4-10-2608/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Väärteoasi nr 4-10-2608 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2608 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Griškova Väärteoasi P.M-i väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 74 1 lg 2, LS § 747 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi, Väärteo...
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
1 Väärteoasi nr 4-10-2608
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2608 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Griškova Väärteoasi P.M-i väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 74 1 lg 2, LS § 747 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi, Väärteoprotokoll nr AB 1209882 Menetlusalune isik
P.M (isikukood XXX, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht 09.09.2010.a, 07.10.2010 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu
menetlusalune isik P.M 09.09.2010.a istungil, 07.10.2010.a istung menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel
RESOLUTSIOON
Juhindudes KarS § 48 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:
1. Süüdi tunnistada P.M selles, et ta 01.08.2010.a kell 21:48 Tallinnas juhtis
mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus ning puudus kehtiv
liikluskindlustuse poliis, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, s.o väärteos LS § 741 lg 2, § 747 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
2. P.M peab asuma talle mõistetud aresti kandma hiljemalt 15. novembril 2010.a, arest
kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6, Tallinn).
3. Karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada P.M-i suhtes sundtoomist
arestimajja. P.M-ile mõistetud karistuse algust lugeda alates isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest.
2 Edasikaebamise kord
Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates otsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast. Kui kohtumenetluse
pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamist.
Asjaolud
01.08.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1209882 selle kohta, et P.M juhtis 01.08.2010.a kell 21:48 Tallinnas Õismäe tee 134 juures Õismäe tee 124 ja Õismäe tee 136 vahel
Õismäe tee 36 poole liikudes mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline
tehnoülevaatus ning puudus kehtiva liikluskindlustuse poliis, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. P.M rikkus LS § 20 lg 1 ja LE § 219 ja LS § 9 lg 5, pani toime LS § 741 lg 2, LS § 747 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi
kvalifitseeritava väärteo.
09.09.2010.a kohtuistungil menetlusalune isik end süüdi ei tunnistanud, kinnitas, et tema mootorrattaga ei sõitnud, vaid seisis üksnes selle juures. 07.10.2010.a kohtuistungile P.M
ei ilmunud, samuti ei teatanud võimalike tunnistajate andmeid. Kohtuistungile ilmumine ei olnud tehtud menetlusalusele isikule kohustuslikuks ja menetlusalust isikut on hoiatatud, et mitteilmumisel
istungile võib kohus arutada asja ilma tema osavõtuta. Kohus pidas 07.10.2010.a kohtuistungil võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 10
päeva, menetlusalusel isikul tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 01.11.2010.a Põhja Prefektuuri arestimajas.
Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: 01.08.2010.a väärteoprotokoll AB1209882,
01.08.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, maanteeameti liiklusregistri väljavõte Jegor kapitan’i juhiloa andmete ja sõiduk Yamaha, reg. nr xxx kohta, poliisi päringu vastuse väljatrükk
seisuga 01.08.2010.a, 07.12.2008.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, vastulause, karistusregistri väljavõte seisuga 24.08.2010.a, Alar O patrullmärkmiku väljavõtte koopia.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ja menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 741 lg 2, § 747 ja liikluskindlustuse seaduse 661 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle eest karistada.
LS § 741 lg 2, § 747 ja liikluskindlustuse seaduse 661 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete
tunnuste esinemine P.M-i käitumises on tõendatud liikluskindlustuse poliisi päringu vastuse väljatrükiga, maanteeameti liiklusregistri väljavõttega menetlusaluse isiku kohta ja sõiduk Yamaha, reg. nr xxx, kohta, 07.12.1008.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning tunnistaja Alar O’i ütlustega, samuti tunnistaja ütlustega kooskõlalise tunnistaja patrullmärkmiku väljavõttega. 07.12.2008.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati P.M sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Asjaolu, et ta seisuga 01.08.2010.a A-kategooria sõiduki juhtimise õigust omandanud ei olnud, kinnitas 09.09.2010.a kohtuistungil ka menetlusalune isik ise. Seega oli
3 P.M 01.08.2010.a varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud isikuks. Isikuid, kes oleksid võinud kinnitada P.M-i väidet, et tema mootorsõidukit ei juhtinud, menetlusalune isik ei
nimetanud. Seetõttu puudus kohtul ka igasugune võimalus sellise isikute leidmiseks ning P.M-i
õigustada võivate tõendite kogumiseks. Kohus on seisukohal, et väärteo pani P.M
toime tahtlikult, kuivõrd ütlustega 09.09.2010.a kohtuistungil kinnitas ta A-kategooria juhtimisõiguse puudumist ning teadmist, et tal on sellise kategooria sõiduki juhtimine keelatud.
Kuna kõik osundatud väärteokoosseisud on täidetud väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega-, on tegemist ideaalkonkurentsiga ja KarS § 63 lg 1 alusel
tuleb kõigi nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse.
Vastavalt § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on
peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 747 järgi karistatakse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 karistatakse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Arvestades LS § 741
lg 2, § 747
ja liikluskindlustuse seaduse 661
lg 1 ette nähtud karistusi on käesoleval juhul raskeimat võimalikku karistust ettenägev säte LS § 741 lg 2.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Karistusregistri teatisest nähtub, et P.M-i on LS § 74 1
järgi juba korduvalt karistatud,
samuti on teda varem karistatud ka LS § 747
järgi, karistustena on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud nii rahatrahve kui ka lühiajalist aresti. Kuivõrd menetlusalune isik on töötu, on jätkanud
õigusrikkumiste toimepanemist ega ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, tuleb
teda karistada senisest rangemalt ja vältimatu on P.M-i karistamine arestiga. Kuna
karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, peab kohus
arvestades toime pandud tegu, süüdlase isikut ja tema õiguskuulekale käitumisele mõjutamise vajadust kohaseks karistada teda kohtuvälise menetleja poolt taotletud määras, s.o arestiga 10 päeva. Arest tuleb ära kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas ja aresti tuleb asuda kandma hiljemalt 01.11.2010.a, määratud tähtaja jooksul aresti mittekandmisel tuleb P.M-i suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja.
Marie Tammsaar kohtunik