Legislator Case Law & Legislation
2-22-1212/11 AI generated

2-22-1212/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-22-1212/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 2-22-1212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-22-1212 Tsiviilasi C. K. , K. K. ja K. K. hagi E. K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: C. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); elukoht kõigil xxxxxx- xxxxxxxxxxxxxx...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 2-22-1212

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-22-1212 Tsiviilasi C. K. , K. K. ja K. K. hagi E. K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: C. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); elukoht kõigil xxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; Hagejate seaduslik esindaja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; e-post:); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; e-post: marit@tarmopilv.ee); Kostja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; e-post:) Kohtuistungi aeg 23.03.2022. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate C. K. , K. K. ja K. K. (esindaja kaudu) ning kostja E. K. vahel 23.03.2022. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Alates 01.04.2022. a tasub E. K. hagejatele C. K. , K. K. ja K. K. elatist

2 kuni C. K. täisealiseks saamiseni 445 eurot kalendrikuus. E. K. poolt tasumisele kuuluvat elatise summat korrigeeritakse igal aastal 1. aprillil perekonnaseaduse § 101 lõigetes 3-5 sätestatud alustel. 1.2. E. K. kannab kokku lepitud elatise iga kuu 15.ndaks kuupäevaks E. K. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. 1.3. Pooled kinnitavad, et alates kompromissi kinnitamisest ei oma nad selles tsiviilasjas teineteise vastu nõudeid. 1.4. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja asja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 1.5. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-1212 menetlus C. K. , K. K. ja K. K. hagis E. K. vastu elatise nõudes. 3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. E. K. esitas 25.01.2022. a kohtule alaealiste laste C. K. , K. K. ja K. K. nimel hagiavalduse E. K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja alaealiste hagejate isa, kes elab lastest eraldi. Kokkuleppel on kostja maksnud lastele elatist, aga nüüd keeldub elatise maksmisest, öeldes, et ei maksa enne, kui elatise summa on kohtu poolt paika pandud. Hageja esindaja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise seadusega ettenähtud miinimummääras alates 01.01.2022. a. 2. Kohus võttis hagi 25.01.2022. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja E. K. esitas 02.02.2022. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja teatel kandis ta 2021. aasta jooksul laste ema E. K. arvele kokku 8162 eurot, mis teeb ühe lapse kohta kokku 226,72 eurot kuus. Kostja nõustus hagejate esindajaga selles, et elatise maksmine kokkuleppel enam ei toimi ning ka tema soovib, et elatisesummad määratakse kindlaks kohtulahendiga. Kostja avaldas, et on nõus alates 01.01.2022. a maksma kolmele lapsele elatist kokku summas 375 eurot kuus. Suuremas ulatuses elatise nõudele vaidles kostja vastu. 4. Hagejad, lepingulise esindaja kaudu, esitasid 07.02.2022. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hagejad kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäid hagiavalduses esitatud nõude juurde mõista kostjalt nende kasuks alates 01.01.2022. a elatis seadusega ettenähtud miinimummääras. Hagejate esindaja täpsustas perekonnaseaduse § 101 alusel arvestatud miinimumelatise suurust, mis kujuneb kolme lapse kohta kokku 445 eurot kuus, sh esimesele lapsele 156 eurot, teisele lapsele 133 eurot ning kolmandale lapsele 156 eurot. Hagejad täpsustasid, et arvestades kostja poolt juba tasutud elatist, taotlevad nad, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja 2022. aasta jaanuari eest ühekordse

3 elatise kokku summas 70 eurot ja alates 01.02.2022. a elatise kokku 445 eurot kuus, selliselt, et välja mõistetud summat peab korrigeerima igal aastal 1. aprillil perekonnaseaduse § 101 lõigetes 3-5 sätestatud alustel. 5. Kostja esitas 16.02.2022. a kohtule täiendava kirjaliku vastuse. Kostja teatas, et tasus ära hagejate poolt 2022. a jaanuari eest nõutava ühekordse elatisemakse summas 70 eurot. Kostja oli seisukohal, et mõistlik ning ka laste tegelikke vajadusi arvestav elatisesumma kolme lapse peale kokku on 375 eurot kuus, mida kostja on nõus ka maksma. Kostja leidis, et elatist soovitakse suuremas ulatuses, siis peaks laste ema ka laste vajadusi nõutavas ulatuses tõendama. Kostja märkis, et kui vastavad tõendid esitatakse ja lastele tehtavad kulud peavad paika, siis sellisel juhul on kostja nõus, et peab leidma võimaluse maksta lastele elatist 445 eurot kuus nagu temalt hagis nõutakse. 6. 23.03.2022. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Istungil osalesid hagejate seaduslik esindaja E. K. ja lepinguline esindaja, advokaat Marit Seesmaa, ning kostja E. K. isiklikult. Pooled teatasid istungil, et on jõudnud elatise maksmise osas kokkuleppele ja soovivad sõlmida kohtuliku kompromissi. Pooled avaldasid suuliselt kompromissi tingimused, mis protokolliti. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

4

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik