Legislator Case Law & Legislation
3-22-461/6 AI generated

3-22-461/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-22-461/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS

Legislator headnote

AI generated

3-22-461/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS

Keywords

AI generated
therapeutic measure physiotherapy coverage contrary to medical advice pre-service medical impairment conflicting medical opinions contract for medical treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-22-461

Määruse kuupäev

25.03.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Tarvise taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Jaak Tarvis

RESOLUTSIOON

Jätta

Jaak

Tarvise

taotlus

eeltõendamismenetluse

algatamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

15

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 56 lg 3, § 204 lg 1, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 247 lg 4).

Muud selgitused

Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale. Taotlejale

edastada ka Viru Vangla 22.03.2022. a vastus kohtunõudele

koos lisadega.

ASJAOLUD

1. Kohtule saabus 22.02.2021 Jaak Tarvise taotlus tõendi tagamiseks HKMS § 56 lg 3 alusel.

Taotleja palus tagada tõendi olemasolu, mis kinnitab väidetavalt seda, et SA Ida-Viru

Keskhaigla (edaspidi ka IVKH) füsioterapeut pidas 10.02.2022 raviseansil vajalikuks taotlejal

võimlemismati olemasolu kambris kogu päeva kestel. Taotleja väitel väljastas füsioterapeut

talle sel päeval vastava sisuga paberkandjal tõendi. Taotleja selgitab, et kõnealuse tõendi võttis

enda kätte üks saatemeeskonna valvur, kes andis selle vanglasse tagasi jõudes valveõe kätte,

kes omakorda andis selle vangla üldarst Henry Silvetile. Veel selgitab taotleja, et 14.02.2022

pereõe vastuvõtul väitis pereõde taotlejale, et ei leia kõnealust tõendit ning vangla

andmekogusse ei ole seda lisatud. Taotleja sõnul on tal põhjendatud kahtlus, et füsioterapeudi

10.02.2022. a tõend võidakse hävitada või on seda juba tehtud, sest vangla tahab taotlejale kätte

maksta tema tegevuse eest enda ja teiste kinnipeetavate nimel vangla vastu kaebuste esitamisel.

2. Tartu Halduskohus palus 17.03.2022. a kohtunõudes vanglal esitada kohtule oma seisukoht

eeltõendamismenetluse algatamise kohta, samuti taotleja pöördumised seoses kõnealuse

tõendiga ning info selle kohta, kas vangla meditsiiniosakonnal on taotleja viidatud ja

10.02.2022 füsioterapeudi poolt koostatud tõend füüsiliselt olemas ja kas selle kohta on tehtud

märge taotleja tervisekaarti.

3. Viru Vangla asus 22.03.2022. a vastuses seisukohale, et J. Tarvise taotlus on põhjendamatu,

ning palus jätta selle rahuldamata. Vangla leiab, et juhul, kui taotlus olekski mingil alusel

lubatav, on vangla ebaõige vastustaja. J. Tarvis toob ise oma taotluses välja, et soovib IVKH

3-22-461

2

arsti tõendi tagamist ning et see anti talle visiidil IVKH-sse. IVKH ei ole vangla

struktuuriüksus, tegemist on iseseisva ja vanglavälise tervishoiuasutusega ning vangla ei

vastuta IVKH poolt osutatud teenuse eest. IVKH-l on iseseisev tervishoiuteenuse

dokumenteerimise kohustus võlaõigusseaduse § 769 tähenduses. Selle sätte järgi on

tervishoiuteenuse dokumenteerimise käigus loodud dokumentide/koopiate väljatrükkide

patsiendile väljastamise kohustus dokumenteerijal, antud juhul IVKH-l, mitte vanglal. Vanglal

ei ole mingit põhjust arvata, et IVKH ei ole dokumenteerimiskohustust täitnud.

Samuti edastas vangla kohtule asjaga seotud materjalid, sh IVKH füsioterapeudi poolt

10.02.2022 käsikirjaliselt koostatud dokumendi. Vangla märgib, et kuigi sellele dokumendile

on pandud pealkirjaks „Tõend“, on see sisult ühe arsti arvamus (soovitus) kellelegi. Tegemist

ei ole tervishoiuteenuse osutamise käigus tehtud imperatiivse otsusega abivahendi vajaduse

kohta. Vanglale teadaolevalt ei ole seda soovitust kantud ka tervise infosüsteemi (digilukku).

KOHTU SEISUKOHT

4. Vastavalt HKMS § 56 lg-le 3 ja TsMS § 244 lg-le 1 võib kohus poole taotlusel

kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada

eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad

kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Seega on eeltõendamismenetluse

alustamine põhjendatud vastava vajaduse olemasolul. Eeltõendamismenetluses kohaldatakse

tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui TsMS 26. peatükis sätestatust ei tulene

teisiti (TsMS § 244 lg 5). Muu hulgas on eeltõendamismenetluses võimalik dokumendi

väljanõudmine (TsMS §-d 272, 278, 279).

5. Praegusel juhul mõistab kohus taotlejat selliselt, et ta palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda

IVKH füsioterapeudi poolt taotleja kohta 10.02.2022 koostatud tõendi selle kohta, et taotlejal

esineb vajadus kambris võimlemismati olemasoluks terve päeva jooksul. Taotleja sõnul on tal

põhjendatud kahtlus, et füsioterapeudi tõend võidakse vanglas hävitada või on seda juba tehtud,

sest vangla tahab taotlejale kätte maksta.

6. Eeltõendamismenetluses on lubatud tõendi kogumine juhul, kui on oht, et hiljem ei ole

võimalik tõendit koguda (HKMS § 56 lg 3, TsMS § 244 lg 1). Eeltõendamismenetluses on

lubatud tõendi kogumine ka juhul, kui vastustaja sellega nõustub. Praegusel juhul on taotleja

poolt tulevikus võimalikult algatatavas kohtumenetluses (vaidlus seoses taotlejale kambris

võimlemismati võimaldamisega) vastustajaks Viru Vangla, kes ei ole kohtule esitatud vastuses

eeltõendamismenetluse algatamisega nõustunud. Samas edastas vangla kohtule muu hulgas

IVKH füsioterapeudi 10.02.2022 käsikirjaliselt koostatud ja tõendina pealkirjastatud

dokumendi. Kohtule arusaadavalt on tegemist sama dokumendiga, mille säilimise tagamiseks

palub taotleja eeltõendamismenetluse algatada. Kohtule kõnealuse dokumendi edastamisega on

leidnud kinnitust, et see tõend on vanglal olemas ning vangla ei ole seda hävitanud ega

kaotanud. Kohtu hinnangul puudub alus ka karta, et tõend võiks edaspidi vanglas kaduma

minna,

hävida

või

olla

hiljem

raskesti

kättesaadav.

Selle

tõendi

tagamiseks

eeltõendamismenetluse algatamiseks puudub vajadus ainuüksi ka põhjusel, et see on praeguse

asja menetluses juba esitatud.

7. Arvestades eelnevat, jätab kohus J. Tarvise taotluse HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1

alusel eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata.

8. Vastavalt TsMS § 247 lg-le 4 võib eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse

peale esitada määruskaebuse. Kuna HKMS § 56 lg-st 3 tulenevalt kohaldub TsMS § 247 ka

halduskohtumenetluses, tuleb eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määrust pidada

ka halduskohtumenetluses määruskaebusega vaidlustatavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)