2-21-4250/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4250

Tsiviilasi

A. K. i hagi Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Menetlus

Hageja: A. K. ; isikukood XXX; viibimiskoht XXX;

esindaja riigi õigusabi korras: advokaat K. V.

e-post XXX

Kostja: Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu;

asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122; kostja volitatud

esindaja: T. M., e-post XXX

Eelistung 29.11.2021, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. K. i hagiavaldus Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks rahuldamata.

2. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud A. K. i kanda. Eesti Vabariigil Justiitsministeeriumi kaudu puuduvad

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

2. Vabastada A. K. riigilõivu 200 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõuded

1. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on A. K. i (hageja) hagiavaldus Eesti

Vabariigi vastu Justiitsministeeriumi kaudu (kostja) mittevaralise kahju hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks (tl 39-43, 55-57).

2. Hagiavalduse kohaselt saabus hageja XXX 26.05.2020 ulatusliku põlvevigastusega. Hageja

kaebas põlvevalu mitmel korral, kuid kostja ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid hageja

valude leevendamiseks ning probleemi kõrvaldamiseks. Mitmel korral on arstid viidanud

ortoosi vajalikkusele, mida kostja ei ole hagejale väljastanud. Alles 21.01.2021 teostas

hageja ülevaatust ortopeed ning soovitas lisada hageja operatsiooni järjekorda. 22.05.2021

esitas hageja kostjale taotluse, milles uuris, millal ta operatsioonile saab. Hagejale vastati,

et mais on planeeritud ortopeedi visiit, kes paneb hageja ravijärjekorda. Kui operatsiooni

vajadus ilmnes juba 21.01.2021, ei ole põhjendatud ootejärjekorda lisamine alles maikuus.

Operatsioonivajadus oli olemas juba hageja saabumisel XXX. Hageja on pidanud

puuduliku ravi tõttu juba aasta aega kannatama suure valu ja liikumisraskuste käes. Kostja

ei ole taganud hagejale vajalikke vahendeid (põlveortoos), mis muudaks hageja igapäevaelu

mugavamaks ning vähendaks valu. Valuravi, mis hagejale teostatakse, on äärmiselt

sõltuvust tekitav ning doosid muutuvad järjest suuremaks. Ka see viitab asjaolule, et kostja

poolt seni pakutud ravi ei toimi ega ole piisav hageja terviseseisundi parandamiseks.

3. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja ei ole saanud nõuetekohast ravi ning

ravi osutamine on olnud liiga pikaajaline. Ükski kostja poolt pakutud teenus ei ole hageja

seisundit parandanud. Hageja hinnangul on kostja käitunud vähemalt hooletult, kui ta on

aasta aega venitanud, et lisada hageja operatsioonijärjekorda (hagejale ei ole teada, kas ta

on käesolevalt järjekorda lisatud või mitte). Hageja on pidanud aasta aega kannatama

igapäevaselt valu ning tema liikumisvõime on tugevalt häiritud. Põhjuslik seos rikkumise

ja kahju vahel on olemas, kuna füüsiline valu on ravita jätmise üks peamisi tagajärgi.

Tervisehoiuteenuse osutamise üheks eesmärgiks on tagada, et isik ei peaks tundma valu.

Seega on tervisehoiuteenuse osutamise lepingu üheks kaitse-eesmärgiks muu hulgas ka

mittevaralise kahju tekkimise ära hoidmine. Kostja peab tervishoiuteenuse osutamisel

mõistma, et vajalikul määral tervishoiuteenuse osutamata jätmine ei võimalda hagejale

tavapärast elukvaliteeti (mida kinnipidamisasutuses on võimalik saada), normaalseks

kõndimiseks peab hageja regulaarselt tarvitama talle määratud preparaate ja ravimeid, mis

üksnes ajutiselt leevendavad hageja olukorda, kuid mille tulemusena on hagejal tänaseks

tekkinud ravimisõltuvus.

4. Alternatiivselt tugineb hageja kahju õigusvastasele tekitamisele võlaõigusseaduse § 1045

lg 1 p-de 2, 7 ja 8 alusel. XXX viibimise ajal on hageja tervislik seisund halvenenud

(põlvevigastus on progresseerunud). Tervisliku seisundi halvenemine on tingitud sellest, et

kostja ei ole pakkunud hagejale vajalikku abi, st saatnud hagejat operatsioonile. Oma

tegevusetusega on kostja tekitanud hagejale täiendava tervisekahjustuse, mida hagejal XXX

saabudes ei olnud, ning mille oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud.

Lisaks on hageja jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse. XXX meditsiiniosakonna

põhimääruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on meditsiiniosakonna põhiülesandeks kinnipeetavate

tervise edendamine, haiguste, vigastuste ja mürgituste ennetamine vanglas, tervisehäiretega

kinnipeetavate arstiabi andmine, nende tervise taastamine, arstiabi järjepidevuse tagamine

ja muude tervisehoiuteenuste osutamine. XXX meditsiiniosakond ei ole edendanud hageja

tervist ega tegelenud hageja tervise taastamisega, vaid vastupidi – kostja on viidanud, et

hageja saab oma tervise taastada, kui vabaneb vanglast. Kostja on rikkunud Inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3, mille kohaselt ei tohi kedagi piinata ega

ebainimlikult või alandavalt kohelda. Euroopa Inimõiguste kohus (EIK) on oma lahendites

leidnud, et haige isiku kinnipidamisel tuleb talle tagada sobiv ravi, vastasel juhul on

tegemist EIÕK art 3 rikkumisega. EIK on samuti leidnud, et asjaolu, et arstiabi ei puudu

täielikult ning mingeid uuringuid ja teenuseid isikule pakutakse, ei tähenda, et EIÕK art 3

rikkumist ei esineks. Kinnipeetavale tuleb tagada õigeaegne ja piisav ravi. Kuna hageja on

pidevalt kurtnud valu vasakus põlves, ei piisa sellest, et hageja on olnud arstide järelevalve

all ning talle on pakutud valuravi, vaid kostja oleks palju kiiremini pidanud organiseerima

hagejale eriarsti vastuvõtu, kes oleks hageja suunanud operatsioonile.

5. Hageja leiab, et tal on tekkinud mittevaraline kahju summas 15 000 eurot. Juhul kui kohus

sellises ulatuses kahju hüvitamist mõistlikuks ei pea, palub hageja kohtul määrata õiglane

hüvitis enda äranägemise järgi.

Kostja vastus hagiavaldusele

6. Kostja on 12.07.2021 vastuses (tl 64-66) seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

7. Kostja märgib, et hageja viibib kinnipidamisasutuses alates 07.02.2020. XXX saabus hageja

26.05.2020. Kostja viitab hageja tervisekaardi sissekannetele ning leiab, et hageja on olnud

vanglas arstide pideva järelevalve all, talle on osutatud asjakohast tervishoiuteenust ning

hagejale on tagatud asjakohane valuravi. XXX on alustanud esmalt hagejale vajalike

uuringute läbiviimisest ja seejärel suunanud hageja eriarsti vastuvõtule. Selle aja vältel oli

tagatud valuravi. XXXsse saabumisel anti hagejale lisaks Viru Vanglas väljastatud

küünarkargule teine küünarkark, lisaks anti luba kasutada lifti. Liigeseliikuvuse

fikseerimiseks anti hagejale elastikside, kuna hetkel ortoosi vangla meditsiiniosakonnas ei

olnud. Hagejale soovitati võimaluse korral lasta ortoos saata vabadusest. 29.10.2020

väljastati hagejale meditsiiniosakonnast põlveortoos ja paluti võimaldada hagejal kasutada

duširuumis dušitooli. 28.01.2021 tervisekaardi sissekandest nähtub otsus tellida

külgstabiilne põlveortoos. Tegemist oli spetsiaalselt hagejale valmistatava abivahendiga,

mille hageja sai kätte 14.06.2021. Seega võttis vangla olemasolevate võimaluste piires

tarvitusele abinõud, et hageja vaevusi leevendada.

8. Kostjale ei ole teada, et XXXsse saabumisel oleks hagejale olnud operatiivne ravi

näidustatud. Operatiivse ravi vajadust ei näidustanud hagejale ka SA TÜK ortopeed dr E.

S., kelle vastuvõtul hageja 05.10.2020 viibis. Operatiivne ravi näidustati hagejale alles

28.01.2021 ja seejärel suunati hageja opereeriva ortopeedi vastuvõtule. 05.05.2021 on SA

TÜK ortopeed väljastanud saatekirja hageja opereerimiseks. SA TÜK ortopeed ei näinud

erakorralise ravi vajadust ja hageja on plaanilises korras lisatud operatsiooni järjekorda.

9. Kostja pidas ortopeedi konsultatsiooni vajalikuks juba 05.06.2020. Enne eriarsti

konsultatsiooni on vajalik läbi viia uuringud, et eriarstil oleks hageja tervislikule seisundile

hinnangut andes millelegi tugineda ja otsustada ravivajaduse üle. Selleks viidi 05.06.2020

läbi ultraheliuuring ja hageja suunati MRT-uuringule SA-sse TÜK. Uuringu toimumise aja

määrab uuringu läbiviija. Kui erakorralist ravivajadust ei tuvastatud, siis ei ole alust pidada

plaanilises korras uuringutele ja eriarsti vastuvõtule suunamist lepingu rikkumiseks.

10. Ortoosi eesmärgiks on liigese fikseerimine. Sellist eesmärki aitab täita ka elastikside. Kuna

XXXsse saabumisel ei olnud meditsiiniosakonnal koheselt väljastada ortoosi, võimaldati

hagejal põlveliiges fikseerida elastiksidemega ja soovitati võimalusel lasta saata ortoos

vabadusest. Vanglale ei ole teada, et hageja oleks seda võimalust kasutanud. Tavapärane

ortoos väljastati hagejale 29.10.2020, kuna sel hetkel oli vangla meditsiiniosakonnas selline

abivahend olemas. Spetsiaalselt hagejale mõeldud külgstabiilne põlveortoos telliti OÜ-st

Jalaekspert ja 14.06.2021 väljastati see temale. Seega on vangla vastavalt olemasolevatele

võimalustele taganud hagejale liigese fikseerimiseks vajalikud abivahendid.

Hageja arvamus kostja vastusele (tl 74-77)

11. Hageja leiab, et kui ilmneb vajadus eriarsti vastuvõtuks, siis tuleb koostada saatekiri ja

panna isik järjekorda. Samal ajal, kui isik on juba järjekorras, on mõeldav uuringute

tegemine. Eriarst on see, kes teab, mis uuringuid vastavas olukorras tuleb teha, ning seda ei

saa otsustada arst, kes ei ole vastava valdkonna spetsialist.

12. Hagejale telliti vajalik abivahend (külgstabiilne põlveortoos) alles juunikuus, st ca pool

aastat pärast seda, kui 28.01.2021 tehti otsus abivahend tellida. Ortoosi enda valmimine

võttis aega ainult mõne nädala. Hageja pidi kannatama valu ja ebamugavust ca pool aastat

enne, kui ta sai kätte vajaliku abivahendi. Ortoosi ja põlvesidet ei ole võimalik võrdsustada.

Kui tegemist oleks võrdväärsete abivahenditega, siis ei tekiks spetsiaalse ortoosi vajadust.

13. Asjaolu, et üks arst (dr S.) ei pidanud operatsiooni vajalikuks, ei tähenda, et operatsioon ei

olnud vajalik. Kuna hageja ei olnud arsti otsusega nõus, oleks kostja pidanud hagejale

võimaldama teise eriarsti vastuvõttu.

Menetluse käik

14. 29.11.2021 eelistungil (tl 88-89 pöördel) jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostja vaidles

hagiavaldusele vastu. Kohus arutas pooltega võimalust lõpetada kohtuvaidlus

kompromissiga, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus selgitas pooltele

tõendamiskoormist. Kohus andis hagejale tähtaja 20.12.2021 täiendavate tõendite

esitamiseks. Pooled nõustusid menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses.

15. Hageja ei esitanud hiljemalt 20.12.2021 täiendavaid tõendeid ega taotlusi, kuid tegi kostjale

kompromissettepaneku (tl 91).

16. Kostja teatas 31.01.2021, et kostja ei pea kompromissi sõlmimist võimalikuks (tl 100-101).

Lõplikud seisukohad

17. Hageja lõplike seisukohtade (tl 108-110) järgi jääb hageja hagiavalduse juurde.

Tervisehoiuteenuse osutamine XXX poolt ei olnud piisav, eelkõige ei määratud isikule

piisavalt kiiresti põlveoperatsiooni ega väljastatud ortoosi, mistõttu on hageja pidanud

kannatama ebavajalikku valu. Tõenditest nähtub, et arstide vastuvõtuajad olid pikad ning

operatsioon on määratud alles ajaks, mil hageja vanglast vabaneb. Põlveortoosi sai hageja

alles siis, kui hageja esindaja vastava päringu kostjale esitas.

18. Kostja märkis eelmenetluse lõpetamiseks nõusolekut andes, et jääb varasemalt esitatud

seisukohtade juurde (tl 106-107).

KOHTU SEISUKOHT

19. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad:

20. Vaidlust ei ole selles, et hageja viibib alates 07.02.2020 kinnipidamisasutuses ning XXXsse

saabus hageja 26.05.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ja kostja vahel on

sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping.

21. Hageja põhilised väited menetluses on olnud järgmised:

-

kostja poolt hagejale osutatud tervishoiuteenus ei olnud õigeaegne ega piisav, eelkõige

ei määratud hagejale piisavalt kiiresti põlveoperatsiooni ega väljastatud ortoosi. Lisaks

on hagejale teostatav valuravi äärmiselt sõltuvust tekitav;

-

mitteõigeaegse ja ebapiisava tervishoiuteenuse osutamise tõttu pidi hageja kannatama

ebavajalikku valu ning liikumisraskusi;

-

hagejal on eeltoodu tõttu tekkinud mittevaraline kahju, mille hüvitamist ta kostjalt

nõuab.

22. Hageja on esitanud kostja vastu tervishoiuteenuse lepingu rikkumisele tugineva

mittevaralise kahju hüvitamise hagi. Alternatiivselt taotleb hageja mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmist kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.

23. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 758

lg 1

tähenduses

on

tervishoiuteenus

tegevus

tervishoiuteenuse lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema

tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu

tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus.

Nõuded osutatavale tervishoiuteenusele sätestab VÕS § 762, mille järgi peab

tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja

seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral

peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise

rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema

nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

24. Kinnipeetavale vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel on tegu era- ja avalik-õiguslike

suhete kompleksiga. Nii on tervishoiuteenuse osutamist vanglas täiendavalt reguleeritud

avaliku õiguse normidega. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt tervishoid vanglas

on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg 21

järgi käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates

koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. TTKS § 2 lg 1 alusel tervishoiuteenus on

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks

ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste

abivahendite

soetamist

rahastatakse

VangS § 491 järgi

riigieelarvest Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras. Vabariigi Valitsuse

19.12.2003 määruse nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning

nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest

rahastamise maht, tingimused ja kord“ (määrus nr 330) § 3 lg 2 järgi otsustab

tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla või arestimaja

volitatud tervishoiutöötaja, kes valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja

viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka

kasutamise põhimõttest.

Tulenevalt VangS § 52 lg 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate

terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama

ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale

tagatakse ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 järgi kinnipeetav,

kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile

asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

25. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise

kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

-

tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 770 lg 1);

-

lepingut on rikutud süüliselt (VÕS § 770 lg 1);

-

patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134);

-

rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

-

mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1);

-

mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale

ettenähtav (VÕS § 134 lg 1).

26. Hagi lahendamiseks tuleb kohtul seega esmalt tuvastada, kas kostja rikkus

tervishoiuteenuse osutamise lepingut.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 alusel on hageja kohustuseks tõendada, et

kostja on nendevahelist lepingut rikkunud. Eeltoodu tuleneb ka VÕS § 770 lg-st 3, mille

kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient.

Tõendamiskoormis on teistsugune siis, kui tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata

VÕS §-st 769 tuleneva kohustuse tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida.

Dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmise korral tuleneb VÕS § 770 lg-st 3

tõendamiskoormise ümberpööramine tervishoiuteenuse osutaja kahjuks (vt Riigikohtu

27.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12477, p 14-15). Hageja ei ole tuginenud sellele, et

kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise kohustust. Seetõttu

kehtib tõendamisel tavapärane kord, st hageja peab tõendama, et kostja on

tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud.

27. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut sellega, et jättis

hagejale vajaliku ravi osutamata; hageja ei ole saanud nõuetekohast ravi ning ravi

osutamine on olnud liiga pikaajaline (hagiavalduse p 2.8.1, tl 40). Hilisemates

seisukohtades on hageja täpsustanud, et eelkõige ei määratud hagejale piisavalt kiiresti

põlveoperatsiooni ega väljastatud ortoosi. Hageja hinnangul oli operatsioonivajadus olemas

juba tema XXXsse saabudes 26.05.2020, kuid operatsioonijärjekorda lisati ta alles 2021.a

maikuus (hagiavalduse p 2.2, tl 39 pöördel). 28.01.2021 otsustas kostja tellida hagejale

külgstabiilse põlveortoosi, kuid hageja sai selle kätte alles 14.06.2021 (hageja 31.08.2021

arvamuse p 2.3, tl 75).

28. Hageja väide selle kohta, et temale oli põlveoperatsioon (põlveliigese artroplastika,

põlveliigese endoproteesimine) vajalik juba XXXsse saabudes 26.05.2020, ei ole

tõendatud. Hageja on soovinud seda väidet tõendada väljavõttega haigusjuhtudest perioodi

27.05.2020 kuni 12.04.2021 kohta (tl 44-50), kus 09.07.2020 anamneesi on kantud

järgmine: XXX. Kohtu hinnangul kajastab viidatud anamnees vaid patsiendi enese väidet

selle kohta, et oktoobris 2019 oli plaanis operatsioon, mitte tervishoiuteenuse osutaja

sedastust selle kohta, et oktoobris 2019 oli planeeritud operatsioon. Samuti ei sisalda

viidatud anamnees täpsustust selle kohta, millist operatsiooni on silmas peetud. Liiatigi on

kostja oma vastuses märkinud, et 25.06.2018 kuni 07.02.2020 ei viibinud hageja

kinnipidamisasutuses (p 10, tl 65 pöördel) ning tal ei saanud olla takistust operatsiooni

teostamiseks, kui see oleks planeeritud olnud. Kohus on küsinud hagejalt seisukohta kostja

vastusele ning hageja ei ole kostja vastavat väidet kahtluse alla seadnud. Muid tõendeid

selle kohta, et hagejal esines operatsioonivajadus juba 26.05.2020 XXXsse saabudes,

hageja esitanud ei ole.

Väljavõttega haigusjuhtudest (edaspidi nimetatud ka kui tervisekaart) (tl 44-50) on

tõendatud, et kostja on hageja 27.05.2020 kaebusele vasaku põlve vana vigastuse kohta,

mille järgselt on tekkinud liigespõletik, valu ja turse, reageerinud koheselt, määrates raviks

XXX x 1, 2 nädalat ning pannes aja ultraheli uuringule, andes hagejale ühe küünarkepi

lisaks Viru Vangla omale ning andes lifti kasutusloa (tl 44). Ultraheli uuring teostati

05.06.2020, järeldus: vähene sünoviidi leid, meniski kahjustus võimalik (tl 44). Ultraheli

uuringuga samal päeval on hagejale määratud MRT uuring vasakust põlveliigesest;

soovitatud hagejal võimalusel vabadusest lasta ortoos saata, seni elastikside; määratud

ortopeedi konsultatsioon, kui uuringul käinud; jätkatud valuraviga (tl 44 pöördel). MRT-

uuring viidi läbi 21.07.2020 (tl 45, 67). Pärast MRT-uuringut teostati 21.08.2020 ortopeedi

e-konsultatsioon, mille käigus ortopeed leidis, et tegemist on sisuliselt lausartroosiga,

röntgenoloogiliselt artroos II-III staadium ning ilmselt vajab endoproteesimist.

Konsultatsiooni tulemusel leidis ortopeed, et vajalik on patsiendi tulek eriarsti vastuvõtule

rohkem kui 42 päeva pärast (tl 45 pöördel), st ortopeed ei näidustanud operatsioonivajadust

ega muud erakorralise sekkumise vajadust, vaid broneeris hagejale plaanilises korras

vastuvõtu aja. Ortopeedi vastuvõtt toimus 05.10.2020 ning selle tulemusel ei pidanud

ortopeed operatsiooni vajalikuks. Ortopeed leidis, et näidustatud on XXX (tl 45 pöördel, tl

68). Operatsioon (põlveliigese artroplastika ehk endoproteesimine) näidustati hagejale alles

28.01.2021 ortopeedi konsultatsioonil: XXX (tl 48). Järgmisest ortopeedi vastuvõtust

25.02.2021 nähtub, et hageja on suunatud kliinikumi vastuvõtule proteesi järjekorda

panekuks (tl 49). Kostja vastusest hageja 21.03.2021 taotlusele ilmneb, et ortopeedi visiit,

kus pannakse operatsiooni järjekorda, toimub maikuus (tl 51). Pooled ei vaidle selle üle, et

alates 2021.a maikuust on hageja põlveliigese artroplastika järjekorras.

Kohtu hinnangul ei võimalda eelnevalt analüüsitud tervisekaardi andmed asuda

seisukohale, et hagejale ei määratud piisavalt kiiresti põlveoperatsiooni. Väide, et ravi

osutamine on olnud liiga pikaajaline ja operatsiooni ei määratud piisavalt kiiresti, on hageja

subjektiivne hinnang. Kohus on juba eelnevalt viidanud, et määrus nr 330 § 3 lg 2 järgi

otsustab tervishoiuteenuse vajalikkuse vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kes

valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi. Riigikohus on selgitanud, et

kehtivate õigusaktide alusel ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi

uuringuid või ravi enda soovi järgi. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde saatmise

otsustab tervishoiuteenuse osutamise vajadusest lähtudes üksnes arst (tervishoiutöötaja);

tervishoiutöötaja otsustab mh ravivajadusest lähtudes tervishoiuteenuse osutamise aja üle

(vt Riigikohtu 22.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18182, p 10). Põlveoperatsiooni saab

patsiendile näidustada vaid eriarst, s.o ortopeed. Vangla tervishoiutöötaja täitis VangS § 52

lg-st 2 tuleneva kohustuse ja suunas hageja ortopeedi vastuvõtule pärast uuringute

(ultraheli, MRT) läbiviimist. Uuringute teostamist võib pidada mõistlikult vajalikuks, kuna

vastasel korral oleksid ortopeedil vastuvõtul puudunud igasugused lähteandmed. Ortopeed

ei pidanud 21.08.2020 e-konsultatsioonil ega 05.10.2020 vastuvõtul operatsiooni

vajalikuks. Operatsioon näidustati hagejale ortopeedi poolt alles 28.01.2021 ning sellele

järgnevalt on hageja suunatud kliinikumi vastuvõtule proteesi järjekorda panekuks ning

alates maist 2021 on hageja põlveliigese artroplastika järjekorras.

Andes hinnangut sellele, kas tervishoiuteenuse osutamine ja täpsemalt operatsiooni

järjekorda panemine on toimunud mõistliku aja jooksul, tuleb arvestada, et eriarsti

vastuvõtuajad ei ole kostja määrata. Üldteada asjaoluks võib pidada, et eriarsti vastuvõtu

ooteajad on Eestis pikad, sh vabaduses viibivatele patsientidele (eriti arvestades viimaste

aastate koroonaviiruse levikust tulenevat mõju muule plaanilisele ravile). Kui hageja

väidab, et operatsiooni järjekorda panemine ei toimunud mõistliku aja jooksul, lasub hagejal

tulenevalt tõendamiskoormisest kohustus seda väidet tõendada. Hagejal oleks tulnud

esitada kohtule tõendid/andmed selle kohta, millise ajavahemiku jooksul patsientidele (nii

vanglas kui ka vabaduses) tavapäraselt operatsiooni järjekorda panemist võimaldatakse (vt

ka Riigikohtu 22.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18182, p 13). Kohus selgitas eelistungil

hageja kohustust esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et ravi oli liiga pikale veniv kuni

operatsioonijärjekorda panekuni (tl 89 pöördel). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud

tervishoiuteenuse osutamise lepingut sellega, et ei võimaldanud hagejale piisavalt kiiresti

operatsiooni (operatsiooni järjekorda panemist).

29. Hageja on kostjale tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisena ette heitnud ka seda,

et kostja ei väljastanud temale piisavalt kiiresti ortoosi.

Tervisekaardi andmetest (tl 44-50, 69-70) nähtub, et XXX meditsiiniosakond on hageja

vaevuste leevendamiseks koheselt pärast XXXsse saabumist ja arsti vastuvõtule

pöördumist, s.o 27.05.2020, andnud hagejale lisaks olemasolevale veel teise küünarkepi,

samuti andnud loa kasutada lifti (tl 44). 05.06.2020 on tervishoiutöötaja palunud hagejal

võimalusel lasta ortoos saata vabadusest, seni elastikside (tl 44 pöördel). 05.10.2020 on

ortopeed leidnud, et hagejale on vajalik külgstabiilne ortoos (tl 45 pöördel). 08.10.2020 arsti

sissekandest nähtub, et hageja kannab vasakul põlvel ortoosi (tl 45 pöördel), millest saab

järeldada, et hagejal oli olemas n.ö tavaline ortoos. 13.10.2020 hageja pöördumisega on

tõendatud, et hageja on vanglale teatanud, et temal ei ole võimalik soetada põlve

külgstabiilset ortoosi (tl 52). 29.10.2020 on vangla meditsiiniosakond väljastanud hagejale

esialgseks kasutamiseks põlveortoosi, hageja on lubatud kergele majandustööle ning tal on

võimaldatud pesemise ajal duširuumis dušitooli kasutada (tl 46, 53). Ortopeed on

28.01.2021 näidustanud, et hagejale on vajalik põlve külgstabiilne ortoos. Samast

kuupäevast, s.o 28.01.2021, nähtub vangla otsus tellida külgstabiilne ortoos (tl 48).

30.04.2021 sissekande kohaselt hageja ootab põlveortoosi, tellitud med. osakonnas (tl 69).

02.06.2021 on hageja esindaja pöördunud põlveortoosi võimaldamise küsimuses XXX

meditsiiniosakonna poole (tl 78-79), millele on vastatud, et hageja on registreeritud

proteesispetsialisti vastuvõtule juunikuus ning vastuvõtu järgselt soetatakse temale XXX

poolt sobiv põlveortoos (tl 80). Saatekiri Jalaexpert OÜ poolt külgstabiilse ortoosi

tegemiseks on tehtud 03.06.2021 (tl 69 pöördel). Metalltugedega ortoos väljastati hagejale

14.06.2021 (tl 69 pöördel).

Hageja heidab ette, et vaatamata sellele, et 28.01.2021 otsustas kostja tellida hagejale

külgstabiilse põlveortoosi, sai hageja selle kätte alles 14.06.2021. Hageja leiab, et temale

väljastati külgstabiilne põlveortoos ainult seetõttu, et esindaja saatis 02.06.2021 vastava

päringu.

Kohus jääb juba otsuse p-s 28 märgitud seisukoha juurde selles, et hageja määratlus

piisavalt kiiresti on hageja subjektiivne hinnang. Määrus nr 330 § 3 lg 2 järgi otsustab ka

meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla tervishoiutöötaja, kes valib meditsiinilise

abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

Pooled ei vaidle selle üle, et tervishoiuteenuse osutamine on kostja poolt dokumenteeritud.

Kohus on ülal viidanud, et tervisekaardi 28.01.2021 sissekandest nähtub vangla otsus tellida

külgstabiilne ortoos. Ka 30.04.2021 tervisekaardi sissekandest leiab kinnitust, et

põlveortoos on med.osakonnas tellitud. Kui hageja leiab, et tegelikkuses 28.01.2021

hagejale külgstabiilset põlveortoosi ei tellitud ning seda tehti alles pärast tema päringut,

lasub hagejal tulenevalt tõendamiskoormisest kohustus seda väidet tõendada. Kohtule

esitatud tervisekaardi andmetest nähtub, et 28.01.2021 telliti hagejale vajalik ortoos,

03.06.2021 saatekirja alusel käis hageja ortoosivalmistaja juures ortoosi proovimas ning see

väljastati temale 14.06.2021. Kohtul ei ole eriteadmisi meditsiinist ega ortooside tellimisest

või valmistamisest. Kohtul puuduvad tõendid/andmed selle kohta, kui kaua kulub

tavapäraselt aega ortoosi tellimisest kuni selle patsiendile (nii vanglas kui vabaduses)

väljastamiseni. Kohus selgitas eelistungil hageja kohustust esitada täiendavaid tõendeid (tl

89-89 pöördel). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodu alusel on kohus

seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise

lepingut sellega, et ei võimaldanud hagejale piisavalt kiiresti (külgstabiilset) ortoosi.

30. Viimasena on hageja kostjale ette heitnud seda, et temale teostatav valuravi on äärmiselt

sõltuvust tekitav. Samas pole hageja välja toonud ühtki konkreetset ravimi nimetust, mida

ta väidab, et temale on valu vastu antud ning on tekitanud sõltuvust. Tervisekaardi

andmetega (tl 44-50, 69-70) on tõendatud, et hageja on saanud püsivalt valuravi erinevate

ravimitega, sh on hageja saanud valuravi ka korduva hambavalu tõttu. Samuti nähtub

tervisekaardi andmetest, et hageja valuraviskeemi on korrigeeritud (nt 18.08.2020, tl 45

pöördel) või on vajadusel peetud võimalikuks valuravi korrigeerida (nt 08.10.2020, tl 46),

lisaks on hagejale selgitatud annustamise koguseid (05.05.2021, tl 69). Eeltoodust järeldub,

et hageja ei ole väidetava väära valuravi osas oma väiteid tõendanud ning kohtul ei ole

võimalik ka selles osas tuvastada tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist.

TsMS § 402 lg 2 teise lause kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel

arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Seetõttu jätab kohus

tähelepanuta hageja lõplikes seisukohtades (p 2.3, tl 108 pöördel) esitatud uusi asjaolusid

sisaldavad väited selles, et hagejale pakutud äärmiselt sõltuvust tekitavad ja kanged ravimid

valu ei leevenda ning et hagejale ei ole pakutud teisi alternatiive või ravimeid, mis oleks

kas tõhusamad või vähem hageja tervist kahjustavad.

31. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus tervishoiuteenuse lepingust

tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei

vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja et kostja ei

osutanud tavalise oodatava hoolega teenust. Seetõttu ei asu kohus analüüsima teisi otsuse

p-s 25 märgitud mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi. Hageja nõue tervishoiuteenuse

osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

32. Alternatiivselt on hageja palunud mittevaralise kahju hüvitise välja mõista VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p-de 2, 7 ja 8 alusel.

Kohus on eespool tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise

leping. VÕS § 1044 lg 2 sätestab üldreegli, mille järgi ei või lepingulise kohustuse

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete

(VÕS § 1043 jj) alusel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded saavad kõne

alla tulla vaid väga piiratud juhtudel. Riigikohus on 08.04.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10

tehtud otsuse p-s 12 selgitanud, et kannatanu saab nõuda nõuetele mittevastava

tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist eelkõige tervishoiuteenuse osutamise

lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel, kuid lepingulise kohustuse rikkumise

tulemusena isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib tervishoiuteenuse osutaja

VÕS § 1044 lg 3 järgi vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi

(VÕS § 1043 jj). Seega, kui hagejale on tekkinud tervishoiuteenuse osutamise lepingust

tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena tervisekahjustus, ei ole välistatud kostja vastutus

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 järgi.

33. Hageja leiab, et XXXs viibimise ajal on tema tervislik seisund halvenenud (põlvevigastus

on progresseerunud) ning see on tingitud sellest, et kostja ei ole pakkunud hagejale

vajalikku abi, st saatnud hagejat operatsioonile (hagiavalduse p 2.12, tl 40 pöördel). Hageja

leiab, et kostja on oma tegevusetusega tekitanud hagejale täiendava tervisekahjustuse, mida

hagejal XXXsse saabumisel ei olnud.

34. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab

hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse

teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on need asjaolud tõendanud, vabaneb

kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1).

35. Hagiavalduse kohaselt seisneb kostjale etteheidetav tegu selles, et kostja ei pakkunud

hagejale vajalikku abi, st ei saatnud hagejat operatsioonile. Kohus on eelnevalt otsuse p-s

28 juba analüüsinud asjakohaseid tõendeid ning tuvastanud, et hagejale olid tagatud eriarsti

(ortopeedi) vastuvõtud ning pärast ortopeedi poolt põlve artroplastika näidustamist pandi

hageja ka operatsiooni järjekorda. Kohus jääb otsuse p-s 28 tuvastatud asjaolude ning

järelduste juurde. Seega ei ole hageja väide, et kostja on olnud tegevusetu, põhjendatud.

Kuna hageja ei ole tõendanud kostjale etteheidetavat tegu, ei asu kohus analüüsima teisi

deliktilise vastutuse elemente. Kohus siiski märgib, et hageja ei ole isegi konkretiseerinud,

milles seisneb täiendav tervisekahjustus ega esitanud täiendava tervisekahjustuse

tõendamiseks tõendeid.

36. Eeltoodule tuginedes ei ole hageja nõue mittevaralise kahju hüvitise saamiseks nii

tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisele tuginedes kui deliktilisele vastutusele

tuginedes põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata

põhinõude, ei ole ka viivise nõue põhjendatud. Hagiavaldus tuleb jätta tervikuna

rahuldamata.

Menetluskulud

37. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti hageja kahjuks. Menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 alusel hageja kanda.

38. Kostjat ei esindanud menetluses lepinguline esindaja ning asja materjalidest nähtuvalt

kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole.

39. 15.06.2021 määrusega vabastas kohus hageja viivise nõudelt riigilõivu 200 euro tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. Samas võimaldab TsMS § 190 lg 7 mõjuval põhjusel, muu hulgas

kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva

või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Asja materjalidest nähtuvalt soovis

kostja lahendada vaidlust kompromissi teel ning tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt

nõustus hageja nõudest loobuma, kui kostja nendib, et tervishoiuteenuse osutamises võis

esineda puudusi/vabandab hageja ees (tl 91). Samasisulist kompromissi arutas kohus

pooltega ka eelistungil (tl 88-88 pöördel). Kostja hageja kompromissettepanekuga ei

nõustunud (tl 100-101). Kohus arvestab eeltoodut mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7

mõttes ning vabastab hageja riigilõivu 200 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

40. Kohus on 08.04.2021 määrusega andnud hagejale riigi õiguabi ilma kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega ei tulene hagejale riigi õigusabi andmisest rahalisi

kohustusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik