1-10-8395/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Legislator headnote
AI generated1-10-8395/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2010. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-8395 Kohtunik
Sekretär
Prokurör Peet Teidearu
Jane Oidsalu
Jüri Vissak Süüdistus S.P süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav
Kaitsja S.P eluvõi asukoht: XXXXXXX XXX XX-XX, Tartu isikukood: XXX
varasem karistatus: väärtegude eest karistatud 6-l korral; kriminaalkorras karistatud 3-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld
adv. Niina Agarjova
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus
otsustas:
Süüdi tunnistada S.P KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
KarS §-st 74 lg 1 alusel jätta S.P-le mõistetud 10-kuuline vangistus täielikult täitmisele pööramata kui S.P ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise katseaja
jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all nõuetekohaselt KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:
• elab määratud alalises elukohas;
2
• tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
KarS § 78 lg 1 alusel hakata S.P katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest.
KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista S.P-lt riigituludesse sundraha, s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjale
makstud tasu 950(üheksasada viiskümmend )krooni, postikulu 96(üheksakümmend kuus)krooni. KrMS § 423,§ 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ja võimaldada S.P tasuda menetluskulud kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS
Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.
Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu
Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.
peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 28.06.2010 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris / S.P süüdistatakse selles, et tema 11.06.2010. a kella 21.15 paiku Tartus, Põik tänaval juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr-ga XXX XXX, olles alkoholijoobes.
Sellega pani S.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.
3
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale
karistuseks 10 (kümne) kuulist vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud
vangistust täielikult täitmisele kui S.P ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise
katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku
järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:
• elab kohtu määratud alalises elukohas;
• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 12.10.2010 kohtuistungil prokurör Jüri Vissak avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde, põhjendas karistuse valikut. Süüdistatav S.P tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ja jäi
sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et kõik
menetluses toimunu on temale olnud arusaadav ning ta teab kõiki tema vastu esitatud süütõendeid. Kaitsja advokaat Niina Agarjova kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud
kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et
kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava S.P vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad S.P süüdistust. Seega tuleb S.P süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ja mõista
talle karistus vastavuses Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 28.06.2010. a sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on
KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 950 krooni , postikulu 96 krooni. KrMS § 423,§ 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ja võimaldada S.P tasuda menetluskulud kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Kohtunik: