2-22-3361/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-3361

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3361

Tsiviilasi

G. P. i hagi R. P. i ja R. P. i vastu ühisvara

jagamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: G. P. (ik XXX), esindajad: seaduslik esindaja

R. P. , lepinguline esindaja advokaat M. A. (e-post

XXX)

kostja 1: R. P. (ik XXX)

kostja 2: R. P. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks G. P. i hagi R. P. i ja R. P. i vastu

ühisvara jagamiseks

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte hagejale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

04.03.2022 esitas G. P. (hageja; sissenõudja täiteasjas nr XXX) Tartu Maakohtule

hagi R. P. i (kostja 1; võlgnik) ja R. P. i (kostja 2; võlgnikuks mitteolev abikaasa) vastu

ühisvara jagamiseks. Hageja palub jagada kostjate ühisvara järgmiselt:

1.1. jätta korteriomand (asukoht XXX; registriosa nr XXX; korteriomand) kostja 2

ainuomandisse;

1.2. jätta SEB Pangaga sõlmitud laenulepingutest (hüpoteek nr XXX ja eluaseme laen nr

XXX, laen nr XXX) tulenevad kohustused kostja 2 kanda;

1.3. määrata kostjale 1 kinnisasja omandi kaotamise eest rahaline hüvitis, millest

rahuldada täielikult või osaliselt (kui hüvitise suurust ei piisa) elatisevõlg täiteasja

nr XXX raames.

Hagi tagamiseks palus hageja kanda kinnistusraamatusse korteriomandi suhtes

eelmärke, mis tagaks ühisvara jagamise nõuet.

Hageja palus vabastada ennast riigilõivu tasumisest.

2.

08.03.2022 määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata ning hagi

käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest järgmiste puuduste

kõrvaldamiseks:

esitada

seisukoht,

asjaolud

ja

tõendid

hageja

esindaja(te)

esindusõigusega seonduva kohta (vt põhjendava osa p 3.1); täpsustada nõuet ja hagi

aluseks olevaid asjaolusid (vt põhjendava osa p 3.2).

3. Hageja lepingulise esindajana märgitud advokaat M. A. sai määruse kätte e-toimiku

kaudu 09.03.2022, seega oli viimane päeva puuduste kõrvaldamiseks 23.03.2022.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 näeb ette, et kui

menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401

lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus,

taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

TsMS § 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 9) hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid;

12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse

olemasolu.

Kohus leiab, et hagi tuleb eelmärgitud alustel jätta menetlusse võtmata ja lugeda TsMS

§ 372 lg 4 II lause kohaselt tagastatuks.

Hageja on alaealine, kellel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 II lause järgi

piiratud teovõime ja kellel ei ole TsMS § 202 lg 2 I lause järgi üldjuhul

tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab

kohtus TsMS § 217 lg 3 järgi tema seaduslik esindaja. Lapse seaduslikuks esindajaks on

perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 I ja II lause järgi tema hooldusõiguslik vanem, sh on

ühise hooldusõigusega vanematel üldjuhul ka ühine esindusõigus. Rahvastikuregistri järgi

on kostjad hageja hooldusõiguslikud vanemad. Hagiavalduses on märgitud hageja

seaduslikuks esindajaks kostja 2 (hageja ema) ning lepinguliseks esindajaks advokaat

M. A., viimane on allkirjastanud ka hagiavalduse. Esitatu põhjal on alust arvata, et hageja

nimel on volituse advokaadist lepingulisele esindajale andnud kostja 2. PKS § 120 lg-st 6

ja § 180 lg 1 p-dest 1 ja 3 tuleneb hooldusõiguslikule vanemale keeld esindada last

õiguslikus vaidluses iseenda vastu. PKS § 209 lg 1 I lause kohaselt määratakse isikule,

kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks

toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. PKS § 209 lg 2 kohaselt

määratakse erieestkostja ka PKS § 180 lg-s 1 nimetatud toiminguteks; kohus võib

eestkostetava

tahteavalduse

asendada

jõustunud

kohtulahendiga

erieestkostjat

määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas

(nt sõltub asja keerukusest jmt). Kohtule ei ole esitatud seisukohta, asjaolusid ega

tõendeid hageja esindaja(te) esindusõigusega seonduva kohta.

Samuti ei ole hageja esitanud selget nõuet ega toonud piisavalt välja hagi aluseks olevaid

asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p-d 1, 2; 08.03.2022 määruse põhjendava osa p 3.2). Mh ei

ole hageja märkinud kostjale 1 makstava hüvitise suurust ega selle aluseks olevaid

asjaolusid.

5. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

6. TsMS 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Toimikust ei nähtu, et kostjatel oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik