2-22-1569/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-22-1569

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2022 Tallinn

Tsiviilasi

SANATANA KIYA DHARMA OÜ avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik): SANATANA KIYA DHARMA OÜ

esindajad

(registrikood 12867974), seaduslik esindaja X

Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada SANATANA KIYA DHARMA OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida SANATANA KIYA DHARMA OÜ ja kustutada see Tartu Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. SANATANA KIYA DHARMA OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha

ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Martin Kruppile.

4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krupp tema ülesannetest pärast

SANATANA KIYA DHARMA OÜ kustutamist äriregistrist.

5. Määrata SANATANA KIYA DHARMA OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige ja

prokurist X (isikukood xxxxxxxxxxx).

6. Menetluskulud jätta SANATANA KIYA DHARMA OÜ kanda.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasuks 1296 eurot (käibemaksuga).

8. Mõista SANATANA KIYA DHARMA OÜ-lt välja ajutise halduri Martin Kruppi tasu

511,20

eurot,

mis

tuleb

kanda

Saneerimismenetluse

OÜ

arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXX.

9. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Martin Kruppile ajutise pankrotihalduri tasust

784,80 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Saneerimismenetluse OÜ

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX.

10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib

esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu,

kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SANATANA KIYA DHARMA OÜ esitas 31.01.2022 (täiendatud 07.02.2022) Harju

Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 10 627 euro ulatuses, sh kohustus Maksu-

ja Tolliameti ees 3627 eurot ja Kimbutaja OÜ ees 7000 eurot.

2. Kohus võttis 10.02.2022 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus

menetluses.

3. Ajutine haldur esitas 01.03.2022 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on

maksejõuetu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul realiseeritav

vara puudub ja kohustusi on kokku kuni 13 627 eurot. Võlgnik rikkus pankrotiseadusest

tulenevat kohustust esitada andmeid. Haldurile ei esitatud raamatupidamisdokumente ega

vastatud teabenõudes väljatoodud küsimustele. Seega ei saa ajutine pankrotihaldur anda

pädevat hinnangut maksejõuetuse põhjustele ja maksejõuetuse tekkimise ajale. Eeltoodu tõttu

ei ole võimalik anda hinnangut ka vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Kuna võlgnik ei

andnud raamatupidamisdokumente üle, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda süüteo

tunnuseid.

4. Kohus tegi 02.03.2022 määrusega ettepaneku SANATANA KIYA DHARMA OÜ

pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2500 eurot pankrotimenetluse

kulude katteks hiljemalt 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Teade avaldati 02.03.2022. Seega tuli ettemaks tasuda hiljemalt 16.03.2022. Kohtul puuduvad

andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Sama määrusega andis kohus avaldajale võimaluse

esitada 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest seisukoht ajutise halduri aruande kohta.

Võlgnik märkis, et KIMBUTAJA OÜ ei ole võlgniku asutaja, asutamislepingu osapool ega ka

kohustatud isikuks asutamiselepingust tuleneva sissemakse nõude osas.

5. Kohus tegi 18.03.2022 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku

kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus

määras avalduse esitamise tähtajaks 25.03.2022. Konkurentsiamet teatas 18.03.2022, et

maksejõuetuse teenistust ei ole veel käivitatud ja küsimusega ei ole võimalik tegeleda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul

ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte teise lõike

järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest

ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus

ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestatud alusel, kui võlgnik,

võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse

avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena

(PankrS § 29 lg 3).

7. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine.

Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub

ja kohustusi on kokku kuni 13 627 eurot. Kuna võlgniku majandustegevus lõppes juba 2015.

aastal, siis on võimalike nõuete esitamise tõenäosus väike. Võlgnik ei esitanud haldurile

raamatupidamisdokumente ega vastanud teabenõudes väljatoodud küsimustele. Seega ei saa

ajutine haldur anda pädevat hinnangut maksejõuetuse põhjustele, maksejõuetuse tekkimise

ajale ega ka vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgniku juhatuse tegevuses võib esineda

süüteo tunnuseid. Haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara

pankrotimenetluse kulude katteks.

8. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määras kohus PankrS §

30 lg 1 alusel menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidisummaks 2500 eurot ja tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda deposiit 14 päeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Deposiidi tasumise tähtaeg oli 16.03.2022. Kohtu kontrollitud andmetel ei ole

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti nõutud summat tasutud.

9. PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 18.03.2022 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku

kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Avalduse

esitamise tähtaeg oli 25.03.2022. Konkurentsiamet tähtaegselt avaldust ei esitanud ega

taotlenud ka tähtaja pikendamist. Seega lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise

tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri

aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse

tähenduses.

10. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe

kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise

isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankroti välja kuulutamata jätmisel pankrotimenetluse

raugemise tõttu on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab eeltoodu alusel

dokumentide hoidjaks ettevõtte juhatuse liikme ja prokuristi X.

12. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku

kanda.

13. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

14. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

15. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

16. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi

vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis

ei või ületada kuupalga alammäära.

17. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, sh võlgniku

juhatuse liikmele teabenõude koostamisele ja esitamisele (0,25 tundi); võlgniku endistele

juhatuse liikmetele päringute koostamisele ja lähetamisele (0,25 tundi); erinevatesse

registritesse ja krediidiasutustesse päringute koostamisele ja lähetamisele (0,5 tundi); päringute

tulemusena saabunud vastuste töötlemisele (4,5 tundi); kõigi saadud andmete kogumis

analüüsimisele ja ajutise pankrotihalduri aruande koostamisele (6,5 tundi). Töötasu

arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub käibemaks) ja palub

määrata ajutise halduri tasuks 1296 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu

ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii

ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. See teeb

põhjendatud tasu suuruseks 1296 eurot (12 × 90 + 20%).

18. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12 tunni eest (alustatud

pooltunde 24 × 33) 792 eurot. Kuna riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada riigi

vahenditest summas 654 eurot, s.o 784,80 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o

511,20 eurot (1296 – 784,80) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik