2-13-49776/222 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-49776

Kohtuasi

AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.08.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ALANDIA KV OÜ ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: AS Süda Maja (pankrotis), pankrotihaldur

Toomas Saarma

Võlausaldajad:

Orbital

Tallinn

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat Klen Laus; Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu, esindaja Ulrika Kõiv; Y, esindaja

vandeadvokaat Rait Kaarma; osaühing Probus, esindaja

JR; OÜ Gregorius, esindaja C; Q; C; X ja Alandia KV OÜ,

ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 23.08.2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud võrdsetes osades ALANDIA KV OÜ ja X

kanda.

4. Määrata kindlaks, et OÜ-le Orbital Tallinn hüvitatavate menetluskulude suurus on

1 137,50 eurot. ALANDIA KV OÜ-l tuleb OÜ-le Orbital Tallinn hüvitada

568,75 eurot ja X peab OÜ-le Orbital Tallinn hüvitama 568,75 eurot.

5. Määrata kindlaks, et Y-le hüvitatavate menetluskulude suurus on 630 eurot.

ALANDIA KV OÜ-l tuleb Y-le hüvitada 315 eurot ja X peab Y-le hüvitama 315

eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb ALANDIA KV OÜ-l ja X-l tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1) AS Süda Maja (pankrotis, võlgnik) esitas Harju Maakohtule 22.10.2013 avalduse enda

pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas pankroti 17.12.2013 ja määras pankrotihalduriks

Toomas Saarma. 09.07.2021 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse võlausaldajate 07.07.2021

üldkoosolekul sõlmitud kompromissi kinnitamiseks.

2) Kompromissi kinnitamise vastu olid võlausaldajad ALANDIA KV OÜ ja X, kes esitasid

kohtule selle kohta vastuväited.

Vastuväidete kohaselt ei saanud kompromissi sõlmida olukorras, kus puuduliku

raamatupidamise tõttu polnud võlgniku varaline seisund ja võlausaldajate nõuete rahuldamise

ulatus usaldusväärselt kontrollitav. Vajalik oli korraldada erikontroll ja enne seda oleks

pankrotimenetluse lõpetamine ennatlik. Pandiga tagatud tunnustatud nõuded olid ebaselged ja

vastuolulised. Samuti oli kompromissettepanek vastuolus kompromissi seadusjärgse

eesmärgiga, sest selle põhieesmärk oli varade müük ja võlgniku likvideerimine pärast

väljamaksete tegemist. Kompromiss polnud täidetav. Antud juhul soovisid teatud võlausaldajad

mööda minna pankrotiseaduses sätestatud piirangutest. Lisaks ei arvestanud kompromiss teiste

pooleliolevate menetlustega. Haldurile ei saanud kompromissiga anda õigust võlgniku vara

müüa ja käsutada võlgniku raha.

Maakohtu määrus

3) Maakohus kinnitas võlausaldajate 07.07.2021 üldkoosolekul tehtud kompromissiotsuse

järgmises sõnastuses:

1.1. AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate nõuded rahuldatakse AS-i Süda Maja

(pankrotis) pangakontodele hoiustatud raha, Ameerikanurga kinnistu müügist saadava

raha ja AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri poolt X ja OÜ Alandia KV

(tsiviilasi nr 2-15-19597 ja kriminaalasi nr 1-20-5182) vastu esitatud nõuete

rahuldamisest või võõrandamisest saadava raha arvel (edaspidi ühiselt nimetatud Süda

Maja vara) ning kompromissis sätestatud tingimustel täiendavalt ka OÜ-le Orbital

Tallinn kompromissi alusel tehtava väljamakse arvel. Süda Maja vara kasutatakse

ainult AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

1.2. AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurit Toomas Saarma (edaspidi nimetatud ka

pankrotihaldur) ei vabastata. Pankrotihaldur on enda vabastamata jätmisega nõus.

Pankrotihalduril on kompromissi täitmise ajal lisaks pankrotiseadusest tulenevatele

õigustele ka õigus ja kohustus müüa AS-i Süda Maja (pankrotis) vara pankrotiseaduses

sätestatud korras, jätkata AS-i Süda Maja (pankrotis) varaga seotud kohtumenetlusi,

teha väljamakseid AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldajatele ning korraldada pärast

kompromissi täitmist AS-i Süda Maja (pankrotis) likvideerimine ja äriregistrist

kustutamine ning täita muid kompromissist tulenevaid ülesandeid. Pankrotihaldur

vabastatakse pärast kompromissi täitmist vastavalt PankrS §-le 192 lg 2.

1.3. AS-i

Süda

Maja

(pankrotis)

pankrotitoimkonna

liikmeid

ei

vabastata.

Pankrotitoimkonna liikmed on enda vabastamata jätmisega nõus. Pankrotitoimkonnal

on kompromissi täitmise ajal pankrotiseadusest tulenev pankrotitoimkonna pädevus ja

õigused.

1.4. Pankrotihaldur müüb AS-ile Süda Maja (pankrotis) kuuluva Harju maakonnas, Rae

vallas, Kurna külas asuva kinnistu registriosa numbriga 12100102 (edaspidi nimetatud

ka Ameerikanurga kinnistu) enampakkumisel pankrotiseaduses sätestatud korras.

Pankrotihaldur arvestab Ameerikanurga kinnistu müümisel täiendavalt järgnevate

tingimustega:

a. Pankrotihaldur avaldab Ameerikanurga kinnistu esimese enampakkumise

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 5 (viie) kalendripäeva jooksul pärast

kompromissi kinnitava määruse jõustumist.

b. Enampakkumise nurjumise korral avaldab pankrotihaldur väljaandes

Ametlikud Teadaanded kordusenampakkumise teate 5 (viie) kalendripäeva

jooksul pärast eelneva enampakkumise nurjunuks kuulutamist.

c. Ameerikanurga kinnistu enampakkumise alghinnaks on 9 291 000 eurot

(lisandub käibemaks). Kordusenampakkumisel vähendab pankrotihaldur

alghinda 5% võrreldes eelneva nurjunud enampakkumise alghinnaga.

d. Ameerikanurga kinnistu enampakkumistel osalejad peavad maksma

tagatisraha, mille suurus on 1% alghinnast.

e. Enampakkumise samm on 10 000 eurot.

f. Kui Ameerikanurga kinnistu enampakkumisel teeb parima pakkumise AS-i

Süda Maja (pankrotis) võlausaldaja, kellel on AS-i Süda Maja (pankrotis)

vastu tunnustatud nõue, on sellel võlausaldajal õigus tasaarvestada ostuhind

kompromissi alusel sellele võlausaldajale tehtava väljamakse tasumise

nõudega. Ostuhinna osa, mida AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldaja ei

saa tasaarvestada, tasub võlausaldaja rahas.

1.5. AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur jätkab kohtumenetlusi tsiviilasjades nr 2-

15-19597, 2-16-18953, 2-16-18957 ja 2-20-10358 ning kriminaalasjas nr 1-20-5182.

AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri lepingulise esindaja kulud kannab

pankrotihaldur ise oma tasu arvel (pankrotihalduri lepingulise esindaja kulusid ei kanta

AS-i Süda Maja (pankrotis) vara arvel). AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri

muud menetluskulud kantakse kompromissi alusel OÜ-le Orbital Tallinn (registrikood

14887194) tehtava väljamakse arvel vastavalt kompromissi punktile 6.2. lg 11.

1.6. Kui tsiviilasjas nr 2-15-19597 või kriminaalasjas nr 1-20-5182 tehtava jõustunud

kohtulahendiga rahuldatakse AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri nõue X ja /

või OÜ Alandia KV vastu ja seda nõuet ei täideta kolme kuu jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest, siis on AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduril õigus

müüa nõue enampakkumisel pankrotiseaduses sätestatud korras, arvestades järgmisi

tingimusi:

a. Pankrotihaldur võib nõuded enampakkumisel müüa nii koos kui ka eraldi.

b. Enampakkumisel on enampakkumise esemeks oleva nõude või nõuete

alghinnaks

50%

nõude

või

nõuete

nominaalsest

suurusest.

Kordusenampakkumisel vähendab pankrotihaldur alghinda 25% võrreldes

eelneva nurjunud enampakkumise alghinnaga.

c. Enampakkumistel osalejad peavad maksma tagatisraha, mille suurus on 1%

alghinnast.

d. Enampakkumise samm on 100 eurot.

e. Kui enampakkumisel teeb parima pakkumise AS-i Süda Maja (pankrotis)

võlausaldaja, kellel on AS-i Süda Maja (pankrotis) vastu tunnustatud nõue,

on sellele võlausaldajal õigus tasaarvestada ostuhind kompromissi alusel

sellele võlausaldajale tehtava väljamakse tasumise nõudega. Ostuhinna osa,

mida AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldaja ei saa tasaarvestada, tasub

võlausaldaja rahas.

1.7. Kompromissi alusel rahuldatakse AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate nõuded

järgnevates tabelites näidatud ulatuses:

Pandiga tagatud nõuded

Pandiga tagatud nõuded rahuldatakse AS Süda Maja (pankrotis) vara koosseisu kuulunud ja

kuuluvate pandiesemete müügist saadud raha arvel. Pandiga tagatud nõuded rahuldatakse täies

ulatuses.

Tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõuded

Tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõuded rahuldatakse AS Süda Maja (pankrotis) vara

selle osa arvel, mis jääb alles pärast pandiga tagatud tunnustatud nõuete rahuldamist (edaspidi

nimetatud Süda Maja vara jääk). Tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõuete rahuldamiseks

tehtava väljamakse suurus arvutatakse allolevas tabelis näidatud protsendina (jaotis) Süda Maja

vara jäägist. Tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõuete rahuldamiseks tehtava väljamakse

suurus ei ole väiksem allolevas tabelis nimetatud minimaalse väljamakse suurusest.

Tähtaegselt esitatud pandiga tagamata tunnustatud nõuded

Võlausaldaja nimi

Rahuldamata nõude

summa

Jaotis

Minimaalse

väljamakse

suurus

C (Swedbank AS)

€11 408,96

0,0395%

€2 752,63

Orbital Tallinn OÜ (Agu Vaabel)

€35 888,23

0,1244%

€8 658,73

Orbital Tallinn OÜ (Andres Lain)

€9 157,30

0,0317%

€2 209,38

Pandiga tagatud tunnustatud nõuded

Võlausaldaja nimi

Pandiga tagatud

rahuldamata nõude summa Väljamakse suurus

Orbital Tallinn OÜ (Probus OÜ)

€2 084 460,29

€2 084 460,29

Orbital Tallinn OÜ (Swedbank AS)

€3 090 000,00

€3 090 000,00

Orbital Tallinn OÜ (T&O Varahaldus OÜ)

€629 782,54

€629 782,54

X

€140 000,00

€140 000,00

Pandiga tagatud tunnustatud nõuded kokku:

€5 944 242,83

Orbital Tallinn OÜ (Batiment OÜ)

€2 023 065,81

7,0117%

€488 103,68

Orbital Tallinn OÜ (EELK Tallinna

Toompea Kaarli Kogudus)

€1 275,63

0,0044%

€307,77

Orbital Tallinn OÜ (Eesti Energia AS)

€591,40

0,0020%

€142,69

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti

kaudu

€95 599,39

0,3313%

€23 065,22

Orbital Tallinn OÜ (Holder Mathias LLP)

€216 041,35

0,7488%

€52 124,15

Orbital Tallinn OÜ (Aktsiaselts KH

Energia-Konsult)

€17 393 577,72

60,2840%

€4 196 536,42

Orbital Tallinn OÜ (Kurmik AS)

€107 150,40

0,3714%

€25 852,10

Orbital Tallinn OÜ (Leinonen OÜ)

€699,10

0,0024%

€168,67

Q

€14 759,31

0,0512%

€3 560,97

Y

€1 877,25

0,0065%

€452,92

Orbital Tallinn OÜ (Nasdaq CSD SE

Eesti

filiaal

(endine

Eesti

Väärtpaberikeskuse AS))

€342,28

0,0012%

€82,58

Orbital Tallinn OÜ (Nord Projekt AS)

€16 804,92

0,0582%

€4 054,51

Orbital Tallinn OÜ (Oxford Sustainable

OÜ)

€23 687,30

0,0821%

€5 715,02

osaühing Probus

€8 149 176,28

28,2441%

€1 966 148,23

OÜ Gregorius (Coop Eesti Keskühistu)

€233 560,95

0,8095%

€56 351,15

Orbital

Tallinn

OÜ

(Registrite

ja

Infosüsteemide Keskus)

€43,50

0,0002%

€10,50

Orbital Tallinn OÜ (Soloteks Trans OÜ

(pankrotis)

(endine

ärinimi

Esse

Transport OÜ))

€5 849,89

0,0203%

€1 411,40

Orbital Tallinn OÜ (Teede REV-2 AS

(endine ärinimi Kagu Teed AS))

€29 612,21

0,1026%

€7 144,52

X (Expericom OÜ loovutas nõude tagasi)

€70 312,20

0,2437%

€16 964,19

Pandiga tagamata nõuded, mis on tunnustamata ja/või mille rahuldamisjärk on tunnustamata

Võlausaldaja nimi

Nõude summa

Jaotis

Minimaalse

väljamakse

suurus

Z

€195 424,92

0,6773%

€47 150,09

Alandia KV OÜ

€216 800,00

0,7514%

€52 307,24

Kokku:

100,0000%

€6 961 274,76

Nõuded, mis rahuldatakse pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud

rahuldamisjärgus

Tähtaegselt esitamata tunnustatud nõudeid ning pankrotiseaduse kohaselt nende nõuetega

samas järgus rahuldamisele kuuluvaid nõudeid kompromissi alusel ei rahuldata.

1.8. Kõigi AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate nõuete rahuldamine kompromissi

punktis 7.1.11 sisalduvas tabelis näidatud väljamaksete või minimaalsete väljamaksete

suurusele vastavas ulatuses on tagatud. Juhul, kui AS-i Süda Maja (pankrotis)

pangakontodele hoiustatud raha, Ameerikanurga kinnistu müügist ning X ja OÜ

Alandia KV (tsiviilasi nr 2-15-19597 ja kriminaalasi nr 1-20-5182) vastu esitatud

nõuete rahuldamisest või võõrandamisest laekuvad rahalised vahendid ei ole

väljamaksete või minimaalsete väljamaksete suurusele vastavate väljamaksete

tegemiseks piisavad, siis tasub puudujääva osa OÜ Orbital Tallinn (registrikood

14887194) talle kompromissi alusel tehtava väljamakse arvel.

1.9. AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldajatele tehakse kompromissi alusel väljamaksed

kahes osas.

a. Esimene väljamakse, mille suurus ei ole väiksem kui punktis 7.1.11 näidatud

kompromissi alusel tehtav väljamakse, tehakse AS-i Süda Maja (pankrotis)

võlausaldajatele Ameerikanurga kinnistu ostuhinna tasumise päeval (vt.

täpsemalt punkt 7.1.15). Esimese väljamaksega rahuldatakse pandiga

tagatud nõuded täies ulatuses. Tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõuete

rahuldamiseks tehakse väljamaksed, mille suurused võrduvad vastava nõude

jaotise suurusele vastava summaga pärast pandiga tagatud nõuete

rahuldamist AS Süda Maja (pankrotis) pangakontodel hoiustatud raha

jäägist.

b. Teine väljamakse tehakse tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõuete

rahuldamiseks 10 kalendripäeva jooksul pärast X ja OÜ Alandia KV

(tsiviilasi nr 2-15-19597 ja kriminaalasi nr 1-20-5182) vastu esitatud nõuete

rahuldamist või võõrandamist eeldusel, et nimetatud nõuded rahuldatakse

või nende võõrandamisest laekub rahalisi vahendeid. Teise väljamakse

suurus võrdub vastava nõude jaotise suurusele vastava summaga X ja OÜ

Alandia KV (tsiviilasi nr 2-15-19597 ja kriminaalasi nr 1-20-5182) vastu

esitatud nõuete rahuldamisest või võõrandamisest laekunud summadest. Kui

X ja OÜ Alandia KV (tsiviilasi nr 2-15-19597 ja kriminaalasi nr 1-20-5182)

vastu esitatud nõudeid ei rahuldata või neid nõudeid ei õnnestu võõrandada

5 (viie) aasta jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumist, siis teist väljamakset ei tehta.

1.10. AS-i Süda Maja (pankrotis) võlausaldajatele, kelle nõude või nõude rahuldamisjärgu

tunnustamise üle käib esimese või teise väljamakse tegemise ajal vaidlus, tehakse

vastav väljamakse 10 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui nõuet ja/või nõude

rahuldamisjärku on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud. Kui AS-i Süda Maja

(pankrotis) võlausaldaja nõue jääb tunnustamata või nõuet tunnustatakse PankrS § 153

lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgus, siis talle väljamakseid ei tehta ning nendele

nõuetele vastavate arvestuslike jaotiste väljamaksmiseks hoiustatud raha makstakse

välja tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele vastavalt

kompromissettepaneku punktis 6.2. lg 7 märgitud nõuete proportsioonidele.

1.11. AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluse käigus tekkinud massikohustused,

pankrotimenetluse kulud, muud PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamaksed ja pärast

kompromissettepaneku esitamist 28.06.2021 tekkinud ja tekkivad täiendavad kulud ja

kohustused, sealhulgas, kuid mitte ainult AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri

menetluskulud (välja arvatud pankrotihalduri lepingulise esindaja kulud) ja AS-ilt Süda

Maja (pankrotis) või AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurilt kohtumenetlustes

välja mõistetavad teiste menetlusosaliste menetluskulud (edaspidi ühiselt nimetatud

Kulud) hüvitab OÜ Orbital Tallinn (registrikood 14887194) kompromissi alusel OÜ-

le Orbital Tallinn tehtava väljamakse arvel. Pärast kompromissi kinnitava määruse

jõustumist kohtumenetlustes AS-i Süda Maja (pankrotis) kasuks välja mõistetavad

menetluskulud hüvitatakse OÜ-le Orbital Tallinn.

1.12. AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas Saarma makstakse

pankrotimenetluse läbiviimise eest tasu summas 521 154,33 eurot, millele lisandub

käibemaks. Nimetatud tasu makstakse välja OÜ-le Haldur (registrikood 12390130,

käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) nr EE101596374) Ameerikanurga

kinnistu ostuhinna tasumise päeval AS Süda Maja (pankrotis) pangakontodel oleva

raha arvel ja see hüvitatakse AS-le Süda Maja (pankrotis) OÜ Orbital Tallinn poolt

kompromissettepaneku punktis 6.2. lg 11 sätestatud korras.

1.13. AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldurile makstakse järelevalve teostamise ja

kompromissettepanekus sätestatud ülesannete täitmise eest tasu summas 140 000 eurot,

millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud Järelevalvetasu). Järelevalvetasu

makstakse pankrotihaldurile välja võrdse suurusega osamaksetena viie aasta jooksul

kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Järelevalvetasu esimene osamakse

summas 14 000 eurot, millele lisandub käibemaks, tehakse 5 (viie) tööpäeva jooksul

kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Järgmised Järelevalvetasu osamaksed

tehakse iga kuue kuu järel. Juhul kui viimane väljamakse võlausaldajatele tehakse

varem kui pärast viie aasta möödumist kompromissi kinnitava määruse jõustumisest,

siis makstakse selleks hetkeks väljamaksmata Järelevalvetasu jääk pankrotihaldurile

välja 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast viimast väljamakset võlausaldajatele.

Järelevalvetasu

makstakse

välja

OÜ-le

Haldur

(registrikood

12390130).

Järelevalvetasu hüvitab OÜ Orbital Tallinn kompromissi punktis 6.2. lg 11 sätestatud

korras.

1.14. Pärast kompromissis nimetatud väljamaksete tegemist AS-i Süda Maja (pankrotis)

võlausaldajatele korraldab AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur AS-i Süda Maja

(pankrotis) likvideerimise ja äriregistrist kustutamise.

2. Kompromissi kehtivuse ajal võib võlgnik kompromissis nimetatud tehinguid PankrS § 189

lg 2 alusel teha üksnes halduri nõusolekul.

3. Jätta pankrotihaldur Toomas Saarma vabastamata kuni kompromissist tulenevate

kohustuste täitmiseni.

4. Lõpetada AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetlus.

5. Pankrotihalduril avaldada teade kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4) Maakohus tuvastas, et teade võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta avaldati

väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2021, mis oli kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS)

§ 79 lg-ga 4. Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul 7

võlausaldajat, kellel oli nõudeid kokku 28 559 804,74 eurot. Kokku oli võlausaldajatel nõudeid

28 852 706,30 eurot. Koosolekul osalesid seega võlausaldajad, kellel oli rohkem kui 2/3 nõuete

summast. Kompromissi poolt hääletas 5 võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku

28 272 692,54 eurot ja vastu oli 2 võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku

287 112,20 eurot. Poolt hääletas rohkem kui pool kohalviibijatest. Kompromissotsus vastas

PankrS § 180 lg 3 nõuetele, st kompromiss otsustati vajaliku häälteenamusega.

Vastavalt PankrS § 183 lg-le 2 tuli kohtul hinnata, kas järgitud on pankrotiseaduses sätestatud

formaalseid nõudeid kompromissi tegemisel. Maakohus asus seisukohale, et kohus ei tungi

otsuste majanduslikku sisusse ega otstarbekusse. Kõik need kaalutlused jäävad võlausaldajate

kanda. Võlausaldajad peavad ise hindama, kas raamatupidamine on piisav kompromissi

tegemiseks ja kas kompromiss on täidetav. Pooleliolevad kohtuvaidlused ei olnud kompromissi

välistav asjaolu. PankrS § 189 lg 2 kohaselt võib kompromiss ette näha, et teatud tehinguid võib

võlgnik teha üksnes halduri nõusolekul, mistõttu vara valitsemise õigus kompromissi

kinnitamisel tingimusteta võlgnikule üle ei lähe. Kõike seda kaaluvad just võlausaldajad. Kohus

jälgib kompromissi kinnitamise (protseduuri) seaduslikkust ja peab jälgima, et tegemist ei oleks

pettusega vastuvõetud kompromissiga. Pettusega antud juhul tegemist ei olnud. Samuti olid

täidetud kõik pankrotiseaduses sätestatud nõuded kompromissi tegemiseks. Võlausaldajate

vastav üldkoosolek oli kokku kutsutud pankrotiseaduse nõudeid järgides, kompromissi oli

otsustanud vajalik hulk võlausaldajaid. Seetõttu olid pankrotiseaduse nõuded täidetud.

Kompromissiga võttis kohustuse ka Orbital Tallinn OÜ, mis oli lubatud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lg 5 alusel. Orbital Tallinn OÜ kinnitas oma tahet kohustusi kanda nii

võlausaldajatele kui kohtule, paludes vaatamata esitatud vastuväidetele kompromiss kohtu

poolt kinnitada. Kompromiss hõlmas pankrotihalduri tasu, mis mahtus PankrS § 193 lg 4 ja

§ 65 (kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi sätestatud piirmääradesse (antud juhul

3,82% pankrotivarasse laekunud varast). Seetõttu puudusid takistused kompromissi

kinnitamiseks. Kompromiss polnud vastuolus pankrotiseaduse mõtte ega eesmärgiga.

Määruskaebus

5) Võlausaldajad ALANDIA KV OÜ ja X (kaebajad) palusid tühistada maakohtu määruse ja

teha uue, millega jätta kompromiss kinnitamata või alternatiivselt saata asi uueks

lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud tuli jätta võlgniku kanda.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme hinnates vaid kompromissi vastavust

pankrotiseaduse formaalsetele nõuetele, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Formaalsete

eelduste täidetuse kõrval pidanuks kohus kompromissi ka sisuliselt kontrollima ja hindama, kas

kompromiss oli sisulisest küljest seadusega kooskõlas ja täidetav ning arvestab maksimaalselt

kõikide võlausaldajate ühiste huvidega. Kohus pidanuks analüüsima kaebajate poolt

kompromissile esitatud vastuväiteid ja nendega mittenõustumist põhjendama. Maakohtu

määrus oli olulises osas põhjendamata, seadusevastane ja kohus rikkus uurimiskohustust.

Maakohus rikkus materiaalõiguse norme, kui jättis arvestamata, et kompromissotsus eirab

pankrotiõigusliku kompromissi seadusjärgset eesmärki pakkuda alternatiivi likvideerivale

pankrotimenetlusele. Pankrotiõiguslikku kompromissi ei saanud teha ilma äriühingu

tervendamise

kavatsuseta

ja

tegevuse

jätkamiseta.

Maakohus

kompromissotsuse

seaduspärasuse analüüsimisel jättis PankrS §-d 178 ja 179 põhjendamatult kohaldamata.

Sisuliselt sooviti kompromisskokkuleppega varjatult läbi viia n.ö tavapärane likvideeriv

pankrotimenetlus, eirates samas aga likvideerivale pankrotimenetlusele sätestatud reegleid.

Kompromissiotsus oli põhimõttelises vastuolus kompromissi seadusjärgsete tagajärgedega

ning polnud täidetav. Kompromissotsuses haldurile ettenähtud õigused ja kohustused olid

otseses vastuolus PankrS § 184 lg-s 2 toodud kompromissi põhilise seadusjärgse tagajärjega.

Olukorras, kus halduril puudus õigus teha kompromissis talle ettenähtud toiminguid, ei olnud

kompromiss reaalsuses ka täidetav. Kompromissiga sooviti lubamatult vältida pankrotiseaduses

nõuete tasaarvestusele seatud piiranguid ja maakohus jättis põhjendamatult hindamata, et

kompromissi täitmine polnud ka nõuete tasaarvestuse piirangute tõttu ilmselt võimalik.

Kaebajad leidsid, et kompromiss oli tehtud pettuse mõjul, sest see sisaldas ebaõiget või

vähemalt äärmiselt spekulatiivset kinnitust, nagu saaksid võlausaldajate nõuded kompromissi

korral rahuldatud tunduvalt suuremas ulatuses kui tavapärase likvideeriva pankrotimenetluse

puhul.

Tegelikkuses

eelistatakse

kompromissiga

põhjendamatult

võlgniku

uue

suurvõlausaldaja Orbital Tallinn OÜ huve ning kompromiss ei taga seda, et võlgniku

võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Oli võimalik, et

tavapärases pankrotimenetluses ilma kompromissita saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud

suuremas ulatuses kui vaidlusaluse kompromissiga.

Kompromissotsus ei arvestanud võlgniku pooleliolevate kohtuasjadega, millel oli otsene mõju

pankrotivarale ja kompromissi täitmisele. Pankrotimenetlust ei saanud kompromissiga lõpetada

ka olukorras, kus puudus terviklik ja usaldusväärne ülevaade võlgniku rahalistest liikumistest

ja varalisest seisundist. Sellega seonduvalt oli pooleli võlgniku erikontrolli kavandamine ja

läbiviimine.

Menetluse edasine käik

6) Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis ülejäänud menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks.

7) Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Q, osaühing Probus ja Orbital

Tallinn OÜ ning pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata. Pankrotihaldur avaldas, et Z polnud enam võlausaldaja. Võlausaldaja Y toetas

määruskaebust.

8) Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9) Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas maakohtu otsustus võlgniku võlausaldajate poolt

vastu võetud kompromissi kinnitamise kohta oli seaduslik. Määruskaebuse esitajate hinnangul

leidis maakohus ebaõigesti, et kompromissiotsus vastas pankrotiseaduse nõuetele ja selle

kinnitamata jätmiseks puudus alus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega.

PankrS § 178 lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe

võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja

pikendamises. PankrS § 183 lg 2 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui kompromissi

tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud

pettuse mõjul. Samas võib kompromissi eeltoodud sätte alusel kinnitamata jätta ka selle

vastuolu tõttu heade kommetega. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt vastab kompromiss

tsiviilõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg-s 1 antud tehingu mõistele ja

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 8 antud lepingu mõistele, millele VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldub ka

võlaõigusseadus. Sellest tulenevalt kohalduvad kompromissile ka lepingutele esitatavad üldised

nõuded võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi (vt Riigikohtu 24.05.2005

määrus kohtuasjas nr 3-2-1-53-05, p-d 18, 19).

Kohus saab kontrollida kompromissi sisuliselt ja peab hindama mh seda, kas kompromissiga ei

kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. Kohus peab kontrollima, kas

kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega

mõnda võlausaldajat ei ole näiteks häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud. Omal

algatusel peab kohus kompromissi kinnitamisel kontrollima üksnes seda, kas kompromissi

kinnitamisel on järgitud vastavaid menetlusnorme, s.t kas kompromiss vastab formaalselt

seaduse nõuetele ja kas kompromissi ei saavutatud hääletusega mõnda võlausaldajat teistega

võrreldes hea usu põhimõtte vastaselt kahjustades või eelistades, näiteks vaidlustatud nõuetest

tuleneva häälteenamusega. Muul alusel kompromissi kinnitamata jätmise eelduseks on vastava

vastuväite esitamine kohtule ja selle põhjendamine (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 21 ja

23).

10) Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate etteheidetega, et maakohus jättis kompromissi

sisuliselt kontrollimata ja kaebajate vastuväidetele vastamata. Ringkonnakohus leiab, et

maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohus kontrollis kompromissiotsust

sisuliselt. Määruse põhjendava osa kohaselt hindas maakohus kompromissiotsust kinnitades

muu hulgas seda, kas on täidetud kõik pankrotiseaduses sätestatud kompromissiotsuse tegemise

nõuded,

sh

kas

võlausaldajate

üldkoosolek

kutsuti

kokku

nõuetekohaselt

ning

kompromissiotsusel oli piisav võlausaldajate toetus, kas kompromissiotsus pole vastu võetud

pettusega. Maakohus selgitas, et pooleliolevad kohtuvaidlused ei ole kompromissiotsuse

tegemist välistavaks asjaoluks ning kompromissiotsuse tegemist ei takista ka kaebajate poolt

võlgniku raamatupidamise korraldamise kohta esitatud spekulatsioonid. Maakohus juhtis

põhjendatult tähelepanu ka sellele, et võlausaldajad hindavad kompromissiotsuse tegemisel ise

kompromissi sisu ja otstarbekust ning kompromissiotsuse tegemiseks vajalike andmete

piisavust. Maakohus arvestas määruse tegemisel kõigi kaebajate poolt kompromissiotsusele

esitatud vastuväidetega, leides kokkuvõtlikult, et need vastuväited ei anna alust

kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga.

Kaebajad ei ole kompromissiotsusele esitanud selliseid vastuväiteid, mis annaks alust

kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks.

11) Kaebajad väitsid, et kompromiss peaks nägema ette võlgniku tegevuse jätkamise.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud vastuväitega. PankrS §-dest 178 ja 179

ei tulene piirangut, et kompromissi saab teha üksnes juhul, kui pankrotivõlgniku tegevus jätkub.

Samuti pole kaebajate selline seisukoht kooskõlas PankrS §-ga 2, § 178 lg-ga 1 ja § 157 p-ga

6, mille järgi võib pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamine toimuda mitte

ainult võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu, vaid ka võlgniku vara võõrandamise kaudu.

PankrS § 179 lg 1 teise lause kohaselt lisatakse kompromissiettepanekule majandus- või

kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava juhul, kui pankrotivõlgnik tegeleb

majandus- või kutsetegevusega. Pankrotihaldur selgitas, et võlgnik puudub majandustegevus

ning võlgnik ei alusta majandustegevust ka pärast kompromissi kinnitamist. Seetõttu nägi

kompromissiettepanek ette võlgniku likvideerimise pärast kompromissi täitmist. Kompromissi

korral ei kohaldu PankrS piirangud, millele määruskaebuses läbivalt viidatakse, kuna

kompromissi korral pankrotimenetlus lõpeb. Kompromissi regulatsiooni peamine idee ei ole

mitte seada piiranguid kokkuleppimisele, vaid luua võimalus pankrotiasja kokkuleppeliseks,

kiiremaks lahendamiseks. Kaebajad ei toonud ka esile, et neil oleks eraldiseisev kaitset vajav

huvi võlgniku tegevuse jätkumise vastu. Seetõttu võlgniku likvideerimine ei kahjusta

võlausaldajate huve. Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et kompromiss ei ole

vastuolus pankrotiseaduse mõtte ega eesmärgiga.

12) Ebaõiged on määruskaebuses toodud väited, et kompromissi täitmine ei ole tagatud, kuna

kompromissiga saaks võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse. Kompromissiotsuse p 1.2 ei ole

vastuolus PankrS § 184 lg-ga 2. Antud juhul andsid võlgnik ja võlausaldajad omavahelise

kokkuleppe alusel pankrotihaldurile õiguse kompromissiotsuses kirjeldatud toimingute

tegemiseks, sh võlgniku vara müümiseks ning võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kuna

pankrotihaldur tegutseb pärast kompromissi kinnitamist ja pankrotimenetluse lõpetamist

võlgniku ja võlausaldajate vahelise kokkuleppe alusel, siis on pankrotihalduril vaatamata

pankrotimenetluse lõppemisele õigus võlgniku vara müüa ja väljamakseid teha. Seega on

kompromiss täidetav.

13) Ringkonnakohus leiab, et kompromissiotsus ei ole PankrS § 99 lg-tega 3 ja lg 31 vastuolus.

PankrS § 99 lg 3 ja lg 31 reguleerivad nõuete tasaarvestamist pankrotimenetluse ajal.

Kompromissiotsuse kinnitamisega pankrotimenetlus lõppeb (PankrS § 157 p 6 ja § 184 lg 1).

Pankrotimenetluse lõppemisega koos lõpeb ka PankrS § 99 lg 3 ja lg 31 sätestatud piirangute

mõju. Kompromiss on alternatiivne pankrotimenetluse lõppemise alus ning on iseenesest

mõistetav, et pankrotimenetluse lõppemise järgselt lõpeb ka pankrotiseaduses sätestatud nõuete

mõju. Kompromissi täitmise ajal toimub nõuete tasaarvestamine VÕS § 197 jj sätestatud

üldised nõuete tasaarvestamise reeglid. Ringkonnakohus leiab, et kompromissiotsuses sisalduv

nõuete tasaarvestamise võimalus on kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatud üldise nõude

tasaarvestamise regulatsiooniga.

Kaebajate väited, et kompromiss ei tohiks näha ette Orbital Tallinn OÜ-le väljamakstava

summa arvelt pankrotimenetluse kulude kandmist ja vajadusel võlausaldajate nõuete

rahuldamist, on asjakohatu, sest kõnealusel juhul ei ole tegemist enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõude võlausaldajapoolse tasaarvestamisega pankrotimenetluse ajal, vaid pärast

pankrotimenetluse lõppemist väljamakstavast summast mahaarvamiste tegemiseks nõusoleku

andmisega. Nõusolek, mis võimaldab rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid suuremas

ulatuses, ei saa olla teiste võlausaldajate huvidega vastuolus. Seega märkis maakohus

vaidlustatud määruses õigesti, et kompromissiga on võtnud kohustuse ka Orbital Tallinn OÜ,

kes on kinnitanud oma tahet vastavat kohustust kanda.

Ebaõige on kaebajate väide, mille kohaselt sõltub kompromissi täitmine sellest, kas Orbital

Tallinn OÜ-l on võimalik oma nõudeid võlgniku vastu tasaarvestada või mitte. Orbital Tallinn

OÜ-l on sarnaselt kõigi teiste võlausaldajatega õigus kompromissiotsuse alusel väljamakse

saamiseks. Orbital Tallinn OÜ saab kompromissiotsuse alusel tehtava väljamakse arvel

kompromissiotsusest tulenevad rahalised kohustused sõltumata selles, kas Orbital Tallinn OÜ

osaleb võlgniku vara müümiseks korraldatavatel enampakkumistel või mitte. Kaebajate

vastupidised väited on tõendamata.

Kompromissi kohaselt on kõigil võlausaldajatel võrdne võimalus teha tasaarvestusi

kompromissi alusel tehtava väljamakse tasumise nõudega. Tasaarvestuse võimaluse andmisega

ei ole eelistatud mitte ühtegi võlausaldajat. Tasaarvestuse võimaluse kasutamine ei kahjusta

mitte ühtegi võlausaldajat. Põhjendamatu on ka kaebajate väide, mille kohaselt on kompromissi

eesmärgiks viia võlgniku varade müük läbi sisuliselt ainult ühele võlausaldajale sobival viisil.

Kompromissiotsuse kohaselt toimub võlgniku varade müük enampakkumisel pankrotiseaduses

sätestatud korras. Pankrotiseaduses sätestatud vara müügi korda ei saa käsitleda ühele

võlausaldajale sobiva vara müügi viisina. Kompromissiotsuses kirjeldatud vara müügi viis on

seaduslik.

Kinnistu müügist sõlmitavast müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust

tasaarvestuse kaudu täitev ostja ei omanda müügilepingu eset tasuta. VÕS § 197 lg 2 kohaselt

lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seega

mõlemad tasaarvestuse poole jätavad oma kohustuse osaliselt „reaalses rahas“ täitmata. See ei

anna alust väita, et tasaarvestamise võimalust kasutav võlausaldaja oleks saanud mingisuguse

eelise. Tasaarvestus on õiguspärane rahalise kohustuse täitmise viis. Enampakkumisel

konkureerivad kõik

ostuhuvilised võrdsetel alustel.

Ainuüksi asjaolu,

et

mõnel

enampakkumisel osalejal võib olla võimalik ostuhinda tasaarvestada, ei muuda

enampakkumisel osalemise aluseid ebavõrdseks.

Võlausaldajaks mitteoleva isiku huvi enampakkumisel osaleda ei sõltu sellest, kas võlausaldaja

võib parima pakkumise esitamise korral kinnistu eest tasumisele kuuluva summa ja võlgniku

käest saadava väljamakse tasaarvestada. Enampakkumisel konkureeritakse mitte tasumise

viisis, vaid hinnas. Kui võlausaldajaks mitteolev isik esitab enampakkumisel suurema

pakkumise kui võlausaldaja, siis omandab kinnistu võlausaldajaks mitteolev isik. Kui

võlausaldajaks mitteolev isik esitab enampakkumisel väiksema pakkumise kui võlausaldaja,

siis omandab kinnistu võlausaldaja. Mõlemal juhul on tagatud võlausaldajate ühine huvi, et

võlgniku kinnistu saaks võõrandatud suurima võimaliku summa eest. Tasaarvestuse võimalus

ei mõjuta enampakkumisel kujunevat kinnistu hinda ega võlausaldajatele tehtavate

väljamaksete arvutamisel aluseks võetava tulemi suurust. Sellise sisuga kompromissis ei ole

mitte midagi petturlikku.

Määruskaebusest ei nähtu, milles konkreetselt seisneb kompromissiga kaasnev võlausaldajate

huvide

kahjustamine

ja

miks

pankrotimenetluse

jätkamine

kompromissita

oleks

võlausaldajatele kasulikum.

14) Alusetud on ka määruskaebuse esitajate väited ülevaate puudumise kohta pankrotivõlgniku

majanduslikust seisust ja selle kohta antava info ebausaldusväärsusest. Puudub vaidlus, et

pankrotihalduri üle on kogu pankrotimenetluse vältel teostanud järelevalvet pankrotitoimkond,

ning nii pankrotihalduri ja pankrotimenetluse üle omakorda järelevalvet ka maakohus. Samuti

on pankrotihaldur andnud võlausaldajate koosolekul ülevaateid võlgniku majanduslikust

seisust ning võlausaldajatel on olnud ka õigus pöörduda teabe saamiseks otse pankrotihalduri

poole. Ka justiitsministeerium menetles mitut kaebust halduri vastu ning leidis, et

pankrotihaldur ei olnud oma kohustusi rikkunud. Pankrotihaldur kinnitas, et kõigile

võlausaldajatele on pankrotimenetluse ajal olnud tagatud juurdepääs pankrotiseaduses

sätestatud teabele ja võlgnikul olemasolev raha vastab arvelduskontodel tegelikult hoiustatud

rahasummale. Summa vastavust on kontrollinud pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet

teostav pankrotitoimkond.

Kaebajad ei ole määruskaebuses esile toonud mitte ühtegi konkreetset asjaolu, mis annaks

kasvõi kaudseltki alust arvata, et võlgniku arvelduskontodel hoiustatud rahasumma peaks

olema kompromissiettepanekus näidatust suurem. Kaebajate esile toodu ei anna kohtule alust

kahelda, et summa ei vasta tegelikkusele. Nähtub, et kompromissiettepanekus on väljamaksete

suuruse kujunemise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt detailselt selgitatud. Seega oli igal

võlausaldajal võimalik väljamaksete suurust kontrollida. Puudub mistahes alus eeldada, et

pankrotihaldur

on

kompromissiettepanekus

esitanud

pankrotivara

koosseisu

kohta

valeandmeid. Selle kohta puuduvad mistahes tõendid. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud

mitte ühtegi konkreetset väidet, milline peaks nende arvates pankrotivara suurus olema või mis

ulatuses peaks nõudeid rahuldama. Ka võlgniku võimalik erikontroll ei puuduta

pankrotimenetlust ega mõjuta pankrotimenetluse käiku. Samuti ei välista võimalik erikontroll

kompromissiotsuse tegemist ega kinnitamist. Kaebuse vastuväited erikontrolliga seoses olid

ebamäärased ja tõendamata.

15) Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et kohtuvaidlused ei ole kompromissi

välistav asjaolu. Ringkonnakohutu hinnangul ei ole kaebajate väited sellised, mis annaksid

aluse kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kaebajad leidsid, et tsiviilasjaga nr 2-21-9952 kompromissis mittearvestamine on vastuolus

kompromissi üldeesmärgiga hõlmata kompromissiga kõik pooleliolevad kohtuasjad. Puudus

vaidlus, et tsiviilasja nr 2-21-9952 menetlus algas pärast kompromissiettepaneku koostamist ja

kompromissiotsuse tegemist. Seetõttu ei saanud kompromiss tsiviilasja nr 2-21-9952 hõlmata.

Pelgalt tsiviilasja nr 2-21-9952 kompromissiotsuses kajastamata jätmine ei anna alust

kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks, sest peab eksisteerima sellega kaasnev negatiivne

tagajärg. Sellist asjaolu kaebajad esile ei toonud. Üldistatud ja hüpoteetilised etteheited ei ole

piisavaks, et jätta kompromiss kinnitamata.

Kaebajad leidsid, et pankrotimenetluse kompromissiga lõpetamine oli ennatlik ja põhjendamatu

ka seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-21-9952 peab kohus muuhulgas hindama pankrotihalduri

kutsetegevuse nõuete võimalikku rikkumist võlgniku pankrotimenetluses. Kuna pankrotihaldur

ei ole pankrotimenetluses tehtava kompromissi pool, siis ei saa pankrotihalduri tegevuse peale

esitatud kaebused takistada kompromissiotsuse tegemist ega kinnitamist. Kaebajad väitsid mh

ka seda, et polnud selge, milliste vahendite arvelt kantakse selles vaidluses menetluskulusid.

Käesolevas asjas tehtud kompromiss näeb ette pärast kompromissiettepaneku esitamist

tekkivate kulude kandmise. Kulusid kannab OÜ Orbital Tallinn. Seega ei välista ka sellised

vastuväited kompromissi kinnitamist.

Asjaoludest nähtub, et kompromissi tegemisel on lähtutud eeldusest, et hagi rahuldamine

tsiviilasjas nr 2-20-10358 on ebatõenäoline. Seega ei saa väita, et kompromissi tegemisel ei

arvestatud selle vaidlusega. Asjaolu, kas kompromissiotsuse täitmine võib kunagi tulevikus

võimatuks muutuda selle tsiviilasja või mõne muu asjaolu tõttu, on hüpoteetiline ega ei anna

alust kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kaebajate hinnangul tsiviilasjas nr 2-15-19597 esitatud haginõuetest ei laeku mingit raha

pankrotivarasse, mida kompromissi tegemisel sooviti kasutada võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka sellised väited aluse kompromissi

kinnitamata jätmiseks. Pankrotihaldur selgitas, et kompromissiotsust ei tehtud lähtudes

eeldusest, et tsiviilasja nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi rahuldatakse. Kompromissiotsuse

tegemisel arvestati ka võimalusega, et tsiviilasja nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi jääb

rahuldamata. Kompromissiotsus on tehtud arvestusega, et kompromissi aluseks saaksid

võlausaldajate nõuded nö tavapärase likvideeriva pankrotimenetlusega võrreldes suuremas

ulatuses rahuldatud ka siis, kui tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi rahuldamata jätmine

ei mõjuta kompromissiotsuse alusel võlausaldajatele tehtava esimese väljamakse suurust

(kompromissiotsuse p-d 1.7., 1.8. ja 1.9.). Tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi

rahuldamata jätmine ei mõjuta kompromissi kasulikkust. Kaebajate vastupidised väited on

alusetud.

Kaebajad olid seisukohal, et haldur tegi kompromissi tingimusi rikkudes pankrotivarast suure

väljamakse menetluskulude hüvitamiseks, mis märgatavalt vähendas pankrotivara ja mõjutab

negatiivselt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse

väljamakse tegemine ei ole kompromissiotsusega vastuolus. Kompromissiotsus ei keelanud

pankrotimenetluse kulude kandmist ja massikohustuste täitmist võlgniku pankrotivara arvel.

Kompromissiotsuses on kokku lepitud, et OÜ Orbital Tallinn hüvitab massikohustused,

pankrotimenetluse kulud, muud PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamaksed kompromissi alusel

OÜ-le Orbital Tallinn tehtava väljamakse arvel. Seega on väljamakse kompromissiotsusega

kooskõlas ja see makse ei mõjuta kompromissiotsuse täitmist ega kompromissiotsuse alusel

võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suurust.

16) Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud võrdsetes osades

ALANDIA KV OÜ ja X kanda vastavalt TsMS § 165 lg-le 1 ja § 171 lg-le 1.

Menetluskulude kindlaksmääramist määruskaebemenetluses taotlesid 17.12.2021 OÜ Orbital

Tallinn

ja

20.12.2022

Y. Ülejäänud

menetlusosalised

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist

ei

taotlenud.

Ringkonnakohus

analüüsis

mõlema

võlausaldaja

menetluskulude nimekirju ning leidis, et need vastavad menetluse käigule ning on täies ulatuses

vajalikud

ja

põhjendatud,

arvestades

määruskaebuse

väiteid

ning

esitatud

menetlusdokumentide sisu. Lepinguliste esindajate tunnihind on vastavuses kohtupraktika ja

käesoleva asja keerukusega.

OÜ Orbital Tallinn tuleb kasuks välja mõista menetluskulude hüvitist 1 137,50 eurot

(lepingulise esindaja tasu käibemaksuta) 6 tunni 30 minuti eest tasumääraga 175 eurot. Y

kasuks tuleb välja mõista menetluskulude hüvitis 630 eurot (lepingulise esindaja tasu

käibemaksuga) 3,75 tunni eest tasumääraga 168 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest

peab kumbki kaebaja hüvitama OÜ-le Orbital Tallinn 568,75 eurot ja Y-le 315 eurot.

Mõlemad võlausaldajad taotlesid menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus

rahuldab selle taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel.

17) Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse PankrS § 183 lg 4 teise lause alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine on vaidlustatav TsMS § 178 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)