1-09-21652/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-09-21652

22.septembril 2010

.a.

Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Julia Zautina juuresolekul, prokuröri Lea Pähkel ja kaitsja Veera Tolli-Baskin osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

M.K , ik XXX, venelane, kodakondsuseta, kesk-eriharidusega, eluk.xxx, töök.AS M , varem kriminaalkorras karistatud: 23.09.1997.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 207 lg.1,2 järgi rahatrahviga 3300.- krooni; 14.12.1998.a. sama kohtu otsusega KrK § 195 lg.2, 139 lg.2 p.2,3 ja 197 lg.1-15 lg.2 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi 2-aastase katseajaga;

09.09.2005.a. sama kohtu otsusega KarS § 200 lg.2 p.7 järgi vangistusega 3 aastat, millest koheselt kandis ära 9 kuud, ülejäänud 2.a.3.k. tingimisi 3-aastase katseajaga;

27.09.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 3000.- krooni, mis on tasumata; vahi all alates 04.09.2009.a.

Süüdistus

M.K süüdistatakse selles, et tema eeluurimisega täpselt

2007.a suvel,

tuvastamata ajal Narva linnas oma vanemate maja hoovis sauna juures peksis vitsaga

tuharate piirkonda AP`it ja AB`t (sünd XXX.a), tekitades lastele füüsilist valu ja verevalumeid tuharate piirkonnas. Samuti tema eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal aadressil Tallinn, 2008.a novembris

XXX peksis rihmaga tuharate piirkonda ABt`t, tekitades lapsele füüsilist valu ja verevalumeid tuharate piirkonnas.

Eelnimetatud tegevustega põhjustas M.K 3-aastasele ja 6-aastasele lastele AP`ile ja AB`le suurt füüsilist valu ja hulgiverevalumeid.

19.01.2009.a õhtupoolikul ja 22.01.2009.a hommikul

M.K (ik: XXX) aadressil Tallinn, XXX peksis rihmaga tuharate, reite ja käte piirkonda oma 3-aastast poega APit (ik: XXX). 22.01.2009.a lõi M.K oma poega mitu korda lisaks veel käega näo piirkonda ning tiris kõrvast, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi: puusa, reie ning pea pindmised hulgivigastused (tl 2).

Seega M.K pani toime järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 122 järgi kvalifitseeritavad kuriteo. Samuti tema kella 19.45 paiku viibides Tallinnas, XXX korteris tekkinud 04.09.2009.a olmetüli käigus lõi toa uksel oleva klaasi katki ning kasutas vägivalda AB’i suhtes, mis väljendus selles, et tema tahtlikult korduvalt lõi lihahaamriga pea ja keha piirkonda

2

AB’i, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ning tekitades tervisekahjustusi: haav pea vasakul küljel ning parema käe tagaseljal pindmised naha kriimustused (tl 91). Antud teoga pani M.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisneb teise inimese löömises, millega tekitati füüsilist valu.

Kohtuistungil tunnistas M.K ennast täielikult süüdi ja ei taotlenud enda küsitlemist. 2007.a suvel toimepandud Narva episoodi kohta avaldas arvamust, et see oli toime pandud mitte 2007 aastal, kuid täpsustada ei osanud, viidates halvale mälule.

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused 2007.a suvel toimepandud kuriteoepisoodi osas (kannatanu AB) uuris kohus järgmisi tõendeid: - kannatanu AB seletas 05.03.2009.a. ülekuulamisel /lk 11-15/, et aeg-ajalt on isa kuri

ja hakkab neid rihmaga peksma, seda siis, kui nad ei kuula sõna ja ei taha magama minna, kui S nutab. Ükskord Narvas vanaema juures tema ütles, et tahab pissile, aga talle tundus nii ja S ütles sama tema järel. Siis isa pani tema ja S sauna seina äärde ja hakkas neid vitsaga vastu peput peksma, tal oli valus. Arvab, et S ka oli valus. Ema

ütles, et pole vaja peksta, kuid isa ei kuulanud. Pärast olid tema pepu peal sinikad. Arvab, et S samuti. Kodus viis ema teda naab ise juurde ja pildistas sinikaid. - tunnistaja SB ütlustest nähtuvalt /lk 23-25/ M.K (tema õe abikaasa) elab nende juures. 2007.a suvel Narvast M.K vanaema juurest tulles oli tema õel V

käe peal sinikas, A olid sinikad pepu peal, S l kas pepu või jalgade peal. Ühel aastavahetusel läks M.K tema isale noaga kallale, isa on veelgi M.K-lt peksa saanud. Ka tema õde V kardab M.K väga, on mehelt peksa saanud. Ükskord M.K temaga kakluses tegi alumiiniumist toru tema peal kõveraks; - asitõendi - CD-plaadi - vaatlusprotokollist /tl 146 – 149/ nähtuvalt on CD-l salvestatud 3 pilti, mille peal on lapse (AB) tuhara piirkond ja jalad, kus on sinikad;

- kahtlustatavana ülekuulamisel /lk 47-50/ tunnistas M.K ennast süüdi kõikides episoodides, välja arvatud viimane - ei ole A 2008.a peksnud;

Seega on Narvas vanaema juures vitsaga peksmisest rääkinud 7-aastane laps A ; lapse vanaisa AB ja lapse onu SB nägid lastel peksmisjälgi. AB esitas uurijale CD-plaadi

fotodega: fotod tegi naaber korterist 15 (tl 137). Fotodelt on selgelt näha, millised esinesid A peksmisjäljed (tl 147-149) – suured piklikud sinikad tuharatel ja jalgadel. Nimetatud tõendid viitavad üheselt sellele, et lapsed – 5-aastane A ja 2-aastane S said vitsaga peksa selle eest, et ei kuulanud sõna ja ei tahtnud magama minna, peale selle A kord tahtis pissile minna ja siis enam ei tahtnud.

Ei ole kahtlust selles, et selle jõhkra, laste suhtes absoluutselt põhjendamatu kehalise väärkohtlemise on süüdistatav toime pannud. Tõepoolest on tekkinud küsimus, millal nimetatud episood toimepandud oli: kas 2007.a. suvel või 2008.suvel. Kohtuistungil tõusetus küsimus toimepanemise aasta kohta, sest

väidetavalt oli see episood toime pandud enne kohtu poolt katseaja määramist. ABi ütlustest on teada, et Narvas vanaema juures käivad lapsed iga aasta. SB kinnitas, et

see toimus 2007.aastal (tl 24), kindlasti toimus see suvel. CD-plaadil on piltide salvestamise ajaks 21.08.2007.a. Seega süüdistuses on õigesti märgitud toimumise aeg: 2007.a. suvel.

Katseaeg 09.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel hakkas M.K kulgema

09.09.2005.a. ja kestis kuni 09.09.2008.a., seega igal juhul laste peksmise episood Narvas oli toimepandud katseajal.

3

2008.a novembrikuu kuriteoepisoodi kohta (kannatanu AB) on esitatud järgmised tõendid: - kannatanu AB andis ülekuulamisel /lk 11-15/ ütlusi, et kui ta oli 6-aastane, mängisid

nad nende kodus E , E hakkas autot üles viskama. Tema ütles, et hakkame seda

lükkama, mitte viskama. Siis võttis isa paksu püksirihma ja hakkas teda vastu peput lööma, oli valus ja pärast olid pepu peal sinikad. V rääkis kunagi, et isa peksis ka teda. Suvel isa peksis ema, ema pidi siis haiglasse minema. Tol ajal isa peksis ka onu P t ja vanaisa, vanaisa silm oli sinine;

- tunnistaja SB ütluste /lk 23-25/ kohaselt peksis M.K 2008.a novembris A rihmaga. Põhjust ei mäleta;

- kahtlustatavana ülekuulamisel /lk 47-50/ M.K ei tunnista seda kuriteoepisoodi.

Kohtul puudub alus kahelda SB ja AB kokkulangevates ütlustes. SB andis ütlusi 20.02.2009.a. ning rääkis kahest peksmisest: 2008.a. novembrikuus ja 2007.a. suvel. A

05.03.2009.a. on rääkinud ka põhjusest: M.K-le ei olevat meeldinud, et nad mänguautosid üles viskasid, peksti teda paksu rihmaga (tl 14). Seega mõlemad on rääkinud peksmisest 4-5 kuud hiljem. Nende kokkulangevate ütlustega on M.K süü selles episoodis tõendatud.

19.01.09 ja 22.01.09.a episoodide kohta (kannatanu AP) on tõenditeks : - Põhja PP Lastekaitsetalituse uurija J. Kolbasova ettekanne /lk 3, 31/, mille kohaselt 3-

aastane Aleksandr rääkis, et sinikad pepul ja näol on tal sellest, et isa andis peksa ja

andis selle eest, et ta nuttis. J. Kolbasovale on Buzunovite ülemine naaber T P

rääkinud, et M.K on väga vägivaldne. T. P on näinud, et V P on käinud

sinikatega. M.K-lt on peksa saanud AB, keegi naaber jne. 2008.a augustis või

septembris tulid tema juurde peitu vanaisa A koos A ga. Lapse jalgadel olid verevalumid, liiga suured väikese lapse kohta. Need said pildistatud. Ta on ka S näinud

sinikaid, laste ema on rääkinud, et kardab M.M.K on probleeme alkoholiga, kohati ei ole tema käitumine adekvaatne;

- kannatanu A. P 22.01.09 traumapunkti tõendist (tervisekaart nr. A10132 2009) ja fotodest /lk 2, 4-10/ nähtuvalt on lapsel parema silma servas 1-2 cm verevalum, paremal

põsel ja silmaalusel värsked ~2 cm verevalumid. Paremal käsivarrel ja kubitaalpiirkonnas vanad resorbeerumas verevalumid ~3-5 cm. Vasaku reie välisküljel

värske verevalum 6 x 2 cm. Mõlemal tuharal suured, resorbeerumas verevalumid, paremal 6 x 6 cm, vasakul 4,5 x 4,5 cm; - kannatanu AB ülekuulamisel /lk 11-15/ seletas laps, et ükskord ei tahtnud S lasteaeda minna, hakkas nutma. Siis isa haaras S l kõrvast kinni ja tiris ta tuppa. Tema nägi, et seal peksis isa teda rihmaga vastu peput. Ema tahtis vahele minna, kuid isa lükkas ta

toast välja. Tema ei näinud, kas S l sinikaid oli. Kuulis ema rääkimas, et S l jooksis kuskilt verd;

- kannatanu V P ülekuulamise protokolli /lk 16-17, 17a-17b/ kohaselt käitub M.K alkoholi tarbides peatrauma tõttu väga ettearvamatult. 22.01.2009.a viis tema

3-aastase lapse lasteaeda lõhkise verise huulega ja tagumik oli lilla, laps nuttis paaniliselt. Tuharad on lillad 19. jaanuarist 2009. Ta ei soovi rääkida, mis kodus toimus, sest kardab väga oma abikaasat. 16.03.2009.a on andnud ütlusi, et praegu on kõik väga hästi, lapsed saavad isaga väga hästi läbi, mängivad koos, käivad väljas jne. M.K sai aru, et käitus pojaga valesti, palus temalt vabandust;

- tunnistaja J K andis ülekuulamisel /lk 18-19/ ütlusi, et 22.01.2009.a kell 08.00

lasteaias „Naeratus“ nägi, kuidas kasvataja juurde tuli nuttev V P 3-aastase läbipekstud poja A , kellel oli huul lõhki ja ühe silma juures sinikas. Laps nuttis kogu

4 aeg. V.P nuttis ja ei teadnud, mida teha - õhtul pidavat laps veel hullemini peksa saama.

Ema võttis lapsel püksid jalast, lapse tagumik oli kõvasti läbi pekstud, lausa musta värvi. V.P rääkis, et tavaliselt peksab isa last nahast rihmaga, mille keerab kokku. Et pepu peale sai laps peksa sel esmaspäeva õhtul, täna ka peksis isa teda kokkukeeratud rihmaga, kuid läbi riiete ja käega vastu nägu ka; - tunnistaja SB andis ülekuulamisel /lk 23-25/ ütlusi, et enne viimast S peksmist laps

täitsa kartis oma isa. Kui M.K koju tuli, jooksis S vanaisa juurde ja hakkas nutma, ei taha isaga ühes toas olla. M.K on last peksnud mitte väga tihti, aga mitte ka harva. Tavaliselt viib M.K S oma tuppa, sealt on kuulda lapse nuttu. Pärast on lapse tagumik punetanud. On kuulda olnud rihmaga löömist vastu lapse keha. M.K on S peksnud selle eest, et ta hakkab nutma. Viimast S peksmist tema ei

näinud, kuid nägi lapse tagumikul ja jalgadel sinikaid, samuti näol. Õde ütles, et M.K tegi seda. Peksab last, kui on joonud või pohmellis. Hakkas last lööma siis, kui laps hakkas kõndima ja enam-vähem rääkima; - tunnistaja AB ülekuulamise protokolli /lk 29-30/ kohaselt on M.K tema tütre

abikaasa, nad elavad samas korteris. Viimast juhtumit S tema pealt ei näinud, kuid tütar V rääkis pärast, et hommikul oli laps nutnud ja M.K andis talle peksa. Tema nägi õhtul lapse pepul sinikaid, paari päeva pärast nägi näol sinikat. Muidu on M.K S pahanduste eest nurka pannud, kui laps on vabandust palunud, siis välja

lasknud. Kodus on palju asju juhtunud, kuid tema ei taha hirmust M.K ees midagi rääkida; - tunnistaja T P ütlustest /lk 130-134/ nähtuvalt olid M.K alates V B abiellumisest väga halvad suhted ABi ja tema naisega. Peagi tekkisid skandaalid ka V

ga. M.K hakkas alguses lapsi peksma, seejärel ka V t. 2009.a peksis V t nii

kõvasti, et ta ei väljunud kaua üldse kodust. Tema nägi V hiljem paranenud peksujälgi. Kui nad 2007. või 2008.a Narvast tulid, oli tugevasti läbi pekstud A , tema minia pildistas siis last. Samuti teab tema, et M.K ründas ka V ema, kui too veel elas ning kakles ABiga - seda kuulis ta järgmisel päeval B . Veel teab ta, et A ja S kardavad M.K väga; - kahtlustatavana ülekuulamisel M.K /lk 47-50/ tunnistab, et 22. jaanuaril ta tiris S kõrvust nende tuppa ja andis pepu ja jalgade peale rihmahoope. Tavaliselt jäävad

S le rihmalöökidest tagumikule ja jalgadele punased jutid või ka sinikad. Hakkas S t karistama juba mõnda aega tagasi, aga ainult nurka seisma panemisega. Lõi S t esimest korda käega, kui ta oli 2-aastane. On teda löönud ka rihmaga ja vitsaga. Tugevamalt on S t karistanud umbes 7 korda.

Eelpooltoodud tõenditest selgub, et laps toodi lasteaeda, kus täiesti kõrvaline isik (teise lapse vanaema J.K ) pöördus politseisse, sest polnud kunagi näinud nii läbi pekstud last: lapsel olid värsked verevalumid näol, kätel, jalgadel, tuharatel. M.K on kohtuistungil seletanud, et oli 2009.a. jaanuaris töö kaotanud, mistõttu oli agressiivses seisundis ja peksis last. Nimetatud kokkulangevate tõenditega on M.K süü tõendamist leidnud.

M.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 122 järgi, sest laste järjepidev peksmine tekitab suurt valu. Hinnates ka igat ühte episoodi eraldivõetuna, leiab kohus, et sedastatud peksmisjäljed annavad aluse arvata, et lastele oli tekitatud väga suurt valu. Hinnates M.K käitumist selgub, et ta kasutab pidevalt vägivalda perekonnaliikmete

suhtes, lapsed ja naine V M.K kardavad teda, süüdistus on aga esitatud vaid mõnes episoodis.

04.09.2009.a kuriteoepisoodi kohta (kannatanu AB) on esitatud tõendid:

5 - kannatanu AB on ülekuulaminsel /lk 86-90, 135-138/ andnud ütlusi, et 04.09.2009.a kella 19.45 paiku lõi M.K teda kodus XXX, Tallinnas 2-3 korda lihahaamriga

vastu pead, sellest tekkis pea vasakule küljele veritsev haav. M.K lõi tema toa uksest välja klaasi koos laminaadiga, tuli tema tuppa ja lõi talle rusikatega mitu korda

vastu keha. Siis jooksis kööki, tuli sealt lihahaamriga ja lõi mitu korda temale vastu

pead ja kätt. Ta jooksis korterist välja tänavale, et keegi politsei kutsuks. Sel õhtul varem oli M.K V tugevalt läbi pekstud. M.K on korduvalt peksnud V t ja

lapsi. Kas 2007. või 2008.a, kui nad tulid Narvast vanaema juurest, oli V tütar A tugevasti läbi pekstud. Tema läks A ga naabrite juurde krt 15, kus last pildistati ja plaat fotodega anti temale. A pole M.K varem peksnud, küll aga korduvalt oma poega S t. Lapsed kardavad isa väga; - 04.09.09.a ABi läbivaatuse protokolli ja fotode /lk 91-93/ kohaselt on kannatanu pea vasakul poolel veritsev ala, parma käe tagaseljal kuni 15 cm pikkused pindmised naha kriimustused;

- M.K kahtlustatavana ülekuulamisel /lk 97-99/ tunnistab oma süüd selles episoodis.

Kohtuistungil on AB seletanud, mis juhtus 04.09.2009.a. Isiku läbivaatuse protokollist

selgub, milline haav esines B ja ei ole kahtlust, et selline haav on tekitatud lihahaamriga, mida M.K ka ei eita.

Kaitsja poolt tõstatatud küsimus, kes esimesena lõi – kas M.K või B , ei ole asjakohane, sest M.K tervisekahjustust ei esinenud ja just B jooksis tänavale, et keegi politsei välja kutsuks. Selles episoodis M.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p.3 kohaselt süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui 12-aastase suhtes. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. M.K iseloomustatakse töökohast, kus ta on töötanud 3 kuud, positiivselt. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmäära ja alammäära vahelises suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist on suure ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuritegudega ning M.K on ka varem karistatud vägivallaga seotud kuritegude (KarS § 200, 121) toimepanemise eest ning ta ei ole järeldusi teinud.

Kohus asub seisukohale, et M.K poolt selline järjepidev õigusvastane käitumine

iseloomustab teda kui isikut, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama: olles

29.04.2009.a. sõlminud kokkuleppe käesolevas asjas, pani ta 04.09.2009.a. toime järjekordse kuriteo, seega vangistuse mõistmine on põhjendatud.

Kuivõrd esimene episood 2007.a. suvel on toime pandud katseajal, tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise kandmata karistuse võrra.

KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista

menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest.

6 Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 122 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 M.K (kaks) aastat.

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 M.K (kolm) kuud. KarS § 64 lg.1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks M.K-le vangistus 2 (kaks) aastat.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista M.K-le vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 09.09.2005.a. Tallinna

Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning 2 aastat 3 kuud

lõplikuks liitkaristuseks M.K-le mõista vangistus 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates KarS § 68 lg.1 kohaselt eelvangistuse karistusaja hulka ning .a. karistuse kandmise alguseks on 04.09.2009

Välja mõista M.K-lt riigituludesse menetluskulud – sundraha 6525.- (kuus

tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 4310.- (neli tuhat kolmsada kümme) krooni.

Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „M.K, 1-09-21652, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõend - CD-plaat – jätta kriminaalasja juurde.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 22.septembril 2010.a. Kohtuotsus tervikuna

koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kohtunik: