti

15.10.2021

sunniraha

tasumise

korralduse

nr

12.23/055250-24 tagajärjed ja tagastada sunniraha 500

eurot Erial Kinnisvara OÜ arvelduskontole AS-s TBB

Pank nr EE79 0000 0093 2006 4905

Menetlusosalised

Kaebaja – Erial Kinnisvara OÜ, esindaja vandeadvokaat

Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek

Lips

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.04.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi Erial Kinnisvara OÜ-le (kaebaja) 10.09.2021 korralduse nr

12.2-3/055250-21. Korraldusega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut andma perioodi juuni

kuni november 2020 kõikide majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama ERIAL

KINNISVARA OÜ ja PARSUM LTD-ga toimunud majandustehingute kohta korralduses loetletud

dokumendid. Seletuste andmiseks paluti tulla 28.09.2021 kell 10.00 maksuaudiitor Gerda Viigipuu

juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Dokumendid tuli esitada allkirjastatult hiljemalt 17.09.2021.

2. Suuliste seletuste andmisel osales 28.09.2021 kaebaja volitatud esindaja Helmut Pikmets, kes

selgitas vastustajale, et kaebaja ei keeldu seletuste andmisest ja koostöö tegemisest

2(13)

maksuhalduriga maksumenetluses, kuid olukorras, kus kaebajaga seotud isikute (kaebaja ainus

juhatuse liige, tema lähedane isik ja kolmandad isikud) suhtes menetletakse paralleelselt

kriminaalasja kontrolliperioodi asjaoludel, peab tagama käimasoleva kriminaalmenetlusega

seotud isikute õiguste kaitse. Kaebaja esindaja esitas vastustajale taotluse maksumenetluse

toimiku materjalide tutvustamiseks, millised olulises osas põhinevad kriminaalmenetluses

kogutud materjalidel. Samuti taotles esindaja korraldada seletuste võtmine kirjalikult selliselt,

et kaebaja saaks efektiivselt täita kaasaaitamiskohustust maksumenetluses, kasutades vajadusel

põhiõigust keelduda kaebajat ja temaga seotud isikuid süüstavate seletuste andmisest.

3. MTA tegi kaebajale 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22. Korraldusega kohustati

kaebaja esindusõiguslikku isikut andma perioodi juuni kuni november 2020 kõikide

majandustehingute kohta suulisi seletusi. Seletuste andmiseks paluti tulla 13.10.2021 kell 10.00

maksuaudiitor Gerda Viigipuu juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Korralduses sisaldus ka

hoiatus, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendab MTA sunniraha,

mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 500 eurot.

MTA on korralduses märkinud, et kaebajale edastati 08.09.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-21.

Kohtumisele 28.09.2021 tuli kohale vaid kaebaja esindaja Helmut Pikmets, kes soovis, et MTA

edastaks küsimused kirjalikult, kuna nendele vastamiseks on vaja saada selgust, kas vastused võivad

muuta kuidagi kriminaalasja käiku. Lisaks ei osanud Helmut Pikmets anda suulisi seletusi kaebaja

majandustehingute kohta, mis on toimunud perioodil juuni kuni november 2020. Kuna kaebaja

volitatud esindaja ei andnud MTA-le teavet, pöördub MTA teabe saamiseks kaebaja poole.

Korraldus toimetati kaebajale kätte e-maksuameti kaudu.

4. Kaebaja volitatud esindaja saatis 01.10.2021 Gerda Viigipuule e-kirja: „Nagu leppisime, siis

jään ootama kirjalikke küsimusi ja annan seejärel teada kaitsjate seisukoha.“

5. Gerda Viigipuu saatis 11.10.2021 e-kirjale vastuse, milles selgitas, et MTA edastas kaebajale

29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22, millega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut

andma 13.10.2021 kell 10.00 perioodi juuni kuni november 2020 kõikide majandustehingute

kohta suulisi seletusi.

6. Kaebaja esitas 12.10.2021 MTA-le taotluse 13.10.2021 menetlustoimingu vormi ja aja

muutmiseks koos korduva taotlusega maksumenetluse toimiku tutvustamiseks.

7. MTA tegi 13.10.2021 otsuse nr 12.2-3/055250-23, millega jättis rahuldamata taotluse

menetlustoimingu muutmiseks ja korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. Otsus on

digitaalselt allkirjastatud kell 09.52. Otsus toimetati kaebajale kätte e-maksuameti kaudu.

8. MTA tegi 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24, millega kohustas

kaebajat tasuma sunniraha 500 eurot 10 tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates.

Sunniraha tuli tasuda seetõttu, et kaebaja jättis MTA 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-

22 täielikult täitmata.

MTA 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-22 pandud kohustuse täitmise uueks tähtajaks

määrati viies tööpäev pärast korralduse kättesaamist. Kaebaja esindusõiguslikku isikut kohustati

tulema korralduses nõutud teabe andmiseks viiendal tööpäeval pärast korralduse kättesaamist

maksuaudiitori Gerda Viigipuu juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.

9. Kaebaja esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.10.2021 korralduse nr

12.2-3/055250-24 tühistamiseks. Kaebaja täpsustas 29.11.2021 avalduses, et sunniraha 500 eurot on

tasutud. Seega palus kaebaja teha MTA-le ettekirjutuse 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse

nr 12.2-3/055250-24 tagajärgede kõrvaldamiseks ja sunniraha summa tagastamiseks Erial

Kinnisvara OÜ arvelduskontole AS-s TBB Pank nr EE79 0000 0093 2006 4905.

3(13)

10. Kohus võttis 08.12.2021 menetlusse heastamiskaebuse.

11. Kohus määras 28.01.2022 kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad kaebuses ja 21.02.2022 avalduses

12. Kaebaja on seisukohal, et 15.10.2021 otsus sunniraha tasumiseks on õigusvastane. Kaebaja

leiab, et vastustaja menetluslik käitumine seoses 12.10.2021 taotluste lahendamisega oli suunatud

formaalse aluse tekitamiseks 15.10.2021 sunniraha tasumise otsuse tegemiseks kaebajale. Kaebaja

esindaja oli pandud ebaõiglasse menetluslikku olukorda eelkõige vastustaja maksurevidentide

õigusvastase tegevusega: 1) seoses 29.09.2021 korralduse õigeaegse mittetutvustamisega

(korraldusest teavitati alles 11.10.2021 ehk 48 tundi enne vaidlusalust menetlustoimingut); 2) seoses

juba 28.09.2021 maksutoimiku materjalide tutvustamata jätmisega (kaebajal ei oleks reaalset

võimalust materjalidega tutvuda 13.10.2021 menetlustoiminguni jäänud 48 tunni jooksul ka siis,

kui vastustaja oleks materjalid edastanud 11.01.2021 kirjaga (materjale oli kokku sadu lehekülgi) ja

3) maksurevident allkirjastas juba varem ettevalmistatud otsuse 12.10.2021 taotluse rahuldamata

jätmise kohta 8 minutit enne menetlustoimingu algust (13.10.2021 kell 09.52) ja taaskord ei

teavitanud kaebaja esindajat oma haldusaktist.

13. Olukorras, kus paralleelselt maksumenetlusega käib kaebajaga seotud isikute (sh kaebaja

seadusliku esindaja, tema lähedase ja kolmandate isikute) suhtes kriminaalmenetlus vastustajale

maksumenetluses huvi pakkuvate asjaolude ja maksustamisperioodi osas, ja arvestades sellega, et

kaebaja ainus juhatuse liige ei ole õigusküsimustes kompetentne, on kaebaja osalemine

maksumenetluses vandeadvokaadist esindaja kaudu vaieldamatult põhjendatud. Arvestades

eeltooduga, on vastustaja käitumine menetluse korraldamisel, informeerimiskohustuse täitmisel,

haldusaktide teatavaks tegemisel kaebaja esindajale ja eriti 12.10.2021 taotluse lahendamisel ning

15.10.2021 sunniraha tasumise otsuse tegemisel vastuolus maksuhalduri väljakujunenud praktikaga,

hea halduse tavaga ning proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja esindajat on korduvalt üritatud

kõrvaldada menetluslikust suhtlemisest. Esimesel korral toimus see seoses 29.09.2021 korralduse

tegemisega kaebajale, millega vastustaja taganes 28.09.2021 menetlustoimingul kaebaja esindajaga

saavutatud kokkuleppest maksutoimiku materjalide tutvustamise ja küsimuste kirjaliku edastamise

kohta selleks, et kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikute õiguste kaitse saaks olla tagatud.

Kaebaja esindajat sellest 29.09.2021 korraldusest teavitati vastustaja poolt alles 11.10.2021, kus

korraldusega määratud menetlustoimingu toimumiseni jäi alles vaid 48 tundi. Seejuures ei

tutvustanud vastustaja kaebaja esindajale maksutoimiku materjale, nagu oli kokku lepitud

28.09.2021.

14. Teisel korral ignoreeris vastustaja kaebaja esindajat menetluses seoses 12.10.2021 taotluste

lahendamisega 13.10.2021 otsusega, mille vastustaja toimetas kätte kaebajale e-maksuameti kaudu,

millele kaebaja advokaadist esindajale ei ole ligipääsu. Samas oli maksuaudiitoritel, kes otsustasid

kaebaja esindaja 12.10.2021 taotluse üle, reaalne võimalus teavitada oma otsusest kaebaja esindajat

veel enne 13.10.2021 menetlustoimingu algust, et vältida kaebaja esindaja eksitamist ja vale mulje

loomist selle kohta, et kaebaja esindaja taotlust vaadatakse veel läbi. Vastustaja maksuaudiitor Anne

Nõmmik digiallkirjastas 13.10.2021 otsuse kell 09.52, mis tähendab seda, et otsuse koostamisega

alustati tegelikult enne 13.10.2021 menetlustoiminguks määratud kellaaega, ja vastustajal oli seega

võimalus teavitada kaebaja esindajat otsuse sisust samuti enne menetlustoimingu algust kasvõi

ekirja teel. Seda vastustaja ei teinud. On alus eeldada, et vastustaja lihtsalt ootas 13.10.2021

menetlustoimingu alustamiseks määratud kellaaja (10.00) saabumist selleks, et kaebaja esindajast

mööda minnes üles laadida 12.10.2021 taotlust mitterahuldav 13.10.2021 otsus e-maksuameti

4(13)

portaali ja heita hilisemalt kaebajale ette vaidlustatud sunniraha otsuses 13.10.2021

menetlustoimingule mitteilmumist.

15. Vastustaja peab edastama menetluse dokumendid ja informeerima menetluses tehtud

toimingutest ennekõike kaebaja esindajat. Vastasel korral ei omaks MKS § 48 ja sellega ettenähtud

esindaja instituut mitte mingit sisu. Kaebaja kui kliendi väidetavate ja käsunduslepingust tulenevate

kohustuste täitmine advokaadist esindaja ees ei vabasta vastustajat eelnimetatud kahe kohustuse

täitmisest. Kui maksuhaldur soovib menetluses adresseerida mingit teavet esindaja kaudu

menetluses osalevale maksukohustuslasele, peab ta seda tegema esindaja kaudu. Oma otsusest peab

vastustaja teavitama taotlejat (antud juhul 12.10.2021 taotluse esitanud esindaja) menetluslikult

efektiivsel viisil, kasvõi helistades telefoni teel või toimetades dokumendi esindaja elektronposti

aadressile.

16.

13.10.2021 otsuse puhul keskendus vastustaja ainult 13.10.2021 menetlustoimingu aja

aspektile, jättes täielikult tähelepanuta kaebaja esindaja 12.10.2021 taotluse maksutoimiku

materjalide tutvustamiseks enne menetlustoimingut, nagu oli kokku lepitud juba 28.09.2021.

Kaebaja esindaja 14.10.2021 avaldusele seoses 13.10.2021 otsusega vastas vastustaja 15.10.2021

e-kirja teel, mis tähendab seda, et suhtlemist kaebaja esindajaga välditakse või seda tehakse ainult

siis, kui maksuhalduril tekib selleks endal vajadus ning miski muu ei takista maksuaudiitoritel

suhelda kaebaja esindajaga e-kirja teel. 15.10.2021 sunniraha otsus oli tehtud kohe pärast

13.10.2021 otsuse tegemist ja samal päeval, kui vastustaja sisuliselt rahuldas 15.10.2021 e-kirjaga

kaebaja taotlused maksutoimiku materjalide tutvustamiseks ja seejärel leppis kokku kaebaja

lepingulise esindajaga uues menetlustoimingu kuupäevas, mis tähendab seda, et miski ei takistanud

vastustajal teha seda sama juba 13.10.2021 otsuses.

17. Kaebaja märgib, et kohe pärast vaidlustatud sunniraha otsuse tegemist otsustas vastustaja

15.10.2021 siiski tutvustada kaebaja esindajale maksutoimiku materjale ja leppis kokku uues

menetlustoimingu ajas. Selle asjaolu valguses on eriti kummaline 13.10.2021 otsuse põhjendus, et

taotledes 12.10.2021 taotluses 13.10.2021 menetlustoimingu tähtaja muutmist ei teinud kaebaja

esindaja ise ettepanekut uue tähtaja suhtes. Sel kaalutlusel ei saanud vastustaja jätta 12.10.2021

taotlust rahuldamata, kuna uus tähtaeg sõltus vastustaja enda poolt 28.09.2021 kohtumisel antud

lubaduse – tutvustada dokumente ja teavet, mida maksuhaldur on seni menetluses kogunud (sh.

kriminaalmenetlusest) – täitmisest.

18. Kaebaja leiab, et sunniraha määramise ajendiks ei saa olla haldusorgani ebaaus või teist

menetlusosalist eksitav käitumine menetluse korraldamisel või selle raames teostatud menetluslikud

vead. Sunniraha otsuse ainsaks eesmärgiks ei saa olla sunniraha nõudmine menetlusosaliselt, vaid

otsus peab motiveerima seaduslikult pandud kohustuse täitmiseks. Pole selge, milleks ja keda

motiveeris vastustaja vaidlustatud 15.10.2021 otsusega olukorras, kus seletuste andmist ja

13.10.2021 menetlustoimingut ei toimunud just maksuaudiitorite poolt põhjustatud segadusest.

19. Olukorras, kus kaebaja esindaja korduvalt teavitas vastustajat koostöö tegemise soovist,

ilmus 28.09.2021 menetlustoimingule ja suhtles pidevalt vastustaja maksurevidentidega, ei olnud

vastustajal alust eeldada, et kaebajat peaks sundima osalema 13.10.2021 menetlustoimingus.

Kaebaja esindaja oleks osalenud ka 13.10.2021 toimingul, kui vastustaja ei käitunuks 01.10.2021

taotluse (vastuse esitamine võttis vastustajalt aega koguni 10 päeva) ja 12.10.2021 taotluse

lahendamisel pahatahtlikult ja hea halduse põhimõtte vastaselt.

20. Vastustaja eksitab kohut kiivalt, väites, et dokumendi elektronpostiga kättetoimetatuks

lugemine sõltub saaja tahtest ja e-maksuameti kaudu väidetavalt mitte. E-maksuameti kaudu

kättetoimetatuks lugemisega venitamiseks piisab sellest, kui e-maksuameti konto omanik lihtsalt ei

ava dokumenti. Kaebaja rõhutab, et vastustaja argumentatsioon hüpoteetilise venitamistaktika

kasutamise kohta ei põhine vaidluse asjaoludel. Nimelt ei olnud kaebaja esindajal mitte mingit

5(13)

põhjust venitada 12.10.2021 taotlusele vastuse saamisega. Seda kinnitab ka asjaolu, et 12.10.2021

taotlus oli korduvtaotlus. Kaebaja esindaja pöördus vastustaja poole esimese taotlusega kirjalike

küsimuste saamiseks vastavalt 28.09.2021 menetlustoimingu käigus kokkulepitule juba 01.10.2021.

Hoopis vastustaja oli see, kes venitas 01.10.2021 taotlusele vastamisega (vastas alles 11.10.2021

ehk 10 päeva hiljem) ja asetas kaebaja esindaja ajahätta 12.10.2021 taotlusega.

21. Arvestades vaidluse faktiliste asjaoludega (eelkõige see, kellele oli suunatud 29.09.2021

korraldus, kes esitas 12.10.2021 taotluse ja kellele oli suunatud selle taotluse kohta tehtud

13.10.2021 otsus), ei ole kaebaja üldse õige adressaat, kellele oleks võimalik suunata sunniraha nõue

eeldusel, et selle nõude eeldused oleks üldse täidetud. Vastustaja kohustas 29.09.2021 korraldusega

menetlustoimingiks esindusõiguslikku isikut, teades, et kaebaja osaleb menetluses esindaja kaudu.

Aktsepteerides advokaadist esindaja 01.10.2021 ja 12.10.2021 taotlusi, tegi vastustaja järsku

sunniraha korralduse kaebajale.

22. Vastustaja on esitanud oletusliku väite, et 15.10.2021 sunniraha korraldusega määratud uus

tähtaeg ja rakendatud sund justkui mõjutas kaebaja esindajat osalema 05.11.2021

menetlustoimingus. Kaebaja advokaadist esindaja oleks osalenud seletuste andmise toimingus ka

13.10.2021, kui maksuaudiitor ei oleks otsustanud käituda menetluses pahatahtlikult ja oleks täitnud

teavitamiskohustuse seoses 01.10.2021 ja 12.10.2021 taotluste lahendamisega nõuetekohaselt.

Maksurevident valmistas 13.10.2021 otsuse ette oluliselt enne 13.10.2021 kella 10.00. Seda kinnitab

ka otsuse digiallkirjastamine kell 09.52. Seega oleks olnud efektiivne igal juhul teavitada taotluse

esitanud advokaati otse enne 29.09.2021 korralduse täitmise tähtaja möödumist ja vastustajal ei

olnud selleks objektiivseid takistusi. Vastustaja käitus 13.10.2021 otsuse (mis ei ole haldusakt, vaid

menetlustoiming) kättetoimetamise valiku tegemisel teadlikult soovist karistada kaebajat.

23. Kaebaja ei jätnud tegemata mitte midagi sellist, milleks teda menetluses kohustati. Kogu suhtlus

menetluses oli suunatud advokaadist esindajale ja käis tema kaudu. Ka sunniraha korraldusele

järgnevas 05.11.2021 menetlustoimingus osales vandeadvokaadist esindaja, nagu 29.09.2021

korraldus seda ette nägi. Arvestades vaidluse asjaolusid, ei oleks sunniraha korraldus saanud

mõjutada kaebajat 29.09.2021 korralduse täitmiseks, kuna selleks oli kõigi osapoolte teadmise

juures vandeadvokaadist esindaja. Esindajale vastustaja sunniraha nõuet ei ole esitanud ja selleks ei

oleks ka alust.

24. Käesolevas vaidluses on oluline kaebaja esindaja 14.01.2021 kiri maksuhaldurile. Selles kirjas

sisalduvad taotlused lükkavad ümber vastustaja argumentatsiooni menetluse väidetava venitamise

kohta kaebaja poolt. Oluline on just see, et kaebaja esindaja edastas oma taotlused menetluse

jätkamiseks ja maksutoimiku tutvustamiseks enne sunniraha korralduse väljastamist kaebajale.

Vastustaja sai kaebaja esindaja 14.10.2021 kirja kätte, kuid ikkagi otsustas sunniraha nõude

esitamise kasuks, kuigi 14.10.2021 kirjast ilmnes selgelt, et kaebajat ei ole vaja sundida või

mõjutada.

25. Vastustaja vaikib maha fakti, et eelnevate sunniraha korralduste peale esitas kaebaja vaide (MTA

08.04.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-3 ja 23.04.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-13).

Vastustaja seisukohad vastuses kaebusele ja 14.03.2022 avalduses

26. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vaidleb kaebaja hinnangutele vastu ja

leiab, et ei ole kaebaja taotlusi lahendanud ning korraldusi väljastanud kaebajale õigusvastaselt.

Kaebaja üldistav hinnang MTA poolt menetluse juhtimisele ja menetlustoimingutele, et need

olid pahatahtliku ajendiga, on ilmne liialdus.

27. Asjaolu, et MTA edastas kehtiva õiguse kohaselt vaidlustatud korralduses viidatud ja kaebaja

poolt tähtaegselt täitmata jäänud korralduse kaebajale läbi e-maksuameti, mille kaebaja sai

6(13)

30.09.2021 kätte, ei ole MTA-le etteheidetav kaebaja advokaadi informeerimiskohustuse

täitmata jätmisena. Kaebajal endal on kohustus oma esindajat piisavalt informeerida.

Dubleerivat kättetoimetamise kohustust kaebaja advokaadile MTA-l kehtivast õigustest ei

tulene. Kaebaja ei ole sellist soovi MTA-le ka avaldanud. Maksukohustuslasel on õigus

kasutada esindajat, kuid sellest õigusest ei tulene, et ka kaebaja advokaat oleks selle võimaluse

kasutamisel kättetoimetatava haldusakti adressaat MKS § 54 tähenduses. Saates korraldusi või

otsuseid vaid kaebaja esindaja elektronposti aadressile MKS § 54 lg 3 tähenduses, oleks

esindajal siis kehtiva õiguse kohaselt võimalus rakendada suvaõigus dokumendi kättesaamist

vastuskirjaga kas kinnitada või mitte. E-maksuameti kaudu dokumentide kättetoimetamisel ei

ole see sisuliselt võimalik. Infosüsteem registreerib kättetoimetamise automaatselt. Kaebaja

advokaat avaldanud MTA-le, et soovib kliendile adresseeritud haldusakte ise e-postiga vastu

võtta ning MKS § 54 lg 3 kohaseid kättesaamise kinnitusi MTA-le saata. Seetõttu oli antud

menetluses e-maksuameti kaudu adressaadile dokumentide kättetoimetamine kiireim ja

efektiivseim viis.

28. Vaidlusaluse sunniraha korralduse eesmärk sai hiljem viivitusega täidetud 05.11.2021. Kaebaja

osales 29.09.2021 korralduses antud, kuid põhjendamatult mööda lastud menetlustähtaja

järgselt 05.11.2021 seletuse andmisel. Objektiivselt võetuna viis selleni 15.10.2021 sunniraha

korralduses antud uus tähtaeg ja rakendatud sund. Kui MTA ei oleks 15.10.2021 korraldust

väljastanud, millega määrati 29.09.2021 korralduse täitmiseks uus tähtaeg, ei oleks 29.09.2021

korraldust saanud kaebaja uuel 15.10.2021 korralduses määratud tähtajal täita. Tõenäoliselt ei

plaaninud kaebaja seda ka senist menetluskäiku arvestades omal initsiatiivil tagantjärele täita.

Järelikult täitis vaidlustatud 15.10.2021 korraldus oma eesmärki.

29. Sunniraha määrati kaebajale just MTA 29.09.2021 korralduse täitmata jätmise tõttu ja kaebusest

puuduvad selle täitmist objektiivselt takistanud asjaolud. Kaebaja taotles küll 12.10.2021 kell

21.40 menetlustoimingu muutmist ühes tähtaja muutmisega, uut tähtaega taotluses nimetamata,

kuid 13.10.2021 otsuses toodud põhjustel jäeti see põhjendatult rahuldamata. Viidatud otsus on

kehtiv ja õiguspärane. Kaebaja sai otsuse samal päeval kätte. Dokumendi kättetoimetamise

registreeris infosüsteem automaatselt (13.10.2021 kl 11.59). Seetõttu oli kaebajal, seoses

12.10.2021 kl 21.40 esitatud taotluse rahuldamata jätmisega, erinevalt kaebuses avaldatud

arvamusest võimalik 29.09.2021 korraldust selleks määratud tähtpäeval täita.

30. Kaebust läbiv eeldus, et aebaja advokaadi 12.10.2021 esitatud taotlus lükkab igal juhul edasi

29.09.2021 korraldusega määratud tähtaja on väär. Kaebaja ei olnud 12.10.2021 viimasel

minutil kaebaja advokaadi poolt saadetud taotlusest ilmselt teadlik, kuna taotluse e-kirja koopiat

kaebajale tema esindaja ei saatnud. See edastati vaid kahele asjaga tegelevale audiitorile.

Esitatud taotlusest ei nähtunud mitte ühtegi kaebajast mitteolenevat takistust (liiklustõrge,

ootamatu terviserike vms) 13.10.2021 menetlustoimingule ilmuda. Kaebaja ei saanud eeldada,

et tema taotlus rahuldatakse.

31. Isegi, kui kaebaja esindaja ei saanud MTA-le teatamata põhjustel või tema eksliku eelduse tõttu

13.10.2021 menetlustoimingust ise osa võtta, oli kaebajal see kohustus teada juba 30.09.2021 ja

täitmine 13.10.2021 võimalik. Kaebaja ei ole MTA-le teatanud mõjuvat põhjust menetlustoimingule

mitte ilmumiseks ega taotlenud hiljem ka MKS § 50 lg 2 kohast tähtaja ennistamist, kui selline

takistus oleks esinenud. Kaebaja tasus 26.10.2021 lihtsalt sunniraha ja ilmus vaidlustatud

korralduses antud uuel tähtajal menetlustoimingule. Kaebajal puudub alus ka väiteks, et MTA ei ole

olnud piisavalt vastutulelik ja kannatlik kaebaja põhjendatud ja mõistlike taotluste osas. Näiteks

sunniraha korralduses määratud uut tähtaega pikendas MTA kaebaja poolt taotletud ulatuses. Samuti

lahendati kaebaja 28.09.2021 taotlus maksutoimikuga tutvumiseks tähtaegselt.

7(13)

32. Väide, et kaebaja 12.10.2021 avalduses märkimata jäetud tähtaeg sõltus MTA-st on ekslik. See

baseerub vääral 28.09.2021 kokkuleppe argumendil, mida tegelikult ei olnud ega saavutatud.

MTA praktika on selline, et kui mingi kokkulepe menetlusosalisega menetlustoimingu ajal

saavutatakse, siis see ka fikseeritakse protokolli hilisema vääriti mõistmise vältimiseks.

28.09.2021 protokollist puudub kokkulepe, erinevalt 05.11.2021 protokollitust. Kaebuse p-s 16

esitatud ja sellele vastanduv hüpotees (vastustaja taganes 28.09.2021 väidetavalt saavutatud

kokkuleppest) ei ühti asjas kogutud dokumentidega. 28.09.2021 presenteeris kaebaja esindaja

pelgalt oma soove menetlusviis osas, millega MTA ei nõustunud. Järelikult ei saanud kaebaja

esindajal olla õigupärast ootust kirjalikule menetlusele.

33. Asjaolud, et pooleli oleva menetluse toimiku komplekteerimine võttis veidi aega, kuid edastati

kaebajale kehtivas õiguses sätestatud tähtajal või et audiitori haigestumise tõttu ei vastanud haige

audiitor kaebaja advokaadi 01.10.2021 meilile nii kiiresti, kui kaebaja esindaja seda soovinuks, ei

saa olla 13.10.2021 menetlustoimingule mitte ilmumise põhjuseks ega kaebaja esindaja

arusaamatuse aluseks. Kaebaja esindaja poolt 28.09.2021 protokolli p-s 1 avaldatult oli kaebaja

esindajal kliendilt antud teave olemas. Seda soovis MTA vähemalt ka selles ulatuses 29.09.2021

korralduses määratud menetlustoimingu tähtajal (13.10.2021) kindlaks teha ning vahetult

fikseerida.

34. Kaebaja esindaja väidetava arusaamatuse välistab mh MTA 11.10.2021 täiendav selgitus

kaebaja advokaadile, et vahetu kohtumine 13.10.2021 on efektiivseim viis teabe kogumiseks, sest

suulise seletusega välditakse vääriti mõistmisi ning lähtudes MKS § 11 lg-s 2 otsustab MTA

toimingute sooritamise vajaduse ega ole seotud ainult menetlusosalise esitatud taotlustega. Kaebaja

jätab MTA 11.10.2021 selgitused, mis olid suunatud just kaebaja esindajale miskipärast

tähelepanuta, ignoreerides neid kaebuses ning lähtub kaebuses väidetavast 28.09.2021 olematust

kokkuleppest. Kaebaja jätab tähelepanuta, et kaebaja sai 29.09.2021 korralduses antud tähtajast

teada juba samal päeval. Seega oli piisav ka kaebaja esindajale 48 tundi enne toimingut antud

täiendav selgitus MTA ootustest 29.09.2021 kaebaja kohustuse täitmise osas, arvestades mh asjaolu,

et kliendi antud teave oli kaebaja esindajal juba 28.09.2021 olemas.

35. Oletatava kaebuse eduväljavaated 29.09.2021 korraldusele või 13.10.2021 otsusele oleks

pigem kesised. Asja materjalist ei nähtu, et kaebajal oli mõjuvaid põhjuseid jätta MTA 29.09.2021

korraldus tähtaegselt täitmata. MKS §-s 64 sätestatule ei ole kaebaja tuginenud.

36. Alles 05.11.2021 menetlustoimingu käigus saavutasid MTA ja kaebaja esindaja kokkuleppe

kirjalikus menetluses jätkamiseks. MTA-le ilmnes 05.11.2021 lõplik tõde, et isegi maksutoimikuga

tutvumise järgselt ei suutnud kaebaja advokaat MTA küsimustele objektiivselt vastata. Kaebaja on

ilmselt hilisemalt toiminud menetlustoimingu sassi ajanud varasemalt toimunuga. Kaebaja selline

eksimus on kaebuses küll kahetusväärne, kuid ei anna samas mingit objektiivset alust MTA

süüdistamiseks pahatahtlikkuses. Kaebaja seab ekslikult väljamõeldud 28.09.2021 kokkulepe

täitmise järgmise 13.10.2021 menetlustoimingu eeltingimuseks. See on väär lähenemine ega haaku

kehtiva õigusega (MKS § 11 lg 2). Tõenäoliselt on kaebaja oma kaebuse ajendi (väidetavalt

28.09.2021 saavutatud kokkuleppest taganemine) argumentides sassi ajanud 28.09.2021 ja

05.11.2021 menetlustoimingud. Kaebaja on teinud oma valest eeldusest liiga kaugele ulatuvaid

järeldusi.

37. Vastustaja selgitab taustaks, et juba menetluse algusest peale on kaebaja kasutanud

venitamistaktikat MTA-le teabe mitteandmiseks. Kaebaja suhtes on MTA-l juba eelnevalt tulnud

seetõttu rakendada distsiplineerivat sundi. Kaebaja ei ole seda siiani õigusvastaseks pidanud. Iga

kord, kui kaebaja advokaat MTA juurde ilmus, ei osanud kaebaja esindaja sisuliselt MTA

küsimustele vastata. 28.09.2021 kohtumise järgselt võimaldas MTA kaebajal ca kuu aja jooksul end

paremini ette valmistada. Sellest ei olnud siiski kasu isegi maksutoimikuga tutvumise järgselt.

8(13)

MTA-d huvitanud küsimused olid spetsiifiliselt suunatud kaebaja juhatuse liikme Daniela

DalbergDyageleva informeeritusest ülevaate saamisele. On tõenäoline, et kaebaja advokaadi

lähteülesanne oli vältida iga hinna eest kaebaja juhatuse liikmega (Dyageleva) MTA vahetut

vestlust. Sellest oleks usutavalt selgunud, et Daniela Dalberg-Dyageleva ei ole kaebaja tehingutega

tegelikult kursis. See seadnuks aga omakorda kahtluse alla kõik kaebaja deklareeritud tehingute

usaldusväärsuse.

38. Kaebaja viitab küll oma 14.10.2021 kirjale kui väidetavalt konstruktiivse menetluse jätkamise

initsiatiivile, kuid jätab tähelepanuta, et mingit konkreetset kuupäeva ja tähtaega kaebaja uueks

kohtumiseks seal välja ei pakkunud. Olid vaid etteheited MTA aadressil.

39. Kaebaja ei saa otsustada MTA eest, milline tõend on maksumenetluses vajalik ja milline

mitte või kas MTA peaks mingit menetlustoimingut tegema kaebajale või tema esindajale

sobivaimal viisil. Kaebajal tuleb arvestada, et see, kas konkreetne kogutav tõend omab lõpuks

maksustamisel määravat rolli või mitte, võib tihti selguda alles kõiki tõendeid koostoimes ja

vastastikuses seoses uurides.

40. Kaebuse täienduses on lähtutud ekslikust eeldusest, et korraldustega määratud tähtajad olid

suunatud vaid kaebaja advokaadile. Kaebaja esindaja on teinud oma tõlgendusest liiga kaugele

ulatuvaid järeldusi, asetades ennast sisuliselt kaebaja asemele. See on ebaloogiline juba seetõttu, et

vaidlusalust sundi kohaldati mitte kaebaja esindaja vaid kaebaja suhtes. Kaebaja avaldus, et kaebaja

ei olevat üldse vaieldava korralduse õige adressaat on kummastav. Sellisel juhul ei oleks kaebajal

ka kaebeõigust. Seda kaebaja aga ei väida ja realiseerib oma õigust. Kui kaebaja delegeerib oma

kohustused edasi advokaadile, siis on tema kohustus oma advokaati piisavalt informeerida, et neid

kohustusi saaks korrektselt täita.

41. Kokkuvõtvalt on vastustaja veendunud, et vaidlustatud sunniraha korraldus oli sobiv ja

vajalik toiming kaebajalt teabe küsimiseks. Kaebajal oli võimalus kohapeal ära kuulata MTA

küsimused ning iga küsimuse puhul otsustada, kas küsimusele vastamine võib rikkuda tema õigusi.

Olukorras, kus kaebaja teeb endast aga kõik oleneva selleks, et eelviidatud fakte ei oleks MTA-l

soovitud viisil võimalik kontrollida, võib vaid järeldada sunni rakendamise põhjendatust. Fakt, et

kaebaja sunniraha tasus ja 05.11.2021 menetlustoimingul osales, ei jäta kahtlust, et vaidlustatud

sunniraha korraldus täitis oma eesmärki. Vaidlustatud korraldus on seega erinevalt kaebaja

arvamusest õiguspärane ja kaebaja nõue selle tagajärgede likvideerimiseks ei ole põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

42. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

43. Kaebaja nõuab MTA 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24

tagajärgede kõrvaldamist ja sunniraha 500 euro tagastamist. Sunniraha tuli tasuda seetõttu, et

kaebaja jättis täitmata MTA 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22, millega kohustati kaebaja

esindusõiguslikku isikut andma perioodi juuni kuni november 2020 kõikide majandustehingute

kohta suulisi seletusi. Seletuste andmiseks paluti tulla 13.10.2021 kell 10.00 maksuaudiitor Gerda

Viigipuu juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.

44. Vaidlus puudub selles, et kaebaja tasus sunniraha 500 eurot MTA-le 26.10.2021 (29.11.2021

kohtule esitatud maksekorraldus nr 777). Samuti puudub vaidlus selles, et MTA 29.09.2021

korraldust suuliste seletuste andmiseks ja 13.10.2021 otsust suuliste seletuste andmise tähtaja

pikendamata jätmise kohta kaebaja advokaadist esindajale eraldi ei saadetud. Kättetoimetamiseks

9(13)

kasutas MTA e-maksuametit, mille konto on kaebajal olemas, kuid millele advokaadist esindajal

puudub otsene ligipääs.

45. Pooled vaidlevad sunniraha tasumise korralduse õiguspärasuse üle. Kui sunniraha tasumise

korraldus peaks olema õigustvastane, on kaebaja tasunud sunniraha 500 eurot alusetult ja MTA-l

tuleks sunniraha rakendamise õigusvastane tagajärg kõrvaldada sunniraha tagastamise teel. Kaebaja

on seisukohal, et sunniraha rakendamine oli õigusvastane, sest kaebajale etteheidetav kohustuse

täitmata jätmine oli tegelikult põhjustatud MTA õigusvastasest tegevusest. Kaebaja on MTA

õigusvastase tegevusena esile tõstnud põhiliselt selle, et dokumendid toimetati volitatud esindaja

asemel kätte kaebaja seaduslikule esindajale e-maksuameti kaudu (29.09.2021 korraldus,

13.10.2021 otsus tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmiseks), MTA jättis maksutoimiku

materjalid enne suuliste seletuste andmiseks ettenähtud aega edastamata ja MTA taganes

kokkuleppest, et edasised küsimused esitatakse kirjalikult.

46. Praeguses vaidluses tuleb tuvastada, kas sunniraha rakendamine 15.10.2021 korraldusega

toimus kooskõlas kehtiva õigusega ja oli kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. Samas

maksumenetluses varem tehtud sunniraha korralduste vaidlustamise fakt ja nende õiguspärasus ei

ole praeguses vaidluses asjakohane, sest see väljub kaebuse piiridest ega saa mõjutada praeguse

haldusasja lahendit.

47. Riigikohtu senise praktika põhjal on MTA antavaid sunniraha tasumise korraldusi

määratletud menetlustoimingutena. Seega võiks ka MTA 15.10.2021 korraldust sunniraha

tasumiseks pidada menetlustoiminguks (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2016 otsus nr 3-3-1-

7-16, p 16). Tallinna Ringkonnakohtu uuemas praktikas on aga leitud, et MTA antavad korraldused

sunniraha tasumiseks on haldusaktid (Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2022 määrus nr 3-21-2716,

p 15). Sõltumata haldustegevuse liigist, on kaebaja eesmärgiks kõrvaldada korralduse tagajärjed, s.t

saada tagasi 500 eurot, mille ta 15.10.2021 korralduse alusel sunnirahana tasus. Kohus selgitab, et

heastamiskaebuse rahuldamine eeldab praegusel juhul, et sunniraha rakendamine 23.09.2021

korraldusega oli õigusvastane (vt ka riigivastutuse seaduse § 11).

48. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

49. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab makshaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 55³ lg 1 p 2

kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente

ning p 4 kohaselt saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult,

teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi. MKS § 60 lg 1 esimese lause kohaselt on

maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks

maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet.

50. MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise

tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse

rakendada sunniraha. MKS § 67 lg-st 2 tuleneb, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud

kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.

Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles

tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue

sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või

sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot. Praegusel

10(13)

juhul ei ületanud kohustuse täitmisele sundimiseks rakendatud sunniraha lubatud 640 euro piiri. 51.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused

järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav

tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud

sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3)

adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei

esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3).

52. Sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud on järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud

sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud

kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi

rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

53. MTA on teinud kaebajale 29.09.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-22, millega kohustati

kaebaja esindusõiguslikku isikut andma suulisi seletusi MTA ametiruumides 13.10.2021 kell 10.00.

Korraldus sisaldab kirjalikku hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel

rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 500 eurot.

Korralduse täitmise tähtaeg oli 13.10.2021 kell 10.00. Kaebaja taotles 12.10.2021 tähtaja

pikendamist, kuid MTA jättis taotluse 13.10.2021 otsusega rahuldamata. Otsus allkirjastati

digitaalselt 8 minutit enne suuliste seletuste andmiseks määratud kellaaega. Seega oli MTA

29.09.2021 korralduses nr 12.2-3/055250-22 seatud kohustus kehtiv ja vaidlus puudub selles, et

kaebaja jättis selle ettenähtud ajal täitmata. Kohus leiab, et praegusel juhul saaks sunniraha

rakendamist välistavaks asjaoluks lugeda üksnes selle, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud

29.09.2021 korralduse täitmata jätmist kaebajale ette heita (nt korraldusest mitteteadmine,

objektiivne takistus selle tähtaegseks täitmiseks).

54. Kaebaja väitel on MTA läinud sunniraha rakendamisele eelnenud menetluses kaebaja

volitatud esindajast mööda, toimetades 29.09.2021 korralduse ja 13.10.2021 tähtaja pikendamata

jätmise otsuse kätte mitte kaebaja advokaadist esindajale, vaid otse kaebajale e-maksuameti kaudu.

Kaebaja volitatud esindaja väitel sai ta MTA 29.09.2021 korraldusest teada alles maksuaudiitori

11.10.2021 e-kirjast, mis tingis tema hinnangul vajaduse taotleda 12.10.2021 teabe andmiseks

määratud tähtaja pikendamist. Seejärel jättis MTA 13.10.2021 tähtaja pikendamata jätmise otsuse

taaskord otse kaebaja volitatud esindajale saatmata, mistõttu ta sai ka sellest viivitusega teada.

55. Täpsuse huvides märgib kohus, et praegusel juhul on vaidluse all haldusaktide

kättetoimetamine, sest nii MTA 29.09.2021 korraldus nr 12.2-3/055250-22 kui 13.10.2021 otsus nr

12.2-3/055250-23 on haldusaktid. Kaebaja on 21.02.2022 täiendavates seisukohtades avaldanud

arvamust, et MTA 13.10.2021 otsus on menetlustoiming ja MTA nimetab seda ekslikult

haldusaktiks. Kohus selgitab, et kui pikendatakse haldusaktiga määratud tähtaega, siis on ka selle

pikendamine või sellest keeldumine haldusakt, mida on võimalik halduskohtus iseseisvalt

tühistamiskaebusega vaidlustada (Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määrus nr 3-15-3183, p 11).

Kuna MTA keeldus 13.10.2021 otsusega nr 12.2-3/055250-23 haldusaktiga määratud tähtaja

pikendamisest, on 13.10.2021 otsus haldusakt.

56. Vastustaja leiab, et dubleerivat kättetoimetamise kohustust kaebaja advokaadile MTA-l

kehtivast õigustest ei tulene ja piisab haldusaktide kättetoimetamisest üksnes kaebajale e-

maksuameti kaudu. MTA vastusest kaebusele selgub, et e-maksuameti kaudu kättetoimetamist

haldusakti adressaadile eelistatakse teadlikult selleks, et vältida võimalikku kättetoimetamise

kinnitamisega venitamist juhul, kui MTA saadab tehtud haldusaktid e-kirja teel volitatud

esindajale. E-maksuamet registreerib dokumendi avamise automaatselt, mistõttu dokumendi

kättesaamisega viivitamine on välistatud. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja on

11(13)

haldusaktist teada saanud, on sellest teadaandmine esindajale tema ja esindaja vahelise suhtluse

küsimus.

57. Esindust maksumenetluses reguleerib MKS § 48. MKS § 48 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel

on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või

maksuseadusest ei tulene teisiti. MKS §-s 48 ei ole reguleeritud, kuidas korraldada haldusaktide

ja muude menetlusdokumentide kättetoimetamine juhul, kui menetusosaline kasutab esindajat.

HMS § 25 lg 2¹ sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja, või menetlusosaline on määranud

dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või

dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele

kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest

neist ühele. MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses HMS-s sätestatut, kui MKS-s,

maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt

on üks dokumendi elektroonilise kättetoimetamise viis dokumendi üleslaadimine MTA e-

teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti

kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri.

Kuna MTA 29.09.2021 korralduse ja 13.10.2021 otsuse kättetoimetamiseks kohustuslikku

kättetoimetamisviisi sätestatud ei olnud, võis maksuhaldur ise valida, millist MKS §-des 52‒55

nimetatud viisi kasutada. Kuivõrd advokaadist esindajal e-maksuametile ligipääsu ei ole, tuleb

juba e-maksuameti kaudu kättetoimetamise võimaluse olemasolust järeldada, et HMS 25 lg 2¹

maksumenetluses ei kohaldu. Kohus möönab, et menetlusdokumentide kättetoimetamata

jätmine kaebaja advokaadist esindajale ei ole menetluse kiire ja tõhusa läbiviimise seisukohalt

parim praktika. Kui isik on volitanud advokaati ennast maksumenetluses esindama, võib

eeldada, et advokaat on see, kes suhtleb maksuhalduriga ja on menetluse asjaoludega kõige

paremini kursis. Reeglina palgatakse esindaja just seetõttu, et maksukohustuslane ei oska või ei

soovi oma õigusi maksumenetluses isiklikult kaitsta. Kui kaebaja volitatud esindajale jäetakse

menetlusdokumendid kätte toimetamata, jäetakse ta ilma võimalusest saada kätte menetlust

puudutav oluline info võimalikult kiiresti. Volitatud esindaja informeeritus maksumenetluses

toimuvast jäeti praegusel juhul sõltuvusse sellest, et kaebaja võtab iga haldusakti e-maksuametis

avamise järgselt ühendust oma esindajaga ja edastab talle haldusakti ise.

Arvestades praeguse juhtumi asjaolusid, ei pea kohus siiski võimalikuks lugeda sunniraha

rakendamist õigusvastaseks selle tõttu, et 15.10.2021 korralduse tegemisele eelnenud 29.09.2021

korraldus ja 13.10.2021 otsus jäeti otse kaebaja advokaadile edastamata. MTA 07.01.2022 vastuse

lisast 1.7.2 nähtub, et kaebaja tutvus 30.09.2021 e-maksuametis MTA 29.09.2021 korraldusega nr

12.2-3/055250-22. MTA 07.01.2022 vastuse lisast 1.8.2 nähtub, et kaebaja sai 13.10.2021 otsuse

tähtaja pikendamata jätmise kohta e-maksuametis kätte selle tegemisega samal päeval. Kuna

sunniraha rakendati 29.09.2021 korralduses tehtud ettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise eest,

saaks sunniraha rakendamine olla kättetoimetamisest tingitud asjaoludel õigusvastane üksnes juhul,

kui 29.09.2021 korraldust koos selles sisalduva sunniraha rakendamise hoiatusega ei saaks lugeda

kaebajale mitte mingil viisil kättetoimetatuks. Praeguses asjas ei ole sellise olukorraga tegemist.

Kohtupraktikas on leitud, et kui maksuhaldur valis maksuotsuse kättetoimetamise viisiks

elektroonilise kättetoimetamise e-maksuametis, on ekslik arvata, et maksuotsus oleks tulnud kätte

toimetada ka kaebaja volitatud esindajale (Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2020 määrus nr 3-

192124, p 14). See, et kaebajal oli maksumenetluses väidetavalt esindaja ning MTA ei edastanud

esindajale vaidlusalust maksuotsust, ei muuda asjaolu, et kaebaja juhatuse liige sai vaidlusaluse

maksuotsuse kätte isiklikult e-maksuameti kaudu (Tallinna Halduskohtu 02.01.2020 määrus nr 319-

2124, p 7.4). Seega, kuna MTA 29.09.2021 korraldus toimetati kaebajale e-maksuameti kaudu kätte,

sai kaebajale ette heita ka korralduse täitmata jätmist ning rakendada sunniraha.

12(13)

58. Kaebaja volitatud esindaja tegevust ei saa eraldada kaebaja tegevusest sellisel viisil nagu

kaebaja on 21.02.2022 täiendavas seisukohas välja toonud, s.o lugedes sunniraha õigeks

adressaadiks hoopis kaebaja volitatud esindaja. Kaebajale seati MTA 29.09.2021 korraldusega

kohustus anda MTA-le suulist teavet 13.10.2021 kell 10.00. Kuna kaebaja on

maksukohustuslane, on ta kõigi maksumenetluses antavate haldusaktide adressaat ja kannab

vastutust nende täitmata jätmise eest. See tähendab, et ka 15.10.2021 korraldusega rakendatud

sunniraha sai MTA kohaldada adressaadina üksnes kaebaja suhtes, sõltumata sellest, kas

kohustuse oleks tegelikkuses täitnud kaebaja isiklikult või tema advokaadist esindaja.

59. Kaebaja volitatud esindaja otsustas viimasel õhtul enne kohustuse täitmise tähtaega taodelda

kohustuse täitmise tähtaja muutmist. Taotlus sisaldub kaebuse lisana 3 esitatud e-kirjavahetuses.

Kaebaja volitatud esindaja esitas 12.10.2021 kell 21.40 e-kirja teel taotluse 13.10.2021

menetlustoimingu vormi ja tähtaja muutmiseks. Taotlus on saadetud maksuaudiitor Gerda

Viigipuule ja koopiana Anne Nõmmikule. Kuna MTA jättis 13.10.2021 otsusega nr 12.2-

3/05525023 taotluse rahuldamata (digitaalselt allkirjastatud kell 9.52), siis tuli kaebaja

esindusõiguslikul isikul 29.09.2021 korralduses tehtud ettekirjutus täita 13.10.2021 kell 10.00.

Kaebaja volitatud esindaja pidi valmis olema selleks, et MTA taotlust ei rahulda ja sellisel juhul

on risk, et kaebajale tehtud ettekirjutus jääb täitmata. Ühegi tähtaja pikendamise taotluse puhul

pole taotlejal õigustatud ootust, et see kindlasti rahuldatakse, eriti kui taotlus esitatakse selliselt,

et maksuhalduril jääb otsuse tegemiseks aega umbes üks tund enne kohustuse täitmiseks

määratud aega (eeldades, et MTA ametnike tööpäev algab kell 09.00). Kui kaebaja advokaat sai

alles MTA 11.10.2021 e-kirja põhjal teada, et MTA nõuab 29.09.2021 korralduse alusel

kaebajalt suulisi seletusi 13.10.2021 kell 10.00, ei olnud suuliste seletuste andmiseni jäänud aeg

nii lühike, et MTA oleks pidanud tähtaega üksnes selle asjaolu tõttu pikendama. Seetõttu ei

kahtle kohus MTA 13.10.2021 otsuse nr 12.2-3/05525023 põhjendatuses. Kuna kohustuse

täitmiseni oli 11.10.2021 seisuga jäänud piisavalt aega, ei näe kohus MTA õigusvastast tegevust

ka selles, et kaebaja advokaadi 01.10.2021 e-kirjale vastati alles 11.10.2021, sest MTA

11.10.2021 e-kirjast on arusaadav, et selle koostanud maksuaudiitor oli vahepeal haigestunud.

60. Kaebuse põhjenduste kohaselt lähtus kaebaja enda arusaamise järgi sellest, et ta on saavutanud

MTA-ga 28.09.2021 kokkuleppe, et edaspidi esitatakse küsimused kirjalikult ja mingeid

täiendavaid suuliste seletuste andmise korraldusi temale ei tehta. Nagu selgub vastustaja

edasisest tegevusest ja kohtumenetluses avaldatud seisukohtadest, ei ole MTA 15.10.2021

korralduse tegemisele eelnevalt sellist nõusolekut kaebajale andnud. Kohtule on kaebuse lisana

2 esitatud protokoll maksukohustuslase suulistest seletustest 28.09.2021. Protokollist nähtub, et

vastates maksuhalduri esimesele küsimusele palus kaebaja volitatud esindaja, et maksuhaldur

esitaks küsimused kirjalikult, sest nendele vastamiseks on vaja saada selgust, kas vastused

võivad muuta kuidagi kriminaalasja käiku. Selleks oli kaebaja esindajal vaja nende küsimuste

pinnalt suhelda kriminaalasjas kahtlustuse saanud isikute kaitsjatega ning hiljem vastuste

pinnalt sai vaadata, kas on vaja ka suulist vestlust lisaks. Protokollist nähtub, et kohe pärast

kaebaja ettepanekut selgitas maksuhaldur vastuseks, et nende jaoks on suuline vestlus ja

otsekontakt väga oluline. Kuivõrd protokollist ei nähtu MTA nõustumist kaebaja ettepanekuga

esitada edaspidi temale küsimused kirjalikult, tuleb vastustaja vahetut reaktsiooni kaebaja

ettepanekule tõlgendada niimoodi, et nad eelistasid suulist vestlust ja otsekontakti. Kohus ei pea

ka usutavaks, et maksuhaldur andis nõusoleku, kuid jättis selle protokollimata, sest juba

järgmisel päeval, 29.09.2021, andis MTA korralduse, kus nad määrasid kaebajale suuliste

seletuste andmiseks tähtaja. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja volitatud esindajal põhjust

eeldada, et MTA-ga on sõlmitud kokkuleppe edasiste küsimuste esitamiseks kirjalikult.

Vastustaja on märkinud, et selline kokkulepe saavutati alles 05.11.2021 vestlusel.

13(13)

61. Kohtu hinnangul ei õigusta MTA 29.09.2021 korralduses tehtud ettekirjutuse täitmata jätmist

ka kaebaja menetluse käigus esitatud taotlus saada teavet selle kohta, millised andmed ja

dokumendid on maksumenetluses maksuhalduri poolt juba kogutud. Vastustaja on oma

seisukohas selgitanud, et toimiku kompekteerimine võttis aega, kuid edastati kaebajale kehtivas

õiguses sätestatud tähtajal. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab MTA toimingute sooritamise

vajaduse ega ole seotud ainult menetlusosalise esitatud taotlustega. Asjaolu, et kaebaja pidas

maksumenetluse materjalidega tutvumist vajalikuks enne täiendavate selgituste andmist, ei

takista MTA-l täiendavaid selgitusi küsimast, eriti kui kaebaja ei ole tuginenud MKS §-s 64

sätestatud alusele keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Lisaks ilmnes 05.11.2021

vestlusel, et isegi maksutoimikuga tutvumise järgselt ei suutnud kaebaja advokaat MTA

küsimustele objektiivselt vastata. Seega ei olnud maksutoimikuga tutvumise võimalus asjaolu,

mis 29.09.2021 korralduse täitmist takistada sai.

62. Kaebaja osales 05.11.2021 suuliste seletuste andmisel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga,

et selleni viis MTA 15.10.2021 sunniraha korralduses antud uus tähtaeg ja rakendatud sund.

Seega täitis 15.10.2021 korraldusega rakendatud sunniraha 500 eurot oma eesmärki ja puudub

alus arvata, et MTA rakendas sunniraha pahatahtlikult.

63. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamine MTA 15.10.2021 korraldusega nr

12.2-3/055250-24 oli õiguspärane. Seega puudub alus MTA-le ettekirjutuse tegemiseks kõrvaldada

MTA 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/055250-24 tagajärjed ja tagastada

sunniraha 500 eurot Erial Kinnisvara OÜ arvelduskontole.

64. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud

kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm