3-21-1588/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 21.04.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada
Legislator headnote
AI generated3-21-1588/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 21.04.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadriann Ikkonen
Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1588
Haldusasi
X ja Y kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021 vastutusotsuse
nr 13-7/01062-20 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
ja nende esindajad
Kaebaja – X ja Y, esindaja Meelis Krautmann
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit
Sullakatko
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kohtuistungid 03.02.2022 ja 22.02.2022
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on
21.04.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates
või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1
järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib
apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral
eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui
menetlusosaline
soovib
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
saada
menetlusabi,
tuleb
tal
esitada
ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §
116 lg 6).
ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) alustas 04.07.2016 teate ja 02.11.2016 korralduse nr 12.2-
3/038675-1 3 alusel CTR Group OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust
perioodil aprill kuni august 2016.
2. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud
asjaolud on kajastatud MTA 25.10.2019 kontrollaktis nr 12.2-3/038675-7.
3. MTA kohustas 12.12.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/038675-9 CTR Group OÜ-d tasuma 191
200,41 eurot (edaspidi: maksuotsus).
4. MTA kohustas 29.03.2021 vastutusotsusega nr 13-7/01062-20 X tasuma CTR Group OÜ
maksuvõlga 96 577,52 eurot ja Y tasuma CTR Group OÜ maksuvõlga 94 622,89 eurot (edaspidi:
VO).
CTR Group OÜ maksuvõlg on 29.03.2021 seisuga 360 368,22 eurot, sh põhivõlgnevus 191 300,41
eurot ja arvestuslik intress 169 067,81 eurot. Nimetatud maksuvõlg on kujunenud maksuotsusega
määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest summas 191 200,41 eurot, millele lisandub
intress 29.03.2021 seisuga 169 067,81 eurot. Lisaks on CTR Group OÜ-l tasumata sunniraha 100
eurot.
Äriregistrisse, Eesti Väärtpaberikeskusesse, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi ning e-
kinnistusraamatusse sooritatud päringutest nähtuvalt ei oma äriühing registervara, mille arvelt oleks
võimalik maksuvõlga rahuldada. Äriühing ei ole enam tegutsev ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse
nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.
X
X rikkus perioodi aprill kuni juuni 2016 osas deklareerimiskohustust. X oli CTR Group OÜ juhatuse
ainuliige perioodil 14.10.2010 kuni 26.07.2016. X oli teadlik CTR Group OÜ perioodi aprill kuni
juuni 2016 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Kui X oleks korraldanud CTR Group OÜ
perioodi 04.2016 kuni 06.2016 TSD-de esitamise õigete andmetega, siis oleks deklaratsioonide
esitamise tähtpäeva seisuga olnud CTR Group OÜ poolt tasumisele kuuluvad maksusummad õiged.
X rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava
deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4, koostoimes tulumaksuseaduse (TuMS) § 51
lg 2 p-ga 3 ning TuMS § 54 lg-ga 2 ja 4.
Perioodil aprill kuni juuni 2016 tehti CTR Group OÜ pangakontolt nr EE201700017002534033
ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 386 310,07 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida ning
tasuda tulumaks summas 96 577,52 eurot, mis jäi aga tegemata. Seega kajastas X CTR Group OÜ
perioodi aprill kuni juuni 2016 TSD-del ebaõigeid tulumaksusummasid, mille tulemusena tekkis
äriühingul varjatud maksukohustus, mis jäi tasumata.
CTR Group OÜ perioodi aprill kuni juuni 2016 AS-i Luminor Bank pangakonto nr
EE201700017002534033 väljavõttest nähtub, et äriühingu pangakontol oli piisavalt raha, mille arvelt
oleks saanud äriühingu perioodi aprill kuni juuni 2016 maksukohustused tasuda.
VO-ga Xlt sissenõutavate maksukohustuste tekkimise perioodil aprill kuni juuni 2016 oli CTR Group
OÜ täielikult X kontrolli all. Samuti oli X enne perioodi aprillist 2016 kuni juunini 2016 olnud
piisavalt kaua CTR Group OÜ juhatuse ainuliige, et olla kursis äriühingus toimuvaga.
Maksukohustuslaste registri andmetel on Xl e-maksuametis CTR Group OÜ raamatupidaja paketi
kasutamisõigused alates 21.10.2009. Samuti nähtub maksukohustuslaste registrist, et CTR Group
OÜ perioodi aprill kuni juuni 2016 TSD-d esitas X. X esitas perioodi aprill kuni juuni 2016 valede
andmetega esitatud maksudeklaratsioonid.
Perioodil aprill kuni juuni 2016 olid Xl CTR Group OÜ internetipanga kasutamise õigused. CTR
Group OÜ pangakontolt raha väljaviimine ja maksukohustuste täitmata jätmine toimus X teadmisel.
Äriregistri andmete kohaselt on X juhatuse liige osaühingus SERGOST. Varasemalt on olnud veel
juhatuse liige CTR Group OÜ-s ning ühes MTÜ-s. Seega saab eeldada, et tal on äri- ja
majandusalased teadmised ning ta on kursis nii äriühingul kui ka juhatuse liikmel lasuvate
kohustustega. Kogu oma tööstaaži vältel on X töötanud raamatupidajana.
Y
Y oli CTR Group OÜ juhatuse ainuliige perioodil 26.07.2016 kuni 02.11.2016. Vaatamata sellele, et
perioodil juuli kuni august 2016 esitas maksudeklaratsioone X, esitati need Y kui CTR Group OÜ
juhatuse ainuliikme poolt esitatud andmetest lähtuvalt. Y koostas perioodil juuli kuni august 2016
äriühingu nimel arveid ja muid raamatupidamise algdokumente. Seetõttu oli Y teadlik CTR Group
OÜ perioodi juuli kuni august 2016 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Kui Y oleks
korraldanud CTR Group OÜ perioodi juuli kuni august 2016 TSD-de esitamise õigete andmetega,
siis oleks deklaratsioonide esitamise tähtpäeva seisuga olnud CTR Group OÜ poolt tasumisele
kuuluvad maksusummad õiged. Y on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada
esindatava deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4, koostoimes TuMS § 51 lg 2 p-ga
3 ning TuMS § 54 lg-tega 2 ja 4.
Perioodil juuli kuni august 2016 tehti CTR Group OÜ pangakontolt nr EE201700017002534033
ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 378 491,54 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida ning
tasuda tulumaks summas 94 622,89 eurot, mis jäi tegemata. Seega kajastas Y CTR Group OÜ
perioodi juuli kuni august 2016 TSD-del ebaõigeid tulumaksusummasid, mille tulemusena tekkis
äriühingul varjatud maksukohustus, mis varjatuse tõttu jäi ka tasumata.
CTR Group OÜ perioodi juuli kuni august 2016 AS-i Luminor Bank pangakonto nr
EE201700017002534033 väljavõttest nähtub, et äriühingu pangakontol oli piisavalt raha, mille arvelt
oleks saanud äriühingu perioodi juuli kuni august 2016 maksukohustused tasuda.
CTR Group OÜ-st ettevõtlusega mitteseotult raha väljaviimine ja maksukohustuste täitmata jätmine
toimus üksnes Y teadmisel ja osavõtul. Äriregistri andmetel on Y olnud kolme äriühingu juhatuse
liige ja tal on ettevõtluskogemus alates 17.06.1997, mistõttu saab eeldada tal äri- ja majandusalaseid
teadmisi ning kursis olemist nii äriühingul kui ka juhatuse liikmel lasuvate kohustustega.
Y loobus 06.09.2019 CTR Group OÜ juhtimisest ning võõrandas CTR Group OÜ Valgevene
kodanikule A. K. Y võõrandas äriühingu eesmärgiga CTR Group OÜ maksukohustuste täitmisest
kõrvale hoiduda. Pärast äriühingu võõrandamist lõppes CTR Group OÜ majandustegevus.
MTA tuvastas kontrolli tulemusena, et kontrolli käigus esitatud katalüsaatorite soetusdokumentidel
on kajastatud tehinguid, mis ei ole toimunud dokumenteeritud viisil ning esitatud alusdokumentidelt
ei olnud tuvastatav soetatud kauba olemus ja tegelik maksumus. Samuti tuvastas MTA, et perioodil
aprill kuni august 2016 võeti väidetavalt kaupade soetamiseks CTR Group OÜ pangakontolt
aruandvate isikute kaudu välja sularaha 5 702 684,50 eurot. MTA tuvastas hindamise teel, milline
osa nimetatud dokumentide alusel tehtud väljamaksetest oli seotud CTR Group OÜ ettevõtlusega.
Hindamise läbiviimise tulemusena leidis MTA, et CTR Group OÜ tegi aprillist augustini 2016
ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 764 801,62 euro ulatuses. Seega oli CTR Group OÜ-l
maksustamisperioodil aprill kuni august 2016 kohustus oma raamatupidamises kajastada,
deklareerida ja tasuda tulumaks summas 191 200,41 eurot.
CTR Group OÜ kajastas perioodil aprill kuni august 2016 oma raamatupidamises ja
maksudeklaratsioonides soetusdokumente, millel kajastatud tehingud ei toimunud dokumenteeritud
viisil, ning et äriühingust viidi ettevõtlusega mitteseotult raha välja järgmistel põhjustel:
1) X, Y ja A selgitused välisriigi isikutelt katalüsaatorite kokkuostmise kohta olid ebausutavad;
2) Läti eraisikutest väidetavad müüjad ei kinnitanud tehingutes osalemist;
3) Läti eraisikutega lepingute sõlmimise aja ja koha kohta antud selgitused olid
ebausaldusväärsed;
4) Läti eraisikutelt kauba vastuvõtmise kohta antud selgitused muutusid ajas;
5) Pangakontolt välja võetud sularaha kasutamine esitatud alusdokumentide alusel tehtud
väljamakseteks ei leidnud kinnitust;
6) Kauba üleandmise kohta vormistatud aktid ei vastanud tegelikkusele;
7) CMR-d ei kajastanud tegelikku veo marsruuti;
8) Piiriületused ei kinnitanud kõikidel CMR-del kajastatud vedude toimumist;
9) Kaupa oli veetud suuremates kogustes kui oli CTR Group OÜ autode kandevõime;
10) CMR-de, piiriületuste ja kauba koguste vastuolud seavad kauba soetuse kahtluse alla;
11) Müüdud kauba kogus ei ole usutav;
12) Katalüsaatorite kogus, mis oli soetatud ühelt eraisikult, ei ole usaldusväärne;
13) Kauba olemus ei ole ostu-müügilepingutelt tuvastatav;
14) CTR Group OÜ kliendi vastus rahvusvahelisele infopäringule seab kahtluse alla esitatud
dokumentide õigsuse.
Xlt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab aprillis 2016 TSD esitamise tähtpäevast
ehk 10.05.2016 ning Ylt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab juuli 2016 TSD
esitamise tähtpäevast ehk 10.08.2016. Arvestades, et X ja Y rikkusid CTR Group OÜ perioodi aprill
kuni august 2016 maksukohustusi tahtlikult, rakendub vastutusotsuse tegemisel viieaastane
maksusumma määramise aegumistähtaeg. Xlt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg
ei saabu varem kui 10.05.2021 ning Ylt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg ei
saabu enne 10.08.2021.
5. X ja Y esitasid VO-le vaide, mille MTA jättis 10.06.2021 vaideotsusega nr 6-1/4916-4
rahuldamata.
6. Tallinna Halduskohtule saabus 12.07.2021 X ja Y kaebus VO tühistamise nõudes.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
7. VO on formaalselt ja sisuliselt õigusvastane. Maksuhaldur on kohaldanud vääralt materiaalõigust
ja hinnanud tõendeid ebaõigesti. Samuti on rikutud oluliselt menetlusnõudeid. VO-st ei selgu
juhatuse liikme vastutuse alused. Samuti on VO ebapiisavalt põhjendatud, sest ei selgu, milliste
tuvastatud asjaolude ning tõendite alusel maksuhaldur faktilised asjaolud tuvastas ja need tõendatuks
luges. Tõendamata ja põhjendamata on kaebuse esitajate tahtlus CTR Group OÜ maksuvõla tasumata
jätmisel (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-39-07, nr 3-16-2324, nr 3-3-1-85-10).
8. VO-st ei selgu selle andmise õiguslik ja faktiline alus ning haldusakti andmise põhimotiivid,
mistõttu VO ei vasta MKS § 46 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. VO-st ei selgu, millised tuvastatud
faktilised asjaolud moodustavad juhatuse liikme vastutuse koosseisu ning panevad kaebajatele
kohustuse tasuda kolmanda isiku maksuvõlg.
9. VO andmisel on eksitud MKS § 95 lg 2 vastu (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-5-98). Maksuhaldur
leidis, et CTR Group OÜ käibemarginaal oli üle 400% korda suurem CTR Group OÜ aasta
käibemarginaalist ja samal tegevusalal tegutsevate teiste äriühingute käibemarginaalist.
Maksuhaldur on ületanud enda pädevust ja maksuvõla suuruse kindlakstegemisel oluliselt eksinud.
10. Maksuhaldur pole tõendanud X ja Y vastutuse aluste olemasolu, tahtlikku maksuvõla tasumata
jätmist ja põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Maksuotsusega on määratud ebaõigesti CTR Group
OÜ maksuvõlg ja selle suurus. Rakendatud metoodika on ebakohane. Nõuetekohaselt on tuvastamata
ja tõendamata CTR Group OÜ tahtlus maksukohustuste täitmata jätmisel.
11. CTR Group OÜ-l olid jäätmed, mida ta müüs ja sai sellest tulu. MTA pole vaidlustanud CTR
Group OÜ müüdud jäätmete kogust ja selle hinda ehk müügist saadud tulu summat. Vaidluse all on
jäätmete soetamise hind. Maksuhaldurile on esitatud kõik andmed müüdud jäätmete kohta, kogused
ja hinnad. Esitatud on jäätmete analüüsiaktid. Maksuhaldur pole tuvastanud hinda konkreetsete
tehingute puhul, vaid leidis kontrollitud perioodil kauba soetamismaksumuse Statistikaameti
statistilise marginaali abil. Statistiliseks marginaaliks oli 17,10%. Nimetatud perioodil oli kaebaja
brutomarginaal erinev ehk vahemikus 2,80% kuni 6,59%. Jääb ebaselgeks, mille alusel võeti aluseks
just Statistikameti üldised andmed. See on vastuolus MKS § 94 lg-ga 1 ja 2. Kaebajad esitasid
võrdluse teiste sama tegevuse ettevõtjate käibemarginaali kohta, kuid need jäeti põhjendamatult
kõrvale. Tuginemine juurdehindluse protsendi usutavusele on asjakohatu, sest see puudutab ainult
kontrollitavat perioodi. Muudel kuudel olevat marginaali maksuhaldur ei muutnud. Samuti on
maksuhaldur jätnud tähelepanuta CTR Group OÜ kasumlikkuse ja võime tasuda dividende 2017
aastal 2016 aasta eest.
12. Maksuhaldur pole tuvastanud, et CTR Group OÜ polnud võimeline tegevuskulusid kandma.
Ebamääraseks jääb vaideotsuses toodud väide riski võtmisest. CTR Group OÜ kasumlikkus tekkis
jäätmete käibe suurusest. Kauba eest tasuti tavaliselt pärast analüüsi selgumist. Kui maksuhaldur
tugineb hindamisel Statistikaameti andmetele, siis pole võimalik selle alusel väita, et maksukohustus
jäi täitmata tahtlikult, sest maksukohustus on kindlaks tehtud üldiste andmete alusel ning tahtluse
tuvastamiseks sellest ei piisa. Maksuotsuses pole üldse tahtlust põhjendatud ning seega ei vasta see
MKS § 95 sätestatud nõuetele.
13. Tõendamata on maksuhalduri väide, et CTR Group OÜ üritas varjata jäätmete tegelikku päritolu
ja hinda. CTR Group OÜ esitas kõikide ostude kohta dokumendid, mis sisaldasid teavet jäätmete
liigi, hinna ja müüja kohta. Seega on esitatud dokumentide alusel tuvastatav kauba kogus, hind ja
selle müünud isik. Jäätmete koguse üle vaidlus puudub, sest samas koguses on kaup edasi müüdud.
Nimetatud jäätmed sisaldasid väärismetalle, mis on tuvastatud analüüsiaktidega ja müüjate poolt
makstud rahaga. Seega vaidlus on ainult selle üle, millise hinnaga on CTR Group OÜ selle kauba
soetanud.
14. Maksuhaldur pole kogunud tõendeid jäätmete maksumuse kohta, millega on rikkunud
maksumenetluses uurimispõhimõtet (MKS § 11). Tõendatud pole, et CTR Group OÜ on tasunud
jäätmete eest rohkem. Asjaolu, et mõned müüjad olid väidetavalt olnud tehingute ajal surnud, ei
tähendada, et andmed jäätmete ja hinna kohta on ebaõiged ning ei vasta tõele. Maksuhaldur pole
tõendanud, et jäätmed oleks soetatud odavamalt võrreldes dokumentides näidatule. Väidetav
varjamine ei saa tõendada odavamalt ostmist. Tõendeid odavamalt ostmise kohta pole
maksumenetluses kogutud.
15. MTA jättis tähelepanuta kaebajate vastuväited VO projektile. Purustatud katalüsaatorite ja
elektroonika jäätmete äraandjad olid füüsilised isikud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-60-11).
Maksuhaldur pole selgitanud, miks ta ei võta arvesse neid tehinguid, kus isikud Läti maksuhaldurile
ei vastanud. Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba päritolu on
õiguspärane või mitte.
16. Maksuhaldur pole CTR Group OÜ maksuotsuses põhjendanud iga konkreetse tehingu puhul,
millised asjaolud tuvastati, et seda tehingut saab lugeda näiliseks MKS § 83 lg 4. Maksuhalduri
järeldused põhinevad oletustel ning esitatud dokumentaalsed tõendeid ei ole hinnatud. Maksuhaldur
ei ole maksuotsuses ega VO-s MKS § 83 lg-le 4 tuginenud.
17. Maksuhaldur pole osutanud tõenditele, millega on maksumenetluses või vastutusmenetluses
tõendatud, et dokumentidel kajastati suuremat soetushinda võrreldes tegelikkuses CTR Group OÜ
poolt kauba eest makstuga. Ebaõige on väide, et müüjale tasuti kauba eest ilma alusdokumendita.
Kõik ostudokumendid on maksuhaldurile esitatud.
18. Maksuhaldur ei ole andnud hinnangut, kas algdokumendi puudus on oluline või mitteoluline.
Algdokumendis puuduste korral tuleb maksumaksjale anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks.
Maksueelist pole võimalik saada ainult seetõttu, et väljamakse tehti algdokumendi puudumisel.
Sellisel juhtumil MKS § 83 lg 4 ei kohaldu.
19. Maksuhaldur pole tuvastanud, et varjatud tehingud tehti teise kauba või hinnaga. Kuna CTR
Group OÜ tegutses jäätmete koguja ja edasimüüjana, siis kõik, mille ta soetas, müüs ta samal kujul
edasi. Seega müüjate poolt esitatud dokumentides on kajastatud sama kaup, mida CTR Group OÜ
ostis. Maksuhaldur on kinnitanud nii kauba ostu kui ka edasimüüki. Samuti on dokumentidel näha
ostuhind. Maksuhaldur pole tõendanud, et nimetatud jäätmete hind oli madalam. Maksuhalduri
kohustus on tuvastada ja tõendada maksukohustust suurendavaid asjaolud (MKS § 11 lg 1) ja
tõendada enda kahtlusi (MKS § 82).
20. Kaebajad selgitasid, et CTR Group OÜ ostis jäätmeid purustatud kujul. Seepärast ei hinnatud
igat katalüsaatorit eraldi, vaid CTR Group OÜ toimetas puru ostjate kätte, kes tegid analüüsi
väärismetallide sisalduse kohta. Jäätmeid ei ostetud tükkides, vaid kilogrammides. Kilogrammi hind
sõltus väärismetallide sisaldusest ja börsihinnast. Selle alusel määrati ostuhind. Ostetud kauba
omadused on tuvastatavad CTR Group OÜ müügidokumentide ja analüüsiaktide põhjal. Seega on
teada soetatud jäätmete omadused ja kogused. Müügihind on alati tehingupoolte kokkuleppe
küsimus, mis võib olla turuhinnast kõrgem või madalam. Maksuhaldur on ületanud enda pädevust
tehingu hinna kujundamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-15-1303). Maksuotsusest ega VO-st ei nähtu
asjaolusid, mis näitaksid, et poolte tegelik tahe oli suunatud väiksema hinnaga tehingu tegemisele.
21. Kaebajad vaidlevad vastu kõikidele teistele VO-ga tuvastatud asjaoludele ja nendest tehtud
järeldustele ning paluvad kontrollida nende järelduste vastavast tuvastatud asjaoludele ja kogutud
tõenditele. Kaebajad ei nõustu, et rikkusid tahtlikult deklareerimise kohustust. Maksuhaldur pole
esitanud tõendeid selle kohta, et kaebajad olid teadlikud maksukohustuse suurusest, mille nad oleksid
pidanud deklareerima (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Maksuhaldur pole veenvalt
põhjendanud ega tõendanud, et kaebajad olid teadlikud, et sellises ulatuses olid tehtud väljamaksed
ettevõtlusega mitteseotud. Statistikaandmetel põhinev maksuvõlg ei saa kuidagi osutada tahtlusele.
MTA pole tuvastanud, et deklaratsiooni esitades kaebajad mõistsid, et nad rikuvad MKS §-s 8
nimetatud kohustusi. Samuti pole tõendatud, et nad olid teadlikud käitumise õigusvastasusest ja
soovisid tagajärje saabumist.
22. Veenev pole maksuhaldur väide, et Xle, kes tehingutest osa ei võtnud, oli teada, et CTR Group
OÜ raamatupidamisse on esitatud ebaõigeid andmeid ja ta esitas teadlikult ebaõigete andmetega
maksudeklaratsioone. Võimalik oleks kaaluda rasket hooletust, kuid VO on tehtud pärast 3-aastase
aegumistähtaja möödumist. Tahtlust ei saa põhjendada oletustele tuginedes.
23. Tõendamata ja põhjendamata on Y tahtlus. Puudub põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, sest
kaebajad ei olnud teadlikud maksusumma suurusest, mida nad oleks pidanud deklareerima.
Maksukohustuse suuruse aluseks peaks olema konkreetne asjaolu või maksuobjekt, mida isikutel oli
võimalik mõista. Antud metoodika puhul pole võimalik kaebajatele tahtlust süüks panna. Samuti
pole CTR Group OÜ tegevuses tahtlust, millega oleks VO andmisel pidanud arvestama. Maksuvõlg
on määratud maksuotsusega pärast aegumistähtaja möödumist.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
24. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. VO-s (lk 2 teine lõik) on selgelt
viidatud asjaolule, et juhatuse liige vastutab maksuvõla eest, kui on täidetud järgmised eeldused: 1)
juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust
korraldada MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja
täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
25. MTA alustas CTR Group OÜ maksuvõla sundtäitmist 19.02.2020. Kuivõrd selle tulemusena
maksuvõlga sisse nõuda ei õnnestunud, alustas maksuhaldur vastutusmenetlust. VO p-s 2.1.1. on
asutud seisukohale, et kaebajad on rikkunud deklareerimiskohustust ja selle tulemusena on tekkinud
maksuvõlg. Maksumenetluse tulemusena on tuvastamist leidnud, et CTR Group OÜ (endine ADSV
Group OÜ) jättis perioodil aprill kuni august 2016 TSD-del deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksed summas 764 801,62 eurot. Põhjused koos viidetega vastavatele tõenditele, mille alusel
maksuhaldur on leidnud, et CTR Group OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, on
toodud kontrollakti p-des 2.1. ja 2.2. Asjaolud, millest tulenevalt on maksuhaldur asunud
seisukohale, et kaebajad olid teadlikud sellest, et äriühingust sularahana väljavõetud summasid ei
kasutatud täies ulatuses ettevõtlusega seotud eesmärkidel, nähtuvad kontrollakti p-st 2.3. X poolse
deklareerimiskohustuse rikkumisega seotud asjaolud on kajastatud VO p-s 2.1.1.1 ja Y
deklareerimiskohustuse rikkumisega seotud asjaolud VO p-s 2.1.1.2. Tasumiskohustuse rikkumist
on käsitletud X puhul VO p-s 2.1.2.1 ja Y puhul VO p-s 2.1.2.2. VO p-s 2.2 on põhjalikult käsitletud
kaebajate süü küsimust ning p-s 3 on välja toodud asjaolud, millest nähtub põhjuslik seos kaebaja
kohustuste rikkumise ja CTR Group OÜ -l tekkinud maksuvõla vahel. Seega vastavad VO ning selle
aluseks olev maksuotsus MKS § 95 lg-s 2 sisalduvatele nõuetele. VO-s on välja toodud õiguslikud
alused – MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 (lk 2). CTR Group OÜ maksukohustuse tekkimise õiguslikud
alused on välja toodud maksuotsuses ja kontrollaktis.
26. Jättes maksuhaldurile esitamata andmed tegelike soetustehingute kohta, ei saanud kaebajatel
tekkida õiguspärast ootust, et maksuhaldur jätab ettevõttest väljaviidud rahalt tulumaksu sisse
nõudmata. Käibemarginaali tulemus ei viita hindamise metoodika õigusvastasusele vaid sellele, et
CTR Group OÜ-l tekkinud maksukohustusi on varjatud üsna suures ulatuses. Hindamisel on
maksuhaldur võtnudki aluseks Statistikaameti kodulehel olevad andmed kaebajaga samal tegevusalal
tegutsevate ettevõtete kohta.
27. Asjaolu, et maksuhaldurile on esitatud kauba müüki puudutavad dokumendid, ei muuda kuidagi
kauba soetusdokumente nõuetekohaseks. Kontrolli käigus esitatud ostu-müügilepingutel on kaubana
märgitud üldsõnaliselt „Used catalysts“. Kauba mahuühikuna on märgitud kg ning rohkem infot
kauba olemuse kohta dokumentidele märgitud ei ole. Nähtuvalt CTR Group OÜ kodulehelt sõltub
kasutatud katalüsaatori väärtus väga mitmetest asjaoludest – liigist, autotootjast, autos kasutatava
kütuse liigist, plaatinal või pallaadiumil põhinemisest. Seega ei saa soetatud kauba
identifitseerimiseks pidada piisavaks märget „kasutatud katalüsaator“. Lisaks ei nähtu
soetusdokumentidelt, kas tegemist on katalüsaatorite puruga või tervete katalüsaatoritega. Lisaks ei
ole ka usutav, et eraisikud lasevad enne kasutatud katalüsaatorite edasimüüki need kusagil purustada.
Kontrollitaval perioodil on CTR Group OÜ Läti isikutelt ühe isiku kohta soetanud 27 kuni 600
katalüsaatorit (kontrollakti p 1.2.2 alapunkt d), mis ei ole eluliselt usutav.
28. Tuvastamist on leidnud, et kauba soetusdokumendid on ebapiisavad ning mitteusaldusväärsed.
Seega esineb alus kauba soetusmaksumuse leidmiseks hindamise teel. Hindamisel ei saanud tugineda
CTR Group OÜ majandustegevuse näitajatele ja tema kulutustele, kuivõrd olid kulusid tõendavad
dokumendid ebausaldusväärsed ning see muutis ebausaldusväärseks ka CTR Group OÜ üldised
majandustegevuse näitajad. Seega lähtus MTA MKS § 94 lg-st 2 ja tugines hindamisel
Statistikaameti poolt väljastatud andmetele. CTR Group OÜ, kes oli teadlik, et MTA-le esitatud
soetusdokumentide alusel kaupa ei soetatud, ei pidanud vajalikuks hindamisele kaasa aidata ning
võttis endale seetõttu riski, et tema poolsete tõendite esitamata jätmise tõttu võib mõni
maksukohustust vähendav asjaolu jääda arvestamata.
29. VO p-s 14.2 on toodud põhjendused, miks kaebajate esitatud majandusaasta aruandeid ei ole
võimalik võtta võrdlusandmeteks. Teada ei ole nende ettevõtete äritegevuse üksikasjad ning kas need
ühtiksid CTR Group OÜ ärimudeliga. Kuivõrd kaebajad asjakohaseid ja sobivaid andmeid hindamise
teel maksustamiseks ei esitanud, on maksuhaldur hindamisel aluseks võtnud CTR Group OÜ
tegevusalale (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodile) vastavad näitajad,
kuna need hõlmavad piisavalt suurt valimit erinevatest ettevõtetest ning seeläbi on kaetud võimalikud
äärmuslikud erinevused. Kuna tegemist on keskmise juurdehindlusega, võib osade kauplejate
juurdehindlus olla keskmisest paratamatult suurem ja teistel paratamatult väiksem.
30. Maksustamisel hindamisele tuginemine ei välista, et kaebajad rikkusid oma juhatuse liikme
kohustusi tahtlikult. Kaebajate tahtlust on analüüsitud VO p-s 2.2. Maksumenetluses on tuvastatud
asjaolud, mis tõendavad, et CTR Group OÜ esitas maksuhaldurile kaupade soetamise kohta ebaõiged
dokumendid ning on nende ebaõigsusest ka ise teadlik järgmistel põhjustel:
1) maksumenetluses antud selgitused lähevad lahku osas, kas tegemist oli kindlate müüjatega või
täiesti juhuslike isikutega. Juhul kui ka tegelikult katalüsaatoreid soetati, puudus mõistlik põhjus
vastavate isikute kontaktandmete maksuhaldurile avaldamata jätmiseks;
2) kauba ostutehingud on toimunud ka Leedus-Poolas-Saksamaal Läti kodakondsusega isikutega.
Arvestades, et soetusdokumentide kohaselt on igalt Läti isikult ostetud katalüsaatoreid koguses 55
kuni 1200 kg, ei ole usutav, et eraisikud sellises koguses kauba vabatahtlikult tehastele ligemale (sh
Leetu, Poola ja Saksamaale) toimetavad ja seeläbi endale ka transpordikulud kanda võtavad;
3) ei ole usutav, et eraisikutelt oleks võimalik katalüsaatoreid osta hulgi (sh jahvatatud kujul);
4) ükski vaadeldav nimekirjas olev isik, kes Läti maksuhaldurile vastas, ei ole kinnitanud
katalüsaatorite ostu. Mõned isikud olid surnud enne väidetavate tehingute toimumist, osade puhul on
nende aadressiks kodutute varjupaik ning enamus ei vasta Läti maksuhaldurile. Eelnev viitab
asjaolule, et tegemist ei ole tegelike tehingupartneritega;
5) ei ole usutav, et eraisik annaks kauba ostjale üle ilma, et oleks selle eest tasu saanud või oleks
sõlmitud kirjalikku lepingut, mille alusel saaks hiljem tasumist nõuda;
6) väidetavate kauba soetamise tehingute kohta antud ütlused on vastuolulised;
7) ei ole usutav, et eraisik saab kusagilt soetada nii suures koguses katalüsaatoreid, sh iga soetatud
katalüsaatori väärismetalli sisaldus on täpselt ühesugune;
8) kui asuda seisukohale, et katalüsaatorid on soetatud puruna ja nende ostuhind sõltus CTR Group
OÜ kliendi analüüsidest, siis kuidas sai soetusel partiide kg hind olla üks, müügi hinnad kliendile on
varieeruvad vastavalt analüüsi tulemustele;
9) kauba eest suurtes summades sularahas tasumine viitab sellele, et tehingud ei pruukinud toimuda
nii nagu dokumentidel kajastatud;
10) eraisikutega sõlmitud ostu-müügilepingute juurde on vormistatud kaupade üleandmise aktide
kohaselt annab kauba CTR Group OÜ-le üle A või Y Tallinnas. Selgitustes kinnitatakse, et kaubad
korjatakse peale marsruudil Leedu-Poola-Saksamaa;
11) CMR-id on koostatud ebatäpsete ja ekslike andmetega;
12) väidetavalt on kaupa veetud kaubikutega Mercedes-Benz Sprinter ja Mercedes-Benz Vito.
Maanteeameti andmetel on nende kaubikute kandevõime vastavalt 976 kg ja 916 kg. Esitatud
dokumentide kohaselt on veetud kaupa koguses, mis ületab kaubikute kandevõimed rohkem kui 3
korda;
13) kuigi maksuhaldur ei ole vaidlustanud kauba olemasolu (kauba ostjad on kinnitanud kaupade
saamist), on müüdud kauba kogus siiski ebausutav.
31. Vastustaja ei nõustu, et kaebajate vastuväited VO projektile jäid tähelepanuta. VO p-s 5
vastuväiteid käsitletud. Asjaolu, et maksuhaldur vastuväidetes esinevate väidetega ei nõustunud ei
tähenda, et need oleks tähelepanuta jäetud.
32. Olukorras, kus kõik CTR Group OÜ poolt väidetavalt tehtud soetustehingud olid
dokumenteeritud täpselt samamoodi ning kõigi tehingute kohta anti samasuguseid selgitusi, ei peagi
maksuhaldur hakkama eraldi asjaolusid iga tehingu kohta välja tooma, vaid saab kogutud tõenditele
tuginedes anda hinnangu kõigile vastavatele tõenditele.
33. Maksuhaldur on tuginenud maksuotsuses MKS § 83 lg-le 4. Kuivõrd CTR Group OÜ
maksuhaldurile kauba soetuse kohta usaldusväärseid dokumente ei esitanud, pidigi maksuhaldur
maksusumma määrama hindamise teel. Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas oleks maksuhalduril olnud
võimalik varjatud tehingut tuvastada, kui kaebajad ise vastavaid dokumente ei esitanud ning tegelike
isikute kohta, kellelt kaupa soetati, teavet ei andnud.
34. CTR Group OÜ-l oli maksumenetluse kestel piisavalt aega algdokumentides esinevate puuduste
kõrvaldamiseks. Y võõrandas maksumenetluse kestel CTR Group OÜ Valgevene kodanikule, kes
äriühingus majandustegevust ei jätkanud.
35. Maksueelis seisneb asjaolus, et kaebajad vormistasid toimumata tehingute kohta
soetusdokumendid ja püüdsid nendega jätta muljet sellest, et kogu ettevõttest väljavõetud raha on
ettevõtlusega seotud. Kuivõrd asjaolu, millises osas olid ettevõttest väljavõetud summad
ettevõtlusega seotud, ei olnud võimalik dokumentaalselt kindlaks teha, määras maksuhaldur selle
hindamise teel.
36. CTR Group OÜ on MTA-le selgitanud, et nende ärimudeli kohaselt ostetakse ja müüakse
katalüsaatoreid partiidena. 20.09.2019 tuli kaebajate esindaja välja selgitusega, et enamasti oli
tegemist puruga. MTA-le esitatud katalüsaatorite soetusdokumendid ei kajasta, et tegemist oleks
katalüsaatorite puruga. Eraisikust müüjate puhul ei ole usutav, et nad koguvad kokku nii suures
koguses katalüsaatoreid ning lasevad need siis enne müüki ka enda kulul kusagil puruks jahvatada.
Kui isegi asuda seisukohale, et katalüsaatorid on soetatud puruna ja nende ostuhind sõltus CTR
Group OÜ kliendi analüüsidest, siis ei saanud soetusel partiide kilogrammi hind olla üks, müügi
hinnad kliendile on varieeruvad vastavalt analüüsi tulemustele. CTR Group OÜ pidi edasimüügil
soetatud kaupa kuidagi ringi sorteerima, kuid puru puhul jääb selgusetuks, mille alusel oleks seda
saanud teha. Eeltoodust lähtudes ei ole kauba soetushinna määramisel võimalik aluseks võtta
edasimüüdud kauba kohta esitatud andmeid. Tuleb arvestada ka asjaolu, et ka kauba edasimüük
näidatud koguses ei ole usutav.
37. Kaebajad olid teadlikud sellest, et nad tegelikult ei soetanud kaupu soetusdokumentidel märgitud
Läti eraisikutelt. Kaebajatele ei oleks saanud märkamata jääda, et sellist kogust kaupa ei olnud
võimalik viidatud autodega kontrolliperioodil ostjatele edasi toimetada. Samuti ei saanud neile
teadmata olla, et viidatud autod ei olnud mitmetel aegadel, mis olid märgitud CMR-idele ja
väidetavatele kaupade soetusdokumentidele, üldse vastavate riikide piire ületanudki. Kaebajate ja A
selgitused väidetavalt toimunud tehingute kohta ei ole usutavad – näiteks Läti eraisikutelt
katalüsaatorite ostmine nii suures koguses ja puru kujul, samuti Läti eraisikutele väidetavalt soetatud
kauba eest tasumist puudutavas osas.
38. Kuivõrd olid kaebajad CTR Group OÜ juhatuse liikmetena teadlikud sellest, mis summas ja kui
suures koguses katalüsaatoreid tegelikult soetati ning sellest, millises summas raha ebaõigete
soetusdokumentide alusel äriühingust välja viidi, siis olid nad teadlikud ka sellest, kui suur
maksukohustus CTR Group OÜ-le selle tegevuse tulemusena tekib. Asjaolu, et kaebajad ei näinud
äriühingust raha väljaviimise ajal ette seda, kui suure summa maksuhaldur hindamise teel CTR
Group OÜ-le määrab, ei tähenda, et kaebajad ei oleks olnud teadlikud sellest, et nende tegevus
(deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse rikkumine) toob CTR Group OÜ le kaasa maksuvõla
tekkimise. Mõlemad kaebajad olid varasemalt tegelenud ettevõtte juhtimisega ning X on pikka aega
töötanud raamatupidajana, mistõttu olid nad teadlikud sellest, et maksuhaldurile esitatud kaupade
soetusdokumendid ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides algdokumendile sätestatud
nõuetele. X teadis vähemalt üldjoontes kõnealuste tehingute tegelikest asjaoludest, isegi kui vahetult
osalesid neis abikaasa Y ja poeg A.
39. Deklareerimiskohustuse rikkumise ja CTR Group OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene
põhjuslik seos. Kui kaebajad oleksid CTR Group OÜ maksudeklaratsioonidel deklareerinud
ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning tasunud äriühingu pangakontol olevatest rahalistest
vahenditest deklareeritud maksusummad, ei oleks CTR Group OÜ-l maksuvõlga tekkinud.
Põhjuslikku seost on analüüsitud VO p-s 3. Kuivõrd on maksuotsuses tuvastatud ka CTR Group OÜ
tahtlus, siis on maksusumma määratud aegumistähtaja jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
40. Halduskohus ei vii maksumenetlust uuesti läbi, vaid kontrollib kaebuse väiteid vastutusotsuse ja
maksumenetluse minetuste kohta. Seetõttu analüüsib kohus kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka
üksikasjalikult üle kordama kontrollakti, maksuotsuse, vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendusi.
HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud
väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või
kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea
kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. MKS §
150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma
vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses esitatud
kaebajate väited ja kogutud tõendid (sh tunnistajate ütlused ja menetlusosaliste selgitused) ei ole
lükanud ümber vastutusotsuses tehtud järeldusi. Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole.
41. Vastutusotsuse tegemise aluseid on kohtupraktikas täpsustatud ja piiritletud järgmiselt: 1) kehtiva
maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude
(s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud)
puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja
kohustuste täitmise eest (isiku funktsioon ja pädevus äriühingus maksukohustuse tekkimise hetkel);
3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 4) MKS §-des 38-40
nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt
või maksu kinnipidajalt sissenõudmise menetlus; 5) vastutusotsus on MKS § 40 lg-st 1 tuleneva
kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist,
kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.
42. MTA tuvastas CTR Group OÜ maksukontrolli tulemusena 12.12.2019 maksuotsuses, et kontrolli
käigus esitatud katalüsaatorite soetusdokumentidel on kajastatud tehinguid, mis ei ole toimunud
dokumenteeritud viisil ning esitatud alusdokumentidelt ei olnud tuvastatav soetatud kauba müüjad,
kauba olemus ja tegelik maksumus. Samuti tuvastas MTA, et perioodil aprill kuni august 2016 võeti
väidetavalt kaupade soetamiseks CTR Group OÜ pangakontolt aruandvate isikute kaudu välja
sularaha 5 702 684,50 eurot. CTR Group OÜ arvelt kanti eelnimetatud raha Y ja A arvetele või võtsid
mõlemad CTR Group OÜ arvelt sularaha välja. Aruandeid raha kasutamise kohta esitatud ei olnud.
MTA tuvastas hindamise teel, milline osa nimetatud dokumentide alusel tehtud väljamaksetest oli
seotud CTR Group OÜ ettevõtlusega ja määras tulumaksu hindamise teel.
43. MTA 12.12.2019 maksuotsus nr 12.2-3/038675-9, millega CTR Group OÜ-le täiendav tulumaks
määrati, on kehtiv haldusakt. Äriühing on küll esitanud vastuväited maksuotsusele eelnenud
kontrolliaktile, aga vaiet või kaebust maksuotsusele enam mitte. Kohtupraktikas on lubatud esitada
vastuväiteid maksu määramisele ka vastutusotsust vaidlustades, seega on need vastuväited antud
juhul lubatavad.
44. MTA pole seadnud kahtluse alla CTR Group OÜ müüdud kasutatud katalüsaatorite kogust ja
selle edasimüügi hinda ehk müügist saadud tulu summat. Vaidluse all on aga kasutatud
katalüsaatorite soetamise tingimused: müüjad, hind, tegelik kaup (kauba olemus) ja kauba
üleandmise koht. Edasimüügi aktsepteerimine samas koguses ei tähenda automaatselt soetamise
tingimuste aktsepteerimist.
45. Hindamise läbiviimise tulemusena leidis MTA, et CTR Group OÜ tegi aprillist augustini 2016
ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 764 801,62 euro ulatuses. Seega oli CTR Group OÜ-l
maksustamisperioodil aprill kuni august 2016 kohustus oma raamatupidamises kajastada,
deklareerida ja tasuda tulumaks summas 191 200,41 eurot.
46. Põhjused koos viidetega vastavatele tõenditele, mille alusel maksuhaldur on leidnud, et CTR
Group OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, on toodud CTR Group OÜ kontrollakti
p-des 2.1. ja 2.2. Kohus leiab, et seal tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused on õiged.
47. Kaebajatele on maksumenetluse algul tutvustatud vene keeles nende õigusi ja kohustusi,
muuhulgas nende õigust tõlgile. Vaidlust ei ole selles, et nendega vestelnud MTA ametnik ise oskas
ka vene keelt. Nende poolt maksuhaldurile antud selgitused näitavad, et nad on neile esitatud
küsimusi mõistnud, nad on vastanud asjakohaselt. Nad ei ole avaldanud soovi tõlgi kaasamiseks.
Seega on kohtumenetluses esitatud väited selles osas, et nad ei osanud maksumenetluses
keeleprobleemi tõttu selgitusi anda, asjakohatud.
48. Kohus ei nõustu sellega, et VO-st ei selgu selle andmise õiguslik ja faktiline alus ning haldusakti
andmise põhimotiivid, mistõttu VO ei vasta MKS § 46 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur
on põhjendanud, millised asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja ei ostnud katalüsaatoreid
sellistel tingimustel ja isikutelt, nagu arvetel märgitud on.
49. Maksuhaldur ei ole küll kauba edasimüüki müügiarvetel näidatud kujul kahtluse alla seadnud,
ent on osundanud, et üks ostja Poola äriühing Globaklat Art-Pol on keeldunud koostööst Poola
maksuhalduriga ega ole selgitanud nimetatud arvetega ostetud kaupadega seotud asjaolusid,
kinnitades siiski ostu. Poola maksuhaldur on seejuures edasimüügis ise siiski kahelnud, kuid MTA
on seda aktsepteerinud, kuna Globaklat Art-Pol on ostu kinnitanud.
50. Tehingute puhul ei ole aga usutav, et katalüsaatorid soetati purustatuna. Vaidlust ei ole selles, et
kasutatud katalüsaatori hind sõltus mitmetest erinevatest asjaoludest ja see hind võib erineda
mitmekordselt (väljavõte CTR Group OÜ kodulehelt – maksutoimiku lisa 75). Puruna soetamise teeb
ebausutavaks see, et puru hulgas võib olla väga erinevaid katalüsaatoreid. Sel juhul jääb selgusetuks,
kuidas tuvastada, milliste katalüsaatorite puru see on ning kuidas seda analüüsida ja leida sealt kogu
purukogusele kohalduvat väärismetallide sisaldust. Kuna arvetel on märgitud müüjatena füüsilised
isikud, ei ole mingit selgitust selle kohta, mil viisil, kus ja miks lasid eraisikud katalüsaatorid enne
müüki purustada (erinevad isikud, erinevatest kohtadest). Kauba CMR-idel on märgitud kaubana
„monoliit“ ja A selgitas selle kohta 03.02.2022 kohtuistungil, et see tähendab katalüsaatori
keraamika tükkidena. Selline selgitus ei vasta aga ilmselgelt tõele. Monoliit tähendab vastupidiselt
ühte tervet tükki. Kohus nõustub selles osas KA p-s 2.1. m) tehtud järeldustega.
51. Maksuhaldur on usutavalt põhjendanud, miks arvetel näidatud müüjad ei olnud tegelikud müüjad.
Esiteks ei ole selgitust, kust said eraisikud sadu kuni üle tuhande kasutatud katalüsaatori (ja osad
veel
regulaarselt).
Maksuhalduri
järeldus,
et
sellist
koguste
üleandmine
on
omane
lammutusfirmadele, on samuti usutav. Maksuhaldur on osundanud ka sellele, et CTR Group OÜ
poolt Eestis eraisikutelt soetatud kogused on märkimisväärselt väiksemad, kui välismaa eraisikutelt
soetatud kogused (maksutoimiku lisa 24).
52. Ebaõigeid andmeid müüjate kohta kinnitab ka asjaolu, et CTR Group OÜ esindajad ei avaldanud
maksuhaldurile tehingupartnerite kontakte (nende väide oli, et on olemas kindlad müüjad ja on
olemas nende kontaktid, kuid et neid ei soovita maksuhalduriga jagada, kuna ei soovita mainekahju
oma firmale ning et isikud ei soovi oma kontakte maksuhalduriga jagada) ei ole tõsiseltvõetav. MTA
on õigesti järeldanud, et CTR Group OÜ ei soovinud tegelike müüjate kontakte maksuhalduriga
jagada seetõttu, et soovis varjata nende identiteeti. Järelikult on arvetel kajastatud valed müüjad.
53. Maksuhaldur tegi järelepärimise Läti maksuhaldurile, ning selle tulemusena ei saadud kinnitust
mitte ühegi füüsilise isiku osalemisele tehingutes. Enamus isikud jätsid Läti maksuhalduri
päringutele vastamata, kuid kes vastasid, eitasid kõik tehingutes osalemist. Selle asemel on Läti
maksuhaldur esitanud järelduse, et kasutatud on varastatud passide andmeid (vastusest ei saa aru, kas
varastatud olid passid või passiandmed, ent saab üheselt järeldada, et vastuse järgi ei olnud passis
märgitud isik tegelikult tehingupool). Läti maksuhaldur ei ole tõepoolest oma sellist järeldust
põhjendanud, ent samas ei olnud maksuhalduril põhjust ka arvata, et selline järeldus millelgi ei
põhineks. Arvestades seda, et kaebaja käsutuses oli hulgaliselt füüsiliste isikute andmeid, kelle osas
on põhjendatud järeldada, et nad ei ole kaebajaga kohtunud ega kaebaja tehingutes osalenud, tekib
paratamatult küsimus, kust sellised andmed kaebaja kätte saada võisid. Seetõttu sobitub Läti
maksuhalduri järeldus varastatud passide/passiandmete kohta sellesse loogikasse, et kuskilt on
saadud kätte isikute dokumentide andmed ja neid on kasutatud, et luua mulje tehingutest isikutega,
kes selles tegelikult ei osalenud.
54. Eelnev selgitab ka seda, kuidas sattus CTR Group OÜ-ga tehingut tegema neli surnud inimest
(seejuures kinnitas tunnistaja A istungil, et ta kontrollis isikute dokumente ja vaatas ka üle, et
dokumendifotolt paistaks sama isik). Kohtule jääb ka arusaamatuks, miks ei tehtud müüjate isikut
tõendavatest dokumentidest ühtlasi telefoniga fotot, ehkki see oleks kõige kiirem ja täpsem viis isiku
andmete võtmiseks. Kaebaja vastuväited, et vaid neli müüjat osutuks surnuks, samas kui tehinguid
oli palju, ei selgita siiski, kuidas said surnud isikute andmed sattuda arvetel müüja andmeteks ja seab
kahtluse alla kogu müüjate usaldusväärsuse.
55. Lisaks toimusid kohtumised ostjatega tehingu asjaolusid arvestades ebasobivates kohtades:
tanklates ja parklates Leedus, Poolas või Saksamaal. Kui A tuli Eestist läbi Läti, ei ole eluliselt
usutav, et Läti kodanikud andsid oma kauba üle Leedus, Poolas või Saksamaal (viimast kinnitas nii
Y maksuhaldurile antud selgitustes kui A kohtule antud ütlustes). Mitme tonni katalüsaatorite ühest
autost teise laadimine käsitsi kahe mehega tanklas või parklas ei tundu usutav. A selgitus istungil, et
kaal määrati kohapeal selliselt, et ühes kilekotis on ca 20 kg, ei ole sedavõrd suurte koguste puhul
eluliselt usutav ja sisaldaks endas suurt veakoefitsenti (olukorras, kus kg hing on 50-70 eurot).
56. Maksuhaldur ei ole põhjendatult jäänud uskuma seda, et füüsilistest isikutest müüjad andsid
kauba ära ilma raha kohe saamata ning ilma kauba üleandmis-vastuvõtmisaktita. Lisaks jääb sel juhul
selgusetuks, kuidas tehti kindlaks üleantud kauba kaal ja miks peaks müüja usaldama talle hilisemalt
antud andmeid kauba kaalu kohta. A on selgitanud maksuhaldurile, et ostu-müügilepingud sõlmiti
isikutega peale kauba vastuvõtmist ja analüüsi tegemist, kui oli teada kauba täpne kogus ja koostis
(01.12.2016 selgitus). Kohtus kinnitas ta ka, et juhul, kui isikule maksti kilogrammi eest madalama
skaala otsa hinda, siis maksis ta kohe ja arvestas väiksema väärismetallisisaldusega. Kui müüjaid oli
palju ja kauba üleandmine käis kiirelt, siis on maksuhaldur põhjendatult avaldanud kahtlust, kuidas
sellisesse tarne ja müügiahelasse sobitus peale analüüsi tegemist konkreetse füüsilise isiku
ülesotsimine, temaga kirjaliku lepingu sõlmimine ja talle sularahas tasumine (A selgitas
maksuhaldurile, et vahel saadakse analüüsi vastus 3 tunniga, vahel ühe nädalaga). A ei ole väitnud
ei maksuhaldurile ega kohtule, et nad oleksid kaaluma ja analüüsima sõitnud koos müüjaga. Sel juhul
oleksid nad juba võinud kohtudagi kauba üleandmiseks kaalumise ja analüüsi kohas, kuid seda A
ega Y väitnud ei ole. Lepingu kuupäevaks on seejuurest märgitud kauba üleandmise ja CMR-idel
märgitu kuupäev, mitte lepingu tegeliku sõlmimise päev.
57. Niisamuti on kaupa vedades ületatud kordades kasutatud kaubikute registreeritud kandevõime
(Mercedes Benz Sprinter 319 976 kg (lisa 58) ja Mercedes Benz Vito 122 916 kg (lisa 76)). A ja
kaebajate väited, et nende sõidukite tegelikud kandevõimed olid 1500 kg, on paljasõnalised. Kohus
peab võimalikuks, et kandejõudu ületatakse maksimaalselt nt 500 kg võrra, kuid mitte üle 3 korra.
Liiatigi kui sellise koormaga läbitakse vahemaid väidetavalt veebirakenduses Google Maps
arvutatud ilma peatusteta tehtud vaheaegadest 20-25% kiiremini (03.02.2022 kohtuistungil kl 15.57
on A leidnud, et ta sõidab Kaunasest Varssavisse 3,5 tunniga, samas kui Google Maps annab selleks
ajaks 5 tundi; ning Tallinnast Kaunasesse 6 tunni ja 20 minutiga, samas kui Google Maps annab
selleks ajaks 7,5 tundi), kusjuures sõita ei saanud peatusteta (nagu A samuti kohtuistungil väitis),
vaid tuli teha peatusi kauba ostmiseks, müüjate dokumentide kontrollimiseks ja ostutingimuste
kokkuleppimiseks, kuni mitme tonni ulatuses kauba ühelt autolt teisele laadimiseks; kauba koostise
ning koguse hindamiseks, või alternatiivina kauba sõidutamiseks kaalumisele ja analüüsimisele ja
müüjatele edasi toimetamiseks, mis samuti eeldanuks kokkulepet ja kauba maha laadimist). A väitis
istungil, et keraamikamurd oli kahekordsetes kilekottides, ja et üks kott kaalus ca 20 kilo. Seega pidi
3 tonni ühel autolt teisele laadimiseks kuluma tõstma sel juhul 150 kilekotti. Ka füüsiliselt väga heas
vormis olevatel isikutel võtaks see kahepeale omajagu aega. Selline ümberpaigutamine selliselt, et
kogu sõiduteekond läbitakse Google Mapsis arvutatud peatusteta sõidust nt 1,5 tundi kiiremini
(kandes kaupa 3 korda üle registreeritud kandevõime), ei ole füüsiliselt lihtsalt võimalik ning
kaupade selline liikumine (sh sellises koguses) ei saanud toimuda. Kohus nõustub selles osas KA p
2.1. j) ja k) järeldustega. Muuhulgas järeldub sellest, et puuduvad tõendid selle kohta, et CTR Group
OÜ arvetel näidatud koguses katalüsaatorid oleks arvetel märgitud mahus ostetud väljastpoolt Eestit.
58. Lisaks on maksuhaldur osundanud paljudele puudustele ja vastuoludele CMR-idel (kauba
pealelaadimise koha lahter on kas tühi või on märgitud sinna „Tallinn“, samas kui enamasti oli
väidetav pealevõtmise koht Leedu, Poola või Saksamaa). CMR-ide juurde kuuluvatele lisadele
(annex VII) on kauba lähtekohaks märgitud „Estonia“). Seega ei kinnita CMR-idel märgitud andmed
vaidlusaluste kaupade vastuvõttu Leedust, Poolast ja Saksamaalt. KA p-s 2.1. h) on maksuhaldur
samuti leidnud, et piiriületuse andmed ei ühti osadel CMR-idel märgitud veoseteekonnaga. Kohus
nõustub selles osas maksuhalduri järeldustega, et ka see viitab CMR-ide tagantjärgi koostamisele ja
tõele mittevastavusele.
59. Veel märgib kohus, et ettevõtja jaoks suurtes summades sularahaga opereerimine on väga
tavapäratu ja kätkeb endas mitmeid riske ka juhul, kui seadus seda otsesõnu ei keela, ning kui ka
muud asjaolud viitavad tehingute mittetoimumisele (või toimumisele dokumenteeritust erinevalt),
siis on see üks täiendav asjaolu, mis viitab maksupettusele.
60. Seega on maksuhaldur jõudnud kokkuvõtteks õigele järeldusele, et CTR Group OÜ ei saanud
osta kasutatud katalüsaatoreid arvetel märgitud isikutelt, arvetel märgitud hinnaga ning
ebausaldusväärne on ka arvetel märgitud kauba kogus ja olemus (katalüsaatorite puru). Maksuhaldur
ei ole küll vaidlustanud kauba edasimüüki, ent sellest ei saa järeldada, et maksuhaldur oleks
aktsepteerinud kauba ostu vaidlusalustel arvetel märgitud isikutelt, mis tähendab ka: väljaspool
Eestit. Kaebaja ei ole kauba tegeliku soetamise (mis riigist ostetud, mis hinnaga, kellelt, mis kujul)
kohta tõendeid esitanud, seega pole tõendeid, et need ei ole antud üle Eestis. See on oluline ka
seetõttu, et vastavat jäätmeseaduse § 433 tohib Eestis tasuda metallijäätmete eest vaid
pangaülekandega, mitte sularahas. Niisamuti tuleb jäätmeseaduse § 432 lg 1 kohaselt koostada
metallijäätmete kokkuostu kohta metallijäätmete koguja ja metallijäätmete üleandja vahel
kahepoolselt allkirjastatud dokument, kus peab olema kirjas metallijäätmete üleandja registri- või
isikukood ja elu- või asukoht; metallijäätmete lühikirjeldus, liik ja kogus; metallijäätmed kohale
toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; metallijäätmete maksumus, mõlemapoolselt
allkirjastatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete
kogujale ning sellele lisatakse üleandja isikut tõendava dokumendi või äriregistrikaardi koopia (passi
esitamise korral koopia sellest leheküljest, millel asub isiku foto). Metallijäätmete koguja on
kohustatud säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti koos lisaga vähemalt viis
aastat, tagades isikuandmete kaitse. Seetõttu ei vasta vaidlusalused arved tegelikkusele ja nende
alusel ei saanud kaebaja oma ettevõtlusest raha välja viia. Maksuhalduri järeldused selles osas on
õiged. Eelviidatud jäätmeseaduse dokumenteerimisnõuded metallijäätmete kokkuostmisele võisid
olla kaebajatele üheks ajendiks, miks vormistada tegelikkusele mittevastavad arved välismaiste
müüjate ja kauba ostukohtadega.
61. Kaebajad on viidanud Riigikohtu 01.02.2012 otsusele asjas nr 3-3-1-60-11 p 33, milles on
märgitud, et kui tundmatu füüsiline isik müüb isiklikuks tarbimiseks vanametalli, siis sellest ei teki
tal sellest tulumaksu tasumise kohustust. Isikud, kes CTR Group OÜ-le väidetavalt katalüsaatoreid
üle andsid, tegid seda sellistes kogustes (kuni 1200 katalüsaatorit), et need ei saanud tekkida nende
kodustes majapidamistes ning viidatud lahend sellisele olukorrale ei laiene.
62. See, et maksuhaldur on viidanud RPS § 7 redaktsioonile, mis ei kehtinud veel 2016. aastal, ei
mõjuta asja sisu, kuna RPS § 7 2016. aasta ja hetkel kehtiva redaktsiooni nõuded on sisuliselt samad.
Ka 2016. aastal kehtinud RPS § 7 kohaselt pidi raamatupidamise algdokumendil kajastuma tehingu
majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed, tehingu
osapoolte asu- või elukoha aadressid. Kuna maksuhaldur leidis, et arvetel märgitud müüjad ei olnud
tegelikud müüjad, on nende kontaktandmete puudumine antud juhul oluline vormiviga: seetõttu ei
saanud maksuhaldur nendega ühendust võtta ja tehingute asjaolusid kontrollida. RPS § 7 2016. aastal
kehtinud redaktsiooni kohta on leidnud Riigikohus asjas nr 3-3-1-69-08 tehtud lahendi p-s 15:
mittenõuetekohase kuludokumendiga on tegu siis, kui on tasutud sularahas tundmatule füüsilisele
isikule, kuludokument peab kajastama kauba hinda, mis on poolte vahel kokku lepitud. Kuna müüja
ei ole õige, ei saa see hind olla ostja ja müüja kokkulepe. Seega need arved ei vastanud ka 2016.
aastal kehtinud RPS § 7 lg 1 p 4 nõuetele.
63. MKS § 94 lg 1 ja lg 2 kohaselt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud
tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega
ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamisel tuginetakse asjas
kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või
võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Maksuotsuses esitatakse ka
hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid. Kui hindamise teel arvestatud summa on
väiksem kui äriühingu raamatupidamises kajastatud väljamakse, siis tuleb vahe lugeda ettevõtlusest
väljaviiduks ja maksustada tulumaksuga. Kui kaup on olemas ja ebamõistlik on eeldada, et see on
saadud tasuta, siis suurendaks kauba eest makstud tasu arvestamata jätmine põhjendamatult ja
olulises määras tulumaksukohustust (Riigikohtu 01.02.2021 otsus asjas nr 3-3-1-60-11 p 33).
64. Hindamine oli antud juhul vajalik, kuna maksuhaldur möönis, et CTR Group OÜ soetas
kasutatud katalüsaatorid (mis ei tähenda, et vaidlusalustel arvetel näidatud tingimustel), ent
raamatupidamisdokumendid tehingute kohta olid puudulikud. Hindamise metoodika on toodud välja
KA p-s 2.4. Juurdehindluse metoodikat on kaebaja alternatiivina börsihinna alusel hinna
määramisele ise soovitanud ja seda on refereeritud KA lk-l 12. Kui kauba müügihind on teada ja
soetusmaksumus ei ole, on igati adekvaatne leida juurdehindlusprotsent ja selliselt võimalik
soetushind. Statistiliste andmete alusel määratakse maksumenetlustes näiteks ka keskmist töötasu
vastavas sektoris, seega ei ole sellise meetodi kasutamine uudne.
65. Kohus nõustub maksuhalduriga, et hindamisel ei saanud kasutada börsihinda, kuna selleks ei
olnud andmed ostetud vara kohta piisavalt täpsed (ei ole teada väärismetalli sisaldust, kas tegu oli
puru või tervete katalüsaatorite või keraamiliste korpustega).
66. MTA arvestas edasimüüdavale kaubale juurdehindluse 17.1% ja vähendas selle võrra kauba
soetushinda. Muude usaldusväärsete andmete puudumisel on CTR Group OÜ tegevusala (Eesti
Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodi) arvestades riigi hulgikauplejate
statistilisest keskmisest juurdehindluse protsendist lähtumine asjakohane lähenemine, kuna selle
alusandmed hõlmavad piisavalt suurt valimit erinevatest ettevõtetest ning seeläbi on ka võimalikud
äärmuslikud näitajad neutraliseeritud. Kaebaja on toonud välja, et õigem olnuks arvestada
Statistikaameti kodulehelt jaotusega „muu spetsialiseeritud hulgimüük“, kus keskmine
juurdehindlusprotsent on 15,8%. Samas selgitas vastustaja, et Statistikaameti andmed ei
võimaldanud maksuotsuse tegemise ajal nii detailset liigendust ning sellel hetkel oli võrreldav
tegevusala hulgikaubandus. See ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust, kuna ei ole uus asjaolu MKS
§ 102 mõttes, kuna seda asjaolu ei esinenud maksu määramise ajal. Uus asjaolu on vaid see, mis oli
olemas juba maksu määramise ajal. Lisaks näitab kaebaja esitatud protsent, et aluseks võetud
keskmine 17,1% oli väga ligilähedane kaebaja osundatule. Hindamise teel ei saa leida kauba täpset
väärtust, see on teadaolevate parameetrite järgi määratud kaalutud keskmine.
67. Kaebajate väited, et CTR Group OÜ juurdehindlus oli 4-5%, ei ole kogutud tõenditega kooskõlas.
Kaebajate viitel ei saa lähtuda ka kriminaalasjas 1-15-2451 tuvastatud juurdehindlusest, kuna
tegevusperiood oli teine ning tehingu asjaolud teised. Enam ei lisandunud tehingule käibemaks,
mistõttu on mõistlik eeldada kasumimarginaali tõstmist, et endas riske kätkev (teadlik maksupettus)
äri end ära tasuks.
68. MTA 04.06.2019 korraldusega nr 12.2-3/038675-4 on maksuhaldur esitanud CTR Group OÜ-le
põhjendustega kokkuvõtted oma järeldustest ja palunud veekord esitada kõik andmed, mille alusel
tuvastada vaidlusaluste tehingute asjaolud, mh hind (lisa 77). Korralduse täitmiseks läks
maksuhalduriga 20.09.2019 kohtuma CTR Group OÜ lepinguline esindaja Meelis Krautmann
(protokoll lisa 83), kes muuhulgas kinnitas, et CTR Group OÜ-l tehingute kohta rohkem dokumente
esitada ei ole.
69. Kaebajad on osundanud sellele, et MTA poolt aluseks võetud juurdehindlusprotsent ei arvesta
omakapitali tootlust. Kaebajad väidavad, et CTR Group OÜ realiseeris kaubad väga kiiresti, samas
kui osadel hulgikaupmeestel seisavad kaubad laos võibolla aasta. Iseenesest on kaebaja osundus
realiseerimisperioodi mõjust omakapitali tootlusele ja seeläbi äriühingu kasumile õige. Kohus ei näe
aga, et pelgalt sellise väitega saaks leida, et MTA aluseks võetud juurdehindlusprotsent (17,1) on
vale. MTA on rõhutanud, et juurdehindlusprotsent pidi olema CTR Group OÜ jaoks piisav, et tagada
ebaseadusliku äritegevuse riske. CTR Group OÜ õiguseellane OÜ ADSV Group ja Y olid juba
maksukuriteos 23.05.2015 (kokkuleppemenetluses) süüdi mõistetud (kriminaalasi nr 1-15-2451),
seega pidid mõlematele kaebajatele need riskid olema teadvustatud. Ebaseadusliku tegevusega
teenitud kasumimarginaal on tavapäraselt keskmisest kasumimarginaalist kõrgem, vastasel juhul ei
võta mõistlik inimene selliseid riske. Kohus ei näe, et MTA võetud juurdehindlusprotsent 17,1 oleks
ebamõistlikult kõrge ja tegelikke olusid mittearvestav. MTA määras selle maksuotsuse tegemise ajal
kättesaadavate andmete alusel ning võrdlemine hulgikaubanduse keskmisega (legaalse äriga) võis
CTR Group OÜ-le olla isegi tegelikust soodsam. Kohus leiab ka, et väide, et aastane
realiseerimisperiood ei ole tavapärases hulgikaubanduses kindlasti keskmine aeg.
70. Maksuhaldur nii maksumenetluses kui vastutusmenetluses põhjendanud, miks kaebajate poolt
esitatud võrdlusmaterjal ning andmed hindamise teel maksustamisel asjakohased ei ole. Kuivõrd
kaebajad asjakohaseid ja sobivaid andmeid hindamise teel maksustamiseks ei esitanud, ongi
maksuhaldur hindamisel aluseks võtnud CTR Grupp OÜ tegevusalale (EMTAK) koodile) vastavad
näitajad, kuna need hõlmavad piisavalt suurt valimit erinevatest ettevõtetest ning seeläbi on kaetud
võimalikud äärmuslikud erinevused.
71. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg
on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu, seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka vastav
põhjuslik seos. Süü vormide (tahtlus või raske hooletus) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt
lahendi nr 3-3-1-23-12 p 14) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse § 104 regulatsioonist (alates
01.07.2013 näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete
tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga
valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Vastutusotsuse koostamise
aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite)
kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (vt lahendi nr 3-3-1-37-13 p 24).
72. Äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja talle
vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on kohtupraktikas põhjalikult käsitletud nt Riigikohtu otsuse nr
3-3-1-37-13 p-s 12; otsuse nr 3-3-1-17-13 p-des 11-16; otsuse nr 3-3-1-23-12 p-des 10-11, 14 ja 20
ning otsuse nr 3-3-1-41-05 p-des 12, 13 ja 15. Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla
sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma
kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-ist ja
maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o
rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahendi nr 3-3-1-37-13 p-d 17);
3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
73. Asjaolud, millest tulenevalt on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebajad olid teadlikud
sellest, et äriühingust sularahana väljavõetud summasid ei kasutatud täies ulatuses ettevõtlusega
seotud eesmärkidel, nähtuvad kontrollakti p-st 2.3. Tahtlus on teadlikkus teo õigusvastasusest ja selle
tagajärje soovimine. Kogenud ettevõtjatena pidid kaebajad olema teadlikud sellest, et RPS § 7
nõuetele mittevastavate kuludokumentide alusel äriühingust raha väljavõtmine on õigusvastane ning
nad pidi ka soovima õigusvastast tagajärge: võimalust kanda ettevõtluskuludesse tehinguid, mis
toimusid näidatust erinevalt (müüjad, kaup, summad) ja mis vähemasti lõi võimaluse osa raha ka
lihtsalt äriühingust välja võtta. Kaebajate süü ei saa olla seetõttu raske hooletus. Kaebajad olid loonud
olukorra, kus maksuhaldur ei saaks tehingu tegelikke asjaolusid kontrollida ning seeläbi sai kaebaja
võtta äriühingust maksuvabalt välja sularaha. Selline tegevus sai olla ainult tahtlik. Kuna kaebajad
teadsid tegelikke tehinguid, mida esitatud arvetega varjati, pidi nad ka olema teadlikud
maksukohustuse suurusest, mille nad oleksid pidanud deklareerima (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-
3-1-37-13, p 27).
74. VO-s tuleb tuvastada süülisus ja süü vorm. X poolse deklareerimiskohustuse rikkumisega seotud
asjaolud on kajastatud VO p-s 2.1.1.1. Y deklareerimiskohustuse rikkumisega seotud asjaolud VO
p-s 2.1.1.2. Tasumiskohustuse rikkumist on käsitletud X puhul VO p-s 2.1.2.1 ja Y puhul VO p-s
2.1.2.2. Erinevalt kaebuses väidetust on maksuhaldur juba maksuotsuses ja kontrolliaktis viidanud
nii äriühingu teadlikkusele ja tahtlusele kui ka näilikele tehingutele, nendega maksueelise saamise
soovile ja MKS § 83 lg-le 4.
75. Maksuhaldur ei pidanud tuvastama tahtlust iga tehingu osas eraldi. Kõigi 69 väidetava Läti
füüsilise isikuga tehtud tehingute asjaolud on maksustamise mõttes identsed (kõigi osas on
tuvastamata, et just arvel märgitud isik oli müüja, ning tuvastamata kauba tegelik hind ja tegelikult
tasutud summa), seetõttu ei ole mõistlik nõuda, et maksuhaldur hakkaks ohtrate tehingute osas
ükshaaval kaebaja tahtlust tuvastama.
76. VO p-s 2.2 on käsitletud kaebajate süü küsimust ning p-s 3 on välja toodud asjaolud, millest
nähtub põhjuslik seos kaebajate kohustuste rikkumise ja CTR Group OÜ-l tekkinud maksuvõla
vahel. Seega vastavad VO ning selle aluseks olev maksuotsus MKS § 95 lg-s 2 sisalduvatele
nõuetele. VO-s on välja toodud õiguslikud alused – MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 (lk 2). CTR
Group OÜ maksukohustuse tekkimise õiguslikud alused on välja toodud maksuotsuses ja
kontrollaktis.
77. Kaudne, ent siiski oluline tõend mõlema kaebaja süü kohta on Harju Maakohtu 23.04.2015 otsus
kriminaalasjas nr xxxxxxx, millega OÜ ADVS Group ja Y mõisteti süüdi karistusseadustiku KarS §
3892 alusel 2014-2015. aastal OÜ ADVS Group nimel käibemaksupettuse toimepanemises näilike
katalüsaatorite ostu-müügitehingute abil (lisa 87).
78. X rikkus perioodi aprill 2016 kuni juuni 2016 osas deklareerimiskohustust. X oli CTR Group
OÜ juhatuse ainus liige perioodil 14.10.2010 kuni 26.07.2016. X oli teadlik CTR Group OÜ perioodi
04.2016 kuni 06.2016 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Kui X oleks korraldanud CTR
Group OÜ perioodi 04.2016 kuni 06.2016 TSD-de esitamise õigete andmetega, siis oleks
deklaratsioonide esitamise tähtpäeva seisuga olnud CTR Group OÜ poolt tasumisele kuuluvad
maksusummad õiged. Isegi kui X kõnealustes tehingutes (erinevalt Y ja A) ise vahetult ei osalenud,
jäi ta juhatuse liikmeks olemise ajal endiselt vastutama äriühingu raamatupidamise ja
maksuarvestuse korrektse korraldamise ning maksude õige deklareerimise ja tasumise eest. X rikkus
MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS
§ 85 lg-st 4, koostoimes tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-ga 3 ning TuMS § 54 lg-ga 2 ja 4.
79. Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-15-288 tehtud 13.09.2016 otsuses (p-s 12) leidnud:
„asjaolu, et kaebaja ei kontrollinud E. P. tegevust, tuleb vaadelda selle fakti valguses, et kaebaja ja
E. P. olid abikaasad. On eluliselt usutav, et kui üks abikaasa on volitanud teist abikaasat tegutsema
äriühingu nimel, siis ta pigem teab tehingute tegelikke asjaolusid oma abikaasa käest. /…/ Eluliselt
väheusutav on see, et sellises olukorras teeb äriühingu nimel tegutsemiseks volitatud abikaasa
näilikke tehinguid ning esitab raamatupidamises kajastamiseks fiktiivseid arveid ilma, et teisel,
äriühingu juhatuse liikmeks oleval abikaasal tehingute tegelikest asjaoludest vähimatki aimu oleks.
Ringkonnakohus märgib, et ehkki tõepoolest ei pruugi üksnes abielus olemise faktile olla võimalik
rajada täielikku ja tõsikindlat järeldust, et kaebaja oli tehingute tegelikest asjaoludest abikaasa käest
teadlik, tähendab see asjaolu siiski järeldust, et see oli äärmiselt tõenäoline. Kaebaja täielikku
teadmist ongi maksuhalduril sellises olukorras sisuliselt võimatu tõendada, kui kaebaja seda ise eitab.
Kuid selline väga suur tõenäosus kallutab ringkonnakohtu hinnangul tõendamiskoormise jaotuse
siiski juba selliseks, et kaebaja peaks tõendama vastupidist – et abielulised suhted olid mingil
põhjusel kujunenud selliseks, kus abikaasade vahel täielik usaldus puudus või esinesid muud
asjaolud, mis annavad aluse uskumiseks, et äriühingu nimel tegutsemiseks volitatud abikaasa
tegutses õigusvastaselt tõepoolest ilma volituse andnud abikaasa teadmiseta.“ Ka eeltoodust
tulenevalt võib eeldada, et X vähemalt üldjoontes teadis kõnealuste tehingute tegelikest asjaoludest,
isegi kui vahetult osalesid neis abikaasa Y ja poeg A.
80. Perioodil 04.2016 kuni 06.2016 tehti CTR Group OÜ pangakontolt nr EE201700017002534033
ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 386 310,07 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida ning
tasuda tulumaks summas 96 577,52 eurot, mis jäi aga tegemata. Seega kajastas X CTR Group OÜ
perioodi 04.2016 kuni 06.2016 TSD-del ebaõigeid tulumaksusummasid, mille tulemusena tekkis
äriühingul varjatud maksukohustus, mis jäi tasumata.
81. Xlt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab aprillis 2016 TSD esitamise
tähtpäevast ehk 10.05.2016 ning Ylt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab juuli 2016
TSD esitamise tähtpäevast ehk 10.08.2016. Arvestades, et X ja Y rikkusid CTR Group OÜ perioodi
aprill kuni august 2016 maksukohustusi tahtlikult, rakendub vastutusotsuse tegemisel viieaastane
maksusumma määramise aegumistähtaeg. Xlt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg
ei saabu varem kui 10.05.2021 ning Ylt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg ei
saabu enne 10.08.2021.
82. Seetõttu on vastutusotsus õiguspärane ja kaebused jäävad rahuldamata.
83. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei
ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende
endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)