3-22-461/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS
Legislator headnote
AI generated3-22-461/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
J õ h v i k o h t u m a j a
K OH TU MÄ Ä RU S
Kohtuasja number
3-22-461
Määruse kuupäev
25.03.2022
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Jaak Tarvise taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Jaak Tarvis
RESOLUTSIOON
Jätta
Jaak
Tarvise
taotlus
eeltõendamismenetluse
algatamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu
Ringkonnakohtule
15
päeva
jooksul
määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 56 lg 3, § 204 lg 1, tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 247 lg 4).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale. Taotlejale
edastada ka Viru Vangla 22.03.2022. a vastus kohtunõudele
koos lisadega.
ASJAOLUD
1. Kohtule saabus 22.02.2021 Jaak Tarvise taotlus tõendi tagamiseks HKMS § 56 lg 3 alusel.
Taotleja palus tagada tõendi olemasolu, mis kinnitab väidetavalt seda, et SA Ida-Viru
Keskhaigla (edaspidi ka IVKH) füsioterapeut pidas 10.02.2022 raviseansil vajalikuks taotlejal
võimlemismati olemasolu kambris kogu päeva kestel. Taotleja väitel väljastas füsioterapeut
talle sel päeval vastava sisuga paberkandjal tõendi. Taotleja selgitab, et kõnealuse tõendi võttis
enda kätte üks saatemeeskonna valvur, kes andis selle vanglasse tagasi jõudes valveõe kätte,
kes omakorda andis selle vangla üldarst Henry Silvetile. Veel selgitab taotleja, et 14.02.2022
pereõe vastuvõtul väitis pereõde taotlejale, et ei leia kõnealust tõendit ning vangla
andmekogusse ei ole seda lisatud. Taotleja sõnul on tal põhjendatud kahtlus, et füsioterapeudi
10.02.2022. a tõend võidakse hävitada või on seda juba tehtud, sest vangla tahab taotlejale kätte
maksta tema tegevuse eest enda ja teiste kinnipeetavate nimel vangla vastu kaebuste esitamisel.
2. Tartu Halduskohus palus 17.03.2022. a kohtunõudes vanglal esitada kohtule oma seisukoht
eeltõendamismenetluse algatamise kohta, samuti taotleja pöördumised seoses kõnealuse
tõendiga ning info selle kohta, kas vangla meditsiiniosakonnal on taotleja viidatud ja
10.02.2022 füsioterapeudi poolt koostatud tõend füüsiliselt olemas ja kas selle kohta on tehtud
märge taotleja tervisekaarti.
3. Viru Vangla asus 22.03.2022. a vastuses seisukohale, et J. Tarvise taotlus on põhjendamatu,
ning palus jätta selle rahuldamata. Vangla leiab, et juhul, kui taotlus olekski mingil alusel
lubatav, on vangla ebaõige vastustaja. J. Tarvis toob ise oma taotluses välja, et soovib IVKH
3-22-461
2
arsti tõendi tagamist ning et see anti talle visiidil IVKH-sse. IVKH ei ole vangla
struktuuriüksus, tegemist on iseseisva ja vanglavälise tervishoiuasutusega ning vangla ei
vastuta IVKH poolt osutatud teenuse eest. IVKH-l on iseseisev tervishoiuteenuse
dokumenteerimise kohustus võlaõigusseaduse § 769 tähenduses. Selle sätte järgi on
tervishoiuteenuse dokumenteerimise käigus loodud dokumentide/koopiate väljatrükkide
patsiendile väljastamise kohustus dokumenteerijal, antud juhul IVKH-l, mitte vanglal. Vanglal
ei ole mingit põhjust arvata, et IVKH ei ole dokumenteerimiskohustust täitnud.
Samuti edastas vangla kohtule asjaga seotud materjalid, sh IVKH füsioterapeudi poolt
10.02.2022 käsikirjaliselt koostatud dokumendi. Vangla märgib, et kuigi sellele dokumendile
on pandud pealkirjaks „Tõend“, on see sisult ühe arsti arvamus (soovitus) kellelegi. Tegemist
ei ole tervishoiuteenuse osutamise käigus tehtud imperatiivse otsusega abivahendi vajaduse
kohta. Vanglale teadaolevalt ei ole seda soovitust kantud ka tervise infosüsteemi (digilukku).
KOHTU SEISUKOHT
4. Vastavalt HKMS § 56 lg-le 3 ja TsMS § 244 lg-le 1 võib kohus poole taotlusel
kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada
eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad
kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Seega on eeltõendamismenetluse
alustamine põhjendatud vastava vajaduse olemasolul. Eeltõendamismenetluses kohaldatakse
tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui TsMS 26. peatükis sätestatust ei tulene
teisiti (TsMS § 244 lg 5). Muu hulgas on eeltõendamismenetluses võimalik dokumendi
väljanõudmine (TsMS §-d 272, 278, 279).
5. Praegusel juhul mõistab kohus taotlejat selliselt, et ta palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda
IVKH füsioterapeudi poolt taotleja kohta 10.02.2022 koostatud tõendi selle kohta, et taotlejal
esineb vajadus kambris võimlemismati olemasoluks terve päeva jooksul. Taotleja sõnul on tal
põhjendatud kahtlus, et füsioterapeudi tõend võidakse vanglas hävitada või on seda juba tehtud,
sest vangla tahab taotlejale kätte maksta.
6. Eeltõendamismenetluses on lubatud tõendi kogumine juhul, kui on oht, et hiljem ei ole
võimalik tõendit koguda (HKMS § 56 lg 3, TsMS § 244 lg 1). Eeltõendamismenetluses on
lubatud tõendi kogumine ka juhul, kui vastustaja sellega nõustub. Praegusel juhul on taotleja
poolt tulevikus võimalikult algatatavas kohtumenetluses (vaidlus seoses taotlejale kambris
võimlemismati võimaldamisega) vastustajaks Viru Vangla, kes ei ole kohtule esitatud vastuses
eeltõendamismenetluse algatamisega nõustunud. Samas edastas vangla kohtule muu hulgas
IVKH füsioterapeudi 10.02.2022 käsikirjaliselt koostatud ja tõendina pealkirjastatud
dokumendi. Kohtule arusaadavalt on tegemist sama dokumendiga, mille säilimise tagamiseks
palub taotleja eeltõendamismenetluse algatada. Kohtule kõnealuse dokumendi edastamisega on
leidnud kinnitust, et see tõend on vanglal olemas ning vangla ei ole seda hävitanud ega
kaotanud. Kohtu hinnangul puudub alus ka karta, et tõend võiks edaspidi vanglas kaduma
minna,
hävida
või
olla
hiljem
raskesti
kättesaadav.
Selle
tõendi
tagamiseks
eeltõendamismenetluse algatamiseks puudub vajadus ainuüksi ka põhjusel, et see on praeguse
asja menetluses juba esitatud.
7. Arvestades eelnevat, jätab kohus J. Tarvise taotluse HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1
alusel eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata.
8. Vastavalt TsMS § 247 lg-le 4 võib eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse
peale esitada määruskaebuse. Kuna HKMS § 56 lg-st 3 tulenevalt kohaldub TsMS § 247 ka
halduskohtumenetluses, tuleb eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määrust pidada
ka halduskohtumenetluses määruskaebusega vaidlustatavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)