2-19-8754/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8754

Tsiviilasi

J. B. hagi D. B.i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Manetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. B. (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: V. K. (e-post: xxx)

Kostja: D. B. (isikukood xxx; e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas

Kukk-post (urmas.kukk@kpmglaw.ee)

Asja läbivaatamine

09.11.2021 istungil ja edasi TsMS § 430 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

07.11.2018 suri hageja vanaisa B. U.. Tema seadusjärgseteks pärijateks olid abikaasa V. U. ja

tütar M. U.. Pärijad ei ole seadusega ettenähtud tähtaja jooksul pärandist loobunud. Seega

loetakse, et pärijad on pärandi vastu võtnud. 07.01.2019 suri hageja vanaema V. U., kelle

pärijateks olid: 1/3 mõttelises osas hageja (so. pojatütar), 1/3 mõttelises osas M. U. (so. tütar)

ja 1/3 mõttelises osas T. H. (so. tütar).

16.04.2019 väljastas notar kaks pärimistunnistust, mille kohaselt: 07.11.2018 surnud B. U.

pärijateks on: 4/6 osas tema tütar M. U., 1/6 osas V. U. tütar ja pärija T. H., 1/6 osas V. U.

pojatütar J. B. (so. hageja). 01.01.2018 surnud V. U. pärijateks on: 1/3 osas tema tütar M. U.,

1/3 osas tema tütar T. H., 1/3 osas tema pojatütar J. B..

Pärast pärimistunnistuse saamist avastasid pärijad, et suurem osa pärandajatele kuulunud rahast

on pangakontolt kadunud. V. U. pangakontolt nähtuvad alljärgnevad kahtlased tehingud ja

toimingud, mis ei olnud tehtud B. U. ega V. U. poolt kokku summas 29 510,99 eurot.

Pärast pärimistunnistuse saamist pöördusid pärijad T. H.’i poja D. B.’i (kostja) poole. Kostja

kinnitas, et omas juurdepääsu V. U. internetipangale ning kasutas V. U. pangakaarti. Ühtlasi

kinnitas kostja, et kõik eeltoodud tehingud ja toimingud olid tehtud tema poolt. Ühtegi tõendit

selle kohta, et need tehingud ja toimingud oleksid olnud tehtud B.s U. ja V. U. nõusolekul või

nende huvides ei ole kostja esitanud. M. U. ja hageja (kui B.s U. ja V. U. pärijad) esitasid

kostjale nõude ilma õigusliku aluseta saadud raha tagastamiseks. Kostja tagastas M. U.’le 9000

eurot. Hagejale tagastas kostja ainult 2000 eurot.

Hageja on seisukohal, et kostja käsutas V. U. pangakontol olnud rahavahendid ilma õigusliku

aluseta ning V. U. ja B. U. nõusolekuta. Kõik kostja poolt väidetavad tehingud on tühised.

Kostja on nende tühiste tehingutega alusetult rikastunud. Kostja omastas V. U. pangakontol

olnud, B. U. ja V. U. ühisvarasse (sellele järgnevalt pärandvarasse) kuulunud raha. Kostja

tekitas B.s U.’le ja V. U.’le ning nende pärijatele kahju.

V. U. konto väljavõttest tuleneb, et summeeritult tegi kostja järgmist: 5000,00 eurot kandis üle

G. T. pangakontole (mida tagastati hiljem kostja kontole); 166,80 eurot tasus enda tellitud

kaupade eest internetikaupluses ON24; 24,19 eurot tasus enda ostu eest Alexella tanklas; 12

000,00 eurot kandis enda pangakontole; 1 2320,00 eurot võttis pangakontolt sularahas.

Hageja on seisukohal, et kuivõrd V. U. pangakontol olnud raha kuulus V. U. ja B.s U. kui

abikaasade ühisvara hulka, siis V. U. ei saanud B.s U. nõusolekuta nimetatud raha käsutada, G.

T.’le laenata, kostjale kinkida jms.

Kõik kostja väidetavad tehingud on tõendamata. Kui need tehingud oleksid tegelikult tehtud

olnud, siis kõik need on tühised, sest nende tehingute tegemiseks puudus B. U. nõusolek. B. U.

eluajal, kuid tema nõusolekuta tehtud tehingute summa on 9712,30 eurot.

Pärast B. U. surma (07.11.2018) kuulus V. U. pangakontol olnud raha ½ mõtteline osa B. U.

pärandvarasse. Seda raha ei tohtinud ilma B. U. pärijate nõusolekuta käsutada. Pärijad ei ole

tehingute tegemiseks nõusolekut andnud. Kõik pärast 07.11.2018 tehtud tehingud on seega

tühised.

Pärast V. U. surma (07.01.2019) muutus tema pangakontol olnud raha pärandvaraks, mida ei

tohtinud ilma tema pärijate nõusolekuta käsutada. Pärijad ei ole tehingute tegemiseks

nõusolekut andnud. Kõik pärast 07.01.2019 tehtud tehingud on seega tühised.

Kostja tekitas pärandajatele ja pärijatele kahju. Kahju tekitamine on antud juhul õigusvastane,

sest seda tekitati kannatanute omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS

§ 1045 lg 1 p 5) ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kostja

tahtlus heade kommete vastasel käitumisel oli kahtlemata tahtlik, st. esines vähemalt otsene või

kaudne tahtlus. Kostja teadis või vähemalt pidas võimalikuks, et käitub heade kommete

vastaselt ja tekitab kahju ning ta tahtis või vähemalt möönis seda.

PKS § 31 lg 1 sätestab: abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud

mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta

tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. PKS § 32 järgi: abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka

kuuluvate esemetega tehtud ühepoolne tehing on tühine. Kuivõrd B. U. ei andnud nõusolekut

V. U. pangakontol olnud raha käsutamiseks ja kostja väidetavate tehingute tegemiseks, siis kõik

need tehingud on tühised. Kostja väide, et V. U. olevat temale raha kinkinud on asjakohatu, sest

V. U.’l ei olnud ühisvarasse (ja hiljem pärandvarasse) kuulunud raha kinkimiseks õigustatud.

VÕS § 619 järgi: käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja selgitustest tuleneb, et V. U. olevat teda

pangakonto ja pangakaardi käsutamiseks volitanud. Volituse alusel tegutsemine vastab

käsunduslepingu mõistele.

VÕS § 620 lg 1 kohaselt: käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale

lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 järgi: käsundisaaja

peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga

ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kõik eeltoodud kohustused olid kostja

poolt rikutud. Kogu V. U. ja B. U. raha ühe aasta jooksul iseendale ilma vastusoorituse

kohustuseta võõrandamine on selgelt vastuolus lojaalsuse, volitaja huvidele vastava

tegutsemise ja kahju ärahoidmise kohustusega.

VÕS § 621 lg 1 kohaselt: käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Hageja on seisukohal, et V. U. ei andnud (ega saanud anda) kostjale juhiseid kogu V. U.

pangakontol olnud (ja ühisvarasse kuulunud) raha kostjale tasuta võõrandamiseks.

VÕS § 623 lg 1 sätestab: käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja

olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole

käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud. Eeltoodust tulenevalt ei tohtinud

kostja volituse alusel issendaga tehinguid teha ega B. U. ja V. U. vara iseendale võõrandada.

Kuivõrd vaidlusaluste tehingute iseendaga tegemisel olid kostja huvid B. U. ja V. U. huvidega

konfliktis, siis VÕS § 623 lg-st 1 tulenevalt oli kostjal keelatud iseendaga tehingute tegemine.

Seega kõik eeltoodud ja kostja poolt väidetavad tehingud on seadusest tuleneva keeluga

vastuolus ja TsÜS § 87 järgi tühised.

TsÜS § 128 lg 1 järgi: teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine.

TsÜS § 129 lg 1 kohaselt: teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab.

Tehingute tegemiseks puudus B. U. nõusolek ja seetõttu on tehingud tühised. Kostja väidab, et

V. U. olevat teda volitanud tehingute tegemiseks. See väide on tõendamata. Seetõttu tegutses

kostja ilma volituseta ja kõik tema poolt tehtud tehingud on tühised. Pärandajad ja pärijad ei

ole vaidlusaluseid tehinguid heaks kiitnud. Seega vaidlusalused tehingud on TsÜS § 128 lg 1

ja § 129 lg 1 järgi tühised, kui esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingud.

Lisaks eeltoodule on kõik vaidlusalused tehingud ka heade kommete vastased ja seetõttu TsÜS

§ 86 lg 1 järgi tühised. Tehing, mille eesmärgiks on kogu isiku vara iseendale tasuta

võõrandamine, varjamine ja tulevasest pärandvarast välja viimine, on taunitav, ebamoraalne ja

heade kommete vastane, st. tühine.

Riigikohus on otsuse 3-2-1-108-14 punktis 19 asunud seisukohale, et kui kohustused on

tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks

lugemist ka sundolukorra (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik lepingu

tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel. Antud juhul on vaidlusaluste tehingute poolte

kohustused ilmselgelt tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, sest nende tulemusel

muutus omandas kostja ilma vastusoorituseta B. ja V. U. vara summas vähemalt 29 510,99

eurot.

TsÜS § 84 lg 1 sätestab: tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Hageja nõuab kostjalt raha tagastamist.

Eeltoodust lähtudes palub hageja välja mõista kostjalt hageja, T. H.’i ja M. U. kasuks 7000

eurot.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu.

Poolte puhul puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

kostja hoolitses B. U. ja V. U. eest nende elu lõpuaastatel;

-

B. U. ja V. U. eest hoolitsemine nõudis kulutuste tegemist;

-

kostja on tasunud V. U. matustega seotud kulud;

-

hageja ei osalenud B. U. ja V. U. eest hoolitsemisel.

Hagejal puudub õigus esitada nõuet kolmandate isikute huvides

Hageja nõuab kostjalt 7 000 euro väljamõistmist J. B., T. H.i ja M. U. kasuks. Seejuures tugineb

kostja võlaõigusseaduse (VÕS) §72.

Hageja eksib, kui peab eelnimetatud isikuid ühisomanikeks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4

kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises

asjas kuuluv omand. Pärimistunnistustest nähtub, et nii B. U. kui ka V. U. pärandi puhul on

päritavad osad mõtteliste osadena kindlaks määratud. Vastavalt AÕS § 70 lg 3 on kahele või või

enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand kaasomand. Seega on

J. B., T. H.i ja M. U. nii B. U. kui ka V. U. pärandi kaasomanikud. Hagejal puudub seadusest

tulenev alus esitada nõuet T. H.i ja M. U. huvides.

Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus rahale, mille kasutamise kohta tehti otsused enne

pärandi avanemist.

Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §4 lg1 läheb pärand üle pärijale alles pärandi avanemisel. V. U.

suri 07.01.2019 – seega enne seda kuupäeva, so enne pärandi avanemist V. U. arvelt välja võetud

ja teisele kontole ülekantud rahale ei ole hagejal õigust, sest see ei ole talle kui pärijale üle läinud.

Seda raha võis V. U. kasutada või anda kasutada oma äranägemise järgi ning V. U. tahet ei ole

enam võimalik välja selgitada.

V. U.l oli B. U. eluajal õigus teha tehinguid ühisvaraga. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29

lg 1 eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, kui abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka

kuuluvat vallasasja või õigust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet,

et V. U. poolt abikaasa eluajal tehtud tehingud olid tehtud B. U. tahte vastaselt. Seega tuleb kõik

V. U. poolt B. U. eluajal antud korraldused ja nõusolekud raha kasutamiseks lugeda

õiguspäraseks.

Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja on V. U. loal kasutatud raha tarvitanud enda

huvides.

Kostja selgitab, et kandis V. U. matustega seotud kulud kokku 1 751€ ja sularahas andis Püha

Isale 150€ matuse tseremoonia läbiviimise eest. Matusekulud on möödapääsmatu kulutus iga

inimese surma korral. Inimese loomuliku surma korral on tema lähedased kohustatud nii eetilistel

kui ka õiguslikel põhjustel kandma kulutusi, mis kaasnevad lähedase surmaga. Seega pidid V.

U. matusekulud kandma kõik pärijad ühiselt. Kostja, kes ei olnud V. U. pärija, kandis kõik

matustega seotud kulud.

Lisaks tasus kostja V. U. korteri ja maja kommunaalmakseid, sideteenuste ja elektri eest kokku

883,58 eurot. Kostja tasus sularahas 100 eurot V. U. korteri koristuse ja prügi äraveo eest. Samuti

tasus kostja notaritasu pärimistunnistuse eest kokku eurot.

Järelikult on kostjal pärijate vastu nõue summas 3 450,16 eurot, millest hageja vastu on kostjal

nõue summas 1 150,05 eurot (1/3). Kostja esitab tasaarvestusavalduse ja tasaarvestab oma nõude

hageja nõudega. Ülejäänud summat 150 eurot kostja hagejalt ei nõua, kuid kinnitab, et pole

sellest loobunud.

Lisaks eelnevale on hageja kinnitanud, et on saanud kostjalt pangaülekandega 2 000 eurot. Et

hageja kinnitusel õiguslikku alust selle ülekande tegemiseks ei olnud, leiab kostja, et hoopiski

temal on 2 000 euro osas nõue hageja vastu.

Nõue on esitatud vale kostja vastu. Kui hageja on seisukohal, et V. U. on rikkunud ühisomaniku

õigusi, siis oleks ta pidanud esitama nõude V. U. pärijate vastu.

Hageja ei ole selgitanud nõude (kahju) suuruse kujunemist.

Hagiavalduses väidab hageja, et kostja on tekitanud pärandajatele(!?) ja pärijatele kahju, milles

aga kahju seisneb jätab hageja jätkuvalt selgitamata.

Hageja on ka esitanud erinevaid summasid, kuid kusagilt ei selgu, milline neist on väidetavalt

tekitatud kahju suurus. Samuti ei ole selgitatud, millise arvutuskäiguga on jõutud summani 7 000

eurot, mida hageja kostjalt nõuab.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, tutvunud hageja nõude ja kostja vastustega, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg

1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.

Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised

asjaolud: 07.11.2018 suri B. U.. 16.04.2019 väljastas notar pärimistunnistuse, mille kohaselt:

07.11.2018 surnud B. U. pärijateks on: 4/6 osas tema tütar M. U., 1/6 osas V. U. tütar ja pärija

T. H., 1/6 osas V. U. pojatütar J. B. (tlk 8-8 pöördel). 07.01.2019 suri V. U.. 16.04.2019 väljastas

notar pärimistunnistuse, mille kohaselt 07.01.2019 surnud V. U. pärijateks on: 1/3 osas tema

tütar M. U., 1/3 osas tema tütar T. H., 1/3 osas tema pojatütar J. B. (tlk 7-7 pöördel). Seega on

hageja B. U. pärijaks 1/6 osas ja V. U. pärijaks 1/3 osas.

Kostja on selgitanud, et vanaisa B. U. ja vanaema V. U. ei suutnud ise enda eest hoolitseda (osta

toitu, esmatarbekaupu, käia apteegis, tasuda arveid jne) nende elu lõpuaastatel ja nendega tegeles

kostja. Vaidlust pole selle üle, et hageja ei osalenud B. U. ja V. U. eest hoolitsemisel nende

elulõpuaastatel. Vaidlust pole selle üle, et kostja kasutas V. U. pangakaarti ja pangarekvisiite

(PIN-koodi). Vaidlust pole ka selle üle, et kostja on kasutanud ja käsutanud V. U. pangakontot

Swedbankis enne V. U. surma 07.01.2019 (perioodil 26.01.2018-05.01.2019). Kostja on V. U.

pangakontolt Swedbankis välja võtnud, teinud ülekandeid ja tasunud ostude eest enne V. U.

surma kokku summas 26 510,99 eurot. Vaidlust pole ka selle üle, et kostja on V. U. surmajärgselt

(07.01.2019) V. U. kontolt välja võtnud 3000 eurot. 07.01.2019 oli V. U. arvelduskontol oli

10 433,73 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus käsutada V. U. arveldusarvel

olevat raha eelnimetatud summade ulatuses.

Hageja on seisukohal, et kostja käsutas V. U. pangakontol olnud rahavahendid ilma õigusliku

aluseta ning V. U. ja B.s U. nõusolekuta. Kõik kostja poolt väidetavad tehingud on tühised.

Kostja on nende tühiste tehingutega alusetult rikastunud. Kostja omastas V. U. pangakontol

olnud, B.s U. ja V. U. ühisvarasse (sellele järgnevalt pärandvarasse) kuulunud raha. Kostja

tekitas B.s U.’le ja V. U.’le ning nende pärijatele kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja,

T. H.’i ja M. U. kasuks 7000 eurot.

Hageja on oma nõude esitamisel tuginenud TsÜS §-dele 84 lg 1, 128 lg 1, 129 lg 1, VÕS §-dele

1028 ja 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 1045 lg 1 p 8 . Hageja leiab, et tema nõude võib rahuldada mitmel

erineval õiguslikul alusel.

Pärimisseaduse § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand pärast isiku surma. PärS § 3 lg 2 kohaselt on

pärandi avanemise aeg pärandaja surmapäev. PärS § 4 lg 1 sätestab, et pärandi avanemisel läheb

pärand üle pärijale. Seega läks B. U. pärand 1/6 osas J. B.le 07.11.2018 ja V. U. pärand läks 1/3

osas J. B.le üle 07.01.2019.

Vastavalt PärS §-le 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused

ja kohustused. PärS § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad),

kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele

kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaasomanike õigusi reguleerib AÕS § 71 lg 2, mille järgi

kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust. AÕS § 71 lg 4

sätestab, et kaasomanikul on ühise asjas suhtes kolmandate isikute ee kõik omaniku õigused.

Seega on hagejal kui B. U. ja V. U. pärijal kostja suhtes nõudeõigus. Kuna hageja päris V. U.le

1/3 mõttelist osa pärandvarast, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt 1/3 kohustuse täitmist, sest

selle nõue esitamine ei takista teiste kaaspärijate poolt oma nõuete esitamist kostja vastu. Hageja

on palunud kostjalt välja mõista 7000 eurot.

Kohus leiab, et tegemist võib olla kahju õigusvastase tekitamisega (võlaõigusseaduse (VÕS §

1043jj). Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige, kui see tekitati omandi või

sellesarnase õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5).

VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks

kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2)

õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine

etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras.

Lähtudes ülaltoodust, peab kohus vajalikuks käsitleda esmalt objektiivse teokoosseisuga – teisele

isikule kahju tekitamine – seonduvat. Selleks on vaja analüüsida eeskätt seda, kas kostja

põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Nimetatud põhjusliku seose

tuvastamiseks tuleb VÕS § 127 lg 4 alusel kontrollida, kas kostjale etteheidetava teo ärajäämise

tagajärjel oleks jäänud ära kahjuliku tagajärje tekkimine hagejal.

Kuna käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud

õigushüve, tuleb tuvastada seos kostja tegevuse ning hageja omandi või sellega sarnase õiguse

rikkumise vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,

kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Rahaülekannete tegemine kannatanu arvelduskontolt teise isiku kontole, kui selleks puudub

kannatanu nõusolek, kahjustab vaieldamatult kannatanu varalisi õigusi, kuna selle tulemusena

väheneb kannatanu kontol olev vara. Panga arvelduskontol oleva raha näol on tegemist

arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (vt

Riigikohtu lahend nr 3-1-1-83-07).

Kohus leiab, et hageja nõue lahendamisel tuleb eristada enne V. U. pärandvara avanemist

tekkinud nõudeid ja pärast V. U. pärandvara avanemist tekkinud nõudeid.

Vaidlust pole selle üle, et kostja on enne V. U. surma 07.01.2019 V. U. pangakontolt Swedbankis

välja võtnud, teinud ülekandeid ja tasunud ostude eest kokku summas 26 510,99 eurot.

Hageja on seisukohal, et kostja käsutas V. U. pangakontol olnud rahalisi vahendid ilma õigusliku

aluseta ning V. U. ja B.s U. nõusolekuta. Kõik kostja poolt väidetavad tehingud on tühised.

Hageja leiab, et kuna V. U. pangakontol olnud raha kuulus V. U. ja B. U. ühisvara hulka, siis V.

U. ei saanud B. U. nõusolekuta nimetatud raha käsutada. B. U. eluajal, kuid tema nõusolekuta

tehtud tehingute summa on 9 712,30 eurot. Seoses hageja etteheidetega kohus märgib, et

vastavalt perekonnaseaduse § 29 lõikele 1 eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, kui abikaasa

käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust. Hageja ei ole esitanud kohtule

ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et V. U. poolt abikaasa B. U. eluajal tehtud tehingud

olid tehtud B. U. tahte vastaselt.

Hageja on välja toonud, et pärast B. U. surma (07.11.2018) kuulus V. U. pangakontol olnud

rahast ½ mõtteline osa B. U. pärandvarasse ja seda ei tohtinud ilma B. U. pärijate nõusolekuta

käsutada. Hageja on küll välja toonud kuupäevad ja summad, mis on pärast B. U. surma ja enne

V. U. surma (07.01.2018) V. U. pangakontolt välja võetud või ülekandeid tehtud, kuid ei ole

välja arvutanud, mis summas kokku on V. U. väidetavalt käsutanud oma pangakontol rahalisi

vahendeid ilma B. U. pärijate nõusolekuta. Kohus leiab, et kui hageja heidab ette, et V. U. on

käsutanud B. U. pärandvara ja hagejal on jäänud saamata B. U. pärandvara arvelt mingi

rahasumma (selle suurust ei ole hageja käesolevas menetluses välja toonud), siis oleks hageja

pidanud nõude esitama B. U. pärijate vastu, mitte kostja vastu (kostja ei ole B. U. pärija).

Hageja heidab ette, et kostja on V. U. pangakontolt Swedbankis välja võtnud, teinud ülekandeid

ja tasunud ostude eest enne V. U. surma kokku summas 26 510,99 eurot.

Hageja on väitnud, et V. U. näol oli tegemist väga eaka isikuga, tal puudus pangakaart ja tal

puudus sisuliselt võimalus kasutada tema pangakontol olevat raha. Kohus leiab, et nimetatud

väide ei vasta tõele. Kohtule esitatud V. U. pangakonto väljavõttest nähtub, et on toimunud

tasumised Imatra Elekter AS-le, KÜ-le Regatt, Telia Eesti AS-le (tlk 9-12). Seega on V. U.

kasutanud oma pangakontot erinevate arvete tasumiseks.

Hageja leiab, et V. U. ei ole andnud kostjale õigust tema kontode ja pangakaartide kasutamiseks,

mistõttu on kostja poolt pärandaja V. U. arveldusarvel olevate rahaliste vahendite käsutamise

näol tegemist tühiste tehingutega VÕS § 84 lg 1 kohaselt. Hageja väitel sattus kostja kätte V. U.

ID kaart paroolidega, selle abil sai kostja juurdepääsu pärandaja internetipangale ning tellis

pärandaja nimele uue pangakaadi, mida sai kostja isikulikult kätte. Kohus leiab, et tegemist on

hageja paljasõnaliste ja tõendamata väidetega.

Kostja on kinnitanud, et ta sai V. U. pangakaardi ja selle kasutamiseks vajaliku rekvisiidid V.

U.lt. Kohtul puudub alus kostja väidetes kahelda. Arvestades seda, et kostja hoolitses

igapäevaselt oma vanaisa B. U. ja vanaema V. U. eest ja puuduvad tõendid, et kostja oleks V. U.

pangakaardi ja selle kasutamiseks vajalikud rekvisiidid enda kätte saanud ilma V. U. tahteta

(piltlikult öeldes varastanud), siis tuleb eeldada ei tal oli V. U. luba ja volitus V. U. pangaarvel

olnud raha käsutada. Seega ei kujuta kostja poolt V. U. pangaarvel olnud raha kasutamine kuni

V. U. surmani (07.01.2019) õigusvastaselt kahju tekitamist.

Kohus märgib, et volituse alusel tegutsemine vastab käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustus üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, (täitma käsundi), käsundiandja aja maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Võlaõigusseadus ei näe käsunduslepingule ette vorminõuet,

seega võib käsundusleping olla sõlmitud suuliselt. Eeltoodust tulenvalt järeldab kohus, et V. U.

ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping.

VÕS § 620 lg 1 kohasel käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt

ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma

käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära

hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi

täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Kohus leiab, et hageja väited nagu oleks kostja V. U. pangakontolt teinud ülekandeid, välja

võtnud raha ja teinud oste ilma V. U. nõusolekuta ja tema juhiseid järgimata on paljasõnalised ja

tõendamata. Hageja esitas kohtule teatise kriminaalmenetluses 20231701737 alustamata jätmise

kohta, mille kohaselt kostja on selgitanud järgmist: D. ostis neile süüa, kodutehnikat ja maksis

arveid vanaemaga kokkuleppel tema kontolt (samuti teadis vanaema pangakaardist). D. tõi alati

vanaemale panga konto väljavõtteid ja oli vanaema pangaarvel tehtud tehingud temaga alati

kooskõlastanud ja vanaema teadis alati kõigest, mis tema pangaarvel toimus. Neil oli vanaemaga

kokkulepe, et D. hoolitseb vanaisa ja vanaema eest elu lõpuni ja nii ka D. tegi, kuni nende

surmani. Vanaema andis D.le raha selle eest (tlk 61-62. Nimetatud ütlustes on kostja kinnitanud,

et kõik ülekanded, sularaha väljavõtted ja ostud olid eelnevalt V. U.ga kooskõlastatud. Kostja ei

võtnud V. U. arvelt välja raha ilma V. U. nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt kohus järeldab, et

kostja järgis V. U. juhiseid ja tegutses V. U. nõusolekul ja tema tahtel.

VÕS § 623 lg 1 sätestab, et käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja

olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole

käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud. Eeltoodust tulenevalt ei tohtinud

kostja volituse alusel iseendaga tehinguid teha ega B.s U. ja V. U. vara iseendale võõrandada.

Samuti heidab hageja ette, et kõik vaidlusalused tehingud oli ka heade kommete vastased ja

seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. Kohus hageja etteheidetega ei nõustu. Vaidlust pole selle

üle, et kostja hoolitses enne surma B. U. ja V. U. eest ja hageja oma vanavanemate eest

hoolitsemises ei osalenud. Kostja käis apteegis, ostis poest süüa ja esmatarbekaupu ja muid

vajalikke asju. Kostja on kinnitanud, et ülekanded, sularaha väljavõtted ja ostud olid eelnevalt

V. U.ga kooskõlastatud. Kohus leiab, et kui U. otsustas osa enda rahast anda kostjale, kes tema

eest hoolitses igapäevaselt, siis see oli V. U. õigus.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja poolt V. U. arvel olnud raha kasutamine

enne V. U. surma näol ei kujuta ennast õigusvastaselt kahju tekitamisst. Lisaks märgib kohus, et

kuna V. U. on surnud, siis ei ole võimalik surnu tahet käesolevas kohtumenetlus rohkem välja

selgitada.

Vastavalt TsÜS §-le 125 lg 2 p 9 volitus lõpeb esindatava surmaga. Seega puudus kostjal volitus

pärandavaraks muutunud V. U. rahalisi vahendeid kasutada ja käsutada. Vaidlust pole selle üle,

et kostja on pärast V. U. surma viimase kontolt 07.01.2019 välja võtnud sularaha 3000 eurot.

Kostja näol ei ole tegemist V. U. pärijaga, pärandi hooldajaga ega muu isikuga, kellel oleks olnud

õigus V. U. pärandvara kasutada või käsutada. Seega on kostja 07.01.2019 ilma õigusliku aluseta

kasutanud V. U. arveldusarvel olevat raha summas 3000 eurot. Sellega on kostja tekitanud kahju

V. U. pärijate omandile summas 3000 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud käesoleval juhul

kahju tekkimine ja põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 1050 lg 1

kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekkimise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju

tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole V.

U. pärijatele kahju tekkimises süüdi.

Kuna hagejale kuulub 1/3 V. U. pärandvarast, siis on kostja tekitanud hagejale VÕS § 127 lg 1

tähenduses kahju 1000 eurot, sest selle summa võrra oleks hagejal vara rohkem.

Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja tasaarvestas oma nõude hageja nõudega tema vastu.

Kostja väitel on ta tasunud V. U. matustega seotud kulud kokku summas 1 751 eurot, andis

Pühale Isale 150 eurot matusega tseremoonia läbiviimise eest. Lisaks tasus kostja V. U. korteri

ja maja kommunaalmakseid, sideteenuste ja elektri ees kokku 883,58 eurot. Kostja tasus

sularahas 100 eurot V. U. korteri koristuse ja prügi äraveo eest ning tasus notaritasu

pärimistunnistuse eest kokku 122,70 eurot. Järelikult on kostjal V. U. pärijata vastu nõue summas

3 450,16 eurot, millest hageja vastu on kostjal nõue summas 1 150,04 eurot (1/3).

Vastavalt VÕS § 186 p 2 lõppeb võlasuhe tasaarvestusega. Vastavalt VÕS § 197 lg 1 kui kaks

isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Vastavalt VÕS § 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse

esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale

kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt Riigikohtu 28.

novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16).

Kui kostja kandis pärijate eest matusekulusid ja kandis pärandil lasuvaid kohustusi, siis võib

kostjal olla pärijate vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue.Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb

midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või

kohustanud teda tegu tegema, võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest, kui soodustatu

kiidab asjaajamise heaks või asjaajamine vastas soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale

tahtele (VÕS § 1023 lg 1 ls 1 ja § 1018). Pärija kannab pärandaja matusekulud, arvestades

tavasid ning pärandi suurust (PärS § 131 lg 1 ls 1). Pärandil lasuvad kohustused, samuti

pärandaja matuse, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud jaotatakse kaaspärijate vahel

võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti (PärS § 151

lg 1).

Kuna kostja ei ole V. U. pärija, siis ei olnud kostjal kohustust tasuda pärandaja matusekulusid

ega pärandvarasse kuuluva korteriomandi kulusid, samuti notaritasu pärimistunnistuse eest.

Hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et kostja on kandnud V. U. matustega seotud kulusid summas

1 751 00 eurot, ega sellele, et kostja on tasunud Pühale Isale 150 eurot, V. U. korteri

kommunaalmaksed, sideteenuseid ja elektri eest 993,58 eurot, korteri koristuse ja prügi äraveo

eest 122,70 eurot, pärimistunnistuse eest 100 eurot ja et kostjal on V. U. pärijate vastu kokku

nõue summas 3 450,16 eurot. Seega on kostjal VÕS § 1023 lg 1 ls 1 ja § 1018 alusel kõigi V. U.

pärijate vastu nõue kokku summas 3450,16 eurot, millest hageja vastu on kostjal nõue summas

1 150,05 eurot (1/3). Kostja on oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud, seega on hageja nõue

kostja vastu lõppenud vastavalt VÕS § 186 p 2 tasaarvestusega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik