3-22-676/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-676 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.

Menetlusosalised Taotleja: Politseija Piirivalveamet Esindaja: Julia Novodevitšenski von Jung Puudutatud isik: X

RESOLUTSIOON

1. Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 23. maini 2022.

2. Politseija Piirivalveametil tutvustada käesolevat määrust viivitamatult puudutatud isikule.

Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD 1. Puudutatud isik on Usbekistani Vabariigi kodanik, kes saabus Eestisse 04.02.2020 viisa alusel, mis kehtis kuni 23.11.2020. Pärast viisa kehtivuse lõppemist jäi ta Eestisse ebaseaduslikult. Politseija Piirivalveamet (edaspidi „PPA“) pidas puudutatud isiku kinni 21.03.2022 kell 9.30 ning esitas Tallinna Halduskohtule taotluse tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse, et tagada tema väljasaatmine. Kohtuistungil selgitas PPA, et hetkel on puudutatud isiku väljasaatmiseks broneeritud pilet 29.03.2022 toimuvale lennule. PPA leiab, et vabaduses viibides võib puudutatud isik hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. PPA toob ka välja, et puudutatud isikul pole teadaolevalt kindlat elukohta ning viimati on ta elanud oma ebaseadusliku töökoha laoruumides. 2. Puudutatud isik vaidles 22.03.2022 toimunud kohtuistungil taotlusele vastu ning palus end viivitamata vabastada, kuna tingimused kinnipidamiskeskuses on halvad. Puudutatud isik selgitas, et soovib hiljemalt oma sünnipäevaks (20.aprill) tagasi pöörduda kodumaale kus tal on naine ja lapsed ning et ta ostab selleks ise lennupileti.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Tema kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna kodakondsusriigiga ei ole igapäevast transpordiühendust.

4. VSS § 23 lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei tohi välismaalasega isiklikult seotud asjaolusid arvesse võttes olla ebaproportsionaalne.

5. Nõustun, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 punktist 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. On tõsi, et kohtuistungil kinnitas puudutatud isik, et soovib oma kodakondsusriiki lahkuda. Tema sellekohane kinnitus ei ole aga piisav tema usaldamiseks, võttes arvesse, et eelnevalt on puudutatud isik pikemat aega Eestis ebaseaduslikult viibinud ja töötanud ning on avaldanud, et kavatses siin ebaseaduslikult töötada kuni sügiseni.

PPA toob põhjendatult välja ka selle, et puudutatud isikul oleks olnud võimalik Eestis viibida ja töötada vastava viisa alusel, ent millegipärast otsustas puudutatud isik töötada ja elada Eestis ebaseaduslikult. PPA taotlusele lisatud 21.03.2022 küsitluse protokollis on puudutatud isik selgitanud, et on teinud erinevaid töid, mille on leidnud tuttavate abil. Samuti palus ta küsitlusel, et talle antaks võimalus tööd teha ja raha teenida. Puudutatud isikul pole Eestiga muid sidemeid peale töö ning kinnipidamise ajal elas ta oma töökohas.

Eeltoodud asjaoludel on võimalik, et vabadusse pääsemise korral püüab puudutatud isik hakata end varjama. On ilmne, et senises töökohas ebaseaduslikult töötamise jätkamine ei ole võimalik. Seega on usutav, et puudutatud isikul ei ole võimalik jätkata elamist kohas, kus ta seni elas. Selles olukorras on võimalik, et ta püüab leida jälle tuttavate kaudu mõne uue ebaseadusliku töökoha ja elamisvõimaluse ning seeläbi õnnestub tal väljasaatmist edasi lükata. Arvestades, et puudutatud isiku kodakondsusriigiga ei ole Eestil maismaapiiri ning lennuühendus pole sage, võib puudutatud isiku kasvõi lühikeseks ajaks pakku minemine oluliselt takistada tema väljasaatmist.

Puudutatud isik ei ole seni Eestis viibides käitunud ausalt ning seetõttu ei saa tema lubadust usaldada. Kuna tal puuduvad arvestatavad sotsiaalsed sidemed Eestis, ei ole ka muid asjaolusid, mille tõttu saaks asuda seisukohale, et tema kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Puudutatud isiku väited halbade tingimuste kohta kinnipidamiskeskuses ei ole tõsiseltvõetavad. Mõistagi on seal viibimine ebameeldiv, ent see ei ole puudutatud isikule ohtlik. Juhul kui puudutatud isikul on mõni terviseprobleem, on kinnipidamiskeskuses tagatud talle vajalik arstiabi ja ravimid.

Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus. Selliste meetmete (nt. kohustus elada kindlas elukohas, kohustus käia regulaarselt PPA-sse registreerimisel) kohaldamine tuleb kõne alla isikute puhul, kellel on Eestis arvestatavad sotsiaalsed sidemed ja kindel elukoht. Puudutatud isikul neid ei ole. Olukorras, kus puudutatud isiku põhiline eesmärk on raha teenida, ei saa välistada ka tema motivatsiooni liikuda Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse, näiteks Lätti või Leetu, kus puudutatud isik oma korraliku vene keele oskusega võiks samuti hakkama saada ja ebaseaduslikku tööd leida.

6. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur