1-09-15682/37 · 1-09-15682/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-09-15682

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoobril 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-09-15682 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav D.M Isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432

Jätta vabastamata D.M, isikukood: xxx, temale Viru Maakohtu 18.05.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 14.10.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

D.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.05.2010.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 25 lg 2 - §199 lg 2 p 8, 9 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; § 266 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

KrMS §238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks

karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele

Viru Maakohtu 24.10.2008 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 22.02.2010 määrusega

täitmisele pööratud kandmata karistus 8 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta

vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele käesoleva kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistus 2 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise

2 aeg 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

Karistusaeg algas 22.02.2010.a ja lõpeb 19.04.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 19.08.2010.a, õigus vabaneda KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis 19.09.2010.a.

D.M on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 24.10.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud.

03.09.2010.a Viru Maakohtu määrusega on D.M antud kohtu alla süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, asja arutamine toimub 15.11.2010.a.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.M 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh 2

viimast toime pandud 2010 juulis. Vabanemisel asub elama vanemate juurde Kohtla-Järvele.

Kindel töökoht puudub, vabanemise korral kavatseb pöörduda Tööhõiveametisse. Tutvus-

ringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavad, kes on narkosõltlased. Alates 14. eluaastast on D.M tarvitanud amfetamiini. Alates 2002.a osales metadooni raviprogrammis OÜ-s Corrigo.

Peatselt hakkas taas tarvitama amfetamiini ja dimedroli. Käesolevaks ajaks olnud ilma

narkootiliste aineteta 5 kuud. Kuriteod seotud narkootikumidega. Vabanemisel seisneb oht

materiaalse kahju tekitamises, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isikul puudub kindel sissetulek ja on narkojoobes. Tartu Vangla toetab D.M ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik toetab D.M ennetähtaegset vangistusest vabastamist

elektroonilise valve alla. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta xxx, kus elavad

kinnipeetava isa ja vend. Korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Kindel töökoht

puudub. Seoses tervisliku seisundiga on D.M võimalus taotleda töövõimetuspensioni. Infosüsteemi TÄITIS andmetel on D.M tasumata rahalisi nõudeid ligi 51 000 krooni. Uue

kuriteo ohtlikkuse ja riskifaktoreiks on narkosõltuvus, töökoha puudumine, tagajärgedele

mittemõtlemine, kriminaalse taustaga tutvusringkond, halb majanduslik olukord, korduv

karistatus. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav on sobilik isik elektroonilise

valvega vabastamiseks, tal on vabanedes võimalus taotleda töövõimetuspensioni ning

kroonilisest haigusest tingituna võib ta vabaduses hoiduda narkootilise ainete tarvitama

hakkamisest. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale

järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte viibida kohtu määratud

paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võiks elektroonilise valve tähtaeg olla 2 kuud.

D.M seletas, et ta ei soovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ta ei ole selleks nõusolekut andnud. Kui sellest sõltub vabanemine, siis on ta nõus. Ta peab ennast töövõimeliseks, tervise üle ei kurda. Kutseoskusi ei ole aga loodab leida

vabanemisel tööd. Kannab esimest karistust vanglas. Eelmine kriminaalhooldus kulges hästi,

ainult lõpus jäi registreerimiskohustus täitmata. Ta kannab esimest korda karistust reaalselt vangistuses.

Prokurör ei nõustu D.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ilma elektroonilise järelevalveta.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et D.M

ei ole võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada arvestades kuriteo

3 asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

D.M kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 1/2

karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kriminaalhooldusametnik ei pea D.M tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamist võimalikuks arvestades tema isikut, uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreid ja eelnevat elukäiku. Vanglast on materjalid ette valmistatud vabanemiseks elektroonilise järelevalve

alla. Kriminaalhooldusametnik on esile toonud mitmeid uue kuriteo toimepanemise riske:

narkootiliste ainete tarvitamine, kutsehariduse ja töö puudumine, mõtlemise ja käitumise

probleemid, väärtushinnangud ja hoiakud, suhted ja elustiil, madal majanduslik toimetulek.

Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku esitatud riskifaktoritega. Kohtus asja arutamisel ei

langenud neist ükski ära. Uue kuriteo toimepanemise riskid on kõrged, sest vaatamata varasematele karistustele jätkas kinnipeetav uute samasuguste kuritegude toimepanemist. Ta pani

uue kuriteo toime katseajal ja käitumiskontrolli ajal ei täitnud lihtsat kontrollnõuet,

registreerimiskohtustust. Seetõttu vangistusest ennetähtaegselt vabastamine ei ole võimalik. D.M ei oska ette näha riske ja seetõttu võivad ennetähtaegse vabastamise korral olla

rasked tagajärjed, mis teda kiiresti vangi tagasi viivad. D.M suhtes on kohtus kriminaalmenetlus, milles asja arutamine on määratud 15.11.2010. a

Viru Maakohtu 18.05.2010.a otsuse järgi kandmata karistuse osa on lühike. Kohus ei määra

seadusega sätestatust lühemat tähtaega küsimuse uuesti arutamiseks. Kohtus lahendatavas kriminaalasjas kinnipeetava süüdimõistmise korral lahendatakse ka liitkaristuse küsimus ja sellest tingituna tekivad tähtaegade arvestamisel uued lähteandmed.

Ene Muts täitmiskohtunik