2-21-135169/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedRahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja M.T. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu Mõista kostjalt M.T.lt hageja Swedbank AS kasuks välja viivis põhinõudelt
Legislator headnote
AI generated2-21-135169/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: suhtes, kuna kostja ei ole kohtu Mõista kostjalt M.T.lt hageja Swedbank AS kasuks välja viivis põhinõudelt
Full text
K O H T U O T S U S
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kadri Mälberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2022, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-135169
Tsiviilasi
Swedbank
AS
hagi
M.T.
vastu
võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4 754,96 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht
Liivalaia 8, 15040 Tallinn(
Hageja
volitatud
Külli
Reinfeld
(e-post:
kulli.reinfeld@swedbank.ee)
Kostja:
M.T.
(isikukood
xxxxxxxxxxx,
elukoht
hagiavalduses xxx, elukoht rahvastikuregistris xxx; tegelik
viibimiskoht teadmata, e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja M.T. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu
poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.
2. Mõista kostjalt M.T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Swedbank AS
(registrikood 10060701) kasuks välja laenulepingu nr 19-021535-VL alusel
põhivõlgnevus 2 943,62 eurot, intress 209,86 eurot ja viivis 983,32 eurot, kokku
summas 4 136,80 eurot.
3. Mõista kostjalt M.T.lt hageja Swedbank AS kasuks välja viivis põhinõudelt
(2 943,62 eurot) alates 25.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 21% aastas,
kuid kokku mitte enam kui 1 960,30 eurot.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2.
Mõista kostjalt M.T.lt hageja Swedbank AS kasuks välja menetluskulu
hüvitamiseks riigilõiv 400 eurot.
4.3.
Kohustada kostjat M.T. tasuma menetluskuludelt (400 eurolt) hagejale
Swedbank AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude
tasumiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.
7. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale M.T.le väljaande Ametlikud
Teadaanded kaudu.
8. Lugeda dokumendid M.T.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel
väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui:
1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;
2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema
esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või
elektrooniliselt;
3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui
100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus
ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha
tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Kohtuotsuse selgitused
TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu
märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1. Swedbank AS (hageja) esitas 03.11.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale
maksekäsu
kiirmenetluse
avalduse
võlgnikult
põhivõlgnevuse
ja
kõrvalnõuete
väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnikule ei
õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte
toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks, mistõttu lõpetas
kohus 07.01.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu
Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Swedbank AS esitas 25.01.2022 (hagi täiendus 28.01.2022) Pärnu Maakohtule hagi M.T.
vastu põhinõude 2 943,62 euro, intressi 209,86 euro, viivise 983,32 euro ja lisanduva viivise
nõudes. Hagiavalduselt on tasutud riigilõivu kokku 560 eurot. Kohus võttis hagi 28.01.2022
määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 28 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
3. Nõude aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 06.03.2019 sõlmitud laenuleping nr 19-
021535-VL, mille alusel sai kostja laenu summas 3 300 eurot intressimääraga 21% aastas.
Kuna kostja jättis maksegraafikutes kokkulepitud maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja
09.06.2020 kostjale lepingute ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuste suuruse ja andis
täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuste tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks
tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks.
Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt
täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 30.06.2020, mille
tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust nr 19-
021535-VL tuleneva põhivõlgnevuse 2 943,62 euro, intressi 209,86 euro, viivise 983,32 euro
ja viivise põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni määras 21% aastas alates 25.01.2022, samuti
riigilõivu 560 eurot hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 28.01.2022 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise
teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 07.02.2022.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid M.T.le kättetoimetatuks 23.02.2022
dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. M.T. kohustus
vastama hagiavaldusele hiljemalt 23.03.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb
rahuldada.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus
lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu
määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid
asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole
kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.
7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest
taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg
1).
8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS
§ 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks
välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb
riigilõivuseadusest. Hageja poolt nõudega kostja vastu kohtusse pöördumise ajal, s.o
03.11.2021, oli tsiviilasjalt hinnaga kuni 5 000 eurot riigilõivu suuruseks 400 eurot. Hageja on
tasunud riigilõivu kokku 560 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt saab hageja kasuks välja
mõista riigilõivu summas 400 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud
riigilõivu 160 eurot tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja
mõista menetluskulu hüvitamiseks riigilõiv 400 eurot.
9. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja
suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise
vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
11. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata
kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui
jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
13. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada
menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või
kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule
muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi
kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte
toimetada avalikult.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Mälberg
kohtunik