1-10-9231/6 · 1-10-9231/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2010 ,Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9231 Kohtunik

Sekretär

Prokurör Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistus

P.V süüdistus KarS § 385 1

, § 201 lg. 1, § 3811

lg. 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja P.V Elu- või asukoht ja aadress: XXXX XXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: Kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud seitsmel korral.

Advokaat Mare Laur (OÜ Tartu 1. Advokaadibüroo) riigi õigusabi korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada P.V KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.V KarS § 385 1

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks kolm kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.V KarS 381 1 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks kolm kuud vangistust.

2 KarS § 64 lg alusel mõista P.V-le liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui P.V 1(ühe) aasta ja 6(kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elab määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks .

Tsiviilhagid rahuldada. TsKMS § 440 lg. 1 , VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel P.V-lt välja mõista O.K. 2000(kaks tuhat) krooni kahju hüvituseks.

TsKMS § 440 lg. 1 , VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel P.V-lt välja mõista U.M. ` esindaja J.M. 32 500(kolmkümmend kaks tuhat viissada)krooni kahju hüvituseks.

KrMS § 179 lg.1 p. 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista P.V-lt menetluskulu kokku menetluskulud kokku 8901(kaheksa tuhat üheksasada üks) krooni riigieelarvesse.

Ajatada P.V-le menetluskulude tasumise KrMS § 423,§ 424 alusel ning kohustada P.V tasuma menetluskulud ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete maksetena.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 15.06.2010 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris / P.V

süüdistatakse selles, et tema, olles OÜ P.V-na Aknad (pankrotis), registrikood 11351180, juhatuse liige perioodil 28.03.2007 – 24.11.2008, jättis ajavahemikul aprill 2008 – 16.09.2008 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse

esitamata, millega rikkus ÄS § 180 lg 51

tulenevat kohustust esitada viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 1 lg 2,3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3

Sellega pani toime P.V

KarS § 385 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo s. o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises.

P.V süüdistatakse selles, et tema,

olles OÜ P.V-na Aknad (pankrotis), registrikood 11351180, juhatuse liige perioodil

28.03.2007 - 24.11.2008, pööras ajavahemikus 04.09.2007 – 12.05.2008 tema käsutusse usaldatud ja tema valduses olevaid OÜ P.V-na Aknad rahalisi vahendeid ebaseaduslikult enda või kolmanda(te) isiku(te) kasuks – omastades nimetatud ajavahemikul OÜ-le P.V-na Aknad

tehtud sularaha sissemakseid kokku summas 133 006.- krooni, jättes kassaraamatus sularaha laekumisena kajatamata: U.M. ´a poolt makstud sularaha summas 13 000.- krooni; T.L. poolt makstud sularaha summas 1000.- krooni; P.V. poolt makstud sularaha summas 1400.- krooni; E.V. poolt makstud sularaha summas 13 000.- krooni; J.R. poolt makstud sularaha summas 12 000.- krooni; K.P.poolt makstud sularaha summas 13 800.- krooni; Shenk Ehitus OÜ poolt makstud sularaha summas 1000.- krooni, K&P Ehitus AS poolt makstud sularaha summas 29 700.- krooni; Siilipoiss OÜ poolt makstud sularaha summas 4000.- krooni; T.M. poolt makstud sularaha summas 1500.- krooni; P.A. poolt makstud sularaha summas 2900.- krooni; Redamo OÜ poolt makstud sularaha summas 4956.- krooni; A.K. poolt makstud sularaha summas 7000.- krooni; A.I. poolt makstud sularaha summas 8750.- krooni; O.K. poolt makstud sularaha summas 2000.- krooni; №rdea panga kontolt nr XXXX võetud sularaha summas 17 000.- krooni.

Sellega pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o isikule P.V usaldatud ja tema valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

P.V süüdistatakse selles , et tema,

Olles OÜ P.V-na Aknad (pankrotis), registrikood 11351180, juhatuse liige perioodil

28.03.2007 - 24.11.2008 rikkus ajavahemikul 04.09.2007 – 12.05.2008 Äriseadustiku § 183,

mille kohaselt on juhatus kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ning

raamatupidamise seaduse § 4, mille kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud

korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava

informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või

nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid

raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud

finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras ja säilitama

raamatupidamise dokumente jättes ajavahemikul 04.09.2007 kuni 12.05.2008 vormistamata ja

korraldamata OÜ P.V-na Aknad raamatupidamise, mille tagajärjel on oluliselt raskendatud ülevaate saamine OÜ P.V-na Aknad varalisest seisundist.

Sellega pani toime P.V KarS § 381 1

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.

4 Kuriteoga tekitati varalist kahju O.K. summas 2000.- krooni ja U.M. ale summas 32 500.- krooni.

Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Mare Laurile hüvitamisele kuuluv tasu summas 1680.- krooni .

KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 385-1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab

prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS 381-1 lg 1 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 64 lg alusel määrata lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui P.V 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid :

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal

registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks .

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 11.10.2010 kohtuistungil ringkonnaprokurör Marge Püss avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistatav P.V tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 385 1, § 201 lg. 1, § 3811lg. 1 järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et kõik menetluses toimunu on temale olnud arusaadav ning ta teab kõiki tema vastu esitatud süütõendeid. P.V taotles menetluskulude ajatamist ühel aastale, sest ta on olnud töötu; tal on lähiajal

võimalus saada tööd; lisaks käesoleva kohtuotsusega temale pandud kohustustele on temal ka teisi rahalise kohustusi. P.V ei esitanud vastuväiteid tema vastu esitatud kannatanute tsiviilnõuetele ning oli nõus need hüvitama kannatanutega kokkulepitud korras.

Kaitsja advokaat Mare Laur kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kaitsja esitas õigusabikulude nõude 600 kroonile kohtuistungil osutatud õigusabi eest, sest tegemist on

majanduskuritegudega. Kaitsja taotles menetluskulude väljanõude vähendamist süüdistatava vastu

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava P.V vaba tahte avaldus ja kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad P.V süüdistust süüdistuses KarS § 385 1, § 201 lg. 1, § 3811lg. 1 järgi. Seega tuleb P.V süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 385 1, § 201 lg. 1, § 3811

lg. 1 järgi ja mõista talle karistus vastavuses Lõuna Ringkonnaprokuratuuris

10.08..2010.a.sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga. Tsiviilhagid.

5 Kohtuistungil P.V nõustus kannatanu O.K. poolt esitatud tsiviilhagiga summas 2000.-

krooni ja kannatanu U.M. a polt esitatud tsiviilhagiga summas 32 500.- krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 reguleerib menetluslikult hagi õigeksvõtmise korda.

TsKMS § 440 (1) näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega praegusel juhul kohus rahuldab esitatud tsiviilhagid. Tsiviilhagid on olnud ka kokkuleppe esemeks ning süüdistatav P.V on kohtule kinnitanud, et kokkulepe on sõlmitud tema vaba tahte kohaselt ning ta jääb kokkuleppe juurde. Seega on P.V väljendanud oma vaba tahet

ka tema vastu esitatud kannatanu O.K. poolt esitatud tsiviilhagiga summas 2000.- krooni ja kannatanu U.M. a poolt esitatud tsiviilhagiga summas 32 500.- krooni. P.V on kinnitanud

nende tsiviilhagide põhjendatust. Tsiviilhagide põhjendatus nähtub ka kriminaalasja

materjalidest. VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel kohus rahuldab kannatanu O.K. poolt esitatud tsiviilhagi summas 2000.- krooni ja kannatanu U.M. a poolt esitatud tsiviilhagi summas 32 500.- krooni P.V vastu TsKMS § 440 (1)alusel.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni;

menetluskuludeks on ka kaitsjatasu 2280 krooni ja postikulu 96 krooni; menetluskulud kokku 8901 krooni.

Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega vähendada menetluskulude nõuet P.V vastu. 218

leheküljelise kriminaaltoimiku koostamise ning läbiviidud menetlustoimingute maksumus on

eeldatavasti suurem kui 8901 krooni. Pealegi on süüdistatav töövõimeline noor mees, kes peatselt saab asuda tööle ning hüvitada tema vastu esitatud nõuded. Kohus ajatab P.V-le menetluskulude tasumise KrMS § 423,§ 424 alusel ning kohustab teda tasuma menetluskulud ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete maksetena.

Kohtunik: