2-22-2194/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMäärata kindlaks puudutatud isikule II hüvitatavate menetluskulude rahaline Kohustada X tasuma Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu viivist võlaõigusseaduse §
Legislator headnote
AI generated2-22-2194/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määrata kindlaks puudutatud isikule II hüvitatavate menetluskulude rahaline Kohustada X tasuma Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu viivist võlaõigusseaduse §
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-2194
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus X valduses
olevatesse ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.02.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline
esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf
Puudutatud isik I (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Puudutatud isik II (sissenõudja) Tallinn, Koidu tn 11
korteriühistu
(registrikood
80140666),
lepinguline
esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta
asja
materjalide
juurde
avaldaja
25.02.2022
seisukohale
lisatud
dokumentaalne tõend (X e-kiri).
2. Harju Maakohtu 10.02.2022 määrus jätta muutmata.
3. X määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda.
5. Määrata kindlaks puudutatud isikule II hüvitatavate menetluskulude rahaline
suurus ning mõista X-lt Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu kasuks välja
menetluskulud määruskaebemenetluses 600 eurot.
6. Kohustada X tasuma Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu viivist võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 600 eurot
tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-22-2194
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Avaldaja esitas 10.02.2022 Harju Maakohtule avalduse võlgniku valduses olevatesse
ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks.
2. Avaldusest nähtub, et kohtutäituri Elin Vilippuse menetluses on võlgniku suhtes algatatud
täitemenetlus
nr 022/2018/7338 hüpoteegiga tagatud
võlgnevuse sissenõudmiseks.
Täitemenetluse algatamise alus on Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2018 lahend tsiviilasjas nr
2-14-53081 ja sissenõudja täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitmisteade on
võlgnikule kätte toimetatud 03.12.2018.
3. 11.06.2019 edastati võlgnikule esimese enampakkumise kuulutus ning teatis (millega
teavitati võlgnikku enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses
märgitud aegadel) võlgniku avaldatud e-postiaadressile. Pärast vara arestimist vaidlustas
võlgnik kohtutäituri määratud hinna ning selle tõttu alustatud kohtumenetlus lõppes 15.11.2021
Riigikohtu lahendiga. Enne ja pärast seda kohtumenetlust on algatatud veel mitmeid
kohtumenetlusi, mis on seotud sama täitemenetlusega. 16.11.2021 edastati võlgnikule uus
enampakkumise kuulutus ning teatis, millega teavitati võlgnikku enampakkumisest ning paluti
võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud ajal 01.12.2021 kell 11.00. Viidatud
asjaolule juhiti eraldi tähelepanu 29.11.2021. Võlgnik reageeris vahetult enne enampakkumise
teates avaldatud tutvumise aega, saates kell 10.42 e-kirja ja helistades u kella 10.50 ehk ajal,
mil kohtutäitur oli koos viie huvilisega korteri ukse taga. Võlgnik pakkus korteriga tutvumise
ajaks 09.12.2021 kell 18.00. Kinnitus aja sobimise kohta edastati talle ka e-posti teel. Vaatamata
sellele, et aja pakkus välja võlgnik ise, 09.12.2021 kell 18.00 korterile juurdepääsu ei tagatud,
uks jäi suletuks. 14.12.2021 lõppes elektrooniline enampakkumine ning kõrgeima pakkumise
tegi puudutatud isik II, esindaja juhatuse liige X. Kuna ostuhinda ei tasutud, kuulutas
kohtutäitur 19.01.2022 enampakkumise nurjunuks ning kuulutus välja uue enampakkumise.
Vastavad teavitused edastati võlgnikule kõikidele teadaolevatele e-postiaadressidele ja tema
elukohta paberkandjal. Enampakkumise teates märgiti, et kinnisasjaga tutvumine toimub
eelregistreerimisega 07.02.2022 kell 11.00 kinnisasja asukohas. Enampakkumise teade oli
avaldatud mitu nädalat enne varaga tutvumist ning võlgnik on teavitused ka kätte saanud.
04.02.2022 saadeti võlgnikule tutvustamise osas eraldi meeldetuletus. Võlgnik reageeris
taaskord vahetult enne enampakkumise teates avaldatud tutvumise aega, märkides, et ei teadnud
avaldatud ajast midagi. Järgmises e-kirjas kinnitas võlgnik, et on valmis korterit tutvustama
15.02.2022 ehk taaskord pärast enampakkumisele registreerimise tähtaja lõppemist.
Kohtutäitur muutis enampakkumise aega ning märkis varaga tutvumise ajaks võlgniku välja
pakutud aja – 15.02.2022 kell 18.00.
2-22-2194
4. Tuginedes võlgniku eelnevale käitumisele kogu täitemenetluse läbiviimise ajal, puudub
kohtutäituril igasugune veendumus, et juurdepääs vabatahtlikult tagatakse. Võlgnikul on olnud
korduvalt võimalus vara tutvustada ning ta on pakkunud ka ise temale sobiva aja, kuid
vaatamata sellele on nii kohtutäitur kui ka mitmed huvilised jäänud kinnise ukse taha. Varaga
tutvumise mittevõimaldamise läbi vähendab võlgnik vara reaalseid müügivõimalusi ja seeläbi
on kohtutäitur sunnitud vara ümber hindama. Samuti rikub võlgnik oma tegevusega sissenõudja
õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada. Varaga
tutvumise mittevõimaldamisega tekitab võlgnik ka olukorra, kus vara hind võib langeda,
olukorras, kus võlgnik oma kaebustes väidab läbivalt, et kohtutäitur müüb vara liiga odavalt.
Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku valduses olevasse ruumi, et
võimaldada potentsiaalsetele huvilistele varaga tutvumine. Kohtulahendi tegemine ei riivaks
ülemäära võlgniku õigusi, kuna tal jääb endiselt võimalus tagada varale juurdepääs
vabatahtlikult.
5. Avaldaja taotles kohtult luba kohtutäitur Elin Vilippusel, kohtutäituri abidel Sergei Volfil ja
Viljo Konsapil ning nendega koos olevatel varaga tutvuda soovivatel huvilistel siseneda
korteriomandisse ja viibida seal asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX),
kohtutäituri määratud aegadel, enampakkumise läbiviimise ajavahemikus 15.02.2022–
08.03.2022, eesmärgiga tutvustada ja tutvuda enampakkumisel oleva varaga.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohus võttis 10.02.2022 määrusega avalduse menetlusse ja rahuldas selle
avalduses taotletud viisil. Kohus märkis, et määrus on viivitamata täidetav.
7. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lõigetele
1, 2 ja 21. Avaldusest nähtub, et kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on võlgniku suhtes
algatatud täitemenetlus nr 022/2018/7338 hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks.
Täitemenetluse algatamise alus on Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2018 lahend tsiviilasjas
nr 2-14-53081 ja sissenõudja täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitmisteade on
võlgnikule kätte toimetatud 03.12.2018. Võlgnik on kohtutäituriga korduvalt ühendust võtnud.
Seega on võlgnik teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest. Täitemenetluse jätkamiseks
on vajalik siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse, et kohtutäituril oleks võimalik
tutvustada enampakkumisel müüdavat vara huvilistele.
8. 16.11.2021 edastati võlgnikule enampakkumise kuulutus ning teatis, millega teavitati
võlgnikku enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud
ajal. Võlgnik palus vahetult enne tutvumise aega määrata uueks tutvumise ajaks 09.12.2021
kell 18.00. Kohtutäitur määras uue tutvumise aja, kuid vaatamata sellele, et aja pakkus välja
võlgnik ise, 09.12.2021 kell 18.00 korterile juurdepääsu ei tagatud, korteri uks jäi suletuks.
19.01.2022 kuulutas kohtutäitur välja uue enampakkumise ja määras kinnisasjaga tutvumise
ajaks 07.02.2022. Võlgnik reageeris vahetult enne enampakkumise teates avaldatud tutvumise
aega, märkides, et ei teadnud avaldatud ajast midagi. Võlgnik oli valmis korterit tutvustama
15.02.2022 ehk pärast enampakkumisele registreerimise tähtaja lõppemist. Tuginedes võlgniku
eelnevale käitumisele kogu täitemenetluse läbiviimise ajal, puudub kohtutäituril veendumus, et
juurdepääs vabatahtlikult tagatakse.
9. Varaga tutvumise mittevõimaldamise läbi vähendab võlgnik vara reaalseid müügivõimalusi
ja seeläbi on kohtutäitur sunnitud vara ümber hindama. Samuti rikub võlgnik oma tegevusega
sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa
rahuldada. Varaga tutvumise mittevõimaldamisega tekitab võlgnik ka olukorra, kus vara hind
2-22-2194
võib langeda, olukorras, kus võlgnik oma kaebustes väidab läbivalt, et kohtutäitur müüb vara
liiga odavalt. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku valduses olevasse
ruumi, et võimaldada potentsiaalsetele huvilistele varaga tutvumine. Kohtutäitur on selgitanud,
et võlgnik ei ole varasemalt juurdepääsu varale taganud ning 09.12.2021 jäi korteri uks suletuks.
Kohus leidis, et avaldusega on põhistatud võlgniku omandis olevatesse ruumidesse sisenemise
vajadus.
10. Tuginedes eeltoodule asus kohus seisukohale, et kohtutäitur Elin Vilippusel, kohtutäituri
abidel Sergei Volfil ja Viljo Konsapil ning nendega koos olevatel varaga tutvuda soovivatel
huvilistel tuleb lubada siseneda ja viibida korteriomandis asukohaga XXX, Tallinn (registriosa
nr XXXXXXX), kohtutäituri määratud aegadel, enampakkumise läbiviimise ajavahemikus
15.02.2022–08.03.2022, eesmärgiga tutvustada ja tutvuda enampakkumisel oleva varaga.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue
määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks
lahendamiseks maakohtule.
12. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud võlgniku põhiõigust olla oma asja
arutamise juures. Kohus ei ole võlgnikku tema suhtes algatatud menetlusest teavitanud,
rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lõiget 1 ja § 393 lõiget 1. Jättes
võlgniku menetlusse kaasamata, rikkus kohus oluliselt võlgniku õigust olla ära kuulatud.
Võlgnikule ei antud võimalust avaldusega tutvumiseks ning sellele vastuväidete ja seisukohtade
esitamiseks. Praeguses asjas on võlgnikule ärakuulamisõiguse tagamine eriti oluline, kuna
kohtumäärusega riivatakse tema põhiõigust kodu puutumatusele. Kohtutäituri avalduses
esitatud väited ei vasta tõele. Jättes võlgniku menetlusse kaasamata ja ära kuulamata, rikkus
kohus ka uurimiskohustust, lahendades avalduse üksnes selles esitatud väidete põhjal.
13. Kohus kohaldas ka ebaõigesti materiaalõigust. Kohus sisustas TMS § 28 alusel antud loa
väga umbmääraselt, andes kohtutäiturile, kohtutäituri abidele ja kolmandatele isikutele õiguse
kohtutäituri määratud aegadel, enampakkumise läbiviimise ajavahemikus (15.02–08.03.2022)
siseneda võlgnikule kuuluvasse korteriomandisse ja seal viibida. Võlgniku hinnangul oleks
kohus pidanud täpselt reguleerima, mitu korda ning mis ajavahemikul (sh millistel
kellaaegadel) võivad kolmandad isikud võlgniku valdusesse siseneda ja seal viibida. Võlgnikult
ei saa mõistlikult oodata, et ta on eelnevalt viidatud kolme nädala jooksul pidevalt valmis
võõraid isikuid oma valdusesse sisse lubama. Selline korraldus riivab ülemäärselt ja
põhjendamatult võlgniku õigust kodu ja eraelu puutumatusele.
14. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle
rahuldamata.
15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 10.02.2022 määrus on õige ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS
§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus
2-22-2194
rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks
neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6).
17. Esmalt võtab kolleegium TsMS § 442 lõike 5 alusel seisukoha määruskaebemenetluses
esitatud täiendava tõendi osas. TsMS § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus asja
materjalidesse avaldaja 25.02.2022 seisukohale lisatud tõendi (X 15.02.2022 e-kiri).
18. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei
nõustu võlgnikuga, et maakohus on rikkunud võlgniku õigust olla ära kuulatud. TMS § 28 lõige
2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema
valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel. TMS § 28
lõige 2¹ võimaldab kohtul nimetatud määruse teha ka ilma, et võlgnik oleks varem keelanud
kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist
teostada. Riigikohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et TMS § 28 lõike 2 alusel võib kohus
anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik täitemenetluse edukaks
läbiviimiseks ning mh ostuhuvilistele vara tutvustamise eesmärgil (vt lahend nr 3-2-1-35-15,
punkt 12). Riigikohus on kinnitanud ka seda, et TMS § 28 alusel toimuvas kohtumenetluses
tuleks võlgnik enne loa andmist ära kuulata juhtudel, mil kohtutäitur ei ole suutnud avalduses
kohut täielikult veenda loa andmise vajalikkuses, kuid kohus ei ole veendunud ka loa andmisest
keeldumises (vt lahend nr 3-2-1-107-12, punkt 13). Kolleegium nõustub maakohtuga, et
praegusel juhul on kohtutäitur piisavalt selgitanud ja tõendanud võlgnikule kuuluvasse
korteriomandisse sisenemise loa saamise vajalikkust. Kohtutäitur on täitemenetluse
läbiviimisel korduvalt palunud tagada juurdepääsu enampakkumisel olevale korteriomandile,
kuid vara tutvustada ei ole õnnestunud. Võlgnik on ise loonud olukorra, kus ta takistab
täitemenetluse läbiviimist. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lõike
2 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri väitega vastuses kaebusele, et ka
määruskaebuses puuduvad igasugused ettepanekud, kuidas olukord vabatahtlikult lahendada.
Lisaks nähtub kohtutäituri vastusele lisatud võlgniku 15.02.2022 e-kirjast (t lk 119), et ka pärast
määruse tegemist ei ole osutunud võimalikuks varaga tutvumine. Kolleegium märgib, et kuigi
haigestumine on mõjuv põhjus varaga tutvumine edasi lükata, viitab kõnealune e-kiri (millele
ei ole lisatud mingeid tõendeid haigestumise kohta) koosmõjus võlgniku eelneva tegevusega
võlgniku soovile täitemenetlust venitada.
19. Määruse resolutsioon on piisavalt selge ja põhjendatud. Kohus on piiritlenud korteriga
tutvumise ajavahemiku enampakkumise toimumise ajaga, mis on kooskõlas TMS §-ga 85.
Kohtutäituril tuleb lähtuda korteriga tutvumise korraldamisel TMS § 85 lõikest 2, mille kohaselt
kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad ning sealjuures peab kohtutäitur
arvestama omaniku huve. Kohtutäitur on vastuses määruskaebusele ka kinnitanud, et määrab
asjadega tutvumiseks kindlad ajad ning et täitur ega kolmandad isikud ei külasta kinnisvara
mingitel suvalistel aegadel. Määruskaebuses on leitud, et ka tavalise kinnisvara müügi puhul
määratakse üldjuhul konkreetne tutvumispäev ja ajavahemik, mille jooksul on huvilistel
võimalik müüdava kinnisvaraga tutvuda. Asja materjalidest nähtuvalt ongi kohtutäitur ka enne
käesoleva avalduse esitamist toimunud korteriga tutvumise katsete puhul määranud konkreetse
tutvumispäeva ja kellaaja. Kolleegiumil puudub alus eeldada, et peale kohtult loa saamist
toimiks kohtutäitur teisiti.
2-22-2194
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja, s.o puudutatud isiku I kanda.
21. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks avaldaja ja
puudutatud isiku II menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja on kohtule teatanud, et
menetluskulude nimekirja ta ei esita. Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirja kohaselt on
tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 600 eurot (sh
käibemaks) esindaja 4 t töö eest (s.o 0,25 t suhtlus kliendiga edastatud kohtudokumentide osas;
1 t määruskaebusega tutvumine ja analüüs; 0,25 t menetluskulude hüvitamise taotluse
koostamine; 1,25 t puudutatud isiku seisukoha koostamine; 1 t õigusliku positsiooni
kujundamine; 0,25 t kliendiga kooskõlastamine ja seisukoha esitamine) tunnitasuga 125 eurot,
millele lisandub käibemaks. Taotluses on esitatud ka § 176 lõike 5 ja § 174 lõike 10 kohased
kinnitused.
22. Arvestades tsiviilasja sisu ja keerukust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu,
on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1
mõistes. Ka esindaja tunnitasu 125 eurot + käibemaks on mõistlik ega ületa keskmist sarnase
õigusteenuse eest pakutavat tasu. Eeltoodule tuginedes tuleb puudutatud isikult I puudutatud isiku
II kasuks välja mõista menetluskulud määruskaebemenetluses 600 eurot (sh käibemaks).
23. Puudutatud isik II on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille
ringkonnakohus rahuldab.
24. Määruskaebuse esitaja esitas 17.03.2022 ringkonnakohtule taotluse määruskaebuse
tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 70 euro tagasi saamiseks. Ringkonnakohus annab teada,
et lahendab taotluse eraldi määrusega esimesel võimalusel.
(allkirjastatud digitaalselt)