Legislator Case Law & Legislation
2-21-132942/7 AI generated

2-21-132942/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-132942/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E. L. I. A. (avaldaja/hageja) esitas 21.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. K. (võlgnik/kostja) 3220,20 euro saamiseks. Pärnu

Legislator headnote

AI generated

Art. 17 lg, Art. 18 lg, Art. 62 lg, Art. 19 järgi, Art. 26 näeb; 2-21-132942/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: E. L. I. A. (avaldaja/hageja) esitas 21.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. K. (võlgnik/kostja) 3220,20 euro saamiseks. Pärnu

Keywords

AI generated
missing case documents notification of address change travel documents surrender of documents paper trail production of identity documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-21-132942

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-132942

Tsiviilasi

E. L. I. A. hagi M. K. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. L. I. A. (registrikood XXX, aadress XXX)

Hageja lepinguline esindaja: K. V. (aadress XXX, e-

post XXX)

Kostja: M. K. (isikukood XXX, viimane teadaolev

elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata E. L. I. A. hagi M. K. vastu võla väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. E. L. I. A. (avaldaja/hageja) esitas 21.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M. K. (võlgnik/kostja) 3220,20 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus tegi 27.10.2021 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus püüdis võlgnikule makseettepanekut kätte toimetada järgmistel

aadressidel:

-

27.10.2021 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus;

-

10.11.2021 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel;

-

16.12.2021 aadressil XXX - Tagastatud - ei ela/asu aadressil;

-

10.11.2021/ 16.12.2021 saadetud teavitus e-posti aadressidel XXX – puudub

vastus, XXX – puudub vastus.

XXX korteriomanik kinnitas 10.11.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil. XXX

omanik kinnitas 11.01.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil. Aadressilt XXX

tagastati dokumendid kohtule märkega „ei ela antudaadressil, kinnitab ema“.

Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud XXX.

Pärnu Maakohus lõpetas 12.01.2022 maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut

ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa

avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite

esitamise korral menetlus lõpetada (TsMS § 486 lg 1 p 2). Pärnu Maakohus andis

nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 03.02.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

3. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada.

KOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 I lause alusel

avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib

avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele,

et kostja ei pruugi elada Eestis, kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate

kontaktaadresside

kaudu

kätte

toimetada

menetlust

algatavat

dokumenti.

Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et

kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2

kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi

vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse

puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada

analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt Riigikohtu 31.03.2015

määrus kohtuasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).

5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, sest see ei

allu Eesti kohtule.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole

kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

6. TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta

sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (edaspidi Brüsseli I bis määrus).

Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille

isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul

eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see

piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on: a) järelmaksuga

kaupade müügilepinguga, b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki

krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või c) muudel juhtudel

lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis

äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud

nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning

kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

Arvestades Brüssel I bis määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17 üldjuhul

kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis (vt U. Magnus,

P. Mankowski (ed). European Commentaries on Private International Law ECPIL. Vol

I. Brussels Ibis Regulation. 2016, lk 457 – 458, 514).

Hageja nõue tuleneb C. E. A. ja kostja vahel 20.09.2018 sõlmitud kliendilepingust

ning kostja on tarbija. Kostja elukoht on liikmesriigis (vt p 9). Seega tuleb Brüsseli I

bis määruse art 17 lg 1 p c alusel määrata kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao

alusel.

7. Brüsseli I bis määruse II peatüki 4. jaos asuva art 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool

algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija

alaline elukoht.

8. Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht

on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus

siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 alusel on isiku

elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

9. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja märgitud

aadress XXX pole rahvastikuregistri järgi kostja elukohaks olnud. Rahvastikuregistri

kohaselt on kostja elukoht alates 05.03.2019 XXX. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et

tsiviilasjas nr 2-21-12169 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2022 vastuse

kohaselt õnnestus politseil M. K. kontakti saada telefoni numbril +372 5290626.

Telefoni teel kinnitas M. K. et elab XXX, kasutab meili XXX. Merike Kallas kinnitas,

et antud meili aadressilt saab ta kõik dokumendid kätte.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja alaline elukoht maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 21.10.2021 ei olnud Eestis.

Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev

vaidlus Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule.

10. Brüsseli I bis määruse art 19 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda

üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab

tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on

sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli

kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja

lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe

ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.

11. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks Brüsseli I bis määruse art 19

märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest. Mh ei

ilmne, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv kohtualluvuse kokkulepe. Nõude aluseks

oleva lepingu standardinfo teabelehe kohaselt lahendatakse tarbijakrediidilepingust

tulenevad vaidlused Harju Maakohtus. Kohus leiab, et nimetatud kohtualluvuse

kokkulepe on TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 alusel tühine, sest käesolev vaidlus ei

ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega või pooleks ei ole riik, kohaliku

omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Samuti ei esine

TsMS § 104 lg-s 3 nimetatud juhtumeid, kui kohtualluvuse kokkulepe kehtib

TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust sõltumata. Mh ei tulene üldtingimuste p 16.2

sõnastusest, et kohtualluvus oleks kokku lepitud konkreetselt juhuks, kui kostja asub

pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha

või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada

(TsMS § 104 lg 3 p 2).

12. Brüsseli I bis määruse art 26 näeb ette, et lisaks määruse muudest sätetest tulenevale

pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Sätet ei kohaldata

juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24

kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule. Riigikohus on leidnud, et kohus saab hagi

menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta

vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt 21.11.2012 määrus

kohtuasjas nr 3-2-1-123-12, p 12).

Kohus on püüdnud kostjale dokumente kätte toimetada, kuid see pole õnnestunud.

Kohus ei pea otstarbekaks püüda saata kostjale täiendavat kirja, et küsida seisukohta

asja arutamise kohta Eesti kohtus, sest kostja ei ole kohtu kirjadele siiani vastanud.

13. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

14. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kogu tasutud riigilõivu

tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu

tagastamise koht (konto nr, kontoomaniku nimi ja registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik