1-22-1453/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-1453

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. 2022 Tallinnas märtsil Kriminaalasja number 1-22-1453 (21730000004) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kriminaalasi V.B süüdistatuna KarS § järgi

121 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Marika Reintop Süüdistatav

V.B – isikukood XXX, elukoht xxx, emakeel keel, xxx kodanik, xxx , xxx , töökoht puudub tõkend puudub, varem kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks V.B

121 lg 1 vangistus 6 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et t ei pöörata täitmisele, kui

karistus V.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.10.2020, s.o 1 päev.

Välja mõista V.B-lt

4 alusel kaitsjatasu osutatud KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p õigusabi eest summas 180 eurot riigituludesse.

Kohustada V.B tasuma kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse väljamõistetud jõustumisest igakuiselt vähemalt

15 eurot.

Kaitsjatasu summas 180 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355

Swedbank AS-is -is. Maksekorraldusel on või EE401700017002872300 Luminor Bank AS kohustuslik märkida võib märkida: „ viitenumber 99922700010094. Selgitusena V.B , kriminaalasi 1- -1453, kaitsjatasu Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega .“ kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses -

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuot

suse täitmisega seonduvad kulud.

Välja mõista V.B-lt kannatanu V. (EExxx Swedbank AS) kasuks 320 eurot. F. Nimetatud summa on Harju Maakohtu 22.04.2021 kohtuotsusega välja mõistetud ka C. R. L.

ilt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

V.B koos C. R. L.iga viibisid süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas selles, et tema 06.10.2020.a kella 22:00 paiku xxx asuvas korteris ja maja trepikojas, kus

R. L. korteris C. välisukse juures lõi ile vähemalt kaks korda rusikaga näkku ning trepikojas lõi

V. F. V. it F. ko

-3 korda rduvalt rusikatega näkku ning rindkeresse ning V.B lõi V. F.ile vähemalt 2 jalaga pähe. Sellise tegevusega ile füüsilist valu ja

C. R. L. ja V.B tekitasid

V. F. tervisekahjustusi: vasakul kulmul haav ja paistetus, parema kulmu juures paistetus, ninal haav ja paistetus, ülahuul paistes ja erinevad haavad.

Sellega V.B pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M

enetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud V.B 07.03.2022 kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V.B süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 1 rgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. jä KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust, s.o 07.10.2020, seega ärakandmata karistus on 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 73 sätteid, jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui V.B ei pane 1 (ühe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.B on töötu ning peres kasvab 3 alaealist last (kellest kahe isa on V.B ), seega käiks sundraha tasumine V.B-le ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades, Kohus

jätab kohus käesolevas asjas sundraha välja mõistmata. mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu o

180 eurot riigituludesse. sutatud õigusabi eest summas

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik