2-21-18809/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18809

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi S. S.i vastu võla ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

1281,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Inkassoteenused OÜ (rk 14997899)

Hageja lepinguline esindaja: J. V., e-post julia@capitalgate.ee

Kostja: S. S. (ik xxx)

Kostja lepinguline esindaja: I. B., e-post xxx

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S. S.ilt põhinõue 987,20 eurot, intress 76,40 eurot ja viivis 51,01 eurot

Inkassoteenused OÜ kasuks.

3. Välja mõista S. S.ilt viivis põhinõudelt 987,20 eurolt 8% aastas alates 24.03.2022

kuni põhinõude tasumiseni Inkassoteenused OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta 91% ulatuses S. S.i ja 9% ulatuses Inkassoteenused OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud

tähtaegu.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja M OÜ 12.12.2018 laenulepingu nr

IL12122018/0021 (edaspidi ka Laenuleping), mille alusel sai kostja 2 000 eurot laenu, millele

vastavalt Laenulepingu punktile 8 oli lisatud lepingutasu 100 eurot, kokku 2 100 eurot ning

kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 15.11.2019. Kostja on teinud

põhisumma katteks tasumisi summas 298,05 eurot. Seega põhisumma jääk 1 801,95 eurot. M

OÜ ja kostja sõlmisid 11.02.2019 laenulepingu lisa nr IL12122018/0021-G1 laenulepingu

muutmiseks. Laenulepingu lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab

kokku 1 801,95 eurot, mida kostja kohustus tagastama hiljemalt 15.01.2022. Kostja on teinud

põhisumma katteks tasumisi summas 761,12 eurot, mistõttu põhisumma jääk on 1 040,83 eurot.

Lepingus sätestatud maksete arvestamise kord vastab VÕS § 425 sätestatud nõuetele. Kostja ei

ole nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud, jättes laenu suuremas osas tagastamata.

Kostja ei reageerinud M OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma

kohustust täiendava tähtaja jooksul. M OÜ oli sunnitud ütlema laenulepingu üles alates

31.12.2020, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 1 040,83 eurot ja tasumata

intress summas 109,05 eurot. 04.05.2021 loovutas M OÜ võlanõude hagejale ning teavitas

kostjat nõude loovutamisest. Vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele, kostja

võlgnevust ei tasunud. Intressi arvutamisel lähtuti 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast.

Laenulepingu eritingimuste p-s intressi määraks on sätestatud 3,15% kuus. Intressi arvestamine

toimus alates 16.09.2020 kuni Laenulepingu ülesütlemise kuupäevani, so 30.12.2020. Kostjal jäi

tasumata 15.10.2020 intressimakse summas 33,01 eurot, 15.11.2020 intressimakse summas

31,39 eurot, 15.12.2020 intressimakse summas 29,72 eurot ja intressimakse kuni Laenulepingu

ülesütlemiseni summas 14,93 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista Laenulepingust tuleneva põhinõude 1040,83 eurot, intressid

109,05 eurot, viivised 48,13 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud

viivis põhinõudelt 1040,83 eurolt alates 01.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei tunnista hagi põhjusel, et hagis nõutud laenujääk ei ole õige, sellest tulenevalt ei ole

õige viivise ja intressi nõue. Kostja on hagi aluseks oleva laenulepingu alusel saanud laenu

summas 2 000 eurot ja teostanud tagasimakseid vähemalt summas 1338,71 eurot. Ei ole selge

kuidas on hageja väljastatud laenusummat ja teostatud tagasimakseid arvestades arvestanud

põhiosa võlgnevuse summaks 1040,83 eurot. On alust arvata, et hageja on nõude arvestamisel

üritanud sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded, liigitades kostja makse enda kasuks VÕS §

415 lg-s 2 sätestatud nõudeid eirates. Kostja leiab, et Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud.

Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemisavaldus

on toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses. Lepingu ülesütlemise avalduse saatmine ei

tähenda selle kättesaamist. Kostja leiab, et nõude loovutamine ei ole tõendatud. 06.05.2021

teade nõude loovutamise kohta on allkirjastamata. Kostja märgib lisaks, et hagis ei ole esitatud

krediidikulukuse määra arvustuskäik.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

5. Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle, et kostja ja M OÜ sõlmisid 12.12.2018

laenulepingu nr IL12122018/0021 (edaspidi ka Laenuleping), mille alusel sai kostja 2 000 eurot

laenu, millele vastavalt Laenulepingu punktile 8 oli lisatud lepingutasu 100 eurot, kokku 2 100

eurot ning kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 15.11.2019 (dtl 2-5). Kohus

on tuvastanud ja puudub vaidlus, et M OÜ kandis 12.12.2018 kostjale üle 2000 eurot (dtl 71).

Pooled ei vaidle ning kohus on tuvastanud, et M OÜ ja kostja sõlmisid 11.02.2019 laenulepingu

lisa nr IL12122018/0021-G1 laenulepingu muutmiseks (edaspidi ka Laenulepingu Lisa).

Laenulepingu lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 1

801,95 eurot, mida kostja kohustus tagastama hiljemalt 15.01.2022 (dtl 12-17).

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas Laenulepingust tulenev nõue on kehtivalt loovutatud

hagejale, kas Laenuleping on kehtivalt üles öeldud ja kas kostja poolt teostatud tagasimakseid on

arvestatud vastavalt VÕS § 415 lg-s 2 toodud järjekorrale.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule

nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt

on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt

intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta

üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

8. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 168 lg

1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja

kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. VÕS § 170 alusel kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui

talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja

arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

9. Hagi kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja 04.05.2021 oma nõuded kostja vastu

hagejale. Hageja on lisanud M OÜ poolt e-postiaadressilt xxx kostjale 06.05.2021 e-

postiaadressile xxx saadetud teate Laenulepingust tuleneva nõude loovutamise kohta hagejale.

Nimetatud teate kohaselt andis M OÜ kostjale teada, et M OÜ loovutas 04.05.2021 talle kuuluva

nõude koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega

ning muude õigustega kostja vastu, mis on tekkinud lepingust nr. IL12122018/0021-

G1 Inkassoteenused OÜ-le (registrikood: 1499789) (dtl 27). E-postiaadress xxx oli märgitud

kostja e-postiaadressiks Laenulepingu sõlmimisel. Tulenevalt Laenulepingule kohaldunud

Üldtingimuste punktist 7.1.3.1 kohustus laenusaaja teatama laenuandjale viivitamatult, kuid

mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult või elektroonilises vormis Laenulepingu

sõlmimisel Laenuandjale esitatud kontakt- ja/või isiklike andmete (mh elukoha ja/või

postiaadressi, e-posti aadressi, telefoninumbri, pangarekvisiitide jms) muutumisest (dtl 4 ja 14).

Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks teatanud laenusaajale e-postiaadressi

muutusest. Seega teatas endine võlausaldaja M OÜ kostjale 06.05.2021 teate saatmisega, et on

nõude loovutanud uuele võlausaldajale, so hagejale ning vastavalt VÕS § 170 lg-le 1 tuleb

lugeda loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei olnud kehtiv. Kohus leiab, et eelnevaga on leidnud tuvastamist, et M OÜ

loovutas vaidlusalusest Laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Seega on hageja tõendanud

nõudeõiguse olemasolu tulenevalt vaidlusalusest Laenulepingust ja selle Lisast.

10. Kostja on esile toonud, et Laenulepingus puudus krediidikulukuse määra arvutuskäik.

Hageja esitas 07.01.2022 seisukohas krediidikulukuse määra arvutuskäigu. Laenulepingu

kohaselt oli krediidi kulukuse määr 50,99% ja Laenulepingu muudatuse järgne krediidikulukuse

määr oli 48,36% (dtl 49). Kohus märgib, et seadusest ei tulene, et laenulepingus peaks olema

krediidi kulukuse määra arvutuskäik välja toodud.

11. Kohus märgib, et kostjal oli Laenulepingust tulenevalt laenu tagasimaksmise ja intressi

maksmise kohustus vastavalt Laenulepingus sisalduvale maksegraafikule (dtl 2) ja pärast

11.02.2019 sõlmitud Laenulepingu Lisale selles sisalduvale maksegraafikule (dtl 12-13).

11.02.2019 sõlmitud Laenulepingu Lisa kohaselt oli kostjal tagastamata põhinõue 1801,95 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 15.01.2022. Lisaks kohustus

kostja tasuma igakuiseid intressimakseid. Intressimäär oli 3,15% kuus ehk 37,80% aastas (dtl

13).

12. Hagi kohaselt kostja kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles M OÜ

Laenuleping üles alates 31.12.2020, saates kostjale 30.12.2020 Laenulepingu ülesütlemise teate.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta Laenulepingu ülesütlemise teadet kätte saanud. Lisaks

leiab kostja, et hagis nõutud laenujääk ei ole õige, mistõttu ei ole õige ka viivise ja intressi nõue.

Kostja märgib, et teostas tagasimakseid vähemalt summas 1338,71 eurot, viidates kostja konto

väljavõtetele (dtl 44-45). Hageja märgib 23.02.2022 seisukohas, et kostja tasus Laenulepingu

alusel kokku 2 199,83 eurot, millest arvestati 1 059,17 eurot põhivõla, 1 001,80 eurot intressi,

13,86 eurot viiviste, 50 eurot lepingu muutmise tasu ja 75 eurot võlateatiste katteks. Hageja

märgib, et kuna kostja tasus põhiosa katteks kokku 1 059,17 eurot, seega põhisumma jääk on 1

040,83 eurot (2 100 – 1 059,17 eurot = 1 040,83 eurot). Kostja märgib 03.03.2022 vastuses, et ei

ole nõus, et hageja arvestas 75 eurot võlateatiste katteks. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud,

et ta saatis kostjale tasuta meeldetuletusi.

13. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud konto väljavõtetel nähtub, et kostja on perioodil

01.01.2018-01.11.2021 teinud M OÜ-le selgitusega „IL12122018/0021“ ehk käesoleva hagi

aluseks oleva Laenulepingu numbriga kokku ülekandeid summas 1338,71 eurot (dtl 44-45).

Maksegraafikust nähtuvalt kohustus kostja tegema igakuiseid makseid iga kuu 15. kuupäevaks

summas 84,39 eurot, mis koosnes põhiosa maksest ja intressi maksest (dtl 12-13). Kõrvutades

kostja poolt esitatud konto väljavõtteid, Laenulepingu lisaks olevat maksegraafikut ja hageja

poolt esitatud võlgnevuste arvestustabelit (dtl 72), nähtub, et kuni 15.06.2019 graafikujärgse

makseni tasus kostja nõuetekohaselt 84,39 eurot kuus, kuigi mõne päevaste hilinemistega. Alates

15.07.2019 maksest on kostja maksekäitumine muutunud ebakorrapäraseks ning tasumised olnud

kuuti väiksemad või suuremad kui maksegraafikujärgne makse.

14. VÕS § 415 lg 2 p 1-4 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse,

millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse

makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras

võlgnetava

põhisumma

katteks; 3) kolmandas

järjekorras

intressi

katteks; 4) neljandas

järjekorras muude kohustuste katteks. Kuivõrd pooltel on vaidlus selle üle, kas põhiosa jääk on

õige, kontrollib kohus järgnevalt, kas esialgne võlausaldaja arvestas kostja poolt teostatud

makseid vastavalt VÕS § 415 lg-le 2.

15. Kostja ei ole 15.07.2019 makset summas 84,39 eurot (sellest põhiosamakse 32,27 eurot ja

intressimakse summas 52,12 eurot) tähtaegselt tasunud. Kostja on 08.08.2019 tasunud 86 eurot,

millest esialgne võlausaldaja on arvestanud 33,03 eurot põhiosa makseks, 52,12 eurot intressi

makseks ja 0,85 eurot viiviseks. Võttes arvesse, et 15.07.2019 makse põhiosa oli 32,27 eurot,

pidi esialgne võlausaldaja arvestama 08.08.2019 maksest 15.07.2019 graafikujärgse makse

põhiosa katteks 32,27 eurot ja intressimakseks 52,12 eurot ning 0,85 eurot viivisteks, kuna

järgmise, so 15.08.2019 makse maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Ülejääv osa oli seega 0,76

eurot.

16. Järgmise makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.08.2019 summas 84,39 eurot (põhiosa

33,28 eurot ja viivis 51,11 eurot), kuid tegi makse 09.09.2019 summas 40 eurot. Sellest on

esialgne võlausaldaja arvestanud põhiosa katteks 32,52 eurot, intressi katteks 2,48 eurot ja

võlateatise katteks 4,17 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et esialgsel

võlausaldajal oli õigus võlateatiste katteks arvestada 75 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et M OÜ

oleks kostjale võlateatisi saatnud ja kostja oleks need kätte saanud. Võlaõigusseaduse

kommenteeritud väljaande (P. Varul jt, 2016, § 1132 komm. 5 alapunkt b)) kohaselt raha

nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud.

Kohus märgib, et tõendatud ei ole nimetatud võlateatiste tegelik saatmine ja jõudmine kostjani.

Seega kohus leiab, et puudus alus arvestada kostja poolt tasutud summasid võlateatiste katteks.

Samuti jääb see kohtule arusaamatuks, mis arvestuse alusel on seda tehtud või millal vastavad

võlateatised saadeti. Seega arvestades eelmise makse ülejääki 0,76 eurot, pidi esialgne

võlausaldaja arvestama 09.09.2019 makse 40 eurot ja ülemakse 0,76 eurot esmalt 15.08.2019

makse põhiosaks summas 33,28 eurot ja ülejäänud 7,48 eurot intressi katteks, misjärel jäi pärast

09.09.2019 makse sooritamist kostja intressivõlaks 15.08.2019 graafikujärgsest maksest

tulenevalt 43,64 eurot, so 51,11-7,48.

17. Järgmise makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.09.2019 summas 84,39 eurot (põhiosa

34,33 eurot ja intress 50,06 eurot), kuid tegi makse 08.10.2019 summas 49,52 eurot. Kostjal oli

tähtaegselt tasumata 15.09.2019 makse põhiosa 34,33 eurot ja intress 50,06 eurot. Lisaks oli

kostjal 15.08.2019 maksest intressivõlg 43,64 eurot. Seega tuli juhindudes VÕS § 415 lg-st 2

lugeda 08.10.2019 makse arvelt esmalt tasutuks 15.09.2019 põhiosa 34,33 eurot ja ülejäänud

15,19 eurot tuli arvestada intressivõlgnevuse katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 78,51 eurot,

so 15,19-43,64-50,06.

18. Järgmise maksegraafiku järgse makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.10.2019 summas

84,39 eurot (põhiosa 35,41 eurot ja intress 48,98 eurot), kuid kostja tegi makse 16.10.2019

summas 142 eurot. Sellest on esialgne laenuandja arvestanud 12,50 eurot võlateatise katteks,

35,41 eurot põhiosa katteks ja 91,59 eurot intressi katteks. Kohus märkis eelnevalt, et võlateatiste

katteks tasumiste arvestamine ei ole põhjendatud. Seega tuli 16.10.2019 makse arvelt lugeda

esmalt tasutuks 15.10.2019 põhiosa 35,41 eurot ja ülejäänud 106,59 eurot (142-35,41) varasema

ja 15.10.2019 makse järgse intressivõlgnevuse katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 20,90

eurot, so 106,59-78,51-48,98.

19. Järgmise maksegraafiku järgse makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.11.2019 summas

84,39 eurot (põhiosa 36,53 eurot ja intress 47,86 eurot). Kostja tegi makse 12.11.2019 summas

52,65 eurot. Sellest on hageja arvestanud 0 eurot põhiosa katteks ja 50,89 eurot intressi katteks

ning 1,76 eurot viivisteks. Võttes arvesse, et 15.11.2019 graafikujärgne makse ei olnud

12.11.2019 makse sooritamise ajaks sissenõutavaks veel muutunud, võis esialgne võlausaldaja

arvestada 12.11.2019 laekumise senise intressivõla 20,90 euro katteks. Arusaamatuks ja mitte

tõendatuks jääb, millest oli tekkinud viivisevõlg 1,76 eurot, mistõttu kohus seda ei arvesta. Seega

oli pärast 12.11.2019 makse teostamist kostja ettemaks 31,75 eurot, so 52,65-20,90, mis tuleb

lugeda 15.11.2019 graafikujärgse makse põhiosa makseks ning seega jäi kostjal 15.11.2019

maksejärgselt tasumata põhiosa 4,78 eurot, so 36,53-31,75 ja intressi osas 47,86 eurot. Kostja

tegi täiendavalt makse 09.12.2019 summas 100 eurot, millest esialgne võlausaldaja arvestas 4,17

eurot võlateatise katteks, 0,92 eurot viiviste katteks, 46,22 eurot põhiosa katteks ja 47,86 eurot

intressi katteks. Kuivõrd järgmise, so 15.12.2019 maksegraafikujärgse makse tähtaeg ei olnud

veel saabunud, tuleb seega lugeda 09.12.2019 makse esmalt 15.11.2019 põhiosa 4,78 euro

katteks ning seejärel intressi 47,86 euro katteks. Ülejääk seega 47,36 eurot, so 100-4,78-47,86.

20. Järgmise maksegraafiku järgse makse pidi kostja tegema hiljemalt 15.12.2019 summas

84,39 eurot (põhiosa 37,68 eurot ja intress 46,71 eurot). Kostja tegi 09.01.2020 makse summas

80,35 eurot, millest esialgne võlausaldaja arvestas 4,17 eurot võlateatise katteks, 0,65 viivise

katteks, 27,99 eurot põhiosa katteks ja 46,71 intressi katteks. Võttes arvesse eelmises punktis

märgitud ülejääki 47,36 eurot, tuleb seega nn ülejääk arvestada esmalt 15.12.2019 graafikujärgse

põhiosa katteks summas 37,68 eurot ja ülejäänud 9,68 eurot (47,36-37,68) 15.12.2019 intressi

osa katteks, so 46,71-9,68 ning 09.01.2020 maksest arvestada maha ülejäänud intressiosa 37,03

eurot. Seega oli 09.01.2020 makse teostamise järel ülejääk 43,32 eurot, so 80,35-37,03.

21. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.01.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 38,87 eurot ja intress 45,52 eurot). Võttes arvesse ülejääki 43,32

eurot, saab selle arvestada 15.01.2020 põhiosa katteks ja ülejäänud 4,45 eurot (43,32-38,87)

intressimakseks, misjärel jäi kostja 15.01.2020 maksegraafikujärgseks intressi võlgnevuseks

41,07 eurot, so 45,52-4,45. Kostja tasus 11.02.2020 91 eurot, millest esialgne võlausaldaja

arvestas 4,17 eurot võlateatise katteks, 39,38 eurot põhiosa katteks, 45,52 intressi katteks ja 1,10

eurot viiviste katteks. Kuivõrd kostjal põhiosa maksete osas võlgnevust ei olnud, jääb

arusaamatuks mille arvelt on esialgne võlausaldaja viivist arvestanud, kuivõrd intressilt ei ole

õigus viivist nõuda (VÕS § 113 lg 6). Samuti on kohus eelnevalt leidnud, et võlateatiste saatmine

ja kostja poolt kättesaamine ei ole hageja poolt tõendatud. Seega tuleb 11.02.2020 makse arvelt

lugeda tasutuks varasem intressivõlgnevus 41,07 eurot, mistõttu jääb ülejäägiks järgmise

maksegraafiku järgseks makseks 49,93 eurot, so 91-41,07.

22. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.02.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 40,09 eurot ja intress 44,30 eurot). Võttes arvesse eelmises punktis

nimetatud ülejääki 49,93 eurot, saab seda arvestada 15.02.2020 põhiosa katteks 40,09 euro

ulatuses ja ülejäänud 9,84 eurot (49,93-40,09) intressiosa katteks, misjärel jäi 15.02.2020

maksest tasumata veel intress 34,46 eurot, so 44,30-9,84.

23. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.03.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 41,35 eurot ja intress 43,04 eurot). Kostja on teinud makse

17.03.2020 summas 95 eurot, millest saab lugeda 15.03.2020 põhiosa 41,35 eurot tasutuks ja

ülejäänud 53,65 eurost (95-41,35) tasutuks eelneva intressivõla 34,46 eurot ja sellest ülejäänud

19,19 eurost (53,65-34,46) lugeda tasutuks 15.03.2020 maksegraafikujärgsest intressimakse,

misjärel oli kostja intressivõlg 23,85 eurot (43,04-19,19).

24. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.04.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 42,66 eurot ja intress 41,73 eurot). Kostja tasus 14.04.2020 90

eurot. Kuivõrd 15.04.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda

esmalt tasutuks varasema intressivõla 23,85 eurot ning seejärel 15.04.2020 põhiosa 42,66 eurot

ja ülejäänu arvestada 15.04.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 18,24 eurot,

so 90-23,85-42,66-41,73.

25. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.05.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 44 eurot ja intress 40,39 eurot). Kostja tasus 18.05.2020 90,20

eurot, millest saab esmalt lugeda tasutuks 15.05.2020 põhiosa 44 eurot, varasema intressivõla

18,24 eurot ja 15.05.2020 intressi osa 40,39 eurot, misjärel oli kostja intressivõlg 12,43 eurot, so

90,20-44-18,24-40,39.

26. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.06.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 45,39 eurot ja intress 39 eurot). Kostja tasus 11.06.2020 84,63

eurot. Kuivõrd 15.06.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda

esmalt tasutuks varasema intressivõla 12,43 eurot ning seejärel 15.06.2020 põhiosa 45,39 eurot

ja ülejäänu arvestada 15.06.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 12,19 eurot,

so 84,63-12,43-45,39-39.

27. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.07.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 46,82 eurot ja intress 37,57 eurot). Kostja tasus 14.07.2020 89,56

eurot. Kuivõrd 15.07.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda

esmalt tasutuks varasema intressivõla 12,19 eurot ning seejärel 15.07.2020 põhiosa 46,82 eurot

ja ülejäänu arvestada 15.07.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 7,02 eurot,

so 89,56-12,19-46,82-37,57.

28. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.08.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 48,29 eurot ja intress 36,10 eurot). Kostja tasus 11.08.2020 86,59

eurot. Kuivõrd 15.08.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda

esmalt tasutuks varasema intressivõla 7,02 eurot ning seejärel 15.08.2020 põhiosa 48,29 eurot ja

ülejäänu arvestada 15.08.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 4,82 eurot, so

86,59-7,02-48,29-36,10.

29. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.09.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 49,81 eurot ja intress 34,58 eurot). Kostja tasus 14.09.2020 86,14

eurot. Kuivõrd 15.09.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda

esmalt tasutuks varasema intressivõla 4,82 eurot ning seejärel 15.09.2020 põhiosa 49,81 eurot ja

ülejäänu arvestada 15.09.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja intressivõlg 4,07 eurot, so

86,14-4,82-49,81-35,58.

30. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.10.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 51,38 eurot ja intress 33,01 eurot). Kostja tasus 12.10.2020 98

eurot. Kuivõrd 15.10.2020 makse ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, sai sellest lugeda

esmalt tasutuks varasema intressivõla 4,07 eurot ning seejärel 15.10.2020 põhiosa 51,38 eurot ja

ülejäänu arvestada 15.10.2020 intressi osa katteks, misjärel oli kostja ülejääk enne järgmist

maksegraafiku järgset osamakset 9,45 eurot, so 98-4,07-51,38-33,10.

31. Järgmine maksegraafiku järgne osamakse tuli kostjal tasuda hiljemalt 15.11.2020

summas 84,39 eurot (põhiosa 53 eurot ja intress 31,39 eurot). Arvestades eelnevat ülejääki 9,45

eurot, sai selle lugeda 15.11.2020 põhiosa makse katteks, misjärel oli tasumata 15.11.2020

maksest põhiosa 43,55 eurot, so 53-9,45 ja intress 31,39 eurot. Rohkem kostja tasumisi ei

teostanud. Seda pole väitnud ega tõendanud kostja ning ka hageja arvestuste kohaselt kostja

rohkem makseid ei teostanud.

32. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda

kokkuleppele.

33. Hagi kohaselt ütles esialgne võlausaldaja Laenulepingu üles 30.12.2020. Kohus märgib,

et eelnevalt välja toodud arvestuskäigust nähtub, et kostjal tekkis püsiv võlg alates 15.11.2020

graafikujärgsest osamaksest. Seega ei saanud Laenulepingu ülesütlemise ajaks olla kostja

viivituses täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Ka hageja

enda poolt esitatud arvestusest (dtl 72) saab seda järeldada, et kostja ei olnud Laenulepingu

ülesütlemise seisuga viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, võttes arvesse,

et viimase tasumise teostas kostja 12.10.2020 summas 98 eurot (dtl 72). Lisaks ei ole hageja

tõendanud, et esialgne võlausaldaja andis kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatule

eelnevalt vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist ning et esialgne võlausaldaja oleks pakkunud võimalust

läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Hageja on esitanud üksnes 30.12.2020 lepingu

ülesütlemise avalduse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et olid

täidetud VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused vaidlusaluse Laenulepingu ülesütlemiseks

30.12.2020. Seega ei ole oluline tuvastada, kas kostja sai talle 30.12.2020 saadetud Laenulepingu

ülesütlemise avalduse kätte või mitte ning kohus jätab poolte väited selles osas tähelepanuta.

34. Samas on käesolevaks ajaks möödunud laenu tagastamise tähtpäev, mis oli Laenulepingu

Lisa maksegraafiku järgselt 15.01.2022 (dtl 12-13). Seega on käesolevaks ajaks sissenõutavaks

muutunud kogu tasumata laenu põhiosa jääk. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal jäi tasumata

15.11.2020 maksest põhiosa 43,55 eurot ja intress 31,39 euro. Maksegraafiku kohaselt tuli

kostjal tasuda 15.12.2020-15.01.2022 veel põhiosa makseid summas 943,65 eurot (dtl 13). Seega

on hageja põhinõue põhjendatud summas 987,20 eurot, so 943,65+43,55.

35. Hageja on palunud välja mõista intressid summas 109,05 eurot, so intress summas 33,01

eurot, mis on arvestatud alates 16.09.2020 – 15.10.2020, tasumise kuupäev 15.10.2020; intress

summas 31,39 eurot, mis on arvestatud alates 16.10.2020 – 15.11.2020, tasumise kuupäev

15.11.2020; intress summas 29,72 eurot, mis on arvestatud alates 16.11.2020 – 15.12.2020,

tasumise kuupäev 15.12.2020 ja intress summas 14,93 eurot, mis on arvestatud alates 16.12.2020

– 30.12.2020, tasumise kuupäev 30.12.2020 (Laenulepingu ülesütlemise kuupäev).

36. Vastavalt Laenulepingu Lisale kohustus kostja tasuma intressi 3,15% kuus maksegraafiku

alusel (dtl 12-13). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli tasutud 15.10.2020 osamakse intress ja

jäi tasumata 15.11.2020 maksest intress 31,39 eurot. Seega on hageja intressinõue põhjendatud

summas 76,04 eurot, so 31,39+29,72+14,93. Hageja ei ole palunud välja mõista hilisemaid

intressimakseid. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks pärast 12.10.2020

maksegraafikujärgseid makseid teostanud.

37. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

38. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras, so 8% aastas põhinõude summalt

1040,83 eurolt alates nõude loovutamisest 04.05.2021 kuni 30.11.2021 summas 48,13 eurot.

Kostja on vaielnud viivisenõudele vastu, leides, et põhinõue, millelt hageja viivist arvestas, ei ole

õige.

39. Kohus tuvastas eelnevalt, et Laenuleping ei olnud kehtivalt üles öelnud, seega sai hageja

nõuda viivist alates 04.05.2021 põhiosa maksetelt osas, mis olid selleks ajaks maksegraafiku

järgselt muutunud sissenõutavaks. 04.05.2021 olid sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni

15.04.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal jäi tasumata 15.11.2020 maksest põhiosa 43,55

eurot, millele lisandusid kuni 15.04.2021 laenu põhiosa maksed, kokku summas 334,67 eurot, so

43,55+54,67+56,39+58,17+60+61,89. Seega on hageja põhjendatud nõudma viivist perioodil

04.05.2021-30.11.2021

põhinõudelt

334,67

eurolt

summas

15,47

eurot,

so

8/365/100/334,67x211.

15.05.2021 põhiosa makselt 63,84 eurolt alates 16.05.2021-30.11.2021 summas 2,78 eurot, so

8/365/100x63,84x199.

15.06.2021 põhiosa makselt 65,85 eurolt alates 16.06.2021-30.11.2021 summas 2,42 eurot, so

8/365/100x65,85x168.

15.07.2021 põhiosa makselt 67,92 eurolt alates 16.07.2021-30.11.2021 summas 2,05 eurot, so

8/365/100x67,92x138.

15.08.2021 põhiosa makselt 70,06 eurolt alates 16.08.2021-30.11.2021 summas 1,64 eurot, so

8/365/100x70,06x107.

15.09.2021 põhiosa makselt 72,27 eurolt alates 16.09.2021-30.11.2021 summas 1,20 eurot, so

8/365/100x72,27x76.

15.10.2021 põhiosa makselt 74,55 eurolt alates 16.10.2021-30.11.2021 summas 0,75 eurot, so

8/365/100x74,55x46.

15.11.2021 põhiosa makselt 76,90 eurolt alates 16.11.2021-30.11.2021 summas 0,25 eurot, so

8/365/100x76,90x15.

Seega oli hageja õigustatud nõudma viivist kokku seisuga 30.11.2021 summas 26,56 eurot, so

15,47+2,78+2,42+2,05+1,64+1,20+0,75+0,25.

40. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivised tasumata summalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ette nähtud ulatuses alates 01.12.2021 kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

41. Kohus leidis eelnevalt, et kostja põhinõue on põhjendatud summas 987,20 eurot.

Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 113 päeva eest, so

01.12.2021-24.03.2022 (v.a) summas 24,45 eurot, so 8/365/100x987,20x113. Seega kuulub

kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kokku viivis 51,01 eurot, so

26,56+24,45 ning edasi viivis põhinõudelt (987,20 eurolt) 8% aastas alates 24.03.2022 kuni

põhinõude tasumiseni.

42. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 987,20 eurot, intressi 76,40 eurot, viivise 51,01 eurot ja viivise põhinõudelt (987,20

eurolt) 8% aastas alates kohtuotsuse tegemisest, so 24.03.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

43. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohu jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise

erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui

maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus peab põhjendatuks määrata käesolevas asjas menetluskulud kindlaks mõistliku aja

jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik