2-21-17423/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17423

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa otsuse peale

täiteasjas nr 027/2010/1937

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXX), lepinguline

esindaja Robert Sarv

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 1. detsembri 2021. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-21-17423

2 (6)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja, võlgnik) kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa

(kohtutäitur) 3. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2010/1937. Võlgnik palus

kohtutäituri 3. novembri 2021. a otsuse täiteasjas nr 027/2010/1937 tühistada ja jätta

menetluskulud kohtutäituri kanda.

1.1. Võlgniku väitel alustati 13. augustil 2010 tema suhtes täitemenetlust täiteasjas nr

027/2010/1937. Täitedokumendiks oli Tartu Maakohtu 19. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas

nr 1-10-2185.

1.2. Kohtutäitur tegi 7. oktoobril 2021 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 ning

kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 3 ja § 412 alusel täitemenetluse osalise lõpetamise ja

kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse. Kohtutäitur lõpetas võlgniku suhtes Tartu

Maakohtu 19. aprilli 2010. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 2-10-2185 tuleneva täitemenetluse

aegumise tõttu. Kohtutäitur mõistis võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu 2250 eurot, millele

lisandub käibemaks 450 eurot, ja täitekulu 5,50 eurot, mille osas jätkas kohtutäitur

täitemenetlust.

1.3. Võlgnik esitas 8. oktoobril 2021 kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis

3. novembri 2021. a otsusega rahuldamata.

1.4. Võlgniku väitel on kohtutäituri otsus täitekulude ja täituri tasu kohta TMS § 2 lg 1 p 16

järgi iseseisev täitedokument, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 157 lg 1 järgi 10 aastat. Praeguses asjas on kohtutäituri tasu otsus tehtud 13. augustil 2010,

mistõttu on selle täitmine aegunud. Kuna täitmisele esitatud põhinõude täitmine on aegunud,

on aegunud ka kohtutäituri otsuse täitmine. Võlgnikel on õigustatud ootus võrdsele

kohtlemisele, olenemata sellest, millisest õiguslikust suhtest on täitedokument tekkinud.

1.5. Kohtupraktikas on väärteoasjades tunnistatud ka kohtutäituri tasu nõude täitmine

aegunuks. Kohtutäituri tasu nõude täitmine ei peaks aeguma erinevalt juhtudel, kus täituri tasu

mõistetakse välja kriminaal- või väärteoasjast tuleneva rahalise kohustuse sundtäitmisel või

tsiviil- või maksunõuete sundtäitmisel. See läheks põhiseadusega vastuollu.

1.6. Täitur ei saa aegunud nõude pealt uut tasuotsust koostada. Kui tehakse uus otsus, tuleks

algne tasuotsus tühistada.

1.7. Kohtutäituri otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas täitemenetlus jätkub 13. augustil

2010 koostatud kohtutäituri tasu otsuse sissenõudmiseks või on ta oma 7. oktoobri 2021. a

otsusega algset tasuotsust muutnud või selle tühistanud ja uue teinud. Kui kohtutäitur on teinud

7. oktoobril 2021 uue tasuotsuse, jääb segaseks, mis sai 13. augusti 2010. a tasuotsusest.

Avaldaja hinnangul on täituri tasu nõude täitmine igal juhul aegunud.

1.8. Isegi kui kohtutäituril oli õigus teha uus tasu otsus, tulnuks kohtutäituril võlgnikult välja

mõistetud kohtutäituri tasu suurust põhjendada. Kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus,

mistõttu tuleb seda põhjendada. Kui seadusandja eesmärk oleks olnud, et täitur saaks täpselt

poole sissenõudmata jäänud summast, siis oleks seadusandja ka seaduse sellisena kirjutanud.

KTS § 412 aga näeb ette, et kohtutäituril on õigus küsida põhitasu kuni pooles ulatuses.

2-21-17423

3 (6)

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja võlgniku menetluskulud

tema enda kanda. Kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a tasuotsus on seaduslik, põhjendatud ja

proportsionaalne.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 1. detsembri 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Kuna

kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud, ei olnud midagi rahaliselt kindlaks määrata.

Maakohus leidis, et avaldaja on kinni pidanud kaebuse kohustuslikust kohtueelse menetluse

korrast ning kaebus on esitatud tähtaegselt.

Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et kuna esialgne tasuotsus on aegunud, ei olnud täituril

õigust uut tasuotsust teha. Kohtutäituril on KTS § 412 kohaselt täitemenetluse lõpetamisel

nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses

arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Lisaks on kohane ka täituri viide selle

seadusemuudatuse seletuskirjale, mille järgi muudatus on tingitud asjaolust, et kohtutäituril

tekivad täiteasja menetlemisel kulud, mis täitemenetluse ühe põhimõtte kohaselt tuleks kanda

võlgnikul. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest

rahaliste kohustuste täitmisest. Seega, kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude

täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneb võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks

see ühest küljest kohtutäiturile tasuta töö tegemist ning teisest küljest võlgnikule signaali, et

kohustusi ei peagi täitma. /…/ Seega lahendus, mille kohaselt oleks kohtutäituril õigus edaspidi

nõuda 50% põhitasust nõude täitmise aegumise korral, saaks ta enda kulud hüvitatud.

Siinjuures peab arvestama asjaoluga, et kõik võlgnikud ei tasu ka vähendatud määras põhitasu.

Maakohus leidis, et kohtutäituril on õigus teha lisaks algsele tasuotsusele ka uus tasuotsus.

Sama seletuskirja järgi: Esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses.

Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud

rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri

tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele

sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lõike 1 alusel, arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS §

412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama

täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur

on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks. Seda

põhimõtet kinnitab ka kohtupraktika (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas 3-2-1-

108-15, punktid 12 ja 13). Tuginedes nendele seletuskirja väljavõtetele, leidis maakohus, et

õiguslik olukord on selge ja kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsus on õiguspärane.

Maakohus nõustus kohtutäituriga, et täitur ei pidanud tasuotsust täiendavalt põhjendama.

Seaduse kohaselt võib täitur välja mõista kuni pool menetluse põhitasu. See annab täiturile

võimaluse mõista vastavalt asjaoludele välja ka väiksem põhitasu. Seletuskirja kohaselt on

seadusandja kalkuleerinud selle tasu, lähtudes täiturite keskmisest kulust, ja see peaks hüvitama

täituri tehtud kulud täitmisele. Kuna see tasu on kalkuleeritud lähtuvalt täitemenetluse kulu

statistilisest keskmisest, siis ei ole täituril vaja seda tasusuurust põhjendada. Põhjendamise

vajadus tõusetuks siis, kui võlgnik tooks välja asjaolud, mis võiksid tasu suurust vähendada.

Praegusel juhul ei ole võlgnik selliseid asjaolusid välja toonud.

Maakohus nõustus võlgnikuga, et kohtutäituri tasuotsus on iseseisev täitedokument, mis aegub

iseseisvalt põhinõudest, kuid see ei muuda praeguse vaidluse lahendust. Mis puudutas võlgniku

väidet, et võlgnikke võidakse kohelda erinevates menetlustes erinevalt ning esineb teatud

õiguslik segadus, märkis kohus seda, et uute normide kehtestamisel võib alguses tekkida

erinevat praktikat. Lõplik praktika loksub paika ajapikku. Kohtul puudus võimalus praeguses

2-21-17423

4 (6)

asjas lahata süüteomenetluse lahendite täitmise küsimusi. Kohus märkis siiski, et erinevused

süüteomenetluses ei pruugi olla välistatud, sest süüteomenetluses täidetakse eelkõige mõistetud

karistust. Maakohtu hinnangul ei olnud praegune tasuotsus ega selle aluseks olevad normid

põhiseadusevastased.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

kohtutäiturile tagasi uue otsuse tegemiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri

kanda.

4.1. Kaebuse kohaselt ei vaidle võlgnik vastu sellele, et nõude täitmise aegunuks tunnistamine

ei vabasta teda täitekulude kandmisest. Võlgnik soovib, et kohus tunnistaks kohtutäituri nõude

täitmise aegunuks. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohtutäituri tasu nõude täitmine

ei aegu. Kohtutäituri tasude täitmine aegub samamoodi, nagu täitmisele esitatud põhinõuete

täitmise aegumine. Kui see ei aeguks, võiks tegemist olla põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse

kohtlemise keelu rikkumisega. Seega tuleb ka kohtutäituri tasu nõue tunnistada aegunuks ning

kohtutäitur ei saa jätkata täitemenetlust oma tasu nõude osas, ei algselt välja mõistetud tasu ega

ka muudetud tasu nõude osas.

4.2. Põhjendatud ei ole olukord, kus võlgniku õigusi rikutakse jämedalt põhjusel, et

kohtupraktika ei ole veel paika loksunud. Võlgnik on viidanud kohtupraktikale, milles kohus

on tunnistanud nõude täitmise aegunuks ka täituri tasu osas (nt Harju Maakohtu 9. juuli 2021.

a määrus asjas nr 2-21-6995 ja 30. augusti 2021. a määrus asjas nr 2-21-6996). Maakohus ei

ole välja toonud, kuidas erineb võlgniku positsioon asjade nr 2-21-6995 ja nr 2-21-6996

võlgnike positsioonist. Samuti ei ole põhjendatud see, et võlgnikud, kelle osas viiakse

täitemenetlust läbi väärteoasjast tuleneva rahalise kohustuse sissenõudmiseks, pääsevad

kohtutäituri tasu tasumisest, kuna need nõuded aeguvad, aga võlgnikud, kelle osas viiakse

menetlust läbi kriminaal- või tsiviilnõuete osas, mis samuti aeguvad, peavad tasuma

kohtutäituri põhitasu ja nende võlad „pikenevad“ veel 10 aastat.

4.3. Võlgnik vaidleb vastu maakohtu järeldusele, et kohtutäituri tasu otsust ei tule põhjendada.

Kohtutäitur võib teha uue otsuse, millega võib nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles

ulatuses ehk kuni 50% sissenõudmata jäänud summalt. Juhul, kui kohtutäituri uus otsus on

seaduslik, peab see olema ka sisustatud. Kohtutäitur peab põhjendama, miks praegusel juhul on

õige mõista võlgnikult välja just selles suuruses kohtutäituri tasu.

5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud

võlgniku kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654

lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

8. Oma 8. oktoobril 2021 kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole võlgnik vaidlustanud

kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsust osas, millega sissenõudja avalduse alusel algatatud

2-21-17423

5 (6)

täitemenetlus lõpetati nõude aegumise tõttu. Võlgnik on kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsuse

vaidlustanud osas, milles kohtutäitur mõistis selle otsusega võlgnikult välja kohtutäituri tasu ja

jätkas täitemenetlust. Kohtus vaidlustab võlgnik kohtutäituri 3. novembri 2021. a otsust,

millega kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse rahuldamata.

9. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas kohtutäituril on olukorras, kus põhinõude

osas täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, õigus jätkata täitemenetlust

kohtutäituri põhitasu nõudes, mh kas kohtutäitur võib teha põhitasu väljamõistmiseks uue

otsuse. Võlgnik on seisukohal, et kuna 13. augustil 2010 tehtud kohtutäituri tasu otsuse täitmine

oli sarnaselt põhinõude täitmisega aegunud, ei võinud kohtutäitur põhinõude täitmise aegunuks

tunnistamisel jätkata täitemenetlust oma tasu nõude osas ega teha uut tasuotsust.

Ringkonnakohus võlgniku seisukohaga ei nõustu.

9.1. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vaidlus, et:

-

kohtutäitur viis täiteasjas nr 027/2010/1937 võlgniku vastu läbi 11. augustil 2010

sissenõudja Krediidipanga Liisingu AS avalduse alusel algatatud täitemenetlust Tartu

Maakohtu 19. aprilli 2010. a otsuse kriminaalasjas nr 1-10-2185 täitmiseks;

-

13. augustil 2010 koostas kohtutäitur täiteasjas nr 027/2010/1937 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse;

-

7. oktoobril 2021 tegi kohtutäitur TMS § 481 lg 1 järgi otsuse, millega lõpetas

sissenõudja avalduse alusel alustatud täitemenetluse nõude aegumise tõttu. Ühtlasi

otsustas kohtutäitur mõista võlgnikult välja kohtutäituri põhitasu 2250 eurot, millele

lisandub käibemaks 450 eurot, ja jätkata täitemenetlust täiteasjas nr 027/2010/1937

väljamõistetud täitekulude 5,50 euro ja kohtutäituri põhitasu 2700 euro sissenõudmiseks

(tl-d 24–24 pöördel).

9.2. Asja materjalidest ja kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsusest nähtub, et kohtutäitur jätkab

täitemenetlust ja nõuab võlgnikult täitemenetluse põhitasu uue, 7. oktoobril 2021 tehtud

kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse, mitte esialgse 13. augusti 2010. a otsuse alusel.

Kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument, mille täitmine

ei ole TsÜS § 157 lg 1 järgi aegunud.

9.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituril oli õigus teha uus põhitasu otsus ja

jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel.

Maakohus on õigesti märkinud, et esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse

alguses (vt KTS § 32 lg 2, vt ka § 32 lg 41, mille kohaselt tuleb rahalise nõude täitmisel põhitasu

suurus märkida täitmisteates). Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri põhitasu lõplik suurus

sõltub aga sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see

õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool

täitemenetlust. Tasu määramise aluseks olevate asjaolude muutumisel teeb kohtutäitur uue

tasuotsuse (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12

ja 13).

Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS § 48¹ lg 4 järgi ei vabasta täitemenetluse lõpetamine

nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. KTS § 412 kohaselt on

kohtutäituril täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda võlgnikult

menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Seega, kuna põhinõude osas täitemenetluse lõpetamise tõttu 7. oktoobril 2021 olid kohtutäituri

põhitasu arvutamise aluseks olevad asjaolud võrreldes 13. augustil 2010 tehtud esialgse

2-21-17423

6 (6)

tasuotsusega muutunud ning seadusest tulenevalt on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult

menetluse põhitasu ka siis, kui täitemenetlus nõude aegumise tõttu lõpetatakse, oli kohtutäituril

õigus teha koos põhinõude osas täitemenetluse lõpetamise otsusega ka uus tasuotsus ja selle

täitmiseks täitemenetlust jätkata. Kolleegium märgib, et seda, et täitemenetluse lõpetamisel

TMS § 481 lg 1 alusel tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ja sama täitemenetlus saab

jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel, kinnitab ka täitemenetluse

seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskiri (lk 9), millele

maakohus põhjendatult viitas.

10. Võlgnik on määruskaebuses viidanud Harju Maakohtu 9. juuli 2021. a määrusele asjas nr

2-21-6995 ja 30. augusti 2021. a määrusele asjas nr 2-21-6996 ning selgitanud, et nendes

asjades on kohus täitmise aegunuks tunnistanud ka kohtutäituri tasu nõuete osas.

Ringkonnakohus selgitab, et praeguse asja ja asjade nr 2-21-6995 ja nr 2-21-6996 oluline

erinevus on selles, et asjades nr 2-21-6995 ja nr 2-21-6996 täitis kohtutäitur tema poolt

täitemenetluse alguses tehtud esialgset tasuotsust, st nõudis võlgnikelt põhitasu maksmist

esialgsete kohtutäituri tasuotsuste alusel. Võlgnik on õigesti esile toonud, et kohtutäituri

tasuotsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 16 tähenduses, mille täitmise aegumistähtaeg on

TsÜS § 157 lg 1 järgi 10 aastat. Nendes asjades oli kohtutäituri tasuotsuste täitmise

aegumistähtaeg lõppenud. Seevastu praeguses asjas tegi kohtutäitur 7. oktoobril 2021 uue

tasuotsuse ja jätkas täitemenetlust selle täitedokumendi alusel. Eespool leidis ringkonnakohus,

et kohtutäituril oli õigus teha põhinõude osas täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel uus

tasuotsus.

11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäituril tuleb KTS § 412 kohast

põhitasu otsust põhjendada. KTS § 412 võimaldab kohtutäituril nõuda menetluse põhitasu kuni

pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sätte kohaldamine ei sõltu sellest,

mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud.

Maakohus on põhjendatult viidanud seaduseelnõu seletuskirjale, mille kohaselt KTS §-s 412

sätestatud tasu suurus lähtub täiturite keskmistest kuludest täitmisele (vt täitemenetluse

seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskiri, lk-d 8 ja 9). Ka

tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu tehtud

täitetoimingutest ja nende ajakulust. Seadusest ei tulene kohtutäiturile põhitasu määramisel

kohustust selle suurust põhjendada (vt KTS § 35, § 32 lg 5).

12. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri 7. oktoobri 2021. a otsuse kohaselt on kohtutäitur

jätkanud täitemenetlust ka väljamõistetud täitekulude 5,50 euro osas. Selle osas ei ole võlgnik

vastuväiteid esitanud, mh ei ole võlgnik väitnud, et kohtutäitur oleks nimetatud täitekulud välja

mõistnud juba 13. augusti 2010. a otsusega. TMS § 48¹ lg 4 kohaselt on kohtutäituril õigus

täitekulusid nõuda.

13. Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse

tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS

§ 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavaid menetluskulusid ei

ole.

15. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TMS § 218 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa