2-21-5606/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-5606

Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

OÜ Renum Invest hagi OÜ Kindlife vastu THE GIFT OÜ

osale omandiõiguse tunnustamiseks ja OÜ Kindlife

tahteavalduse andmiseks kohustamiseks

Tsiviilasja hind

2 803 500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Renum Invest (registrikood 10192868),

esindajad

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson

Kostja: OÜ Kindlife (registrikood 12208355), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Kohtuistungi toimumise aeg 07. märts 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada Renum Invest OÜ omandiõigus THE GIFT OÜ (registrikood 11731936)

osale nimiväärtusega 51 eurot, mis on kantud THE GIFT OÜ osanike nimekirjas OÜ

Kindlife nimele.

3. Kohustada OÜ-d Kindlife andma nõusolek (tegema tahteavalduse) THE GIFT OÜ

osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks, millega Renum Invest OÜ kantakse THE

GIFT OÜ osanike nimekirjas THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 euro omanikuna

OÜ Kindlife asemel.

4. Jätta 23.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti OÜ

Kindlife nimele registreeritud THE GIFT OÜ osast osa nimiväärtusega 51 eurot

Renum Invest OÜ kasuks ja kanti vastav keelumärge äriregistrisse, jõusse

kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

5. Rahuldada Renum

Invest OÜ taotlus

07.03.2022 kohtuistungi

protokolli

parandamiseks ja sõnastada kohtuistungi protokolli ajatemplil 01:14:48 kohtu

märkus järgmiselt:

„See on õige, et seda peaks kostja siis väitma ja tõendama, et sellist kohustust tal ei

ole, kuid kohus saab aru, et kostja väide seisneb selles, et sellist kohustust, mida hageja

väidab, siit üldse ei tulenenudki ja kostja on selle kohta oma tõendid esitanud.“

6. Jätta menetluskulud OÜ Kindlife kanda.

7. Määrata OÜ Renum Invest menetluskulude rahaliseks suuruseks 3310,50 eurot ja

mõista see OÜ-lt Kindlife OÜ Renum Invest kasuks välja.

8. Kohustada OÜ-d Kindlife tasuma punktis 7 välja mõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt OÜ-le Renum Invest viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Renum Invest esitas 09.04.2021 (täiendatud 22.04.2021) Harju Maakohtule hagi OÜ

Kindlife vastu, milles palub tuvastada hageja omandiõigust THE GIFT OÜ osale

nimiväärtusega 51 eurot ja kohustada kostjat andma nõusolek THE GIFT OÜ osanike

nimekirjas muudatuste tegemiseks ning kostja asemel hageja kandmiseks THE GIFT OÜ

osanike nimekirjas THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot omanikuna. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 27.10.2017 THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 26

eurot omanik. Kostja on THE GIFT OÜ enamusosanik. THE GIFT OÜ juhatuse liige ja

samas ka kostja enamusosanik ja juhatuse liige on P. T. .

3. Hageja sõlmis 24.11.2017 X OÜ-ga käsunduslepingu hageja igakordsel juhisel ja hageja

arvel hagejale juriidilistes isikutes osaluste ja investeeringute omandamiseks. X OÜ omandas

käsunduslepingu täitmiseks 30.11.2017 Osaühingult H THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega

51 eurot ja ta kanti 22.12.2017 N poolt peetavasse osanike nimekirja. Tulenevalt

käsunduslepingust kandis X OÜ osa 29.05.2018 hagejale.

4. Müügilepingu kohaselt kohustus OÜ H esitama müügilepingu THE GIFT OÜ juhatusele.

Osaühing H juhatust ega osanikke osa müümisest ilmselt siiski ei teavitanud. Kostja juhatuse

liige oli aga osa müügist teadlik juba 2018. aasta kevadel.

09.12.2020 esitas kostja Osaühingule H ostueesõiguse teostamise avalduse osa omandamiseks.

30.12.2020 tõestas notar Osaühing H ja kostja vahelise THE GIFT OÜ osa võõrandamise ja

üleandmise kokkuleppe ning esitas vastava avalduse äriregistrile. Osaühing kustutati

05.01.2021 N väärtpaberite registrist ja äriregistrisse kantud osanike nimekirjas kajastati

hagejale kuuluvana üksnes osa nimiväärtusega 26 eurot. Hageja ei ole andnud nõusolekut

osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks.

5. Kostjal ei olnud võimalik ostueesõigust teostada, kuna ostueesõigus saab olla üksnes juhul,

kui osa võõrandatakse kolmandale isikule. X OÜ omandas osa hagejale. Isegi, kui kostjal oli

võimalik ostueesõigust teostada, on ta seda teinud hilinenult. Samuti ei ole osa talle üle

läinud. Müügilepingu kohaselt loetakse osa üle kantuks alles pärast ostja kandmist osanikuna

N poolt peetavasse nimekirja. Kostjat ei ole sellesse nimekirja kantud. Osa üleandmise kohta

sõlmiti hoopis uus kokklepe. Igal juhul omandas hageja osa heauskselt 29.05.2018

müügitehinguga ja Osaühingul H ei olnud õigust seda kostjale ilma hageja tahteavalduseta

üle anda.

6. Kuna kostja ei ole osa kehtivalt omandanud, on THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot,

omanik hageja ja hageja palub osanike nimekirja vastavalt parandada.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. THE GIFT OÜ juhatus teavitas osanikke ostueesõiguse teostamise võimalusest 24.11.2020.

Kostja teostas ostueesõigust 09.12.2020. Osaühingu H ja kostja vaheline osa võõrandamise

ja üleandmise kokkulepe tõestati 30.12.2020. Seejuures ei olnud hageja nõusolek vajalik,

kuna ta ei olnud kunagi osa omanikuks saanud.

9. Hageja väited tema ja X OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu kohta on asjakohatud ja ka

tõendamata. Hageja väidab, et tegelikult sõlmiti mitte 30.11.2017 ja 29.05.2018

müügitehingud, vaid tehingute jada hageja ja X OÜ sisemise käsundussuhte alusel, s.t hageja

väidab, et tehing oli näilik. Väide on aga põhjendamata. Hageja ja X OÜ vaheline suhe vastab

komisjonilepingu tingimustele, millisel juhul saigi X OÜ kõigepealt ise asja omanikuks.

Hageja väited sisesuhte kohta X OÜ-ga ei muuda ostueesõiguse olukorra tekkimist.

10. Kostja teostas ostueesõigust tähtaegselt. Hageja väidetest tuleneb, et tema kavatsus oli

omandada osa viisil, mis varjaks selle omandamise tingimusi. Hageja pahausksest

käitumisest ei tulene hagejale õigusi. Õige on see, et OÜ H ei ole THE GIFT OÜ juhatusele

müügilepingut kunagi esitanud. Väide, et P. T. oli kirjavahetuse järgi tehingust teadlik, ei

puutu asjasse. P. T. ei teadnud tehingu tingimustest, nagu müügihind, tasumise tähtajad,

kõrvalkohustused jm. Teavitamiskohustuse täitmise koormus lasub müüjal. OÜ H esitas

müügilepingu alles 16.11.2020. Ostueesõigust teostati 09.12.2020, s.o tähtaegselt.

11. Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja ei saanud osa omajaks, kuna 30.11.2017

müügilepingu p 3.1 sätestatud osa ülemineku tingimused jäid täitmata. Ostueesõiguse

teostamisel loetakse sõlmituks müügileping ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel

samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamisel ei loeta

sõlmituks algupärast käsutuslepingut, ostueesõiguslane ei muutu selle pooleks. Kostja võis

müüjalt nõuda osa üleandmist viisil, mis oli sellel ajal võimalik.

12. Isegi, kui võimalik oleks heauskne omandamine EVK andmete alusel, ei ole hageja

heauskne. Hagiavalduse kohaselt ei lähtunud hageja osa omandamisel EVK andmetest, vaid

oma suhtest X OÜ-ga. Hageja teadis või vähemalt pidi teadma, et X OÜ-lt osa omandamisega

rikutakse ostueesõigust ja tehing on tühine. Kuna hageja on THE GIFT OÜ osanik, ei ole

õige väide, nagu ta ei oleks teadnud, et Osaühing H ühingut ja teisi osanikke tehingust ei

teavitanud. Hageja ei saanud kehtivalt osa omanikuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

14. Hageja soovib, et kohus tuvastaks tema omandiõiguse kostja nimele kantud THE GIFT

OÜ osale nimiväärtusega 51 eurot ja kohustaks kostjat andma tahteavalduse, mis on vajalik

osanike nimekirjas vastavate muudatuste tegemiseks.

15. Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei vaidle pooled

järgmiste asjaolude üle:

-

hageja on alates 27.10.2017 THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 26 eurot omanik (tl 7);

-

kostja on THE GIFT OÜ enamusosanik (tl 15 – 16);

-

kostja ainuosanik ja juhatuse liige P. T. on ka THE GIFT OÜ juhatuse liige;

-

hageja sõlmis 24.11.2017 X OÜ-ga raamkäsundi, millega X OÜ kohustus omandama

hageja igakordsel juhisel ja arvel hagejale osalusi ja investeeringuid (tl 10);

-

X OÜ omandas 30.11.2017 Osaühingult H THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot (tl

11 – 13);

-

X OÜ oli kantud N poolt peetavasse osanike nimekirja 22.12.2017 kuni 29.05.201 (tl 15

pöördel).

-

Hageja omandas 29.05.2018 X OÜ-lt 51 euro suuruse osa (tl 7 pöördel ja 15 pöördel);

-

N väärtpaberiregistri andmetel kuulus hagejale THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega kokku

77 eurot kuni 06.01.2021 (tl 15 pöördel);

-

THE GIFT OÜ juhatus teavitas osanikke ostueesõiguse teostamise võimalusest 24.11.2020

(tl 21 – 22);

-

kostja esitas 09.12.2020 Osaühingule H notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse osa

omandamiseks (tl 58 – 59);

-

30.12.2020 tõestas notar Osaühingu H ja kostja vahelise THE GIFT OÜ osa võõrandamise

ja üleandmise kokkuleppe ning esitas vastava avalduse äriregistrile (tl 24 ja 140 – 144);

-

THE GIFT OÜ kustutati 05.01.2021 N väärtpaberite registrist (tl 23.3); - äriregistrile

andmetel kuulub hagejale alates 06.01.2021 THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 26 eurot (tl

14 – 16 ja 25).

16. Pooled on seega THE GIFT OÜ osanikud, kusjuures hageja omandas täiendava osa

nimiväärtusega 51 eurot Osaühingult H 30.11.2017 X OÜ kaudu või alternatiivselt otse X

OÜ-lt 29.05.2018. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teostas X OÜ ja Osaühing H

vahelise 30.11.2017 müügilepingu suhtes kehtivalt ostueesõigust, millest tulenevalt kaotas

hageja omandiõiguse osale nimiväärtusega 51 eurot. Kui ostueesõigust on kehtivalt

teostatud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

17. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 kohaselt on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel

osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab

müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu

sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse

kohta sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 esimese lause kohaselt on ostueesõigus

õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks

müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. VÕS § 249 lg 1 ja 2

kohaselt peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud

müügilepingust ja selle sisust. Kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja

ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal sai X OÜ ja Osaühing H vahelise 30.11.2017 osade

võõrandamise tehingu suhtes ostueesõigus tekkida. Nimelt leiab hageja, et kuna X OÜ

tegutses tema käsundi alusel, oli sisuliselt tegemist osanikevahelise tehinguga. ÄS § 149 lg

1 kohaselt võib osa teisele osanikule vabalt võõrandada, s.t ostueesõigus tekib üksnes osa

võõrandamise korral kolmandale isikule. Seega, kui

30.11.2017 tehing on käsitletav osanikevahelise tehinguna, ei saanud ostueesõigust tekkida.

18.1. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kostjaga selles, nagu oleks hageja väitnud, et

müügitehing oli näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 tähenduses. Hageja

ei tugine mitte tehingu näilikkusele, vaid leiab, et tulenevalt tema ja X OÜ vahel

sõlmitud raamkäsundist ongi müügilepingu tagajärjel osade omanik hageja, mitte X

OÜ. Kohus hageja käsitlusega aga ei nõustu.

18.2. Kohus leiab, et hageja ja X OÜ vaheline 24.11.2017 käsunduslepingust tulenev

sisesuhe ei mõjuta THE GIFT OÜ osanike seadusest tuleneva ostueesõiguse tekkimist.

Seda ei saa järeldada ainuüksi käsunduslepingu olemasolust, nagu leiab hageja.

Raamkäsundi p 1 kohaselt kinnitasid ja avaldasid hageja ja X OÜ (täitja), et on

sõlminud kokkuleppe, millega täitja kohustub omandama kokkuleppes täpsustatud

tingimustel hageja igakordsel juhisel ja hageja arvel hagejale osalusi ja investeeringuid

erinevates juriidilistes isikutes, sealhulgas äriühingute osasid, aktsiaid ja väärtpabereid.

Lepingu p 2 kohaselt kohustus täitja hoidma omandatud osalusi enda nimel kuni hageja

korralduse saamiseni anda osalused/väärtpaberid hageja või tema poolt määratud isiku

nimele. Sama punkti viimase lause kohaselt ei ole täitjal lubatud teostada osalustega

tehinguid ilma hageja eelneva nõusolekuta. Raamkäsundi p 5 kohaselt kuuluvad

osalused hageja omandisse, sõltumata sellest, kas täitja omandab need vastavas tehingus

enda nimele või hageja nimele ning sõltumata sellest, et neid hoitakse täitja

väärtpaberikontol, või et täitja on kohalduva õiguse kohaselt osaluse omanik (tl 10).

18.3. Viidatud sätetest koosmõjus tuleneb, et kuigi pooled olid omavahel kokku

leppinud selles, et X OÜ omandab osalusi hageja jaoks ja huvides, omandas ta neid

siiski enda nimel. Raamkäsundi p 5 sätestatu kohaselt mõistsid pooled ka ise, et

omandatud osa omanik on õiguslikust mõttes X OÜ, kuid leppisid kokku, et viimane

peab omandi hagejale tema soovil üle andma. Osaühingu H ja X OÜ vahelise osaühingu

müügilepingu (tl 11 – 13) kohaselt oli osade ostja X OÜ ja lepingu eesmärk oli

Osaühingu H poolt müüa ja X OÜ poolt osta THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51

eurot. Müüja ja ostja leppisid kokku, et osaga seotud õigused ja kohustused lähevad üle

ostjale, s.o X OÜ-le (lepingu p 3.1). Osad ongi X OÜ-le üle antud. Väärtpaberite

registri kohaselt oli osa omanik X OÜ (tl 14 – l6).

18.4. Hageja esitas küll tõendid selle kohta, et ostu finantseeris tema (tl 76 ja 115 –

116), millest võib järeldada, et müügileping sõlmiti tema viidatud käsundi täitmiseks.

Sellest ei järeldu aga seda, et tegemist oleks olnud osanikevahelise tehinguga, millele

ostueesõigus ei kohaldu. Selle üle, et X OÜ oli osanike suhtes kolmas isik, pooled ei

vaidle.

18.5. Hageja ei suutnud hoolimata kohtu päringutest selgitada, millisel viisil mõjutab

tema ja X OÜ omavaheline sisesuhe THE GIFT OÜ osanike ostueesõigust. Hageja ei

toonud esile ka seda, et THE GIFT OÜ osanikud, välja arvatud kostja, oleksid sellisest

raamkäsundist üldse teadlikud olnud. Raamkäsundi p 6 kohaselt on nii kokkuleppe

sõlmimine kui ka selle sisu konfidentsiaalsed. Ostueesõiguse tekkimist ei saa aga

välistada osaniku ja tema töövõtjavaheline konfidentsiaalne leping. Hageja viitab

iseenesest õigesti sellele, et lepingu tõlgendamisel on oluline lepingupoolte tahe, kuid

see kehtib üksnes lepingupoolte sisesuhtes. Hageja teistsugune seisukoht on vastuolus

ka ÄS § 149 lg-ga 3, mille kohaselt saab osanike ostueesõigust piirata üksnes osaühingu

põhikirjaga, s.t et ostueesõiguse piirangud peavad olema selged ja nähtavad.

18.6. Seda, et tegemist on ostueesõigusliku tehinguga, selgitas Osaühingule H ja X

OÜ-le ka notar (vt müügilepingu p 3.2 ja p 4.4 ja 4.5). Tehingu sõlmimisel ei vaielnud

X OÜ iseenesest vastu notariaalse lepingu sätetele, mis nägid ette teiste osanike

ostueesõiguse teostamist puudutavad kohustused, sh müüja kohustuse edastada

müügileping THE GIFT OÜ juhatusele.

18.7. Kohus nõustub kostja tõlgendusega, et raamkäsundi näol võib tegemist olla

käsunduslepingu alaliigi – nimelt komisjonilepinguga. Seda ei välista ainuüksi asjaolu,

et dokument on pealkirjastatud raamkäsundina ega see, et pooled leppisid mõnedes

aspektides kokku seaduses sätestatust erinevalt. Võlaõigusseadus on üldjuhul

dispositiivne võimaldades pooltele seadusest erinevate kokkulepete sõlmimist. VÕS §

692 lg 1 kohaselt kohustub komisjonilepinguga üks isik teise isiku jaoks oma nimel ja

komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma

komitendile teatud eseme. Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu.

Selliselt vastab raamkäsundi p 1 sätestatud lepingu eesmärk komisjonilepingu

tunnustele. Komisjonilepingu puhul omandabki komitent eseme esmalt enda nimele, s.t

saab ise komisjoni eseme omanikuks. Ka nimetatu kinnitab, et kui X OÜ ostis

Osaühingult H THE GIFT OÜ osad, sai ta esmalt ise nende omanikuks, kuigi tal tekkis

kohustus need hageja nõudel talle välja anda nii lepingu kui seaduse alusel.

18.8. Raamkäsundist võisid seega tuleneda kohustused X OÜ-le ja see reguleeris

hageja ja X OÜ vahelisi õigussuhteid. Asjas esitatust ei saa aga järeldada, et

raamkäsundiga oleksid olnud seotud THE GIFT OÜ osanikud. Kui osa ostis X OÜ, ei

saanud selle omanikuks seega saada hageja. Ka see, kui kostjale võis teada olla, et X

OÜ omandas osa hageja jaoks, ei muuda müügilepinguga tegelikult tekkinud

omandisuhteid.

18.9. X OÜ ja Osaühing H vaheline 30.11.2017 müügitehing oli seega tehing

kolmanda isikuga, mitte hagejaga, mille suhtes tekkis THE GIFT OÜ teistel osanikel,

sh kostjal ÄS § 149 lg 2 alusel ostueesõigus.

19. Hageja sai seega vaidlusaluse osa omanikuks mitte 30.11.2017, vaid 29.05.2018,

omandades selle X OÜ-lt. Selle tehingu kehtivust ei ole vaidlustatud. Küll aga muutub

29.05.2018 tehing VÕS § 244 lg 6 alusel ostueesõiguse teostamisega tühiseks, kui kostja

poolt ostueesõiguse teostamine on kehtiv.

20. Kohus leiab, et kostja teostas ostueesõigust tähtaegselt, s.o kooskõlas ÄS § 149 lg-ga 2 ühe

kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Äriseadustiku kohaselt peab selleks, et

teised osanikud saaksid realiseerida seadusest tulenevat ostueesõigust, müüja esitama

osaühingu juhatusele müügilepingu. Osaühingu juhatus peab viivitamata teavitama

müügilepingu sõlmimisest teisi osanikke (ÄS § 149 lg 2 teine lause). X OÜ ja Osaühing H

vahelise müügilepingu p 3.2 kohaselt pidi müüja esitama müügilepingu THE GIFT OÜ

juhatusele teiste osanike müügilepingu sõlmimisest teavitamiseks. Pooled ei vaidle selle

üle, et Osaühing H osa müügilepingut pärast selle sõlmimist THE GIFT OÜ juhatusele ei

esitanud. Seda on kinnitanud ka D. H., Osaühing H esindaja ise (tl 133 – 134).

21. D. H., Osaühing H juhatuse liige, edastas P. T.ile, kes on THE GIFT OÜ juhatuse liige, osa

müügilepingu e-kirja teel alles 16.11.2020 (tl 68 – 71) ja THE GIFT OÜ edastas selle

osanikele 24.11.2020 (tl 22.4). Kostja esitas notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse

09.12.2020 (tl 58 – 59 notariaalne avaldus nr 3252). Seega järgides seadusest tulenevat

ühekuulist tähtaega, mis hakkab kulgema alates ajast, kui osanikele on esitatud

võõrandamise leping. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas avaldus on esitatud hilinemisega

põhjusel, et kostja teadis müügitehingust tegelikult juba 2018.a. kevadel või varemgi.

21.1. P. T. kirjutas 19.04.2018 hagejale e-kirja, milles märkis, et on kurb tema

usalduse, heatahtlikkuse ja avameelsuse kuritarvitamise pärast. Kirja kohaselt usaldas

P. T. hagejat infoga selle kohta, keda aktsionäridest ta soovib välja osta ning lisas: „Mis

aga teie tegite selle peale? Teate ise väga hästi. Mul on tänaseks täis pilt toimunust

olemas. Õnnitlen teid ilusa ning kavala skeemi ning lisa 2% omandamise eest.“ (tl 17).

Kohus märgib, et see oli enne, kui hageja osa (51 suuruse nimiväärtusega osa moodustab

2% THE GIFT OÜ osakapitalist) X OÜ-lt tegelikult omandas. Oma 29.05.2018 P. T.ile

edastatud kirjas märgib hageja, et omandas osa X OÜ-lt ja on seega nüüd kokku 3%

omanik. P. T. vastab sellele samal päeval, et „tore, et saite vormistada endale nüüd ka

selle osaluse ametlikult…milleks mängida“. (tl 18).

21.2. Eeltoodud kirjavahetusest nähtub, et P. T. ja seega ka nii kostja kui ka THE GIFT

OÜ juhatus teadsid sellest, et toimunud on 30.11.2017 osa 2% osa müügitehing X OÜ-

le ja selle osa omandamine hageja poolt 29.05.2018. Samuti saab kirjavahetusest

järeldada, et P. T. oli teadlik ka sellest, et X OÜ poolt osa omandamise taga on hageja.

Kirjavahetusest ei saa aga järeldada, et P. T. oli teadlik tehingu sisust, sh selle olulistest

tingimustest. Sellist järeldust ei saa teha ka 27.11.2017 toimunud kirjavahetusest (tl 19

– 20), kust nähtub üksnes see, et P. T. teadis 2017.a osade võõrandamisest Osaühing H

poolt ja andis osalistele edasi teabe selle kohta, et osad on registreeritud SEB pangas.

21.3. Erinevalt VÕS § 249 sätestatust seab ÄS § 149 ostueesõiguse teostamise tähtaja

kulgema hakkamise sõltuvusse müügilepingu edastamisest juhatusele ja teistele

osanikele. Müügilepingu edastamine on oluline, arvestades, et ostueesõiguse teostamise

korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping

samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis (vt VÕS § 244 lg 1). Seega ei

piisa tähtaja kulgema hakkamiseks üksnes tehingu toimumisest teadmisest, vaid see

eeldab, et teised osanikud teavad ka kõikidest nendest tingimustest, mis on olulised

otsustamaks, kas osanik soovib konkreetsesse tehingusse astuda ostja asemel temaga

kokku lepitud tingimustel (vt ka Riigikohtu 12.01.2015 otsus nr 32-1-142-14 p 12 ja

19.12.2005 otsus nr 3-2-1-145-05 p 13). Ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab

kulgema seega ka siis, kui müügilepingut ei ole osanikule küll esitatud, kuid ta tehingu

olulistest tingimustest. Lepingu sisusse kuuluvaks tuleb lugeda kõik müügilepingu

tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Muuhulgas kuulub selliste

tingimuste hulka ostuhind, mis on üks olulisemaid müügilepingu tingimusi (VÕS § 208

lg 1). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks enne 16.11.2020 teadnud

ostuhinnast. Hageja läbivad viited sellele, et kostja iseenesest teadis tehingu

toimumisest, ei ole seega ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgema hakkamise

kontekstis ja ÄS § 149 sätestatut arvestades asjakohased. Olukorras, kus kostja tehingu

olulisi tingimusi ei teadnud, ei saanud temalt oodata ostueesõiguse teostamist ja sellega

seotud kohustuste võtmist.

21.4. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ostueesõigust on teostatud tähtaegselt, s.o ühe

kuu jooksul alates müügilepingu saamisest.

22. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja omandas ostueesõiguse läbi oma kohustuste rikkumise

ja et see välistab ostueesõiguse teostamise.

22.1. Hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2015 laenu- ja käenduslepingu, millega hageja

andis kostjale laenu 700 000 eurot (lepingu p 4.1.), kusjuures hageja omandas

laenulepingu eelduseks olnud täiendavalt sõlmitud lepingu alusel optsiooni, mis andis

talle õiguse omandada kostjale antud laenu arvelt kostjale kuulunud THE GIFT OÜ

osasid (lepingu preambula A ja D ning p 6.2). Laenulepingu p 12.6 kohaselt pidi kostja

tagama, et hiljemalt laenulepingu sõlmimise päevaks on THE GIFT OÜ võtnud vastu

otsuse, millega välistatakse teiste osanike ostueesõigus osa võõrandamisel kolmandale

isikule (tl 96 – 101). Kaks päeva enne laenu- ja käenduslepingu sõlmimist vastu võetud

THE GIFT OÜ põhikirja p 5 kohaselt ei ole kostjale kuuluva THE GIFT OÜ osa

võõrandamisel teistel osanikel ostueesõigust ning muul juhul säilib osanike seadusest

tulenev ostueesõigus (tl 119). Põhikiri kehtib täna samas sõnastuses (vt tl 118 põhikirja

p 6).

22.2. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on rikkunud laenulepingu p 12.6 tulenevat

kohustust välistada ostueesõiguse teostamise võimalus ja omandas ostueesõiguse seega

läbi oma kohustuse rikkumise. Kohus leiab, et laenulepingu p 12.6 ei tulenenud kostjale

üleüldist kohustust välistada THE GIFT OÜ põhikirjaga ostueesõiguse tekkimine.

Eelviidatud laenulepingu sätete kohaselt seisnes poolte kokkulepe selles, et hagejal on

õigus omandada kostjalt talle antud laenu arvelt osalus THE GIFT OÜ-s. Selle õiguse

realiseerumise tagamiseks tuli välistada teiste osanike seadusest tulenev ostueesõigus

optsiooni teostamise olukorras, s.o olukorras, kus kostja võõrandab osad hagejale.

Laenulepingust ei tulene kohustust välistada THE GIFT OÜ osanike ostueesõigus

muudel juhtudel. Sellele viitab ka pooltevaheline lepingu sõlmimisele eelnenud

kirjavahetus. Hagejat esindaja pööras lepingu ettevalmistamisel 10.06.2015 tähelepanu

sellele, et kuna optsiooni realiseerimise korral toimub sisuliselt ikkagi osa müük, tekib

osteesõiguse risk, mis tuleks kas põhikirjaga välistada või seada osa võõrandamisele

mingi tingimus (tl 131). Hageja kirjutas 08.09.2015, et laenulepingu projekti on

muudetud selliselt, et THE GIFT OÜ põhikirja muudetakse ostueesõiguse osas juba

enne lepingu sõlmimist. Hagejale oli teada ka see, et uue põhikirja projekt nägi ette, et

ostueesõigus on välistatud üksnes OÜ Kindlife osa võõrandamise korral, mitte

ülejäänud osade võõrandamise korral (tl 132). Nagu ülal tuvastatud, ongi põhikiri

sellisel kujul enne laenulepingu sõlmimist vastu võetud ja hageja oli laenulepingu

allkirjastamisel sellest ka teadlik ning ilmselt nõustus sellega. Hageja on samas,

08.09.2015 e-kirjas avaldanud ka muret, kas sellises sõnastuses saab ostueesõigust

välistada ja pakub välja alternatiivseid võimalusi. Põhikirja siiski ei muudetud ja

laenuleping sõlmiti samas sõnastuses kehtiva põhikirja alusel. Nimetatud kirjast tuleneb

seega ka see, et ka hageja ise mõistis seda, et põhikiri välistab ostueesõiguse vaid

olukorras, kus osa võõrandab OÜ Kindlife. Sellise piirangu eesmärk oli tagada osade

omandamine hageja poolt. Asjas esitatud tõenditest ei järeldu, et kostja oleks võtnud

kohustuse või hageja oleks soovinud või et pooled oleksid kokku leppinud, et kostja

võtaks kohustuse välistada ostueesõigus ka muudes olukordades. Sellele ei viita ka

hageja poolt välja pakutud alternatiivsed ostueesõiguse välistamise viisid 08.09.2015 e-

kirjas. Arvestades, et p 12.6 nägi ette, et põhikiri pidi olema muudetud hiljemalt

laenulepingu sõlmimise päevaks, seda oligi muudetud kaks päeva enne laenulepingu

allkirjastamist ja hageja allkirjastas lepingu, vastas põhikiri ilmselt ka hageja tahtele ja

poolte eesmärgile.

22.3. Seega ei anna ostueesõiguse välistamise kohustuse rikkumist puudutavad

etteheited alust leida, et kostja oleks omandanud X OÜ ja Osaühingu He vahelise

tehingu suhtes ostueesõiguse läbi oma kohustuste rikkumise. Põhikiri ei välistanud ega

pidanudki välistama ostueesõiguse teostamist selles olukorras.

23. Kohus nõustub aga hageja väitega selle kohta, et kostja on antud juhul minetanud õiguse

ostueesõigust teostada, kuna ostueesõiguse teostamine on esile toodud asjaoludel vastuolus

hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgi tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud

seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule

kahju tekitamine. VÕS § 6 lg 1 ja 2 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise

suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Võlausaldaja

kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu

ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte

käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea

usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda

vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Hea usu põhimõttele

tuginedes õiguste maksma panemise piiramine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel.

23.1. Kohus tuvastas ülal, et kostja teadis 30.11.2017 tehingu, mille suhtes ta

ostueesõigust teostada soovib, toimumisest alates 2017.a ja hiljemalt 2018.a kevadel oli

talle teada vähemalt ka see, et võõrandati 2% osa THE GIFT OÜ-st ja selle

lõppomanikuks sai hageja. Kostja ei ole osundanud ühelegi tehingu olulisele

tingimusele, peale hinna, millest ta algusest peale teadlik ei oleks olnud. Kohus tegi

kostjale ettepaneku selgitada, miks asuti ostueesõigust teostama alles ligi kolm aastat

pärast tehingu toimumist. Kostja on käesolevas asjas rõhutanud vaid seda, et talle ei

edastatud müügilepingut enne, kui 2020.a, kuid ei ole millegagi põhjendanud

ostueesõiguse teostamise vastu huvi tekkimist alles aastaid pärast tehingu toimumist.

23.2. Kohus möönab iseenesest seda, et tulenevalt ÄS § 149 lg 2 sätestatust on müüja,

aga mitte ostueesõiguslase kohustus hoolitseda selle eest, et müügileping teiste

osanikeni jõuab. Nimetatust ei tulene aga ostueesõiguslasele kui õigustatud isikule

õigust jääda oma õiguste ja kohustuste teostamisel ise tegevusetuks. Kohus selgitab, et

müügilepingu edastamise kohustuse rikkumine ei anna ostueesõiguslasele õigust

tekkinud olukorda pahatahtlikult ära kasutada (vt nt Riigikohtu 2.09.2008 otsus nr 3-2-

1-61-08 p 14). Nii VÕS § 250 kui ÄS § 149 ja § 229 tulenevat ostueesõiguse teostamise

tähtaega arvestades, mis on kinnisasjade puhul kaks kuud, vallasasjade puhul kaks

nädalat, osade puhul üks kuu ja aktsiate puhul kuni kaks kuud, peab ostueesõiguslase

poolt tehingusse astumise soov olema selge võimalikult lühikese aja jooksul. See on

vajalik õigusselguse ja tehingupooltele kindluse tagamiseks. Praegusel juhul asus kostja

astuma ostueesõiguse teostamiseks samme alles ligi kolm aastat pärast tehingu

toimumist. Asjaolust, et kostja oli tehingust teadlik, kuid ei viidanud kordagi soovile

ostueesõigust teostada või müügilepingut saada, järeldub, et kostjal ei olnud sellel ajal

ilmselt ostueesõiguse teostamise vastu huvi. Olukorras, kus osa võõrandanud osanik ei

täida kohustust esitada osa müügileping, on ühingu osanikel samas VÕS § 249 lg 1

alusel õigus osa võõrandanud osanikult müügilepingu esitamist nõuda. Kostja esitas

sellise nõude aga alles 28.07.2020 (tl 126 – 127). Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit

selle kohta, et kostja oleks ostueesõiguse teostamise vastu huvi tundnud varem ja võtnud

tarvitusele selle teostamiseks vajalikke abinõusid. Kostja käitumine on seega ka

ebamõistlik, kuna samas olukorras heas usus tegutsevad isikud oleksid ostueesõiguse

teostamise soovi korral vähemalt mõistliku aja jooksul rakendanud õigust müügilepingu

esitamist nõuda (vt ka VÕS § 7). Kostja seda ei teinud. Kui kostjal oleks 2017 või ka

2018.a tegelikult olnud soov ostueesõigust teostada, oleks ta oma nõude esitanud varem.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja selline käitumine on vastuoluline, kuna aastate

möödudes tekkis tehinguosalistel kindlus, et ostueesõigust teostada ei soovita. Kostja

ostueesõiguse teostamise soov on aga tekkinud ebaproportsionaalselt pika aja

möödudes pärast seda, kui ta oma potentsiaalsest õiguse tekkimisest teada sai. Nii pika

aja möödudes ostueesõiguse teostamise vastu huvi üles näitamine ja sellest tulenevate

avalduste esitamisele asumine ei ole aga enam kooskõlas ostueesõiguse olemuse ega

eesmärgiga, samuti tsiviilkäibes kindluse tagamise vajadusega. Sellele, et kostja

ostueesõigust algselt teostada ei soovinud, viitab ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja,

kes on samal ajal ka THE GIFT OÜ seaduslik esindaja, aktsepteeris nii 2017 tehingut

kui ka 2018 tehingut ning tunnustas hagejat 77 euro suuruse osa omanikuna tagades

talle osast tulenevate õiguste teostamise võimaluse (tl 90). Ligi kolm aastat pärast

tehingut tegemist tuginemine sellele, et talle ei olnud esitatud müügilepingut, olemata

samas võtnud isegi ühtegi abinõud, et müügilepingut saada, on kohtu hinnangul seega

vastuoluline ja kuritarvitab seaduses sätestatud õigusi. Kostja selline käitumine ei vasta

ostueesõiguse ega ostueesõiguse teostamist puudutava regulatsiooni olemusele ega

mõttele ning on seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega.

23.3. Samas leiab kohus, et hageja esile toodud asjaolud ei võimalda järeldada, nagu

oleks kostja teostanud ostueesõigust just hageja kahjustamise eesmärgil. Iseenesest ei

ole vaidlust selles, et ostueesõiguse teostamise ajaks, s.o detsembriks 2020, olid poolte

suhted muutunud konfliktseks. Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas enne tekkis

konflikt optsioonilepingulepingu või ostueesõiguse teostamise üle, tuleneb asjas

esitatud tõenditest see, et kostja esitas 28.07.2020 seoses 22.12.2017 toimunud osa

müügitehinguga nõude hagejale, X OÜ-le ja Cavere Õigusbüroo OÜ-le. Kostja soovis

saada mh THE GIFT OÜ osa võõrandamise lepinguid (tl 126 – 127). Seejärel,

09.09.2020 esitas hageja kostjale ja P. T.ile nõudekirja THE GIFT OÜ osa

optsioonilepingu ja pandilepingu ning laenu- ja käenduslepingu rikkumise tõttu (tl 128

– 130) ning hageja ja P. T.i ning kostja vahel on seoses sellega optsioonilepingust

tulenevad vaidlused tsiviilasjades nr 2-20-13125 ja 2-20-18927. Optsioonilepingu üle

tekkinud erimeelsuste olemasolu iseenesest ei ole aga piisav tuvastamaks, et kostja

teostas ostueesõigust just hageja kahjustamise eesmärgil ja tingituna hageja poolt

esitatud nõuetest. Sellist põhjuslikku seost ei ole hageja hoolimata kohtu ettepanekust

suutnud veenvalt sisustada. Hageja on samas ka ise viidanud kostja võimalikele

muudele, kuigi tõendamata motiividele, nagu osa väärtuse tõus. Samuti kinnitavad

hageja enda esitatud tõendid, et poolte suhted ei olnud väga head tegelikult juba 2017

ja 2018.a kui X OÜ ja hageja osad omandasid. Kostja väljendas nende tehingute üle

juba siis selget pettumust (tl 17 – 18). Seega ei kinnita asjas esitatu seda, et kostja teostas

oma õigust 2020.a just hageja kahjustamise eesmärgil.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt X OÜ ja Osaühingu H 30.11.2017 osa

võõrandamise tehingu suhtes ostueesõiguse teostamine 09.12.2020 on vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna kostja viivitas oma õiguste teostamisega ilma põhjuseta ebamõistlikult

kaua, luues seeläbi usalduse õigusliku olukorra püsima jäämise vastu. VÕS § 6 lg 2 kohaselt

ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Nendel asjaoludel leiab kohus, et kostja oli minetanud

ostueesõiguse teostamise õiguse ja avalduse esitamine ei toonud kaasa seaduses sätestatud

tagajärgi, s.o tema astumist müügilepingusse ostja asemele VÕS § 244 lg 1 alusel ega X

OÜ ja hageja vahel 29.05.2018 sõlmitud võõrandamislepingu tühisust VÕS § 244 lg 6

alusel. THE GIFT OÜ vaidluse all oleva osa, nimiväärtusega 51 eurot, omanik on seega

endiselt hageja. Kohus rahuldab seega hagi ja tuvastab hageja omandiõiguse vaidlusalusele

osale.

25. Vaidlust ei ole selles, et THE GIFT OÜ osad on väärtpaberiregistrist kustutatud ja osanike

nimekirja peab sellest tulenevalt osaühingu juhatus. Samuti ei ole vaidlust selles, et osanike

nimekirjas on vaidlusalused osad, nimiväärtusega 51 eurot, kostja nimel, kuna kostja peab

ennast osade omanikuks. Kohus tuvastas käesolevas asjas, et osad kuuluvad tegelikult

hagejale.

26. Kohus nõustub hagejaga, et hageja õiguste tagamiseks ei ole piisav tema omandiõiguse

tuvastamine. Selleks, et hagejal oleks võimalik teostada osast tulenevaid õigusi, peab

omandisuhteid kajastama õigesti ka osanike nimekiri. ÄS § 149 ja § 150 kohaselt toimub

osa võõrandamisel osast tulenevate õiguste üleminek omandaja ja võõrandaja kokkuleppel.

Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks ÄS § 150 lg

1 järgi siiski alles pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku

tõendamist. Osaühingu juhatus muudab ÄS § 150 lg 3 esimese lause kohaselt osa

võõrandamisteate saamisel võõrandamisest tulenevalt viivitamata osanike nimekirja

kanded. Võõrandamisest peab osaühingule ÄS § 150 lg 1 mõttes teatama esmajoones osa

senine omaja või peab olema vaieldamatult tõendatud tema tahteavaldus osa tingimusteta

võõrandamiseks. Osa omandaja võib nõuda võõrandajalt võõrandamisteate esitamist

osaühingule ja TsÜS § 68 lg 5 alusel ka vastava tahteavalduse asendamist, kui

võõrandamise aluseks olevast õigussuhtest ei tulene teisiti. Osaühingu juhatus ei saa

vahetada osaühingu osanikke nende tahteta ja teadmata (vt ka Riigikohtu 08.10.2008 otsus

nr 3-2-1-65-08). Osanike nimekirjas andmete muutmiseks peab seega avaldama tahet

eelkõige isik, keda osaühing on seni osanikuna tunnustanud, st üldjuhul osanike nimekirja

osanikuna kantud isik. See on antud juhul kostja.

27. Kuna kostja ostueesõiguse avaldusele ei järgnenud seaduses sätestatud tagajärgi, ei läinud

osade omandiõigus talle üle ja osad kuuluvad endiselt hagejale. Hagejal on seega õigus

kostjalt, kui osanike nimekirja kantud osade omajalt nõuda tahteavalduse andmist osanike

nimekirjas vastavate muudatuste tegemiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma. Kohus rahuldab seega hageja hagi kostja kohustamiseks andma nõusolek (tegema

tahteavalduse) THE GIFT OÜ osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks, millega hageja

kantakse THE GIFT OÜ osanike nimekirjas THE GIFT OÜ osa nimiväärtusega 51 eurot

omanikuna kostja asemel.

28. Kuna hagi tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada, ei hinda kohus poolte muid väiteid ja

tõendeid, mis asja lahendust ei mõjuta.

29. Maakohtu 23.04.2021 määrusega arestiti hagi tagamise korras kostja nimele registreeritud

THE GIFT OÜ osast osa nimiväärtusega 51 eurot hageja kasuks ja selle kohta kanti

keelumärge äriregistrisse. Kooskõlas TsMS § 445 lg 2 sätestatuga jätab kohus hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Protokolli parandamise taotluse lahendamine

30. Hageja esitas 11.03.2022 taotluse 07.03.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Hageja palub lisada kohtuistungi protokolli ajamärkele 1:14:44 lause: „See on õige, et seda

peaks kostja siis väitma ja tõendama, et sellist kohustust tal ei ole“. Hageja vaidleb

taotlusele vastu, kuna parandusettepanek ei puuduta ühtegi TsMS § 50 lg 1 sätestatud

protokolli kohustuslikku osa.

31. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus

protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.

Protokolli kohustusliku sisu sätestab TsMS § 50, mille kohaselt peab protokoll kajastama

menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulist. Kohus selgitas pooltele istungil, et kohtuistungi protokoll ei ole

stenogramm, kuid peab sisaldama asja lahendamise seisukohalt olulist.

32. Kohtu hinnangul on hageja taotlus protokolli parandamiseks põhjendatud. Õige on hageja

tähelepanek, et kohtu poolt protokolli ajatemplile 01:14:48 algav tähelepanek algas hageja

viidatud lauseosaga. Kohus parandab sellest tulenevalt kohtuistungi protokolli, täiendab

seda puuduva lauseosaga ning sõnastab selle järgmiselt: See on õige, et seda peaks kostja

siis väitma ja tõendama, et sellist kohustust tal ei ole, kuid kohus saab aru, et kostja väide

seisneb selles, et sellist kohustust, mida hageja väidab, siit üldse ei tulenenudki ja kostja on

selle kohta oma tõendid esitanud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda.

34. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda

jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).

35. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel

(Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas

rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

36. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille

kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu

28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

37. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas

käesolevas menetluses vandeadvokaat. Hageja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku

26 tundi ja 6 minutit tunnihinnaga 155 eurot (lisandub käibemaks). Kostja hageja

menetluskulude nimekirjale määratud tähtajaks vastuväiteid ei esitanud.

38. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja

esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.

39. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja menetluses järgmisi toiminguid:

16.03.2021 hagi

Kindlife

vastu täiendamine, e-kirjavahetus 155,00 0h 30m 77,50

kliendiga puuduvate andmete osas

25.03.2021 hagi täiendamine

155,00 0h 15m

38,75

26.03.2021 hagi täiendamine 155,00 1h 15m

193,75 13.04.2021 kohtunõudele vastamine

155,00 3h 00m

465,00

14.04.2021 tutvumine kohtumäärusega, vastuse koostamine kohtule 155,00 1h 00m

155,00

14.04.2021 kohtu nõudele vastamine

155,00 0h 45m

116,25

15.04.2021 kliendi kirja analüüs

155,00 0h 16m

15,50

21.04.2021 nõupidamine

kliendiga,

analüüs,

dokumendi 155,00 1h 30m

232,50 täiendamine

22.04.2021 menetlusdokumendi koostamine

155,00 1h 30m

232,50

05.05.2021 telefoninõupidamine P.K.; telefoninõupidamine 155,00 0h 48m

124,00 kliendiga

(kompromiss)

25.05.2021 kohtumääruse analüüs ja edastamine kliendile

155,00 0h 15m

38,75

22.06.2021 seisukoha koostamine

155,00 1h 30m

232,50

09.11.2021 suhtlus

155,00 0h 15m

38,75

02.21.2021 eksperdi küsimuste täpsustamine

155,00 0h 30m

77,50

08.12.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine 155,00 2h 30m

387,50 09.12.2021

ettevalmistus kohtuistungiks 155,00 2h 00m

310,00

09.12.2021 osalemine Harju Maakohtu kohtuistungil

155,00 2h 00m

310,00

15.12.2021 kohtuistungi protokolli ülevaatamine

155,00 0h 15m

38,75

12.01.2022 analüüs, suhtlus, seisukoha koostamine

155,00 2h 00m

310,00

24.01.2022 seisukoha koostamine

155,00 2h 00m

310,00

10.02.2022 tutvumine kohtumäärusega

155,00 0h 12m

31,00

07.02.2022 istungiks ettevalmistamine

155,00 2h 00m

310,00

KOKKU

26h 06m

4 045,50

40. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude kostjalt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses

põhjendatud. Kohus selgitab esmalt, et kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista selliste

toimingutega seonduvat kulu, mille kandmine ei nähtu tsiviilasja toimikust või mis ei ole

muul viisil menetlustoimingutega loogiliselt seostatavad. Seega jätab kohus täies ulatuses

arvestamata esindaja 13.04.2021 ajakulu (3 tundi) kohtunõudele vastamisele, kuna

toimikust ei nähtu sellel ajaperioodil ühtegi kohtunõuet ega hageja vastust. Kohus tegi

12.04.2021 küll puuduste kõrvaldamise määruse, kuid sellega seotud ajakulud on märgitud

alates 14.04.2021. Kohtunõudele ei ole võimalik vastata enne, kui sellega on tutvutud.

41. Eeltoodud põhjustel ei arvesta kohus ka esindaja 02.12.2021 ajakulu (30 minutit) eksperdi

küsimuste täpsustamisele, sest käesolevas tsiviilasjas ei ole menetlusosalised ekspertiisi

läbiviimist taotlenud. Samuti ei ole võimalik seostada 09.11.2021 ajakulu suhtlusele (15

minutit) ühegi asjas tehtud toiminguga ja sellise kulu kandmine ei nähtu ka toimikust.

42. Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu hagiavalduse ja hagi

tagamise taotluse täiendamisele. Professionaalsel esindajal on võimalik esitada

nõuetekohased menetlusdokumendid juba esimesel korral ja nende täpsustamisele kulunud

aega ei ole põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Seega jätab kohus

arvestamata esindaja toimingutega ajavahemikul 14.04.2021 kuni 22.04.2021, kuna tehtud

toimingud on seotud hagiavalduse ja selle tagamise taotluse täiendamisega.

43. Kuna pooled ei saavutanud kompromissi, ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ka hageja

esindaja kulusid 05.05.2021 kostja esindaja ja kliendiga telefoninõupidamistele (48

minutit).

Kompromissläbirääkimistega

seonduvad

kulude

väljamõistmine

teiselt

menetlusosaliselt on kohtu hinnangul ka vastuolus kompromissläbirääkimiste olemuse ja

eesmärgiga. Seega jätab kohus viidatud kulud kostjalt täies ulatuses välja mõistmata.

44. Hageja ajakulu 09.12.2021 kohtuistungiks ettevalmistamisele (08.12.2021 ja 09.12.2021)

on ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal

ettevalmistamisele kokku 4 tundi 30 minutit. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja asjaolusid ning asjas esitatud menetlusdokumente, ei ole istungiks

ettevalmistamisele ajakulu põhjendatud üle 2 tunni. See kohus vähendab viidatud

toimingutele kulunud aega 2 tunni 30 minuti võrra.

45. Kuna kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 09.12.2021 toimunud kohtuistung 1 tund 45

minutit (alates 10:07 kuni 11:52), vähendab kohus hageja esindaja istungil osalemise

ajakulu 15 minuti võrra.

46. Ülejäänud hageja esindaja toimingud on olnud hageja õiguste kaitsmise seisukohast

vajalikud, neile kulunud aeg, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu,

mõistlik ja need tuleb arvesse võtta täies ulatuses. Kohus arvestab TsMS § 174 lg 1 alusel

hageja õigusabikuludele hulka ka hageja esindaja ajakulu 07.03.2022 kohtuistungil

osalemise eest vastavalt kohtuistungi protokollist nähtuvale ajakulule 1 tund 58 minutit

(alates 14:03 kuni 16:01), kuna kulu kandmine nähtub tsiviilasja toimikust. Hageja on

istungil osalemise ajakulu arvestamist menetluskulude nimekirjas ka taotlenud.

47. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

15 tundi ja 55 minutit (30 minutit + 15 minutit + 1 tund 15 minutit + 15 minutit + 1 tund 30

minutit + 2 tundi + 1 tund 45 minutit + 15 minutit + 2 tundi + 2 tundi + 12 minutit + 2 tundi +

1 tund 58 minutit). Arvestades hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja

õigusabikulu kokku 2467,08 eurot (15 tundi 55 minutit × 155 eurot).

48. Lisaks taotleb hageja kostjalt ka asjas tasutud riigilõivu 350 euro hüvitamist. Riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on

põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

49. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks kokku 3310,50 eurot ((2467,08 + 20%) + 350) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks

välja. Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu, iseloomu

ja menetluse kuluga. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik