2-21-101415/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-101415

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi R. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3868,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OMEGA

INVEST

OÜ

(registrikood:

10866568; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine

linnaosa, Mustamäe tee 16) volitatud esindaja Anne-

Liis Veski

Kostja: R. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel

sõlmitud laenulepingutest nr S193467788, S193509353 ja S204010185 tulenev

võlgnevus summas kokku 3866,14 eurot (millest 3282,08 eurot põhivõlgnevus, 252,90

eurot intress ja 331,16 eurot viivis).

3. Jätta rahuldamata OMEGA INVEST OÜ nõue viivise väljamõistmiseks 1,93 eurot.

4. Jätta menetluskulud 99,95% ulatuses R. T. kanda ja 0,05% ulatuses OMEGA

INVEST OÜ kanda.

5. Määrata OMEGA INVEST OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

510 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 160 eurot), millest 509,75

eurot mõista R. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. T. kohustatud tasuma OMEGA INVEST OÜ-

le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

Tsiviilasi nr: 2-21-101415

2 (6)

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. OMEGA INVEST OÜ esitas 19.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3819,88 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2021 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik R. T. esitas vastuväite. 11.02.2021 kohtule esitatud

vastuväite kohaselt võlgnik soovib sõlmida maksegraafikut. 09.03.2021 maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Kohus jättis 23.03.2021 OMEGA INVEST OÜ hagiavalduse käiguta ja määras pooltele

tähtaja kompromissi sõlmimiseks või hagejal esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Tsiviilasi nr: 2-21-101415

3 (6)

3. OK Incure OÜ esitas 05.04.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. T. vastu põhinõude

3282,08 euro, intressi 252,90 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 333,09 euro ja kahju 40

euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ ja R. T. laenulepingu nr S193467788, mille alusel

anti kostjale laenu 1890,00 eurot ning mille kostja kohustus tagastama osamaksetena.

Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 26% aastas. Kostja ei ole kokkuleppeliseid

osamakseid kohaselt tasunud ning on jäänud alates 09.08.2020 maksetega viivitusse. Seetõttu

öeldi laenuleping üles ja loovutati nõue kostja vastu hagejale 18.11.2020. Viivise arvutamisel

lähtub hageja Euroopa Tarbijakrediidi Standardiinfo Teabelehe punktist 3 ja võtnud

laenulepingu nr S193467788 viivise arvutamise aluseks 0,072 % päevas.

Omaraha OÜ ja R. T. sõlmisid laenulepingu nr S1933509353, mille alusel anti kostjale laenu

800,00 eurot ning mille kostja kohustus tagastama osamaksetena lepinguga lepiti kokku

aastases intressimääras 23% aastas. Kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei

tasunud ning on jäänud alates 01.08.2020 maksetega viivitusse. Seetõttu öeldi laenuleping üles ja

loovutati nõue kostja vastu hagejale 09.11.2020. Viivise arvutamisel lähtub hageja Euroopa

Tarbijakrediidi Standardiinfo Teabelehe punktist 3 ja võtnud laenulepingu nr S193509353

viivise arvutamise aluseks 0,064 % päevas.

Omaraha OÜ ja R. T. sõlmisid laenulepingu nr S204010185, mille alusel anti kostjale laenu

800,00 eurot ning mille kostja kohustus tagastama osamaksetena lepinguga lepiti kokku

aastases intressimääras 26% aastas. Kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei

tasunud ning on jäänud alates 01.08.2020 maksetega viivitusse. Seetõttu öeldi laenuleping üles ja

loovutati nõue kostja vastu hagejale 28.10.2020. Viivise arvutamisel lähtub hageja Euroopa

Tarbijakrediidi Standardiinfo Teabelehe punktist 3 ja võtnud laenulepingu nr laenulepingu

nr S204010185 viivise arvutamise aluseks 0,072 % päevas.

Hageja 22.04.2021 loobus kahju hüvitamise nõudest.

Hageja palub tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineval otsusega kostjalt välja mõista

menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot (ei

sisalda käibemaksu).

4. Pärnu Maakohus 14.04.2021 jättis hagiavalduse käiguta, kohustas hagejat täpsustama

laenulepingute ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid, viivisenõudeid ja kahju tekkimisega

seotud asjaolusid.

5. Pärnu Maakohus võttis 06.10.2021 menetlusse OMEGA INVEST OÜ hagi R. T. vastu

põhivõlgnevuse 3 282,08 euro, intress 252,90 eurot ja viivise 313,63 euro väljamõistmiseks.

Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel. Kohus

teatas kostjale, et loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks kirja edastamisest kolme tööpäeva

möödumisel, s.o 23.02.2022. Kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega

09.03.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus selgitab, et kohus on ekslikult võtnud

menetlusse OMEGA INVEST OÜ hagi R. T. vastu põhivõlgnevuse 3 282,08 euro, intress

252,90 eurot ja viivise 313,63 euro väljamõistmiseks, hagihinnaga 3888,61. Hagiavaldusest

nähtuvalt on hageja viiviste nõueteks tegelikult kokku 333,09 eurot (175,86€ + 73,25€ + 83,98€) ja

Tsiviilasi nr: 2-21-101415

4 (6)

hagihinnaks seega 3868,07 eurot. Asja läbivaatamist ei muuda menetlusse võtmisel märgitud vale

hagihind ja viivisenõude arvestuslik viga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Kostja ei ole kohaselt täitnud Omaraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid rahalisi

kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja laenulepingud üles öelnud. Hagiavalduses

kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingutest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks

laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on

sama rahasumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Omaraha OÜ andis laenulepingute nr S193467788,

S193509353 ja S204010185 alusel kostjale laenu kokku 3490 eurot (1890€ + 800€ + 800€)

ning kostja kohustus tagastama laenud vastavalt maksegraafikutele. Kostja ei ole täitnud

Omaraha OÜ-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab

kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja nõude tasumata põhivõlgnevuse summas 3282,08 euro (1769,96€ + 733,58€ +

778,54€) väljamõistmiseks kostjalt.

10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hagiavalduse kohaselt Omaraha OÜ ja kostja on laenulepingu nr S193467788 sõlmimisel

kokku leppinud intressi maksmise määras 26% aastas, laenulepingu nr S1933509353

sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 23% aastas ja laenulepingu nr

S204010185 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 26% aastas. Kostja

intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel kokku 252,90

eurot (150,88€ + 53,79€ + 48,23€), mille kohus mõistab kostjalt välja.

11. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

Tsiviilasi nr: 2-21-101415

5 (6)

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutega ettenähtud intressimäärades, mis on arvestatud

laenulepingu S193467788 põhivõlgnevuselt 1769,96 eurot määras 0,072% päevas ajavahemiku

18.11.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 175,86 eurot, laenulepingu S193509353

põhivõlgnevuselt 778,54 eurot määras 0,064% päevas ajavahemiku 09.11.2020 kuni

05.04.2021 eest summas 73,25 eurot ja laenulepingu S204010185 põhivõlgnevuselt 733,58

eurot määras 0,072% päevas ajavahemiku 28.10.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 83,98

eurot.

Kohus nõustub hagejaga, et lubatud on kostjalt nõuda viivist määras, mis on laenulepingutes

ettenähtud intressimääraks, kuid hageja ei ole viiviste arvestamisel seda põhimõtet järginud.

Kohus selgitas 14.04.2022 hagejale, et kohtule on ebaselge miks hageja on võtnud arvestuse

aluseks viivise päevamäära, kui lepingus on kokkulepitud viivise aastases määras. Lisaks kohus

selgitas, et päevase viivisemäära 0,064 % puhul on aastaseks viivisemääraks 23,36% või

23,424% (sõltuvalt sellest, kas arvutamisel arvestatakse liigaastaga) ning päevase viivisemäära

0,072% puhul on aastaseks viivisemääraks 26,28% või 26,352% (sõltuvalt sellest, kas

arvutamisel arvestatakse liigaastaga). Seetõttu kohus rahuldab hageja viivisenõuded osaliselt

summas 331,16 eurot, võttes aluseks laenulepingutes kokkulepitud intressimäärad järgneva

arvestuse kohaselt: laenulepingu S193467788 puhul 1769,96€ x 26% / 365 kalendripäeva (kp)

x 139 kp (perioodi 18.11.2020 – 05.04.2021 eest) + laenulepingu S193509353 puhul 778,54€

x 23% / 365 kalendripäeva (kp) x 148 kp (perioodi 09.11.2020 – 05.04.2021 eest) +

laenulepingu S204010185 puhul 733,58€ x 26% / 365 kalendripäeva (kp) x 160 kp (perioodi

28.10.2020 – 05.04.2021 eest).

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 300 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele kohaselt

hageja esindajal on kulunud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks 1 töötund,

hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks

1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) ½ töötundi,

kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot

(kokku 300 eurot).

Tsiviilasi nr: 2-21-101415

6 (6)

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ei ole selles

asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas

puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1.

oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13,

p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21.

juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tund, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160

eurot (2h x 80€). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja kohtule selliseid kinnitusi andnud ei

ole, mistõttu kohus mõistab menetluskulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,95% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

590,75 eurot (350€ + 160€ x 99,95%) kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda

kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt

menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik