4-10-2229/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2229 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi H.E väärteoasi Liiklusseaduse § 74

23 järgi

Menetlusalune isik H.E (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub, pensionär)

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 11.oktoober 2010.a.

kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS §-dest 47 57 lg 1 p 3, 83 lg 4 ja 5, KrMS § 126 lg 3 p 3 ning V™S § 83 p 1, §- , dest 107-111, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada H.E LS § 74

23 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so summas 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni.

2. Konfiskeerida H.E-lt ära võetud ja kohtusse saadetud kiirusemõõteseadet avastada või

selle tööd häirida võimaldav seade "Whistler 1130 SW“ ja anda see kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse, andes selle üle Sisekaitseakadeemia Politseija Piirivalvekolledži Paikuse koolile.

Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 4100064939.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

2 esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest

ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse

liikluspolitseinik Ü. Aav koostas 28.06.2010.a. väärteoprotokolli nr AB 1189932, mille kohaselt

H.E juhtis 28.06.2010.a. kella 16:50 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa mnt 10.km, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit Audi A8 reg nr xxx, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade Whistler 1130 SW. Seade Whistler 1130 SW oli sisse lülitatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LE § 224 nõudeid ja pani toime LS § 7423 ettenähtud väärteo.

11.10.2010.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungile menetlusalune isik ei

ilmunud, kohtukutse on viimase abikaasale menetlusalusele isikule edastamiseks üle antud

18.08.2010.a. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku

käitumine on õigesti kvalifitseeritud LE § 224 nõuete rikkumisena ja LS § 7423 ettenähtud

väärteona. Karistuseks taotles rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja

kiirusemõõteseadet avastava seadme konfiskeerimist ning selle üleandmist Sisekaitseakadeemia Politseija Piirivalvekolledžile õppeotstarbeliseks kasutamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused:

Kohus, vaadanud läbi väärteoasja kirjalikud materjalid, sh menetlusaluse isiku seletused kohtuvälises menetluses, on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt LS 7423 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ja isikut tuleb selle teo toimepanemise eest karistada.

LE § 224 kohaselt ei tohi sõidukis olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

Väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt peatati menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk, millel oli sisselülitatud kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade.

Menetlusaluse isiku ülekuulamisel on H.E 28.06.2010.a. selgitanud, et seadme olemasolu autos omas distsiplineerivat efekti. Et seade on seadusega keelatud, ta ei teadnud ja kahjuks ei ole ta näinud selles õigusrikkumist. Ta omandas seadme juba 20 aastat tagasi USA-st ja probleeme ei ole olnud. Saanud teadlikuks oma rikkumisest, võtab ta tulevikus seda kindlasti arvesse ja ta kahetseb intsidenti.

28.06.2010.a. koostatud uurimiseksperimendi protokolli kohaselt reageeris seade Whistler 1130 SW

liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmele ja kiirusmõteseadme tööd avastada võimaldav seade reageeris seadmele Whistler 1130 SW.

Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Ü. Aava poolt

28.06.2010.a. koostatud vaatlusprotokollist sh lisaks olevatest fototabelitest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati, et eelpool märgitud kuupäeval, kella 17:15 ajal Harjumaal, Rae

vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 10.km. suunaga Tallinna poole, seisis musta värvi

3

sõiduauto Audi A8 reg nr xxx, sõiduki kõrvalistujapoolse päikesesirmi külge oli kinnitatud

tumehalli värvi seade Whistler 1139 SW, mis oli ühendatud pulkpistikuga ja musta värvi

spiraaljuhtmega. Spiraaljuhe oli ühendatud sõiduki sigaretisüütajasse ning seadmel põles rohelist värvi valgusdiood.

Kohus ei pea menetlusaluse isiku – H.E poolt antud selgitusi selle kohta, et tema kasutas

seadet enesedistsipliini eesmärgil ning et ta ei teadnud, et seadme kasutamine ei ole seadusega

lubatud, usutavaks, vaid peab neid antuks eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohtule jääb arusaamatuks, mil moel distsiplineerib sisselülitatud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade

sõidukijuhti. Kuna seade oli sisselülitatud, seega töötas, siis sellest sai kasu ainult sõidukijuht,

kelleks oli H.E, kes sai kõnealuse seadme kaudu teada kiirusemõõteseadme asukoha.

H.E suhtes väljastatud karistusregistri õiendist, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, nähtub, et isikut on varem liiklusalaste väärtegude eest karistatud rahatrahvidega. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelnevad karistused on määratud just sellise teo toimepanemise eest, mille avastamise vältimiseks H.E 28.06.2010.a seadet Whistler 1139 SW kasutas.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik - H.E on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud tahtlikult ja H.E on LS § 74

23 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi.

Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohal, et vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistust kergendavaks asjaoluks peab kohus menetlusaluse isiku poolt oma süü

tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. H.E teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu.

Arvestades menetlusaluse isiku - H.E süü suurust ja karistust raskendavate asjaolude

puudumist ja menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, peab kohus põhjendatuks H.E

karistamist alla sanktsiooni keskmise määra, so 40 trahviühikuga ehk 2400 krooniga. Kohus on

seisukohal, et selline karistus on piisav mõjutamaks menetlusalust isikut käituma edaspidi ühiselukorraldust järgival ja arvestaval viisil.

Menetlusaluselt isikult võeti ära kiirusemõõteseadet avastav seade, mille kasutamine sõidukis on LE

§ 224 kohaselt keelatud, kuulub seetõttu KarS § 83 lg 4 ja lg 5 alusel konfiskeerimisele, kuna tegemist on õigusvastase teoga.

Aulike Salo Kohtunik

4