2-21-4760/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.03.2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4760

Tsiviilasi

V. ja M. H.i hagi K. H.i vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I hagihind: 1 920,96 eurot

Hageja II hagihind: 1 920,96 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I: V. H. (ik xxxx);

Hageja II: M. H. (ik xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: R. O. (isikukood xxxx;

elukoht xxxx

Hagejate lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (e-

post: vladimir@buldakov.ee);

Kostja: K. H. (isikukood xxxx; elukoht xxxx;

e-post: xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-

post: info@imvconsult@gmail.com);

Asja läbivaatamine

Istung 14.10.2021 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline haginõudest loobumine.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt K. H.ilt välja hageja V. H.i kasuks igakuine elatis:

a. summas 150 eurot kuus perioodi 25.03.2021 kuni 31.12.2021 eest;

b. alates 01.01.2022 kuni hageja V. H.i täisealiseks saamiseni summas 150

eurot.

4. Mõista kostjalt K. H.ilt välja hageja M. H.i kasuks igakuine elatis:

a. summas 150 eurot kuus perioodi 25.03.2021 kuni 31.12.2021 eest;

b. alates 01.01.2022 kuni hageja M. H.i täisealiseks saamiseni summas 150

eurot.

2. Jätta V. H.i ja M. H.i tagasiulatuv elatise nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2(10)

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad põlvnevad kostjast. Alates 2020. aasta veebruarist

elavad hagejad hageja ema juures. Hagejad viibivad kostja juures teisipäeviti ning kaks korda

kuus nädalavahetusel. Alates 2020.aasta detsembrist ei täida kostja ülalpidamiskohustust

nõuetekohaselt. Kostja maksis hagejatele ülalpidamist 100 eurot 2020.aasta detsembris, 120

eurot 2021.aasta jaanuaris ning 200 eurot 2021.aasta veebruaris.

Hagejate vajadused kuus on kokku 2x500 eurot, mis koosneb järgnevast:

• Eluasemekulud (korter, elekter, TV,internet) 2x40 eurot;

• Toidukulu 2x180 eurot;

• Riided ja jalanõud hageja I 70 eurot ja hageja II 75 eurot

• Tervishoiukulud hageja I 30 eurot ja hageja II 50 eurot

• Trennid (ujumine) hageja I 60 eurot ja hageja II 35 eurot

• Koolitarbed hageja I 15 eurot

• Mänguasjad, raamatud hageja II 50 eurot

• Lasteaia sissemaks hageja II 10 eurot

• Juuksur 2x10 eurot

• Keelekursus hageja I 25 eurot

• Huvialaring hageja II 20 eurot

Hagejad taotlevad kostjalt iga hageja kasuks eraldi igakuise elatise väljamõistmist summas

250 eurot alates 25.03.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti taotlevad hagejad

tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi 01.12.2020 kuni 24.03.2021 eest summas 733,50

eurot iga hageja kasuks eraldi. Hagejad on taotlenud ka lahendi täitmise viisi määramist, mille

kohaselt tuleks igakuine elatis tasuda hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole hiljemalt

iga kuu 10.kuupäevaks.

2. Hagejate hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kostja on kandnud kõik kulud, mis on

seotud hagejate ülalpidamisega. Hagejad vaidlesid ka vastu sellele, et elatisest tuleks maha

3(10)

arvata saadav peretoetus, sest kostja ei ole välja toonud, et esineksid asjaolud, millega

koostoimes peretoetuse maksmine on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

3.

04.10.2021 istungil selgitasid hagejad, et kostja maksis varasemalt hagejatele elatist

kokku 500 eurot kuus, kuid alates 2020.aasta oktoobrist keeldus ning detsembris tasus 120

eurot, jaanuaris 200 eurot. Kostja tasub vaid keelekursuse eest 51 eurot, varasemalt ka lasteaia

eest, kuid nüüd on see kulu ära langenud. Mõlemad lapsed käivad ujumistrennis, neid kulusid

kannab hagejate ema. Hagejad viibivad kostjaga keskmiselt 8 päeva kuus.

4. Hagejate hinnangul 2021.aasta septembris kostja poolt tehtud kulutused on

ebamõistlikud ja ülemääraselt toreduslikud ega ole hagejate ülalpidamiseks ja igapäevaste

vajaduste katmiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu ei ole tehtud kulude arvelt

võimalik vähendada kostja poolt maksmisele kuuluvat elatist. Samuti ei ole neid kulusid

hagejate emaga kooskõlastatud. Üks vanem ei pea kinni maksma teise vanema soovi tagada

lapsele võimalikult toreduslik elustiil (Harju Maakohtu otsused tsiviilasjades 2-20-1987, p 27;

2-19-123878, p 11).

Hagejad tõid välja, et hagejate emale kuulub laenuga ostetud 3-toaline korter xxxx. Analoogse

korteri üürihind oleks 430 eurot kuus, mis jagatuna kolme isiku vahel teeb hagejate

kasutuseelise vääruseks kokku 286 eurot mõlema hageja kohta. Hagejad esitasid hagejate ema

pangakonto väljavõtte, ostutšekid riiete- ja jalanõude ostmise ning tervishoiukulude kandmise

kohta.

5.

07.02.2022 menetlusdokumendis vähendasid hagejad oma nõuet ning taotlesid kostjalt

alates 25.03.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatisena 213,44 euro suuruse

elatise väljamõistmist. Tagasiulatuva elatisnõude osas taotlesid perioodi 01.12.2020 kuni

24.03.2021 eest 601,07 euro väljamõistmist.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja sõnul

oli hagejate vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja igakuiselt kokku 200 eurot

ning tasub lasteaia, huviringide ning telefoni arved, mille tõendamiseks esitas pangakonto

väljavõtte. Kostja on kulud, mida hagejad on näidanud igakuiste vajaduste kohta kuluartiklite

kaupa, on kandnud kostja. Hageja ema kannab vaid hagejate toidu- ja üürikulusid. Samuti

maksab kostja laste sideteenuste arveid T AS-le summas 12 eurot. Kostja vaidlustas hagejate

riiete-ja jalanõude kulu sest aastast ei kulu hagejate riietele ja jalanõudele kokku 1 740 eurot.

Kostja on avaldanud soovi osta ise hagejatele kõik vajalikud riided, kuid hagejate ema on

sellest keeldunud.

Kostja viitas RAKE uuringu tulemustele ning vaidlustas uuringule tuginedes hagejate

kulutused toidule, tervishoiule, hügieenile. Samuti palub kostja arvestada elatise nõude

lahendamisel peretoetustega, mida hagejate ema saab 120 euro suuruse summas.

7.

14.10.2021 istungil selgitas kostja, et hagis on avaldatud kulud, mida kannab kostja.

Ravimeid ostvad kostja.

8.

18.10.2021 menetlusdokumendis tõi kostja välja kulutused hagejatele 2021.aasta

septembris kogusummas 1 892 eurot. Nimetatud arvestuses ei võtnud kostja arvesse kostja

eluasemelaenu kohustust (513 eurot), kommunaalkulusid ning hagejate toidukulu.

Kostja ei vaidlustanud hagejate eluasemekulusid 40 eurot. Kostja leidis, et mõistlik

tervishoiukulu on 12-15 eurot. Mänguasjade kulu ei pidanud vajalikuks, sest mõlemad

vanemad ostavad mänguasju, samuti kannavad mõlemad vanemad kulusid hagejate riietele ja

tasuvad huviringide eest. Toidukulusid ja hügieenikulusid pidas kostja põhjendatult suurteks.

Lisaks märkis kostja, et kostja varaline seisund ei võimalda tal kahjustamata enda inimväärset

ülalpidamist sellises ulatuses hagejatele ülalpidamist andma. Kostja töötab F OÜ-s

4(10)

kuupalgaga 1 100 eurot, tehes samuti lisatööd. Kostja igakuised väljaminekud on summas

1 345 eurot – kodulaen ja mitmed kindlustusmaksed 513 eurot, kommunaal-, elekter- ja

sidekulu 100 eurot, transpordikulu 100 eurot, toidukulu 200 eurot, sidekulu 12 eurot, jooksvad

kulud (sõiduki remont, ravimid, majapidamiskulud, vabaajakulud, riided) 200 eurot, elatis

hagejatele 200 eurot, igakuised kulud hagejate ülalpidamiseks 300 eurot. Lastel on vaheldub

elukoht.

9. Vastuseks kohtu 17.12.2021 selgitavale kirjale märkis kostja 03.01.2022, et on

esitanud kohtusse hagi suhtluskorra määramiseks kostjaga 50% ulatuses, mistõttu on kostja

teinud selleks vajalikke ettevalmistusi. Kuna hagejate ema ei anna kostja juures minnes

hagejatele kaasa vahetusriideid, on kostja tehtud kulutused hagejate riietele põhjendatud ja

vajalikud. Kostja ei ole saanud ostusid hagejate emaga kooskõlastada, sest omavahelised

suhted ei ole head. Lisaks selgitas kostja, et kuna kostjal on mugavam kasutada Xxxx kontot,

kuid töötasu laekub Xxxx panka, siis ta kannab ühelt arvelt rahalised vahendid teisele

sularaha väljavõtmise ning sularaha sissemakse teel. Sularaha sissemakseid teeb kostja ka

seetõttu, et teeb lisatöid. Kostja selgitas lisaks, et hagejatele tehtavad kulutused ei ole

kingitused, vaid vajalikud ostud ning kui kohus tõlgendab neid kingitustena, tuleks ka kõik

hagejate ema tehtud kulusid käsitleda kingitustena.

Kostja tõi välja, et kostja eluasemekulud on kokku 775,97 eurot. Hagejate toidukulu kostja

juures viibimise ajal (26%) on keskmiselt 93,60 eurot. Alates 2021. aasta märtsist ei tasu

kostja hagejate huviringide eest. Kostja hinnangul on hagejate igakuised kulud kokku summas

463,60 eurot, millest 60 eurot on eluasemekulu, 273,60 eurot toidukulu, 15 eurot

tervishoiukulu, 15 eurot hügieenikulu, 100 eurot huviringide eest. Sellest kostja osa on 231,80

eurot. Kuna hagejate vajadused on väiksemad, esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

Kostja esitas lisaks väljavõtted liiklusregistrist, kinnistusraamatust, äriregistrist.

10. Kostja on palunud 07.02.2022 menetlusdokumendis mõista hagejate kasuks välja

elatis kokku 300 eurot.

11. Kostja elatise vähendamisele vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse

(edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last

ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama.

13. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).

14. Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab

kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg

1 sätestatule.

15. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt

tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab

elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p

15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu

eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad

5(10)

materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19,

Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

16. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatisena), kusjuures kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei tohi

igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on

oma lahendis 24. oktoobrist 2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013 lahendis p 17

märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär

ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui

lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-

11 p 12). PKS § 100 lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

•

hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;

•

hagejad jäid pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde;

•

hagejad viibivad kostja juures keskmiselt kaheksa (8) päeva, s.o 26% kuus.

18. Hagejad palub kostjalt välja mõista elatise alates 25.03.2021 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni summas 213,44 eurot. Samuti tagasiulatuva elatise perioodi 01.12.2020 kuni

24.03.2021 eest summas 601,07 eurot eraldi mõlema hageja kasuks .

19. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hagejate ülalpidamiskohustust

piisaval määral vahetult täitnud; (ii) arvestada tuleb ka hagejate emale makstava

lapsetoetusega; (iii) hageja põhjendatud kulud on ülepaisutatud ja tõendamata ning ei vasta

RAKE uuringus leitud lapse miinimumvajaduste suurusega; (iv) hageja kulud ei ole sedavõrd

suured, et oleks õigustatud taotletud elatise väljamõistmine.

20. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et

hageja I kulud on 500 eurot ja hageja II kulud samuti 500 eurot.

21. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma

halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel

võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).

Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud

miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus

olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12).

22. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad veedavad kostjaga keskmiselt kaheksa (8)

päeva kuus. See tähendab, et kostja osutab hagejatele ülalpidamist ka vahetult ajal, millal

hagejad on kostja juures. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles, kui suured on hagejate

põhjendatud ülalpidamiskulud kuus arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades

esile toodud põhistusi hagi põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad laste kulutusi ja kostja

vastuväiteid.

23. Kohus arvestab laste kulude kindlaksmääramisel muu hulgas ka sellega, et inimene

vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja

6(10)

raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja

viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus

märgitut, on asjakohatu. RAKE uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd

tegemist ei ole õigusaktiga ning lapse kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada

juhtumipõhiselt.

24. Eeltoodust

tulenevalt

asub

kohus

seisukohale,

et

hagejate

põhjendatud

ülalpidamiskulud kuus on järgmised:

• eluasemekulu 2x143 eurot – osaliselt põhjendatud. Hagiavalduses on hagejad

näidanud eluasemekulusid 40 euro suuruses summas, 01.11.2021 menetlusdokumendis

on hagejad märkinud, et kuna hagejate ema oma laenuga ostetud korterit, siis on on

analoogse korteri üürihind 430 eurot, millest hagejate osa moodustab kasutuseeliste

näol 286 eurot. Kostja on nõustunud 40 euro suuruse eluasemekuluga, siis

kasutuseeliste väärtuse kohta kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Hagejate ema

pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejate ema tasub igakuiselt laenulepingu nr xxxx

alusel tagasimakseid 215,05 eurot (tlk 93-93 pöördel). Kui sellele lisada

kommunaalkulud hagiavalduses esitatud ulatuses, teeb see hageja kohta 111,69 eurot.

Kohus peab nimetatud ulatuses eluasemekulud põhjendatuks.

• kulud toidule kodus 2x180 eurot – osaliselt põhjendatud. Hageja I on koolilaps, kes

saab tasuta koolitoitu. Hageja II käib lasteaias, kus on samuti toitlustus. Kohus

nõustub, et hoolimata toitlustusest koolis ja lasteaias, vajavad hagejad süüa ka kodus

kasvõi hommikuti ja õhtuti ning kindlasti nädalavahetustel. Võttes arvesse lapse

vanust ning kehalist aktiivsust (hagejad käivad ujumistrennis), peab kohus mõistlikuks

toidukuluks kuus 150 eurot.

• Kulutused riietele ja jalanõudele hageja I 70 eurot ja hageja II 75 eurot – põhjendatud,

arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad

kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et lapsed

on kasvueas, mistõttu on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus

seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada hageja I 70 ja hagejale

II 75 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski

sesoonselt, mitte igaks kuuks uued ning aegajalt on võimalik kasutada ostetud riideid

ka paar hooaega järjest.

• kulutused hügieenile 2x30 eurot - Põhjendatud osaliselt, kohus on seisukohal, et igal

inimesel on vaja ennast pesta, milleks kulub seepi ja šampooni, mistõttu on kohtu

hinnangul põhjendatud kulu lapse hügieeni eest hoolitsemiseks kuus kokku 15 eurot.

• juuksur 2x10 eurot – põhjendatud, reeglina käivad ka inimesed vähemalt paari kuu

tagant juuksuris.

• Trennikulu hageja I 60 eurot ja hageja II 35 eurot – põhjendatud osaliselt, hageja

pangakonto väljavõttes nähtub, et hageja II on vahetanud spordiklubi ning MTÜ O

esitab arveid summas 32,50 eurot. Seega põhjendatud on trennikulu hageja I osas 60

eurot ja hageja II osas 32,50 eurot.

• Hageja I keelekursus 25 eurot – ei ole põhjendatud, sest alates 11.06.2021 (tlk 73) ei

ole keelekursuse eest kostja enam tasunud ning tasumine ei nähtu ka hageja I ema

pangakonto väljavõttest.

• Hageja II huvialaring 20 eurot – ei ole põhjendatud, sest esitatud tõenditest nähtub, et

alates 17.06.2021 ei ole hageja II huvialaringi eest enam tasutud (tlk 88 pöördel).

• Hageja I koolitarbed 15 eurot – põhjendatud, vaidlust ei ole

• Hageja II raamatud ja mänguasjad 50 eurot – osaliselt põhjendatud, 4,5 aastane laps

vaieldamatult vajab oma arenguks mänguasju ja arendavaid raamatuid, kuid neid ei

pea ostma iga kuu, mistõttu peab kohus mõistlikuks mänguasjade ja raamatute kuluks

20 eurot kuus

• Hageja I kooli sissemaks 40 eurot – põhjendatud, vaidlust ei ole

7(10)

• Hageja II lasteaia sissemaks 10 eurot – põhjendatud, vaidlust ei ole

• Tervishoiukulud hageja I 30 eurot ja hageja II 50 eurot – osaliselt põhjendatud. Kohus

nõustub, et lapsed vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks vitamiine, kohus

peab põhjendatud tervishoiukuluks mõlema hageja osas 15 eurot.

25. Kõige eeltoodu alusel on hageja I põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 486,69 eurot ja

hageja II põhjendatud ülalpidamiskulu 439,19 eurot.

26. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast,

sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad

vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav

vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka

juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava

vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8.

märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata

üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb

tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas

tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks

maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).

Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab

eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades)

võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema

juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema.

Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures

olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka

eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse

majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt

lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab

eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks

osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei

sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile

või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti

sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).

27. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju osaleb kostja hageja ülalpidamisel

vahetult. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et poolte vahel puudub vaidlus

selles, et vähemalt alates 2020.aasta veebruarist on hagejad kostjaga keskmiselt kaheksa (8)

päeva kuus (tlk 1, 43 pöördel). 03.01.2022 kostja menetlusdokumentist nähtub, et hagejate

vanemate vahel käimas vaidlus hagejate suhtes suhtluskorra määramiseks ning nimetatud

kohtuasjas on maakohus 02.12.2021 määranud esialgse õiguskaitse korras, et kostja võtab

paarisnumbriga nädalatel hagejad enda juurde teisipäeval peale kooli ja lasteaeda ning viib

lapsed ema juurde tagasi sama päeva õhtul kella 20.00-ks ning paaritunumbriga nädalatel

lapsed enda juurde neljapäeval peale kooli ja lasteaeda ning viib lapsed kooli ja lasteaeda

esmaspäeval. See tähendab, et käesolevalt veedavad hagejad kostjaga ligikaudu 8 ööpäeva, s.o

ligikaudu 26%. See tähendab, et selles ulatuses osutab kostja hagejatele ülalpidamist vahetult

vähemalt eluasemekulude ja söögikulude, sh hügieeni- ja tervishoiukulude osas.

28. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja viibib kostjaga keskmiselt 26% ajast, siis

lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada mõlema vanema kantud

eluasemekulude, toidukulude, hügieenikulude, tervishoiukulude osas. Sellest tulenevalt tuleb

nimetatud kulusid hageja osas vähendada 26%, kuna isa kannab sel ajal kõnealuseid kulusid.

8(10)

Kostja väidab, et ajal, mil hagejad on tema juures, katab ta kõik laste kulud. Keskmiselt kulub

kostja sõnul iga hageja toidule tema juures viibimise ajal 93,60 eurot. Kostja eluasemekulud

on kuus kokku 775,97 eurot, millest hagejate osa on 201,75 eurot (tlk 104 pöördel). Hagejad

ei ole vaidlustanud kostja eluasemekulusid. Küll aga leiab kohus, et need ei ole põhjendatud,

sest kostja on arvestanud kogukulust 26%, kuid jätnud arvestamata selle, et nimetatud summa

tuleks jagada kõigi eluaset kasutatavate isikute arvuga. Kui eeldada, et kostja jagab eluaset

ainult hagejatega, tuleks kostja eluasemekulu 775,97 eurot jagada kolmega (hagejad ja kostja)

ning seejärel arvestada hagejate sealviibimise ulatusele vastav summa, s.o 67,25 eurot

(775,97/3 x 26/100). Kuna kostja ei ole välja toonud kostja kulusid hagejate riietele,

hügieenile, tervishoiule ja raamatutele/mänguasjadele kostja juures viibimise ajal, lähtub

kohus eelnevalt tuvastatud nimetatud kuludest, mis on vastavalt 18,20/19,50 eurot riided,

3,90/3,90 eurot hügieenitarbed, 3,90/3,90 eurot tervishoiukulud, raamatud ja mänguasjad 5,20

eurot. Samuti, kuna kostja on vaidlustanud hagejate söögikulu 180 eurot ning kohtu hinnangul

on mõistlikuks toidukuluks 150 eurot hageja kohta, siis moodustaks hagejate toidukulu kostja

juures viibimise ajal 39/39 eurot. Seega tuginedes eeltoodule on kostja kulud hagejate tema

juures viibimise juures kokku 271 eurot (2x67,25 + 18,20 + 19,50 + 4x3,90 + 2x39 + 5,20).

Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuiste kulude koosseis eluaseme-, söögi-, transpordi-, -

hügieeni- ja olmekulude, tervishoiukulude ja vabaajakulude osas ema juures – eluasemekulu

2x82,65 eurot, söögikulu 2x111 eurot, hügieenikulud 2x11,10 eurot, tervishoiukulud 2x11,10

eurot, millele lisanduvad hagejate trennikulud 60/32,50 eurot+ juuksur 2x10 eurot +

koolitarbed 15 eurot + kooli sissemaks 40 eurot + lasteaia sissemaks 10 eurot, raamatud ja

mänguasjad 14,80 eurot, s.o kokku 624 eurot.

Hageja I igakuised kulud on kokku 473,10 eurot (hageja I ema 340,85 eurot ja isa kulu 132,25

eurot hageja I osas kokku) ja hageja II kulud on kokku 421,90 eurot (hageja II ema 283,15

eurot ja isa kulu 138,75 eurot hageja II osas kokku).

29. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on

lahendi nr 2-16-11905/66 p-s 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei

anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla

miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude

asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste

vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse §

16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus.

Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et hageja vajadused on miinimummäärast

väiksemad, leiab kohus, et hagejale riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul

aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot kummagi hageja kohta ning

pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale.

Hagejale I mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool

märgitu kohaselt 453,66 eurot kuus ning vastavast summast hagejale I kuuluva peretoetuse

mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 413,10 euro (473,10 – 60)

ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas

206,55 eurot kuus (413,10/2). Kuna nõue on esitatud hageja I isa vastu ning lapse isa kandis

hageja I kulusid vahetult arvestuslikult summas 132,25 eurot, kuid kuna kostja on taotlenud

mõista hagejate kasuks välja kokku 300 eurot (tlk 114 ja 114 pöördel) ning kohus lahendab

hagi poolte taotluste alusel (TsMS § 5 lg 1) on hagejal I elatisnõue põhjendatud 150 euro

ulatuses. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks igakuise elatise

summas 150 eurot alates 25.03.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni.

9(10)

Hagejale II mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool

märgitu kohaselt 421,90 eurot kuus ning vastavast summast hagejale II kuuluva peretoetuse

mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 361,90 euro (421,90 – 60)

ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja II põhjendatud kulutusi summas

180,95 eurot kuus (361,90/2). Kuna nõue on esitatud hageja II isa vastu, kuid kuna kostja on

taotlenud mõista hagejate kasuks välja kokku 300 eurot ning kohus lahendab hagi poolte

taotluste alusel (TsMS § 5 lg 1), on hagejal II elatisnõue põhjendatud 150 euro ulatuses.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja II kasuks igakuise elatise summas

150 eurot alates 25.03.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

30. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5

sätestatut.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS

§ 101 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevalt on kohus tuvastanud, et elatist tuleb vähendada

alla PKS § 101 alusel arvutatud summa, sest kostja katab hagejate vajadused vahetult.

Kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja I ja II kasuks

välja elatis 150 eurot alates 01.01.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II

kasuks 150 eurot alates 01.01.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

31. Hagejate nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus

PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud 2020.aasta detsembris elatist kokku 300 eurot,

2021.aasta jaanuaris 300 eurot, 2021.aasta veebruaris 400 eurot, 2021.aasta märtsis 200 eurot

ja 2021.aasta aprillis 200 eurot, ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

32. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejatele ülalpidamist rahas, mis tuleb

maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole nr xxxx iga kalendrikuu 10-ks kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd

kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus kindlaks määratakse pärast 01.01.2022, tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.

Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik

10(10)

Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 22.03.2022 kohtuotsus.