3-21-1588/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1588

Haldusasi

X ja Y kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021 vastutusotsuse

nr 13-7/01062-20 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebaja – X ja Y, esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit

Sullakatko

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungid 03.02.2022 ja 22.02.2022

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

21.04.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1

järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline

soovib

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

saada

menetlusabi,

tuleb

tal

esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) alustas 04.07.2016 teate ja 02.11.2016 korralduse nr 12.2-

3/038675-1 3 alusel CTR Group OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

perioodil aprill kuni august 2016.

2. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud

asjaolud on kajastatud MTA 25.10.2019 kontrollaktis nr 12.2-3/038675-7.

3. MTA kohustas 12.12.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/038675-9 CTR Group OÜ-d tasuma 191

200,41 eurot (edaspidi: maksuotsus).

4. MTA kohustas 29.03.2021 vastutusotsusega nr 13-7/01062-20 X tasuma CTR Group OÜ

maksuvõlga 96 577,52 eurot ja Y tasuma CTR Group OÜ maksuvõlga 94 622,89 eurot (edaspidi:

VO).

CTR Group OÜ maksuvõlg on 29.03.2021 seisuga 360 368,22 eurot, sh põhivõlgnevus 191 300,41

eurot ja arvestuslik intress 169 067,81 eurot. Nimetatud maksuvõlg on kujunenud maksuotsusega

määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest summas 191 200,41 eurot, millele lisandub

intress 29.03.2021 seisuga 169 067,81 eurot. Lisaks on CTR Group OÜ-l tasumata sunniraha 100

eurot.

Äriregistrisse, Eesti Väärtpaberikeskusesse, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi ning e-

kinnistusraamatusse sooritatud päringutest nähtuvalt ei oma äriühing registervara, mille arvelt oleks

võimalik maksuvõlga rahuldada. Äriühing ei ole enam tegutsev ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse

nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.

X

X rikkus perioodi aprill kuni juuni 2016 osas deklareerimiskohustust. X oli CTR Group OÜ juhatuse

ainuliige perioodil 14.10.2010 kuni 26.07.2016. X oli teadlik CTR Group OÜ perioodi aprill kuni

juuni 2016 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Kui X oleks korraldanud CTR Group OÜ

perioodi 04.2016 kuni 06.2016 TSD-de esitamise õigete andmetega, siis oleks deklaratsioonide

esitamise tähtpäeva seisuga olnud CTR Group OÜ poolt tasumisele kuuluvad maksusummad õiged.

X rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava

deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4, koostoimes tulumaksuseaduse (TuMS) § 51

lg 2 p-ga 3 ning TuMS § 54 lg-ga 2 ja 4.

Perioodil aprill kuni juuni 2016 tehti CTR Group OÜ pangakontolt nr EE201700017002534033

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 386 310,07 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida ning

tasuda tulumaks summas 96 577,52 eurot, mis jäi aga tegemata. Seega kajastas X CTR Group OÜ

perioodi aprill kuni juuni 2016 TSD-del ebaõigeid tulumaksusummasid, mille tulemusena tekkis

äriühingul varjatud maksukohustus, mis jäi tasumata.

CTR Group OÜ perioodi aprill kuni juuni 2016 AS-i Luminor Bank pangakonto nr

EE201700017002534033 väljavõttest nähtub, et äriühingu pangakontol oli piisavalt raha, mille arvelt

oleks saanud äriühingu perioodi aprill kuni juuni 2016 maksukohustused tasuda.

VO-ga Xlt sissenõutavate maksukohustuste tekkimise perioodil aprill kuni juuni 2016 oli CTR Group

OÜ täielikult X kontrolli all. Samuti oli X enne perioodi aprillist 2016 kuni juunini 2016 olnud

piisavalt kaua CTR Group OÜ juhatuse ainuliige, et olla kursis äriühingus toimuvaga.

Maksukohustuslaste registri andmetel on Xl e-maksuametis CTR Group OÜ raamatupidaja paketi

kasutamisõigused alates 21.10.2009. Samuti nähtub maksukohustuslaste registrist, et CTR Group

OÜ perioodi aprill kuni juuni 2016 TSD-d esitas X. X esitas perioodi aprill kuni juuni 2016 valede

andmetega esitatud maksudeklaratsioonid.

Perioodil aprill kuni juuni 2016 olid Xl CTR Group OÜ internetipanga kasutamise õigused. CTR

Group OÜ pangakontolt raha väljaviimine ja maksukohustuste täitmata jätmine toimus X teadmisel.

Äriregistri andmete kohaselt on X juhatuse liige osaühingus SERGOST. Varasemalt on olnud veel

juhatuse liige CTR Group OÜ-s ning ühes MTÜ-s. Seega saab eeldada, et tal on äri- ja

majandusalased teadmised ning ta on kursis nii äriühingul kui ka juhatuse liikmel lasuvate

kohustustega. Kogu oma tööstaaži vältel on X töötanud raamatupidajana.

Y

Y oli CTR Group OÜ juhatuse ainuliige perioodil 26.07.2016 kuni 02.11.2016. Vaatamata sellele, et

perioodil juuli kuni august 2016 esitas maksudeklaratsioone X, esitati need Y kui CTR Group OÜ

juhatuse ainuliikme poolt esitatud andmetest lähtuvalt. Y koostas perioodil juuli kuni august 2016

äriühingu nimel arveid ja muid raamatupidamise algdokumente. Seetõttu oli Y teadlik CTR Group

OÜ perioodi juuli kuni august 2016 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Kui Y oleks

korraldanud CTR Group OÜ perioodi juuli kuni august 2016 TSD-de esitamise õigete andmetega,

siis oleks deklaratsioonide esitamise tähtpäeva seisuga olnud CTR Group OÜ poolt tasumisele

kuuluvad maksusummad õiged. Y on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada

esindatava deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4, koostoimes TuMS § 51 lg 2 p-ga

3 ning TuMS § 54 lg-tega 2 ja 4.

Perioodil juuli kuni august 2016 tehti CTR Group OÜ pangakontolt nr EE201700017002534033

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 378 491,54 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida ning

tasuda tulumaks summas 94 622,89 eurot, mis jäi tegemata. Seega kajastas Y CTR Group OÜ

perioodi juuli kuni august 2016 TSD-del ebaõigeid tulumaksusummasid, mille tulemusena tekkis

äriühingul varjatud maksukohustus, mis varjatuse tõttu jäi ka tasumata.

CTR Group OÜ perioodi juuli kuni august 2016 AS-i Luminor Bank pangakonto nr

EE201700017002534033 väljavõttest nähtub, et äriühingu pangakontol oli piisavalt raha, mille arvelt

oleks saanud äriühingu perioodi juuli kuni august 2016 maksukohustused tasuda.

CTR Group OÜ-st ettevõtlusega mitteseotult raha väljaviimine ja maksukohustuste täitmata jätmine

toimus üksnes Y teadmisel ja osavõtul. Äriregistri andmetel on Y olnud kolme äriühingu juhatuse

liige ja tal on ettevõtluskogemus alates 17.06.1997, mistõttu saab eeldada tal äri- ja majandusalaseid

teadmisi ning kursis olemist nii äriühingul kui ka juhatuse liikmel lasuvate kohustustega.

Y loobus 06.09.2019 CTR Group OÜ juhtimisest ning võõrandas CTR Group OÜ Valgevene

kodanikule A. K. Y võõrandas äriühingu eesmärgiga CTR Group OÜ maksukohustuste täitmisest

kõrvale hoiduda. Pärast äriühingu võõrandamist lõppes CTR Group OÜ majandustegevus.

MTA tuvastas kontrolli tulemusena, et kontrolli käigus esitatud katalüsaatorite soetusdokumentidel

on kajastatud tehinguid, mis ei ole toimunud dokumenteeritud viisil ning esitatud alusdokumentidelt

ei olnud tuvastatav soetatud kauba olemus ja tegelik maksumus. Samuti tuvastas MTA, et perioodil

aprill kuni august 2016 võeti väidetavalt kaupade soetamiseks CTR Group OÜ pangakontolt

aruandvate isikute kaudu välja sularaha 5 702 684,50 eurot. MTA tuvastas hindamise teel, milline

osa nimetatud dokumentide alusel tehtud väljamaksetest oli seotud CTR Group OÜ ettevõtlusega.

Hindamise läbiviimise tulemusena leidis MTA, et CTR Group OÜ tegi aprillist augustini 2016

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 764 801,62 euro ulatuses. Seega oli CTR Group OÜ-l

maksustamisperioodil aprill kuni august 2016 kohustus oma raamatupidamises kajastada,

deklareerida ja tasuda tulumaks summas 191 200,41 eurot.

CTR Group OÜ kajastas perioodil aprill kuni august 2016 oma raamatupidamises ja

maksudeklaratsioonides soetusdokumente, millel kajastatud tehingud ei toimunud dokumenteeritud

viisil, ning et äriühingust viidi ettevõtlusega mitteseotult raha välja järgmistel põhjustel:

1) X, Y ja A selgitused välisriigi isikutelt katalüsaatorite kokkuostmise kohta olid ebausutavad;

2) Läti eraisikutest väidetavad müüjad ei kinnitanud tehingutes osalemist;

3) Läti eraisikutega lepingute sõlmimise aja ja koha kohta antud selgitused olid

ebausaldusväärsed;

4) Läti eraisikutelt kauba vastuvõtmise kohta antud selgitused muutusid ajas;

5) Pangakontolt välja võetud sularaha kasutamine esitatud alusdokumentide alusel tehtud

väljamakseteks ei leidnud kinnitust;

6) Kauba üleandmise kohta vormistatud aktid ei vastanud tegelikkusele;

7) CMR-d ei kajastanud tegelikku veo marsruuti;

8) Piiriületused ei kinnitanud kõikidel CMR-del kajastatud vedude toimumist;

9) Kaupa oli veetud suuremates kogustes kui oli CTR Group OÜ autode kandevõime;

10) CMR-de, piiriületuste ja kauba koguste vastuolud seavad kauba soetuse kahtluse alla;

11) Müüdud kauba kogus ei ole usutav;

12) Katalüsaatorite kogus, mis oli soetatud ühelt eraisikult, ei ole usaldusväärne;

13) Kauba olemus ei ole ostu-müügilepingutelt tuvastatav;

14) CTR Group OÜ kliendi vastus rahvusvahelisele infopäringule seab kahtluse alla esitatud

dokumentide õigsuse.

Xlt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab aprillis 2016 TSD esitamise tähtpäevast

ehk 10.05.2016 ning Ylt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab juuli 2016 TSD

esitamise tähtpäevast ehk 10.08.2016. Arvestades, et X ja Y rikkusid CTR Group OÜ perioodi aprill

kuni august 2016 maksukohustusi tahtlikult, rakendub vastutusotsuse tegemisel viieaastane

maksusumma määramise aegumistähtaeg. Xlt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg

ei saabu varem kui 10.05.2021 ning Ylt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg ei

saabu enne 10.08.2021.

5. X ja Y esitasid VO-le vaide, mille MTA jättis 10.06.2021 vaideotsusega nr 6-1/4916-4

rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtule saabus 12.07.2021 X ja Y kaebus VO tühistamise nõudes.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

7. VO on formaalselt ja sisuliselt õigusvastane. Maksuhaldur on kohaldanud vääralt materiaalõigust

ja hinnanud tõendeid ebaõigesti. Samuti on rikutud oluliselt menetlusnõudeid. VO-st ei selgu

juhatuse liikme vastutuse alused. Samuti on VO ebapiisavalt põhjendatud, sest ei selgu, milliste

tuvastatud asjaolude ning tõendite alusel maksuhaldur faktilised asjaolud tuvastas ja need tõendatuks

luges. Tõendamata ja põhjendamata on kaebuse esitajate tahtlus CTR Group OÜ maksuvõla tasumata

jätmisel (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-39-07, nr 3-16-2324, nr 3-3-1-85-10).

8. VO-st ei selgu selle andmise õiguslik ja faktiline alus ning haldusakti andmise põhimotiivid,

mistõttu VO ei vasta MKS § 46 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. VO-st ei selgu, millised tuvastatud

faktilised asjaolud moodustavad juhatuse liikme vastutuse koosseisu ning panevad kaebajatele

kohustuse tasuda kolmanda isiku maksuvõlg.

9. VO andmisel on eksitud MKS § 95 lg 2 vastu (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-5-98). Maksuhaldur

leidis, et CTR Group OÜ käibemarginaal oli üle 400% korda suurem CTR Group OÜ aasta

käibemarginaalist ja samal tegevusalal tegutsevate teiste äriühingute käibemarginaalist.

Maksuhaldur on ületanud enda pädevust ja maksuvõla suuruse kindlakstegemisel oluliselt eksinud.

10. Maksuhaldur pole tõendanud X ja Y vastutuse aluste olemasolu, tahtlikku maksuvõla tasumata

jätmist ja põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Maksuotsusega on määratud ebaõigesti CTR Group

OÜ maksuvõlg ja selle suurus. Rakendatud metoodika on ebakohane. Nõuetekohaselt on tuvastamata

ja tõendamata CTR Group OÜ tahtlus maksukohustuste täitmata jätmisel.

11. CTR Group OÜ-l olid jäätmed, mida ta müüs ja sai sellest tulu. MTA pole vaidlustanud CTR

Group OÜ müüdud jäätmete kogust ja selle hinda ehk müügist saadud tulu summat. Vaidluse all on

jäätmete soetamise hind. Maksuhaldurile on esitatud kõik andmed müüdud jäätmete kohta, kogused

ja hinnad. Esitatud on jäätmete analüüsiaktid. Maksuhaldur pole tuvastanud hinda konkreetsete

tehingute puhul, vaid leidis kontrollitud perioodil kauba soetamismaksumuse Statistikaameti

statistilise marginaali abil. Statistiliseks marginaaliks oli 17,10%. Nimetatud perioodil oli kaebaja

brutomarginaal erinev ehk vahemikus 2,80% kuni 6,59%. Jääb ebaselgeks, mille alusel võeti aluseks

just Statistikameti üldised andmed. See on vastuolus MKS § 94 lg-ga 1 ja 2. Kaebajad esitasid

võrdluse teiste sama tegevuse ettevõtjate käibemarginaali kohta, kuid need jäeti põhjendamatult

kõrvale. Tuginemine juurdehindluse protsendi usutavusele on asjakohatu, sest see puudutab ainult

kontrollitavat perioodi. Muudel kuudel olevat marginaali maksuhaldur ei muutnud. Samuti on

maksuhaldur jätnud tähelepanuta CTR Group OÜ kasumlikkuse ja võime tasuda dividende 2017

aastal 2016 aasta eest.

12. Maksuhaldur pole tuvastanud, et CTR Group OÜ polnud võimeline tegevuskulusid kandma.

Ebamääraseks jääb vaideotsuses toodud väide riski võtmisest. CTR Group OÜ kasumlikkus tekkis

jäätmete käibe suurusest. Kauba eest tasuti tavaliselt pärast analüüsi selgumist. Kui maksuhaldur

tugineb hindamisel Statistikaameti andmetele, siis pole võimalik selle alusel väita, et maksukohustus

jäi täitmata tahtlikult, sest maksukohustus on kindlaks tehtud üldiste andmete alusel ning tahtluse

tuvastamiseks sellest ei piisa. Maksuotsuses pole üldse tahtlust põhjendatud ning seega ei vasta see

MKS § 95 sätestatud nõuetele.

13. Tõendamata on maksuhalduri väide, et CTR Group OÜ üritas varjata jäätmete tegelikku päritolu

ja hinda. CTR Group OÜ esitas kõikide ostude kohta dokumendid, mis sisaldasid teavet jäätmete

liigi, hinna ja müüja kohta. Seega on esitatud dokumentide alusel tuvastatav kauba kogus, hind ja

selle müünud isik. Jäätmete koguse üle vaidlus puudub, sest samas koguses on kaup edasi müüdud.

Nimetatud jäätmed sisaldasid väärismetalle, mis on tuvastatud analüüsiaktidega ja müüjate poolt

makstud rahaga. Seega vaidlus on ainult selle üle, millise hinnaga on CTR Group OÜ selle kauba

soetanud.

14. Maksuhaldur pole kogunud tõendeid jäätmete maksumuse kohta, millega on rikkunud

maksumenetluses uurimispõhimõtet (MKS § 11). Tõendatud pole, et CTR Group OÜ on tasunud

jäätmete eest rohkem. Asjaolu, et mõned müüjad olid väidetavalt olnud tehingute ajal surnud, ei

tähendada, et andmed jäätmete ja hinna kohta on ebaõiged ning ei vasta tõele. Maksuhaldur pole

tõendanud, et jäätmed oleks soetatud odavamalt võrreldes dokumentides näidatule. Väidetav

varjamine ei saa tõendada odavamalt ostmist. Tõendeid odavamalt ostmise kohta pole

maksumenetluses kogutud.

15. MTA jättis tähelepanuta kaebajate vastuväited VO projektile. Purustatud katalüsaatorite ja

elektroonika jäätmete äraandjad olid füüsilised isikud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-60-11).

Maksuhaldur pole selgitanud, miks ta ei võta arvesse neid tehinguid, kus isikud Läti maksuhaldurile

ei vastanud. Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba päritolu on

õiguspärane või mitte.

16. Maksuhaldur pole CTR Group OÜ maksuotsuses põhjendanud iga konkreetse tehingu puhul,

millised asjaolud tuvastati, et seda tehingut saab lugeda näiliseks MKS § 83 lg 4. Maksuhalduri

järeldused põhinevad oletustel ning esitatud dokumentaalsed tõendeid ei ole hinnatud. Maksuhaldur

ei ole maksuotsuses ega VO-s MKS § 83 lg-le 4 tuginenud.

17. Maksuhaldur pole osutanud tõenditele, millega on maksumenetluses või vastutusmenetluses

tõendatud, et dokumentidel kajastati suuremat soetushinda võrreldes tegelikkuses CTR Group OÜ

poolt kauba eest makstuga. Ebaõige on väide, et müüjale tasuti kauba eest ilma alusdokumendita.

Kõik ostudokumendid on maksuhaldurile esitatud.

18. Maksuhaldur ei ole andnud hinnangut, kas algdokumendi puudus on oluline või mitteoluline.

Algdokumendis puuduste korral tuleb maksumaksjale anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks.

Maksueelist pole võimalik saada ainult seetõttu, et väljamakse tehti algdokumendi puudumisel.

Sellisel juhtumil MKS § 83 lg 4 ei kohaldu.

19. Maksuhaldur pole tuvastanud, et varjatud tehingud tehti teise kauba või hinnaga. Kuna CTR

Group OÜ tegutses jäätmete koguja ja edasimüüjana, siis kõik, mille ta soetas, müüs ta samal kujul

edasi. Seega müüjate poolt esitatud dokumentides on kajastatud sama kaup, mida CTR Group OÜ

ostis. Maksuhaldur on kinnitanud nii kauba ostu kui ka edasimüüki. Samuti on dokumentidel näha

ostuhind. Maksuhaldur pole tõendanud, et nimetatud jäätmete hind oli madalam. Maksuhalduri

kohustus on tuvastada ja tõendada maksukohustust suurendavaid asjaolud (MKS § 11 lg 1) ja

tõendada enda kahtlusi (MKS § 82).

20. Kaebajad selgitasid, et CTR Group OÜ ostis jäätmeid purustatud kujul. Seepärast ei hinnatud

igat katalüsaatorit eraldi, vaid CTR Group OÜ toimetas puru ostjate kätte, kes tegid analüüsi

väärismetallide sisalduse kohta. Jäätmeid ei ostetud tükkides, vaid kilogrammides. Kilogrammi hind

sõltus väärismetallide sisaldusest ja börsihinnast. Selle alusel määrati ostuhind. Ostetud kauba

omadused on tuvastatavad CTR Group OÜ müügidokumentide ja analüüsiaktide põhjal. Seega on

teada soetatud jäätmete omadused ja kogused. Müügihind on alati tehingupoolte kokkuleppe

küsimus, mis võib olla turuhinnast kõrgem või madalam. Maksuhaldur on ületanud enda pädevust

tehingu hinna kujundamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-15-1303). Maksuotsusest ega VO-st ei nähtu

asjaolusid, mis näitaksid, et poolte tegelik tahe oli suunatud väiksema hinnaga tehingu tegemisele.

21. Kaebajad vaidlevad vastu kõikidele teistele VO-ga tuvastatud asjaoludele ja nendest tehtud

järeldustele ning paluvad kontrollida nende järelduste vastavast tuvastatud asjaoludele ja kogutud

tõenditele. Kaebajad ei nõustu, et rikkusid tahtlikult deklareerimise kohustust. Maksuhaldur pole

esitanud tõendeid selle kohta, et kaebajad olid teadlikud maksukohustuse suurusest, mille nad oleksid

pidanud deklareerima (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Maksuhaldur pole veenvalt

põhjendanud ega tõendanud, et kaebajad olid teadlikud, et sellises ulatuses olid tehtud väljamaksed

ettevõtlusega mitteseotud. Statistikaandmetel põhinev maksuvõlg ei saa kuidagi osutada tahtlusele.

MTA pole tuvastanud, et deklaratsiooni esitades kaebajad mõistsid, et nad rikuvad MKS §-s 8

nimetatud kohustusi. Samuti pole tõendatud, et nad olid teadlikud käitumise õigusvastasusest ja

soovisid tagajärje saabumist.

22. Veenev pole maksuhaldur väide, et Xle, kes tehingutest osa ei võtnud, oli teada, et CTR Group

OÜ raamatupidamisse on esitatud ebaõigeid andmeid ja ta esitas teadlikult ebaõigete andmetega

maksudeklaratsioone. Võimalik oleks kaaluda rasket hooletust, kuid VO on tehtud pärast 3-aastase

aegumistähtaja möödumist. Tahtlust ei saa põhjendada oletustele tuginedes.

23. Tõendamata ja põhjendamata on Y tahtlus. Puudub põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, sest

kaebajad ei olnud teadlikud maksusumma suurusest, mida nad oleks pidanud deklareerima.

Maksukohustuse suuruse aluseks peaks olema konkreetne asjaolu või maksuobjekt, mida isikutel oli

võimalik mõista. Antud metoodika puhul pole võimalik kaebajatele tahtlust süüks panna. Samuti

pole CTR Group OÜ tegevuses tahtlust, millega oleks VO andmisel pidanud arvestama. Maksuvõlg

on määratud maksuotsusega pärast aegumistähtaja möödumist.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

24. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. VO-s (lk 2 teine lõik) on selgelt

viidatud asjaolule, et juhatuse liige vastutab maksuvõla eest, kui on täidetud järgmised eeldused: 1)

juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust

korraldada MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja

täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

25. MTA alustas CTR Group OÜ maksuvõla sundtäitmist 19.02.2020. Kuivõrd selle tulemusena

maksuvõlga sisse nõuda ei õnnestunud, alustas maksuhaldur vastutusmenetlust. VO p-s 2.1.1. on

asutud seisukohale, et kaebajad on rikkunud deklareerimiskohustust ja selle tulemusena on tekkinud

maksuvõlg. Maksumenetluse tulemusena on tuvastamist leidnud, et CTR Group OÜ (endine ADSV

Group OÜ) jättis perioodil aprill kuni august 2016 TSD-del deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksed summas 764 801,62 eurot. Põhjused koos viidetega vastavatele tõenditele, mille alusel

maksuhaldur on leidnud, et CTR Group OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, on

toodud kontrollakti p-des 2.1. ja 2.2. Asjaolud, millest tulenevalt on maksuhaldur asunud

seisukohale, et kaebajad olid teadlikud sellest, et äriühingust sularahana väljavõetud summasid ei

kasutatud täies ulatuses ettevõtlusega seotud eesmärkidel, nähtuvad kontrollakti p-st 2.3. X poolse

deklareerimiskohustuse rikkumisega seotud asjaolud on kajastatud VO p-s 2.1.1.1 ja Y

deklareerimiskohustuse rikkumisega seotud asjaolud VO p-s 2.1.1.2. Tasumiskohustuse rikkumist

on käsitletud X puhul VO p-s 2.1.2.1 ja Y puhul VO p-s 2.1.2.2. VO p-s 2.2 on põhjalikult käsitletud

kaebajate süü küsimust ning p-s 3 on välja toodud asjaolud, millest nähtub põhjuslik seos kaebaja

kohustuste rikkumise ja CTR Group OÜ -l tekkinud maksuvõla vahel. Seega vastavad VO ning selle

aluseks olev maksuotsus MKS § 95 lg-s 2 sisalduvatele nõuetele. VO-s on välja toodud õiguslikud

alused – MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 (lk 2). CTR Group OÜ maksukohustuse tekkimise õiguslikud

alused on välja toodud maksuotsuses ja kontrollaktis.

26. Jättes maksuhaldurile esitamata andmed tegelike soetustehingute kohta, ei saanud kaebajatel

tekkida õiguspärast ootust, et maksuhaldur jätab ettevõttest väljaviidud rahalt tulumaksu sisse

nõudmata. Käibemarginaali tulemus ei viita hindamise metoodika õigusvastasusele vaid sellele, et

CTR Group OÜ-l tekkinud maksukohustusi on varjatud üsna suures ulatuses. Hindamisel on

maksuhaldur võtnudki aluseks Statistikaameti kodulehel olevad andmed kaebajaga samal tegevusalal

tegutsevate ettevõtete kohta.

27. Asjaolu, et maksuhaldurile on esitatud kauba müüki puudutavad dokumendid, ei muuda kuidagi

kauba soetusdokumente nõuetekohaseks. Kontrolli käigus esitatud ostu-müügilepingutel on kaubana

märgitud üldsõnaliselt „Used catalysts“. Kauba mahuühikuna on märgitud kg ning rohkem infot

kauba olemuse kohta dokumentidele märgitud ei ole. Nähtuvalt CTR Group OÜ kodulehelt sõltub

kasutatud katalüsaatori väärtus väga mitmetest asjaoludest – liigist, autotootjast, autos kasutatava

kütuse liigist, plaatinal või pallaadiumil põhinemisest. Seega ei saa soetatud kauba

identifitseerimiseks pidada piisavaks märget „kasutatud katalüsaator“. Lisaks ei nähtu

soetusdokumentidelt, kas tegemist on katalüsaatorite puruga või tervete katalüsaatoritega. Lisaks ei

ole ka usutav, et eraisikud lasevad enne kasutatud katalüsaatorite edasimüüki need kusagil purustada.

Kontrollitaval perioodil on CTR Group OÜ Läti isikutelt ühe isiku kohta soetanud 27 kuni 600

katalüsaatorit (kontrollakti p 1.2.2 alapunkt d), mis ei ole eluliselt usutav.

28. Tuvastamist on leidnud, et kauba soetusdokumendid on ebapiisavad ning mitteusaldusväärsed.

Seega esineb alus kauba soetusmaksumuse leidmiseks hindamise teel. Hindamisel ei saanud tugineda

CTR Group OÜ majandustegevuse näitajatele ja tema kulutustele, kuivõrd olid kulusid tõendavad

dokumendid ebausaldusväärsed ning see muutis ebausaldusväärseks ka CTR Group OÜ üldised

majandustegevuse näitajad. Seega lähtus MTA MKS § 94 lg-st 2 ja tugines hindamisel

Statistikaameti poolt väljastatud andmetele. CTR Group OÜ, kes oli teadlik, et MTA-le esitatud

soetusdokumentide alusel kaupa ei soetatud, ei pidanud vajalikuks hindamisele kaasa aidata ning

võttis endale seetõttu riski, et tema poolsete tõendite esitamata jätmise tõttu võib mõni

maksukohustust vähendav asjaolu jääda arvestamata.

29. VO p-s 14.2 on toodud põhjendused, miks kaebajate esitatud majandusaasta aruandeid ei ole

võimalik võtta võrdlusandmeteks. Teada ei ole nende ettevõtete äritegevuse üksikasjad ning kas need

ühtiksid CTR Group OÜ ärimudeliga. Kuivõrd kaebajad asjakohaseid ja sobivaid andmeid hindamise

teel maksustamiseks ei esitanud, on maksuhaldur hindamisel aluseks võtnud CTR Group OÜ

tegevusalale (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodile) vastavad näitajad,

kuna need hõlmavad piisavalt suurt valimit erinevatest ettevõtetest ning seeläbi on kaetud võimalikud

äärmuslikud erinevused. Kuna tegemist on keskmise juurdehindlusega, võib osade kauplejate

juurdehindlus olla keskmisest paratamatult suurem ja teistel paratamatult väiksem.

30. Maksustamisel hindamisele tuginemine ei välista, et kaebajad rikkusid oma juhatuse liikme

kohustusi tahtlikult. Kaebajate tahtlust on analüüsitud VO p-s 2.2. Maksumenetluses on tuvastatud

asjaolud, mis tõendavad, et CTR Group OÜ esitas maksuhaldurile kaupade soetamise kohta ebaõiged

dokumendid ning on nende ebaõigsusest ka ise teadlik järgmistel põhjustel:

1) maksumenetluses antud selgitused lähevad lahku osas, kas tegemist oli kindlate müüjatega või

täiesti juhuslike isikutega. Juhul kui ka tegelikult katalüsaatoreid soetati, puudus mõistlik põhjus

vastavate isikute kontaktandmete maksuhaldurile avaldamata jätmiseks;

2) kauba ostutehingud on toimunud ka Leedus-Poolas-Saksamaal Läti kodakondsusega isikutega.

Arvestades, et soetusdokumentide kohaselt on igalt Läti isikult ostetud katalüsaatoreid koguses 55

kuni 1200 kg, ei ole usutav, et eraisikud sellises koguses kauba vabatahtlikult tehastele ligemale (sh

Leetu, Poola ja Saksamaale) toimetavad ja seeläbi endale ka transpordikulud kanda võtavad;

3) ei ole usutav, et eraisikutelt oleks võimalik katalüsaatoreid osta hulgi (sh jahvatatud kujul);

4) ükski vaadeldav nimekirjas olev isik, kes Läti maksuhaldurile vastas, ei ole kinnitanud

katalüsaatorite ostu. Mõned isikud olid surnud enne väidetavate tehingute toimumist, osade puhul on

nende aadressiks kodutute varjupaik ning enamus ei vasta Läti maksuhaldurile. Eelnev viitab

asjaolule, et tegemist ei ole tegelike tehingupartneritega;

5) ei ole usutav, et eraisik annaks kauba ostjale üle ilma, et oleks selle eest tasu saanud või oleks

sõlmitud kirjalikku lepingut, mille alusel saaks hiljem tasumist nõuda;

6) väidetavate kauba soetamise tehingute kohta antud ütlused on vastuolulised;

7) ei ole usutav, et eraisik saab kusagilt soetada nii suures koguses katalüsaatoreid, sh iga soetatud

katalüsaatori väärismetalli sisaldus on täpselt ühesugune;

8) kui asuda seisukohale, et katalüsaatorid on soetatud puruna ja nende ostuhind sõltus CTR Group

OÜ kliendi analüüsidest, siis kuidas sai soetusel partiide kg hind olla üks, müügi hinnad kliendile on

varieeruvad vastavalt analüüsi tulemustele;

9) kauba eest suurtes summades sularahas tasumine viitab sellele, et tehingud ei pruukinud toimuda

nii nagu dokumentidel kajastatud;

10) eraisikutega sõlmitud ostu-müügilepingute juurde on vormistatud kaupade üleandmise aktide

kohaselt annab kauba CTR Group OÜ-le üle A või Y Tallinnas. Selgitustes kinnitatakse, et kaubad

korjatakse peale marsruudil Leedu-Poola-Saksamaa;

11) CMR-id on koostatud ebatäpsete ja ekslike andmetega;

12) väidetavalt on kaupa veetud kaubikutega Mercedes-Benz Sprinter ja Mercedes-Benz Vito.

Maanteeameti andmetel on nende kaubikute kandevõime vastavalt 976 kg ja 916 kg. Esitatud

dokumentide kohaselt on veetud kaupa koguses, mis ületab kaubikute kandevõimed rohkem kui 3

korda;

13) kuigi maksuhaldur ei ole vaidlustanud kauba olemasolu (kauba ostjad on kinnitanud kaupade

saamist), on müüdud kauba kogus siiski ebausutav.

31. Vastustaja ei nõustu, et kaebajate vastuväited VO projektile jäid tähelepanuta. VO p-s 5

vastuväiteid käsitletud. Asjaolu, et maksuhaldur vastuväidetes esinevate väidetega ei nõustunud ei

tähenda, et need oleks tähelepanuta jäetud.

32. Olukorras, kus kõik CTR Group OÜ poolt väidetavalt tehtud soetustehingud olid

dokumenteeritud täpselt samamoodi ning kõigi tehingute kohta anti samasuguseid selgitusi, ei peagi

maksuhaldur hakkama eraldi asjaolusid iga tehingu kohta välja tooma, vaid saab kogutud tõenditele

tuginedes anda hinnangu kõigile vastavatele tõenditele.

33. Maksuhaldur on tuginenud maksuotsuses MKS § 83 lg-le 4. Kuivõrd CTR Group OÜ

maksuhaldurile kauba soetuse kohta usaldusväärseid dokumente ei esitanud, pidigi maksuhaldur

maksusumma määrama hindamise teel. Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas oleks maksuhalduril olnud

võimalik varjatud tehingut tuvastada, kui kaebajad ise vastavaid dokumente ei esitanud ning tegelike

isikute kohta, kellelt kaupa soetati, teavet ei andnud.

34. CTR Group OÜ-l oli maksumenetluse kestel piisavalt aega algdokumentides esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Y võõrandas maksumenetluse kestel CTR Group OÜ Valgevene kodanikule, kes

äriühingus majandustegevust ei jätkanud.

35. Maksueelis seisneb asjaolus, et kaebajad vormistasid toimumata tehingute kohta

soetusdokumendid ja püüdsid nendega jätta muljet sellest, et kogu ettevõttest väljavõetud raha on

ettevõtlusega seotud. Kuivõrd asjaolu, millises osas olid ettevõttest väljavõetud summad

ettevõtlusega seotud, ei olnud võimalik dokumentaalselt kindlaks teha, määras maksuhaldur selle

hindamise teel.

36. CTR Group OÜ on MTA-le selgitanud, et nende ärimudeli kohaselt ostetakse ja müüakse

katalüsaatoreid partiidena. 20.09.2019 tuli kaebajate esindaja välja selgitusega, et enamasti oli

tegemist puruga. MTA-le esitatud katalüsaatorite soetusdokumendid ei kajasta, et tegemist oleks

katalüsaatorite puruga. Eraisikust müüjate puhul ei ole usutav, et nad koguvad kokku nii suures

koguses katalüsaatoreid ning lasevad need siis enne müüki ka enda kulul kusagil puruks jahvatada.

Kui isegi asuda seisukohale, et katalüsaatorid on soetatud puruna ja nende ostuhind sõltus CTR

Group OÜ kliendi analüüsidest, siis ei saanud soetusel partiide kilogrammi hind olla üks, müügi

hinnad kliendile on varieeruvad vastavalt analüüsi tulemustele. CTR Group OÜ pidi edasimüügil

soetatud kaupa kuidagi ringi sorteerima, kuid puru puhul jääb selgusetuks, mille alusel oleks seda

saanud teha. Eeltoodust lähtudes ei ole kauba soetushinna määramisel võimalik aluseks võtta

edasimüüdud kauba kohta esitatud andmeid. Tuleb arvestada ka asjaolu, et ka kauba edasimüük

näidatud koguses ei ole usutav.

37. Kaebajad olid teadlikud sellest, et nad tegelikult ei soetanud kaupu soetusdokumentidel märgitud

Läti eraisikutelt. Kaebajatele ei oleks saanud märkamata jääda, et sellist kogust kaupa ei olnud

võimalik viidatud autodega kontrolliperioodil ostjatele edasi toimetada. Samuti ei saanud neile

teadmata olla, et viidatud autod ei olnud mitmetel aegadel, mis olid märgitud CMR-idele ja

väidetavatele kaupade soetusdokumentidele, üldse vastavate riikide piire ületanudki. Kaebajate ja A

selgitused väidetavalt toimunud tehingute kohta ei ole usutavad – näiteks Läti eraisikutelt

katalüsaatorite ostmine nii suures koguses ja puru kujul, samuti Läti eraisikutele väidetavalt soetatud

kauba eest tasumist puudutavas osas.

38. Kuivõrd olid kaebajad CTR Group OÜ juhatuse liikmetena teadlikud sellest, mis summas ja kui

suures koguses katalüsaatoreid tegelikult soetati ning sellest, millises summas raha ebaõigete

soetusdokumentide alusel äriühingust välja viidi, siis olid nad teadlikud ka sellest, kui suur

maksukohustus CTR Group OÜ-le selle tegevuse tulemusena tekib. Asjaolu, et kaebajad ei näinud

äriühingust raha väljaviimise ajal ette seda, kui suure summa maksuhaldur hindamise teel CTR

Group OÜ-le määrab, ei tähenda, et kaebajad ei oleks olnud teadlikud sellest, et nende tegevus

(deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse rikkumine) toob CTR Group OÜ le kaasa maksuvõla

tekkimise. Mõlemad kaebajad olid varasemalt tegelenud ettevõtte juhtimisega ning X on pikka aega

töötanud raamatupidajana, mistõttu olid nad teadlikud sellest, et maksuhaldurile esitatud kaupade

soetusdokumendid ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides algdokumendile sätestatud

nõuetele. X teadis vähemalt üldjoontes kõnealuste tehingute tegelikest asjaoludest, isegi kui vahetult

osalesid neis abikaasa Y ja poeg A.

39. Deklareerimiskohustuse rikkumise ja CTR Group OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene

põhjuslik seos. Kui kaebajad oleksid CTR Group OÜ maksudeklaratsioonidel deklareerinud

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning tasunud äriühingu pangakontol olevatest rahalistest

vahenditest deklareeritud maksusummad, ei oleks CTR Group OÜ-l maksuvõlga tekkinud.

Põhjuslikku seost on analüüsitud VO p-s 3. Kuivõrd on maksuotsuses tuvastatud ka CTR Group OÜ

tahtlus, siis on maksusumma määratud aegumistähtaja jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

40. Halduskohus ei vii maksumenetlust uuesti läbi, vaid kontrollib kaebuse väiteid vastutusotsuse ja

maksumenetluse minetuste kohta. Seetõttu analüüsib kohus kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka

üksikasjalikult üle kordama kontrollakti, maksuotsuse, vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendusi.

HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud

väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või

kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea

kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. MKS §

150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma

vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses esitatud

kaebajate väited ja kogutud tõendid (sh tunnistajate ütlused ja menetlusosaliste selgitused) ei ole

lükanud ümber vastutusotsuses tehtud järeldusi. Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole.

41. Vastutusotsuse tegemise aluseid on kohtupraktikas täpsustatud ja piiritletud järgmiselt: 1) kehtiva

maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude

(s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud)

puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja

kohustuste täitmise eest (isiku funktsioon ja pädevus äriühingus maksukohustuse tekkimise hetkel);

3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 4) MKS §-des 38-40

nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt

või maksu kinnipidajalt sissenõudmise menetlus; 5) vastutusotsus on MKS § 40 lg-st 1 tuleneva

kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist,

kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.

42. MTA tuvastas CTR Group OÜ maksukontrolli tulemusena 12.12.2019 maksuotsuses, et kontrolli

käigus esitatud katalüsaatorite soetusdokumentidel on kajastatud tehinguid, mis ei ole toimunud

dokumenteeritud viisil ning esitatud alusdokumentidelt ei olnud tuvastatav soetatud kauba müüjad,

kauba olemus ja tegelik maksumus. Samuti tuvastas MTA, et perioodil aprill kuni august 2016 võeti

väidetavalt kaupade soetamiseks CTR Group OÜ pangakontolt aruandvate isikute kaudu välja

sularaha 5 702 684,50 eurot. CTR Group OÜ arvelt kanti eelnimetatud raha Y ja A arvetele või võtsid

mõlemad CTR Group OÜ arvelt sularaha välja. Aruandeid raha kasutamise kohta esitatud ei olnud.

MTA tuvastas hindamise teel, milline osa nimetatud dokumentide alusel tehtud väljamaksetest oli

seotud CTR Group OÜ ettevõtlusega ja määras tulumaksu hindamise teel.

43. MTA 12.12.2019 maksuotsus nr 12.2-3/038675-9, millega CTR Group OÜ-le täiendav tulumaks

määrati, on kehtiv haldusakt. Äriühing on küll esitanud vastuväited maksuotsusele eelnenud

kontrolliaktile, aga vaiet või kaebust maksuotsusele enam mitte. Kohtupraktikas on lubatud esitada

vastuväiteid maksu määramisele ka vastutusotsust vaidlustades, seega on need vastuväited antud

juhul lubatavad.

44. MTA pole seadnud kahtluse alla CTR Group OÜ müüdud kasutatud katalüsaatorite kogust ja

selle edasimüügi hinda ehk müügist saadud tulu summat. Vaidluse all on aga kasutatud

katalüsaatorite soetamise tingimused: müüjad, hind, tegelik kaup (kauba olemus) ja kauba

üleandmise koht. Edasimüügi aktsepteerimine samas koguses ei tähenda automaatselt soetamise

tingimuste aktsepteerimist.

45. Hindamise läbiviimise tulemusena leidis MTA, et CTR Group OÜ tegi aprillist augustini 2016

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 764 801,62 euro ulatuses. Seega oli CTR Group OÜ-l

maksustamisperioodil aprill kuni august 2016 kohustus oma raamatupidamises kajastada,

deklareerida ja tasuda tulumaks summas 191 200,41 eurot.

46. Põhjused koos viidetega vastavatele tõenditele, mille alusel maksuhaldur on leidnud, et CTR

Group OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, on toodud CTR Group OÜ kontrollakti

p-des 2.1. ja 2.2. Kohus leiab, et seal tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused on õiged.

47. Kaebajatele on maksumenetluse algul tutvustatud vene keeles nende õigusi ja kohustusi,

muuhulgas nende õigust tõlgile. Vaidlust ei ole selles, et nendega vestelnud MTA ametnik ise oskas

ka vene keelt. Nende poolt maksuhaldurile antud selgitused näitavad, et nad on neile esitatud

küsimusi mõistnud, nad on vastanud asjakohaselt. Nad ei ole avaldanud soovi tõlgi kaasamiseks.

Seega on kohtumenetluses esitatud väited selles osas, et nad ei osanud maksumenetluses

keeleprobleemi tõttu selgitusi anda, asjakohatud.

48. Kohus ei nõustu sellega, et VO-st ei selgu selle andmise õiguslik ja faktiline alus ning haldusakti

andmise põhimotiivid, mistõttu VO ei vasta MKS § 46 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur

on põhjendanud, millised asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja ei ostnud katalüsaatoreid

sellistel tingimustel ja isikutelt, nagu arvetel märgitud on.

49. Maksuhaldur ei ole küll kauba edasimüüki müügiarvetel näidatud kujul kahtluse alla seadnud,

ent on osundanud, et üks ostja Poola äriühing Globaklat Art-Pol on keeldunud koostööst Poola

maksuhalduriga ega ole selgitanud nimetatud arvetega ostetud kaupadega seotud asjaolusid,

kinnitades siiski ostu. Poola maksuhaldur on seejuures edasimüügis ise siiski kahelnud, kuid MTA

on seda aktsepteerinud, kuna Globaklat Art-Pol on ostu kinnitanud.

50. Tehingute puhul ei ole aga usutav, et katalüsaatorid soetati purustatuna. Vaidlust ei ole selles, et

kasutatud katalüsaatori hind sõltus mitmetest erinevatest asjaoludest ja see hind võib erineda

mitmekordselt (väljavõte CTR Group OÜ kodulehelt – maksutoimiku lisa 75). Puruna soetamise teeb

ebausutavaks see, et puru hulgas võib olla väga erinevaid katalüsaatoreid. Sel juhul jääb selgusetuks,

kuidas tuvastada, milliste katalüsaatorite puru see on ning kuidas seda analüüsida ja leida sealt kogu

purukogusele kohalduvat väärismetallide sisaldust. Kuna arvetel on märgitud müüjatena füüsilised

isikud, ei ole mingit selgitust selle kohta, mil viisil, kus ja miks lasid eraisikud katalüsaatorid enne

müüki purustada (erinevad isikud, erinevatest kohtadest). Kauba CMR-idel on märgitud kaubana

„monoliit“ ja A selgitas selle kohta 03.02.2022 kohtuistungil, et see tähendab katalüsaatori

keraamika tükkidena. Selline selgitus ei vasta aga ilmselgelt tõele. Monoliit tähendab vastupidiselt

ühte tervet tükki. Kohus nõustub selles osas KA p-s 2.1. m) tehtud järeldustega.

51. Maksuhaldur on usutavalt põhjendanud, miks arvetel näidatud müüjad ei olnud tegelikud müüjad.

Esiteks ei ole selgitust, kust said eraisikud sadu kuni üle tuhande kasutatud katalüsaatori (ja osad

veel

regulaarselt).

Maksuhalduri

järeldus,

et

sellist

koguste

üleandmine

on

omane

lammutusfirmadele, on samuti usutav. Maksuhaldur on osundanud ka sellele, et CTR Group OÜ

poolt Eestis eraisikutelt soetatud kogused on märkimisväärselt väiksemad, kui välismaa eraisikutelt

soetatud kogused (maksutoimiku lisa 24).

52. Ebaõigeid andmeid müüjate kohta kinnitab ka asjaolu, et CTR Group OÜ esindajad ei avaldanud

maksuhaldurile tehingupartnerite kontakte (nende väide oli, et on olemas kindlad müüjad ja on

olemas nende kontaktid, kuid et neid ei soovita maksuhalduriga jagada, kuna ei soovita mainekahju

oma firmale ning et isikud ei soovi oma kontakte maksuhalduriga jagada) ei ole tõsiseltvõetav. MTA

on õigesti järeldanud, et CTR Group OÜ ei soovinud tegelike müüjate kontakte maksuhalduriga

jagada seetõttu, et soovis varjata nende identiteeti. Järelikult on arvetel kajastatud valed müüjad.

53. Maksuhaldur tegi järelepärimise Läti maksuhaldurile, ning selle tulemusena ei saadud kinnitust

mitte ühegi füüsilise isiku osalemisele tehingutes. Enamus isikud jätsid Läti maksuhalduri

päringutele vastamata, kuid kes vastasid, eitasid kõik tehingutes osalemist. Selle asemel on Läti

maksuhaldur esitanud järelduse, et kasutatud on varastatud passide andmeid (vastusest ei saa aru, kas

varastatud olid passid või passiandmed, ent saab üheselt järeldada, et vastuse järgi ei olnud passis

märgitud isik tegelikult tehingupool). Läti maksuhaldur ei ole tõepoolest oma sellist järeldust

põhjendanud, ent samas ei olnud maksuhalduril põhjust ka arvata, et selline järeldus millelgi ei

põhineks. Arvestades seda, et kaebaja käsutuses oli hulgaliselt füüsiliste isikute andmeid, kelle osas

on põhjendatud järeldada, et nad ei ole kaebajaga kohtunud ega kaebaja tehingutes osalenud, tekib

paratamatult küsimus, kust sellised andmed kaebaja kätte saada võisid. Seetõttu sobitub Läti

maksuhalduri järeldus varastatud passide/passiandmete kohta sellesse loogikasse, et kuskilt on

saadud kätte isikute dokumentide andmed ja neid on kasutatud, et luua mulje tehingutest isikutega,

kes selles tegelikult ei osalenud.

54. Eelnev selgitab ka seda, kuidas sattus CTR Group OÜ-ga tehingut tegema neli surnud inimest

(seejuures kinnitas tunnistaja A istungil, et ta kontrollis isikute dokumente ja vaatas ka üle, et

dokumendifotolt paistaks sama isik). Kohtule jääb ka arusaamatuks, miks ei tehtud müüjate isikut

tõendavatest dokumentidest ühtlasi telefoniga fotot, ehkki see oleks kõige kiirem ja täpsem viis isiku

andmete võtmiseks. Kaebaja vastuväited, et vaid neli müüjat osutuks surnuks, samas kui tehinguid

oli palju, ei selgita siiski, kuidas said surnud isikute andmed sattuda arvetel müüja andmeteks ja seab

kahtluse alla kogu müüjate usaldusväärsuse.

55. Lisaks toimusid kohtumised ostjatega tehingu asjaolusid arvestades ebasobivates kohtades:

tanklates ja parklates Leedus, Poolas või Saksamaal. Kui A tuli Eestist läbi Läti, ei ole eluliselt

usutav, et Läti kodanikud andsid oma kauba üle Leedus, Poolas või Saksamaal (viimast kinnitas nii

Y maksuhaldurile antud selgitustes kui A kohtule antud ütlustes). Mitme tonni katalüsaatorite ühest

autost teise laadimine käsitsi kahe mehega tanklas või parklas ei tundu usutav. A selgitus istungil, et

kaal määrati kohapeal selliselt, et ühes kilekotis on ca 20 kg, ei ole sedavõrd suurte koguste puhul

eluliselt usutav ja sisaldaks endas suurt veakoefitsenti (olukorras, kus kg hing on 50-70 eurot).

56. Maksuhaldur ei ole põhjendatult jäänud uskuma seda, et füüsilistest isikutest müüjad andsid

kauba ära ilma raha kohe saamata ning ilma kauba üleandmis-vastuvõtmisaktita. Lisaks jääb sel juhul

selgusetuks, kuidas tehti kindlaks üleantud kauba kaal ja miks peaks müüja usaldama talle hilisemalt

antud andmeid kauba kaalu kohta. A on selgitanud maksuhaldurile, et ostu-müügilepingud sõlmiti

isikutega peale kauba vastuvõtmist ja analüüsi tegemist, kui oli teada kauba täpne kogus ja koostis

(01.12.2016 selgitus). Kohtus kinnitas ta ka, et juhul, kui isikule maksti kilogrammi eest madalama

skaala otsa hinda, siis maksis ta kohe ja arvestas väiksema väärismetallisisaldusega. Kui müüjaid oli

palju ja kauba üleandmine käis kiirelt, siis on maksuhaldur põhjendatult avaldanud kahtlust, kuidas

sellisesse tarne ja müügiahelasse sobitus peale analüüsi tegemist konkreetse füüsilise isiku

ülesotsimine, temaga kirjaliku lepingu sõlmimine ja talle sularahas tasumine (A selgitas

maksuhaldurile, et vahel saadakse analüüsi vastus 3 tunniga, vahel ühe nädalaga). A ei ole väitnud

ei maksuhaldurile ega kohtule, et nad oleksid kaaluma ja analüüsima sõitnud koos müüjaga. Sel juhul

oleksid nad juba võinud kohtudagi kauba üleandmiseks kaalumise ja analüüsi kohas, kuid seda A

ega Y väitnud ei ole. Lepingu kuupäevaks on seejuurest märgitud kauba üleandmise ja CMR-idel

märgitu kuupäev, mitte lepingu tegeliku sõlmimise päev.

57. Niisamuti on kaupa vedades ületatud kordades kasutatud kaubikute registreeritud kandevõime

(Mercedes Benz Sprinter 319 976 kg (lisa 58) ja Mercedes Benz Vito 122 916 kg (lisa 76)). A ja

kaebajate väited, et nende sõidukite tegelikud kandevõimed olid 1500 kg, on paljasõnalised. Kohus

peab võimalikuks, et kandejõudu ületatakse maksimaalselt nt 500 kg võrra, kuid mitte üle 3 korra.

Liiatigi kui sellise koormaga läbitakse vahemaid väidetavalt veebirakenduses Google Maps

arvutatud ilma peatusteta tehtud vaheaegadest 20-25% kiiremini (03.02.2022 kohtuistungil kl 15.57

on A leidnud, et ta sõidab Kaunasest Varssavisse 3,5 tunniga, samas kui Google Maps annab selleks

ajaks 5 tundi; ning Tallinnast Kaunasesse 6 tunni ja 20 minutiga, samas kui Google Maps annab

selleks ajaks 7,5 tundi), kusjuures sõita ei saanud peatusteta (nagu A samuti kohtuistungil väitis),

vaid tuli teha peatusi kauba ostmiseks, müüjate dokumentide kontrollimiseks ja ostutingimuste

kokkuleppimiseks, kuni mitme tonni ulatuses kauba ühelt autolt teisele laadimiseks; kauba koostise

ning koguse hindamiseks, või alternatiivina kauba sõidutamiseks kaalumisele ja analüüsimisele ja

müüjatele edasi toimetamiseks, mis samuti eeldanuks kokkulepet ja kauba maha laadimist). A väitis

istungil, et keraamikamurd oli kahekordsetes kilekottides, ja et üks kott kaalus ca 20 kilo. Seega pidi

3 tonni ühel autolt teisele laadimiseks kuluma tõstma sel juhul 150 kilekotti. Ka füüsiliselt väga heas

vormis olevatel isikutel võtaks see kahepeale omajagu aega. Selline ümberpaigutamine selliselt, et

kogu sõiduteekond läbitakse Google Mapsis arvutatud peatusteta sõidust nt 1,5 tundi kiiremini

(kandes kaupa 3 korda üle registreeritud kandevõime), ei ole füüsiliselt lihtsalt võimalik ning

kaupade selline liikumine (sh sellises koguses) ei saanud toimuda. Kohus nõustub selles osas KA p

2.1. j) ja k) järeldustega. Muuhulgas järeldub sellest, et puuduvad tõendid selle kohta, et CTR Group

OÜ arvetel näidatud koguses katalüsaatorid oleks arvetel märgitud mahus ostetud väljastpoolt Eestit.

58. Lisaks on maksuhaldur osundanud paljudele puudustele ja vastuoludele CMR-idel (kauba

pealelaadimise koha lahter on kas tühi või on märgitud sinna „Tallinn“, samas kui enamasti oli

väidetav pealevõtmise koht Leedu, Poola või Saksamaa). CMR-ide juurde kuuluvatele lisadele

(annex VII) on kauba lähtekohaks märgitud „Estonia“). Seega ei kinnita CMR-idel märgitud andmed

vaidlusaluste kaupade vastuvõttu Leedust, Poolast ja Saksamaalt. KA p-s 2.1. h) on maksuhaldur

samuti leidnud, et piiriületuse andmed ei ühti osadel CMR-idel märgitud veoseteekonnaga. Kohus

nõustub selles osas maksuhalduri järeldustega, et ka see viitab CMR-ide tagantjärgi koostamisele ja

tõele mittevastavusele.

59. Veel märgib kohus, et ettevõtja jaoks suurtes summades sularahaga opereerimine on väga

tavapäratu ja kätkeb endas mitmeid riske ka juhul, kui seadus seda otsesõnu ei keela, ning kui ka

muud asjaolud viitavad tehingute mittetoimumisele (või toimumisele dokumenteeritust erinevalt),

siis on see üks täiendav asjaolu, mis viitab maksupettusele.

60. Seega on maksuhaldur jõudnud kokkuvõtteks õigele järeldusele, et CTR Group OÜ ei saanud

osta kasutatud katalüsaatoreid arvetel märgitud isikutelt, arvetel märgitud hinnaga ning

ebausaldusväärne on ka arvetel märgitud kauba kogus ja olemus (katalüsaatorite puru). Maksuhaldur

ei ole küll vaidlustanud kauba edasimüüki, ent sellest ei saa järeldada, et maksuhaldur oleks

aktsepteerinud kauba ostu vaidlusalustel arvetel märgitud isikutelt, mis tähendab ka: väljaspool

Eestit. Kaebaja ei ole kauba tegeliku soetamise (mis riigist ostetud, mis hinnaga, kellelt, mis kujul)

kohta tõendeid esitanud, seega pole tõendeid, et need ei ole antud üle Eestis. See on oluline ka

seetõttu, et vastavat jäätmeseaduse § 433 tohib Eestis tasuda metallijäätmete eest vaid

pangaülekandega, mitte sularahas. Niisamuti tuleb jäätmeseaduse § 432 lg 1 kohaselt koostada

metallijäätmete kokkuostu kohta metallijäätmete koguja ja metallijäätmete üleandja vahel

kahepoolselt allkirjastatud dokument, kus peab olema kirjas metallijäätmete üleandja registri- või

isikukood ja elu- või asukoht; metallijäätmete lühikirjeldus, liik ja kogus; metallijäätmed kohale

toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; metallijäätmete maksumus, mõlemapoolselt

allkirjastatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete

kogujale ning sellele lisatakse üleandja isikut tõendava dokumendi või äriregistrikaardi koopia (passi

esitamise korral koopia sellest leheküljest, millel asub isiku foto). Metallijäätmete koguja on

kohustatud säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti koos lisaga vähemalt viis

aastat, tagades isikuandmete kaitse. Seetõttu ei vasta vaidlusalused arved tegelikkusele ja nende

alusel ei saanud kaebaja oma ettevõtlusest raha välja viia. Maksuhalduri järeldused selles osas on

õiged. Eelviidatud jäätmeseaduse dokumenteerimisnõuded metallijäätmete kokkuostmisele võisid

olla kaebajatele üheks ajendiks, miks vormistada tegelikkusele mittevastavad arved välismaiste

müüjate ja kauba ostukohtadega.

61. Kaebajad on viidanud Riigikohtu 01.02.2012 otsusele asjas nr 3-3-1-60-11 p 33, milles on

märgitud, et kui tundmatu füüsiline isik müüb isiklikuks tarbimiseks vanametalli, siis sellest ei teki

tal sellest tulumaksu tasumise kohustust. Isikud, kes CTR Group OÜ-le väidetavalt katalüsaatoreid

üle andsid, tegid seda sellistes kogustes (kuni 1200 katalüsaatorit), et need ei saanud tekkida nende

kodustes majapidamistes ning viidatud lahend sellisele olukorrale ei laiene.

62. See, et maksuhaldur on viidanud RPS § 7 redaktsioonile, mis ei kehtinud veel 2016. aastal, ei

mõjuta asja sisu, kuna RPS § 7 2016. aasta ja hetkel kehtiva redaktsiooni nõuded on sisuliselt samad.

Ka 2016. aastal kehtinud RPS § 7 kohaselt pidi raamatupidamise algdokumendil kajastuma tehingu

majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed, tehingu

osapoolte asu- või elukoha aadressid. Kuna maksuhaldur leidis, et arvetel märgitud müüjad ei olnud

tegelikud müüjad, on nende kontaktandmete puudumine antud juhul oluline vormiviga: seetõttu ei

saanud maksuhaldur nendega ühendust võtta ja tehingute asjaolusid kontrollida. RPS § 7 2016. aastal

kehtinud redaktsiooni kohta on leidnud Riigikohus asjas nr 3-3-1-69-08 tehtud lahendi p-s 15:

mittenõuetekohase kuludokumendiga on tegu siis, kui on tasutud sularahas tundmatule füüsilisele

isikule, kuludokument peab kajastama kauba hinda, mis on poolte vahel kokku lepitud. Kuna müüja

ei ole õige, ei saa see hind olla ostja ja müüja kokkulepe. Seega need arved ei vastanud ka 2016.

aastal kehtinud RPS § 7 lg 1 p 4 nõuetele.

63. MKS § 94 lg 1 ja lg 2 kohaselt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud

tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega

ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamisel tuginetakse asjas

kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või

võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Maksuotsuses esitatakse ka

hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid. Kui hindamise teel arvestatud summa on

väiksem kui äriühingu raamatupidamises kajastatud väljamakse, siis tuleb vahe lugeda ettevõtlusest

väljaviiduks ja maksustada tulumaksuga. Kui kaup on olemas ja ebamõistlik on eeldada, et see on

saadud tasuta, siis suurendaks kauba eest makstud tasu arvestamata jätmine põhjendamatult ja

olulises määras tulumaksukohustust (Riigikohtu 01.02.2021 otsus asjas nr 3-3-1-60-11 p 33).

64. Hindamine oli antud juhul vajalik, kuna maksuhaldur möönis, et CTR Group OÜ soetas

kasutatud katalüsaatorid (mis ei tähenda, et vaidlusalustel arvetel näidatud tingimustel), ent

raamatupidamisdokumendid tehingute kohta olid puudulikud. Hindamise metoodika on toodud välja

KA p-s 2.4. Juurdehindluse metoodikat on kaebaja alternatiivina börsihinna alusel hinna

määramisele ise soovitanud ja seda on refereeritud KA lk-l 12. Kui kauba müügihind on teada ja

soetusmaksumus ei ole, on igati adekvaatne leida juurdehindlusprotsent ja selliselt võimalik

soetushind. Statistiliste andmete alusel määratakse maksumenetlustes näiteks ka keskmist töötasu

vastavas sektoris, seega ei ole sellise meetodi kasutamine uudne.

65. Kohus nõustub maksuhalduriga, et hindamisel ei saanud kasutada börsihinda, kuna selleks ei

olnud andmed ostetud vara kohta piisavalt täpsed (ei ole teada väärismetalli sisaldust, kas tegu oli

puru või tervete katalüsaatorite või keraamiliste korpustega).

66. MTA arvestas edasimüüdavale kaubale juurdehindluse 17.1% ja vähendas selle võrra kauba

soetushinda. Muude usaldusväärsete andmete puudumisel on CTR Group OÜ tegevusala (Eesti

Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodi) arvestades riigi hulgikauplejate

statistilisest keskmisest juurdehindluse protsendist lähtumine asjakohane lähenemine, kuna selle

alusandmed hõlmavad piisavalt suurt valimit erinevatest ettevõtetest ning seeläbi on ka võimalikud

äärmuslikud näitajad neutraliseeritud. Kaebaja on toonud välja, et õigem olnuks arvestada

Statistikaameti kodulehelt jaotusega „muu spetsialiseeritud hulgimüük“, kus keskmine

juurdehindlusprotsent on 15,8%. Samas selgitas vastustaja, et Statistikaameti andmed ei

võimaldanud maksuotsuse tegemise ajal nii detailset liigendust ning sellel hetkel oli võrreldav

tegevusala hulgikaubandus. See ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust, kuna ei ole uus asjaolu MKS

§ 102 mõttes, kuna seda asjaolu ei esinenud maksu määramise ajal. Uus asjaolu on vaid see, mis oli

olemas juba maksu määramise ajal. Lisaks näitab kaebaja esitatud protsent, et aluseks võetud

keskmine 17,1% oli väga ligilähedane kaebaja osundatule. Hindamise teel ei saa leida kauba täpset

väärtust, see on teadaolevate parameetrite järgi määratud kaalutud keskmine.

67. Kaebajate väited, et CTR Group OÜ juurdehindlus oli 4-5%, ei ole kogutud tõenditega kooskõlas.

Kaebajate viitel ei saa lähtuda ka kriminaalasjas 1-15-2451 tuvastatud juurdehindlusest, kuna

tegevusperiood oli teine ning tehingu asjaolud teised. Enam ei lisandunud tehingule käibemaks,

mistõttu on mõistlik eeldada kasumimarginaali tõstmist, et endas riske kätkev (teadlik maksupettus)

äri end ära tasuks.

68. MTA 04.06.2019 korraldusega nr 12.2-3/038675-4 on maksuhaldur esitanud CTR Group OÜ-le

põhjendustega kokkuvõtted oma järeldustest ja palunud veekord esitada kõik andmed, mille alusel

tuvastada vaidlusaluste tehingute asjaolud, mh hind (lisa 77). Korralduse täitmiseks läks

maksuhalduriga 20.09.2019 kohtuma CTR Group OÜ lepinguline esindaja Meelis Krautmann

(protokoll lisa 83), kes muuhulgas kinnitas, et CTR Group OÜ-l tehingute kohta rohkem dokumente

esitada ei ole.

69. Kaebajad on osundanud sellele, et MTA poolt aluseks võetud juurdehindlusprotsent ei arvesta

omakapitali tootlust. Kaebajad väidavad, et CTR Group OÜ realiseeris kaubad väga kiiresti, samas

kui osadel hulgikaupmeestel seisavad kaubad laos võibolla aasta. Iseenesest on kaebaja osundus

realiseerimisperioodi mõjust omakapitali tootlusele ja seeläbi äriühingu kasumile õige. Kohus ei näe

aga, et pelgalt sellise väitega saaks leida, et MTA aluseks võetud juurdehindlusprotsent (17,1) on

vale. MTA on rõhutanud, et juurdehindlusprotsent pidi olema CTR Group OÜ jaoks piisav, et tagada

ebaseadusliku äritegevuse riske. CTR Group OÜ õiguseellane OÜ ADSV Group ja Y olid juba

maksukuriteos 23.05.2015 (kokkuleppemenetluses) süüdi mõistetud (kriminaalasi nr 1-15-2451),

seega pidid mõlematele kaebajatele need riskid olema teadvustatud. Ebaseadusliku tegevusega

teenitud kasumimarginaal on tavapäraselt keskmisest kasumimarginaalist kõrgem, vastasel juhul ei

võta mõistlik inimene selliseid riske. Kohus ei näe, et MTA võetud juurdehindlusprotsent 17,1 oleks

ebamõistlikult kõrge ja tegelikke olusid mittearvestav. MTA määras selle maksuotsuse tegemise ajal

kättesaadavate andmete alusel ning võrdlemine hulgikaubanduse keskmisega (legaalse äriga) võis

CTR Group OÜ-le olla isegi tegelikust soodsam. Kohus leiab ka, et väide, et aastane

realiseerimisperiood ei ole tavapärases hulgikaubanduses kindlasti keskmine aeg.

70. Maksuhaldur nii maksumenetluses kui vastutusmenetluses põhjendanud, miks kaebajate poolt

esitatud võrdlusmaterjal ning andmed hindamise teel maksustamisel asjakohased ei ole. Kuivõrd

kaebajad asjakohaseid ja sobivaid andmeid hindamise teel maksustamiseks ei esitanud, ongi

maksuhaldur hindamisel aluseks võtnud CTR Grupp OÜ tegevusalale (EMTAK) koodile) vastavad

näitajad, kuna need hõlmavad piisavalt suurt valimit erinevatest ettevõtetest ning seeläbi on kaetud

võimalikud äärmuslikud erinevused.

71. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg

on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu, seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka vastav

põhjuslik seos. Süü vormide (tahtlus või raske hooletus) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt

lahendi nr 3-3-1-23-12 p 14) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse § 104 regulatsioonist (alates

01.07.2013 näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete

tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga

valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Vastutusotsuse koostamise

aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite)

kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (vt lahendi nr 3-3-1-37-13 p 24).

72. Äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja talle

vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on kohtupraktikas põhjalikult käsitletud nt Riigikohtu otsuse nr

3-3-1-37-13 p-s 12; otsuse nr 3-3-1-17-13 p-des 11-16; otsuse nr 3-3-1-23-12 p-des 10-11, 14 ja 20

ning otsuse nr 3-3-1-41-05 p-des 12, 13 ja 15. Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla

sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma

kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-ist ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o

rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahendi nr 3-3-1-37-13 p-d 17);

3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

73. Asjaolud, millest tulenevalt on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebajad olid teadlikud

sellest, et äriühingust sularahana väljavõetud summasid ei kasutatud täies ulatuses ettevõtlusega

seotud eesmärkidel, nähtuvad kontrollakti p-st 2.3. Tahtlus on teadlikkus teo õigusvastasusest ja selle

tagajärje soovimine. Kogenud ettevõtjatena pidid kaebajad olema teadlikud sellest, et RPS § 7

nõuetele mittevastavate kuludokumentide alusel äriühingust raha väljavõtmine on õigusvastane ning

nad pidi ka soovima õigusvastast tagajärge: võimalust kanda ettevõtluskuludesse tehinguid, mis

toimusid näidatust erinevalt (müüjad, kaup, summad) ja mis vähemasti lõi võimaluse osa raha ka

lihtsalt äriühingust välja võtta. Kaebajate süü ei saa olla seetõttu raske hooletus. Kaebajad olid loonud

olukorra, kus maksuhaldur ei saaks tehingu tegelikke asjaolusid kontrollida ning seeläbi sai kaebaja

võtta äriühingust maksuvabalt välja sularaha. Selline tegevus sai olla ainult tahtlik. Kuna kaebajad

teadsid tegelikke tehinguid, mida esitatud arvetega varjati, pidi nad ka olema teadlikud

maksukohustuse suurusest, mille nad oleksid pidanud deklareerima (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-

3-1-37-13, p 27).

74. VO-s tuleb tuvastada süülisus ja süü vorm. X poolse deklareerimiskohustuse rikkumisega seotud

asjaolud on kajastatud VO p-s 2.1.1.1. Y deklareerimiskohustuse rikkumisega seotud asjaolud VO

p-s 2.1.1.2. Tasumiskohustuse rikkumist on käsitletud X puhul VO p-s 2.1.2.1 ja Y puhul VO p-s

2.1.2.2. Erinevalt kaebuses väidetust on maksuhaldur juba maksuotsuses ja kontrolliaktis viidanud

nii äriühingu teadlikkusele ja tahtlusele kui ka näilikele tehingutele, nendega maksueelise saamise

soovile ja MKS § 83 lg-le 4.

75. Maksuhaldur ei pidanud tuvastama tahtlust iga tehingu osas eraldi. Kõigi 69 väidetava Läti

füüsilise isikuga tehtud tehingute asjaolud on maksustamise mõttes identsed (kõigi osas on

tuvastamata, et just arvel märgitud isik oli müüja, ning tuvastamata kauba tegelik hind ja tegelikult

tasutud summa), seetõttu ei ole mõistlik nõuda, et maksuhaldur hakkaks ohtrate tehingute osas

ükshaaval kaebaja tahtlust tuvastama.

76. VO p-s 2.2 on käsitletud kaebajate süü küsimust ning p-s 3 on välja toodud asjaolud, millest

nähtub põhjuslik seos kaebajate kohustuste rikkumise ja CTR Group OÜ-l tekkinud maksuvõla

vahel. Seega vastavad VO ning selle aluseks olev maksuotsus MKS § 95 lg-s 2 sisalduvatele

nõuetele. VO-s on välja toodud õiguslikud alused – MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 (lk 2). CTR

Group OÜ maksukohustuse tekkimise õiguslikud alused on välja toodud maksuotsuses ja

kontrollaktis.

77. Kaudne, ent siiski oluline tõend mõlema kaebaja süü kohta on Harju Maakohtu 23.04.2015 otsus

kriminaalasjas nr xxxxxxx, millega OÜ ADVS Group ja Y mõisteti süüdi karistusseadustiku KarS §

3892 alusel 2014-2015. aastal OÜ ADVS Group nimel käibemaksupettuse toimepanemises näilike

katalüsaatorite ostu-müügitehingute abil (lisa 87).

78. X rikkus perioodi aprill 2016 kuni juuni 2016 osas deklareerimiskohustust. X oli CTR Group

OÜ juhatuse ainus liige perioodil 14.10.2010 kuni 26.07.2016. X oli teadlik CTR Group OÜ perioodi

04.2016 kuni 06.2016 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Kui X oleks korraldanud CTR

Group OÜ perioodi 04.2016 kuni 06.2016 TSD-de esitamise õigete andmetega, siis oleks

deklaratsioonide esitamise tähtpäeva seisuga olnud CTR Group OÜ poolt tasumisele kuuluvad

maksusummad õiged. Isegi kui X kõnealustes tehingutes (erinevalt Y ja A) ise vahetult ei osalenud,

jäi ta juhatuse liikmeks olemise ajal endiselt vastutama äriühingu raamatupidamise ja

maksuarvestuse korrektse korraldamise ning maksude õige deklareerimise ja tasumise eest. X rikkus

MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS

§ 85 lg-st 4, koostoimes tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-ga 3 ning TuMS § 54 lg-ga 2 ja 4.

79. Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-15-288 tehtud 13.09.2016 otsuses (p-s 12) leidnud:

„asjaolu, et kaebaja ei kontrollinud E. P. tegevust, tuleb vaadelda selle fakti valguses, et kaebaja ja

E. P. olid abikaasad. On eluliselt usutav, et kui üks abikaasa on volitanud teist abikaasat tegutsema

äriühingu nimel, siis ta pigem teab tehingute tegelikke asjaolusid oma abikaasa käest. /…/ Eluliselt

väheusutav on see, et sellises olukorras teeb äriühingu nimel tegutsemiseks volitatud abikaasa

näilikke tehinguid ning esitab raamatupidamises kajastamiseks fiktiivseid arveid ilma, et teisel,

äriühingu juhatuse liikmeks oleval abikaasal tehingute tegelikest asjaoludest vähimatki aimu oleks.

Ringkonnakohus märgib, et ehkki tõepoolest ei pruugi üksnes abielus olemise faktile olla võimalik

rajada täielikku ja tõsikindlat järeldust, et kaebaja oli tehingute tegelikest asjaoludest abikaasa käest

teadlik, tähendab see asjaolu siiski järeldust, et see oli äärmiselt tõenäoline. Kaebaja täielikku

teadmist ongi maksuhalduril sellises olukorras sisuliselt võimatu tõendada, kui kaebaja seda ise eitab.

Kuid selline väga suur tõenäosus kallutab ringkonnakohtu hinnangul tõendamiskoormise jaotuse

siiski juba selliseks, et kaebaja peaks tõendama vastupidist – et abielulised suhted olid mingil

põhjusel kujunenud selliseks, kus abikaasade vahel täielik usaldus puudus või esinesid muud

asjaolud, mis annavad aluse uskumiseks, et äriühingu nimel tegutsemiseks volitatud abikaasa

tegutses õigusvastaselt tõepoolest ilma volituse andnud abikaasa teadmiseta.“ Ka eeltoodust

tulenevalt võib eeldada, et X vähemalt üldjoontes teadis kõnealuste tehingute tegelikest asjaoludest,

isegi kui vahetult osalesid neis abikaasa Y ja poeg A.

80. Perioodil 04.2016 kuni 06.2016 tehti CTR Group OÜ pangakontolt nr EE201700017002534033

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 386 310,07 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida ning

tasuda tulumaks summas 96 577,52 eurot, mis jäi aga tegemata. Seega kajastas X CTR Group OÜ

perioodi 04.2016 kuni 06.2016 TSD-del ebaõigeid tulumaksusummasid, mille tulemusena tekkis

äriühingul varjatud maksukohustus, mis jäi tasumata.

81. Xlt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab aprillis 2016 TSD esitamise

tähtpäevast ehk 10.05.2016 ning Ylt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab juuli 2016

TSD esitamise tähtpäevast ehk 10.08.2016. Arvestades, et X ja Y rikkusid CTR Group OÜ perioodi

aprill kuni august 2016 maksukohustusi tahtlikult, rakendub vastutusotsuse tegemisel viieaastane

maksusumma määramise aegumistähtaeg. Xlt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg

ei saabu varem kui 10.05.2021 ning Ylt sissenõutava vanima maksusumma määramise tähtaeg ei

saabu enne 10.08.2021.

82. Seetõttu on vastutusotsus õiguspärane ja kaebused jäävad rahuldamata.

83. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)