1-10-4999/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-10-4999 1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2010.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4999 (09250000593) Kohtukoosseis Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Kriminaalasi

O.M süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Ringkonnaprokurör Kristine Tamm Süüdistatav O.M

elukoht: xxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, isikukood: xxx, kodakondsus: xxxxx haridus: xxxxxxxxxxx, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1. 13.02.1986.a Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 2041 lg 2 alusel rahatrahviga 300 rubla; 2. 03.08.1987.a Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 78 lg

2 alusel 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega;

3. 15.09.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 alusel 8 kuulise vabadusekaotusega; 4. 23.12.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3; § 175 lg 1;

§ 15 lg 2 ja 165 lg 2 p 1 alusel 2 aasta 6 kuulise vangistusega

tingimisi 3 aastase katseajaga ühes sõiduki juhtimise õigusega 6 kuuks; 5. 12.03.2003.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 alusel 3 aasta 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga, katseaja algus 23.12.2002.a; väärtegude eest karistatud 12-l korral

1-10-4999 2 (4) Kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa RESOLUTSIOON KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas Süüdi tunnistada O.M KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4

(neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui O.M ei pane

kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja pikkuseks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 13.10.2010.a. Välja mõista O.M-ilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha

6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 (seitse) krooni.

O.M tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „O.M, 1-10-4999, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel O.M-ilt P A AS-ile tsiviilhagi summas 125 000 krooni ja V V kasuks 135 000 krooni. Asitõendid: 07.06.2006.a. P A AS ja O.M-i vahel sõlmitud laenuleping, 12.06.2006.a. P A AS ja O.M-i vahel sõlmitud laenuleping, 14.06.2006.a. maksekorraldus V V Hansapanga

konto nr xxxxxxxxx kohta ja O.M-i passi koopia, millele V V poolt peale kirjutatud notar K.Kulla andmed tagastada V V. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon

esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik

O.M-ile on süüdistus esitatud selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse, olles

KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isik, pettis 07.06.2006.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata

kellaajal, xxxxxx xxxxxxx x asuvas P A I kohvikus P A AS juhatuse liikmelt V V välja 125 000

krooni sularaha, lubadusega maksta see rahasumma xxxxxx xxxxxxxx xx elanikele, kelleks pidid

olema vanem naine koos tütre ja lapselapsega, kes pidid elama suures vaesuses ja kellel olid

tekkinud võlad, mistõttu soovisid nad neile kuuluva maja ära müüa. O.M lubas V V, et

tema vahendusel on omanikud nõus selle maja soodsalt müüma V V ning enese jutu tõestuseks

esitas O.M V V kinnistusosakonna elektroonilise väljatrüki xxxxxx xxxxxxxx xx asuva kinnistu kohta, millest nähtus, et elamu kuulus vanemale naisterahvale, samuti soovitas O.M V V maja ise vaatama minna ning lisas samas, et selleks, et kindlustada kinnistu müümine just V V,

1-10-4999 3 (4) peab V V esmalt andma xxxxxxxx xx omanikule võlgade maksmiseks ja lapsega naisele andmiseks 125 000 krooni. V V jäi uskuma O.M, et temal on võimalik soetada viimase poolt öeldud

tingimustel xxxxxxxx xx asuv kinnistu ning nõustus O.M-ile andma xxxxxxxx xx omaniku

võlgade katteks makstava 125 000 krooni kuid nõudis, et O.M annaks talle raha kättesaamise kohta allkirja. V V laskis koostada laenulepingu, andis O.M-ile üle P A AS-le kuuluva sularaha 125 000 krooni ning O.M kirjutas 07.06.2006.a sõlmitud laenulepingule

alla, kinnitades, et laenas P A AS-lt 125 000 krooni, laenu tagastustähtajaga 07.09.2006.a. Oma

tegevusega lõi O.M teadlikult V V ebaõige ettekujutuse, et viimane saab nõutud raha

maksmise korral osta omanikult xxxxxx xxxxxxxx xx asuva kinnistu, teades samas, et xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistul asuva elamu, kus on kolm korterit, omanikud Õ A ja R G, kes korterites ei

elanud, 2006.aastal kinnistut ei müünud ega avaldanud kellelegi kinnistu müügi soovi, samuti ei

olnud neil O.M-iga mingit kokkulepet kinnistu müügi vahendamiseks, seega puudusid

isikud, kelle võlga O.M pidanuks kinnistu omandamiseks maksma. O.M ei

kavatsenudki kasutada V V saadud raha V V xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu soetamise eesmärgil vaid jättis raha endale, kulutades selle oma äranägemise järgi. Seega lõi O.M kannatanu P A

AS juhatuse liikmele V V tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena andis V V O.M-ile üle 125 000 krooni. O.M tekitas kelmusega PA AS-le 125 000

krooni suuruse varalise kahju. Samuti tema, pettis 12.06.2006.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kellaajal, xxxxxxx xxxxxx x asuvas P A I kohvikus V V välja 100 000 krooni sularaha,

kinnitades V V, et 07.06.2006.a V V poolt O.M-ile üleantud 125 000 krooniga on ära makstud xxxxxx xxxxxxxx xx omanike võlad ning jättes V V mulje, et tema valmistab ette xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu notariaalset ostu-müügitehingut, küsis V V veel 100 000 krooni vajadusega osta selle summa eest xxxxxx xxxxxxxx xx elanikele xxxxx maakonda xxxxxxxx korter, misjärel on omanikud nõus xxxxxxxx xx kinnistu müüma V V. V V nõustus O.M-i kätte maksma 100 000

krooni vaid juhul, kui viimane allkirjastab selle kohta laenulepingu. V V laskis koostada

laenulepingu 100 000 krooni laenamiseks kuni 17.07.2006.a, pannes lühikese tähtaja kuna notariaalne ostu-müügitehing pidi O.M-i lubaduse kohaselt lähiajal toimuma, misjärel kirjutas O.M 12.06.2006.a laenulepingule alla, millises kinnitas, et laenas P A AS-lt 100 000 krooni, laenu tagastustähtajaga 17.07.2006.a ning V V andis O.M-ile üle sealsamas enda isiklikult

arveldusarvelt välja võetud 100 000 krooni. Oma tegevusega lõi O.M teadlikult V V ebaõige ettekujutuse, et viimane saab raha ettemaksmise korral osta omanikult xxxxxx xxxxxxxx xx asuva kinnistu, teades samas, et xxxxxx xxxxxxxx xx omanikud Õ A ja R G ei ole 2006.a kinnistut

müünud ega avaldanud kellelegi soovi omandada Pärnu maakonda uut elukohta, samuti ei olnud

neil O.M-iga kokkulepet kinnistu müügi vahendamiseks, seega ei kasutanud O.M

eelnevalt saadud 125 000 krooni xxxxxxxx xx omanike võlgade maksmiseks. O.M ei

kavatsenudki kasutada V V saadud raha V V xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu soetamise eesmärgil vaid jättis raha endale, kulutades selle oma äranägemise järgi. Seega lõi O.M kannatanule V V tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena andis V V O.M-ile üle

100 000 krooni. O.M tekitas kelmusega V V 100 000 krooni suuruse varalise kahju.

Samuti tema, pettis 14.06.2006.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kellaajal, mobiiltelefoni

teel V V välja 35 000 krooni, rääkides, et tema viibib hetkel koos xxxxxx xxxxxxxx xx omaniku

tütrega Viljandi notari Kersti Kulla ukse taga, et see naisterahvas saaks omandada xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx korteri, kuid et notari ukse taga selgus, et xxxx korteri müüjal on võlad

ning et viimane nõustub korterit müüma vaid juhul, kui talle makstakse enne notariaalse tehingu

toimumist 50 000 krooni. V V ütles telefonitsi, et tema ei ole nõus maksma korterimüüjale vaid korteri ostjale ning nõudis O.M-ilt andmeid ostetava korteri, xxxxxxxx xx omaniku tütre nime ja tema arveldusarve kohta. Mõne aja pärast helistas O.M V V tagasi ja andis ostetava korteri aadressiks xxxx xxxx xxxx x xxxxxx x, xxxxxxxx xx omaniku tütre nimeks P K ja viimase arveldusarve numbri, misjärel tegi V V O.M-i juttu uskudes viimase antud andmete alusel

14.06.2006.a pangaülekande P K nimelise isiku arveldusarvele nr xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx summas 35 000 krooni. Oma tegevusega lõi O.M teadlikult V V ebaõige ettekujutuse, et

1-10-4999 4 (4) viimane saab raha maksmise korral osta omanikult xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu, teades samas, et tema, O.M ei ole viibinud 14.06.2006.a Viljandi notari Kersti Kulla vastuvõtul, samuti ei olnud O.M-i ega P K nimelistel isikutel 14.06.2006.a Viljandi notari Kersti Kulla büroosse

notariaega kinni pandud, xxxxxx xxxxxxxx xx omanikud Õ A ega R G ei ole 2006.a avaldanud

kellelegi soovi omandada xxxxxxxxxe xxxxxx xxxxx xxxx xxxxx elukohta, P K ei ole elanud

xxxxxxxx xx majas ega ole soovinud omandada korterit xxxxxx xxxxx xxxx xxxxx, xxxx xxxx maja nr x korterite nr x, x ja x omanik T K ei ole kortereid müünud ega ole volitanud enese nimel

kedagi tegema tehinguid temale kuuluvate xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx majas nr x

asuvate korteritega ning P K arveldusarvele makstud 35 000 krooni oli mõeldud viimase

elukaaslasele A T töötasuks, mille O.M ehitustööde eest A T võlgnes. Seega ei

kavatsenudki O.M kasutada V V saadud raha V V xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu soetamiseks vaid viies V V eksimusse, tasus kannatanu poolt üleantud rahaga oma kohustusi A T.

Seega lõi O.M oma käitumisega kannatanu VV tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena andis V V O.M-ile üle 35 000 krooni. O.M tekitas kelmusega V V 35 000 krooni suuruse varalise kahju.

Eeltoodu alusel süüdistatakse O.M-i selles, et tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanem prokurör, süüdistatav O.M ja tema kaitsja jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt vanem prokurör nõudis kohtus O.M-i

süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga. Maakohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe

juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse

sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo

õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada O.M

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel O.M-ilt P A AS-ile tsiviilhagi summas 125 000 krooni ja V V kasuks 135 000 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 (seitse) krooni

Igor Pütsep Kohtunik