1-10-13346/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2010 Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number 1-10- 13346 (10260103335)

Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Aino Männik Kriminaalasi D.J süüdistuses KarS § 329, 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

D.J (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-x

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; karistatud; tõkend – elukohast lahkumise keeld) Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom Asja läbivaatamise kuupäev 11. oktoober 2010

Resolutsioon D.J süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 329 järgi.

KarS § 63 lg 1 alusel mõista D.J-ile raskeima sätte, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 69 alusel asendada karistus 1 (üks) aasta vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, määrata, et süüdistatav peab tegema 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd.

Üldkasulik töö teha ära hiljemalt 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb D.J üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta,

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluja töövõi õppimiskoha muutmiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 on D.J kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis (liiklusohutuseprogramm).

D.J määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tühistada D.J-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

Välja mõista D.J-ilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank või arvele nr

221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus:

„D.J, 1-10-13346, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Määrata kriminaalmenetluse kulud 6525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 543.75 krooni ( viissada nelikümmend kolm krooni ja

75 senti) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev.

Välja mõista D.J-ilt kohtukulud 40 (nelikümmend) krooni riigituludesse.

Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank või arvele nr

221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „D.J, 1-10-13346, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi avaldus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Otsuse peale võivad süüdistatav, süüdistatava kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -

protesti kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus D.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 06. juunil 2010 kell 19.11 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Mustivere külas mootorsõidukit BMW 320I registreerimismärgiga 123 XXX isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu 08.01.2009 kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks alates 09.09.2009.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema juhtis 19.08.2010 kell 19.19 Viljandi maakonnas Pärsti

vallas Viljandi-Suure-Jaani maantee 6,95. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga 569 XXX isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu 08.01.2009 kohtuotsusega ära

võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks alates 09.09.2009 (viibis vanglas 13.10.2008- 08.09.2009).

Seega pani D.J toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise.

3

Veel süüdistatakse D.J selles, et tema juhtis 19.08.2010 kell 19.19 Viljandi

maakonnas Pärsti vallas Viljandi-Suure-Jaani maantee 6,95. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga 569 XXX joobeseisundis. Seega pani D.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtu põhjendus Süüdistatava D.J, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 11. oktoobril 2010 sõlmitud kokkuleppe alusel on D.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel raskeima sätte, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistus 1 (üks) aasta vangistust üldkasuliku tööga,

arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 75 lg 2 p 8 on

D.J kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis (liiklusohutuseprogramm).

Üldkasulik töö teha ära hiljemalt 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

D.J-ile on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav D.J väljendanud oma tõelist tahet.

Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

Kohus leiab, et süüdistatav D.J tuleb tunnistada süüdi KarS § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kaitsja Pille Toom taotles vabastada süüdistatav D.J osaliselt sundraha hüvitamisest,

kuna kohtukulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Tema töötasu on 8000 krooni. Ta maksab elatist ja tal on veel maksmata sundrahasid.

Prokurör ei oli nõus kaitsja taotlusega vabastada süüdistatav D.J kohtukulude hüvitamisest osaliselt.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus leiab, et kaitsja taotlus süüdistatava D.J-i suhtes vähendada sundraha ei ole põhjendatud. See, et tal on maksmata eelmised temalt välja mõistetud sundrahad ja kohtukulud, ei ole mõjuv põhjus sundraha vähendamiseks.

Kaitsja Pille Toom taotles määrata sundraha maksmine ositimaksetena.

Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb määrata D.J-ile sundraha ositi maksmine ühe aasta jooksul.

Silvi Maiste

Kohtunik