3-20-2609/66 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2609

Haldusasi

X kaebus Maa-ameti 19.11.2020 korraldusele nr 1-

17/20/2700

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Maa-amet, esindaja Anneliina Siitan

Kolmandad isikud – Y ning Riigimetsa Majandamise

Keskus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.04.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maa-ameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja materjalide juurde Maa-ameti apellatsioonkaebuse lisa 22. Jätta

X esitatud dokumendid asja juurde võtmata.

2. Rahuldada Maa-ameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu

30.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2609.

3. Jätta X kaebus rahuldamata.

4. Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-20-2609

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põldoja katastriüksus (katastritunnus 93001:001:0070, sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

registreeriti maakatastris 19.03.1996. Katastriüksuse mõõdistas 1996. a veebruaris Pärnumaa

Maaparandus- ja Mõõdubüroo aerofotogeodeetilist mõõdistamisviisi kasutades. Vändra

Vallavalitsus tagastas 29.02.1996 korraldusega nr 34 maaüksuse Y-le.

Vändra

metskond

katastriüksus

(katastritunnus

93001:001:0140,

sihtotstarve

maatulundusmaa 100%) registreeriti maakatastris 25.02.1998. Katastriüksus mõõdistati plaani

ja kaardimaterjali alusel. Keskkonnaminister jättis selle 22.12.1997 käskkirjaga nr 366

(muudetud 23.03.1999 käskkirjaga nr 213) Eesti Vabariigi omandisse.

Harjaka katastriüksus (katastritunnus 93001:001:0011, sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

registreeriti maakatastris 09.02.2000. Maaüksuse mõõdistas 18.11.1999 maamõõtja TH

ristkoordinaatide süsteemis. Pärnu maavanem erastas 13.09.1999 korraldusega nr 1449-m

maaüksuse ostueesõigusega Arne Raudsepale.

2. OÜ Kippreegel esitas 29.10.2019 katastripidajale mõõdistustingimuste väljastamise

taotluse Põldoja katastriüksusel maakorraldustööde läbiviimiseks. Katastripidaja väljastas

06.11.2019 mõõdistustingimused LY 1910298902 katastriüksuse jagamise eesmärgil, lisades

mõõdistustingimustesse

muu

hulgas

märkuse

„vastuoluliste

piiriandmete

tõttu

katastriüksusega 93001:001:0011 vajadus piiri asukoht kindlaks teha“. Mõõdistustööde

tulemusel tähistati maastikul kolm uut katastriüksust: Põldoja, Rapla-Pärnu raudtee 460 ja

Põldoja. Mõõdistustööde käigus ilmnes piiride kindlakstegemise vajadust moodustatava

Põldoja katastriüksuse piiripunktides nr 13, 14 ja 15, sest ajaliselt hiljem maakatastris

registreeritud Harjaka maaüksuse mõõdistamisel ei ole arvestatud varem katastrisse kantud

Põldoja katastriüksuse andmetega, mistõttu on katastriüksused katastrikaardil osaliselt

kattuvuses.

3. Maamõõtja viis 27.04.2020 maastikul läbi piiride kindlakstegemise maakorraldusliku

toimingu, millest ükski kutsutud maaomanik osa ei võtnud. Piiriprotokolli allkirjastasid

Põldoja kinnisasja omanik Y ja Vändra metskond 21 kinnisasja omaniku esindaja. Harjaka

kinnisasja omanik X piiriprotokolli ei allkirjastanud, esitades 26.04.2020 kirjaga vastuväited

piiride kindlakstegemisele, paludes piiride kindlakstegemisel arvestada maastikul asuva

Harjaka katastriüksuse piiritähise asukohaga.

Katastripidaja pöördus 20.07.2020 X poole, paludes tema seisukohta kinnisasja piiride

kindlakstegemise tulemusele. X esitas 16.08.2020, 17.08.2020, 19.08.2020 ja 09.09.2020 oma

vastuväited, märkides, et katastriüksuste ühine piir on alati olnud kraavi nurgas, Harjaka

kinnistu osteti riigilt esimesena ning Põldoja kinnisasi mõõdistati alles hiljem.

4. Maa-amet tegi 19.11.2020 otsuse nr 1-17/20/2700 Vändra metskond 21, Harjaka ja

Põldoja katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramise kohta.

Kuna puudub X nõusolek piiriandmetes muudatuste tegemiseks, otsustab piiri asukoha

maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 5 kohaselt katastripidaja. MaaKS § 15 lg 3 alusel tuleb

maamõõtjal piiri asukoha kindlaks tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus,

maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui

3-20-2609

3(9)

nende andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse

läbiviija selle asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt.

MaaKS § 10 lg 63 ja maakatastriseaduse (MaaKatS) § 8 lg 31 kohaselt moodustab

katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu korral katastriüksuse ja määrab selle piiri

asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel. MaaKatS § 16 lg 7 kohaselt moodustab

katastripidaja katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate katastriandmete

alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud kõlvikukaardi

andmete alusel. Praeguses asjas on piiri kindlakstegemisel arvestatud MaaKS § 15 lg-s 3

tooduga ja seega saab otsustada piiri asukoha. MaaKatS § 16 lg-st 8 tulenevalt on

katastripidajal seejuures õigus otsustada uute mõõdistustulemuste alusel ka kõikide

puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete

alusel puudutatud katastriüksuse pindala ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud.

Põldoja katastriüksus mõõdistati aerofotogeodeetilisel viisil ning registreeriti maakatastris

19.03.1996. Vändra Vallavalitsuse 29.02.1996 korraldusega nr 34 tagastati kinnisasi

õigustatud subjektile vastavalt maaüksuse plaanile. Võttes aluseks endise Eesti Vabariigi

aegse katastrikaardi, on Põldoja ja Harjaka kinnisasjade ühine piir määratud, Põldoja

katastriüksuse andmed on maakatastris registreeritud vastavalt õigusvastase võõrandamise

eelsele situatsioonile ning seega kooskõlas tagastatud Põldoja katastriüksuse alusandmete ja

dokumentidega.

Harjaka katastriüksus mõõdistati suvalises ristkoordinaatide süsteemis ning registreeriti

maakatastris 09.02.2000. Kinnisasja moodustamise aluseks on Vändra Vallavalitsuse

23.11.1999 korraldus nr 255, millega erastati õigustatud subjektile maad hoonete juurde

korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 1 alusel.

Põldoja kinnisasja tagastamine otsustati enne Harjaka kinnisasja erastamist. Kinnisasjade piir

on määratud vastavalt Põldoja katastriüksuse (end kinnistu Mikusauna) õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise kohasele katastriüksuse piirile. Maakatastris registreeriti

esimesena Põldoja kinnisasja, mistõttu pidi Harjaka maamõõtja arvestama varem maakatastris

registreeritud katastriüksuse piiriandmetega. Põldoja katastriüksuse piir näidati asjaosalistele

kätte 02.08.1995, millest võttis muu hulgas osa Harjaka kinnistu tolleaegne valdaja D, kes

allkirjastas piiriprotokolli, nõustudes seeläbi kätte näidatud piiridega ning piirimärkide

alalhoiukohustuse tagamisega.

X edastas katastripidajale 1989.‒1990. a-test pärineva Harjaka talu maaparandussüsteemi

projekti. Nimetatud projekt pärineb maareformi eelsest ajast. Kehtivad katastriüksuse piirid

määrati 17.10.1991 vastu võetud MaaRS alusel. Maareformi juriidilised toimingud on

kinnistute osas lõppenud ning kinnisasjad on õigustatud subjektidele tagastatud ja erastatud.

Seega tuleb lähtuda maareformi tulemusest.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus taotles Maa-ameti 19.11.2020 korralduse nr

1-17/20/2700 tühistamist ning Maa-ameti kohustamist otsustama uuesti katastriüksuse

piiripunktide asukohad.

Piir on kogu aeg olnud kraavi nurgas. Uue mõõdistamisega hakkab naabrile kuuluma tee ja

kraav. Mõõdistaja oli lohakas ja tõmbas lihtsalt sirge joone. Olemas on maaparanduskaardid,

mille järgi vanaisa tegutses ja kus on näha kinnistu piir kraavi nurgas. 1996. a-l tõmmati

suvaline joon, plaanil on ilmselgelt eksitud.

Vaidlus käib 0,2 ha pärast. Osteti kinnistu pindalaga 48,9 ha (nüüd 48,58 ha). Kui piir peaks

nii jääma, siis on kaebajal õigus saada tükk kõrval asuvast Riigimetsa Majandamise Keskuse

(RMK) maast.

3-20-2609

4(9)

Kaebaja ei saanud 26.04.2020 toimunud piiride kättenäitamisel töö tõttu osaleda ning

19.11.2020 korraldusest kaebajat ei teavitatud. 20 aastat olid kõik piiriga rahul.

6. Maa-amet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud

seisukohtade juurde.

Kaebaja leiab, et piiri asukoha määramisel tuleks arvestada muu hulgas 1989.‒1990. a-test

pärineva Harjaka talu maaparandussüsteemi projektiga. Lisaks sellele, et projekt pärineb

maareformi eelsest ajast, on Harjaka maaüksuse erastamise toimiku lk-l 22 näha, et Harjaka

talu kasutuses oli rohkem maad, kui maareformi käigus erastati. Joonisel on paksu sinise

joonega näha kasutatava maa piir ja peene punase joonega erastatava maa piir. Algselt anti

kasutusse ligikaudu 51 ha maad, hiljem erastati 48,9 ha. Seega ei anna rajatud

maaparandussüsteem õigust väita, et maaüksuse piirid peaksid olema määratud

maaparandussüsteemi projekti alusel.

Asjassepuutuv ei ole Pärnu Rajooni RSN TK 17.05.1989 otsus, millega otsustati 51 ha maade

mahaarvamine ja äravõtmine Pärnjõe sovhoosi maadest ning nende D-le Harjaka talu

rajamiseks tähtajatuks kasutamiseks andmine. Õige pole kaebaja väide, et Harjaka kinnistu

osteti riigilt esimesena. Maa müük otsustati alles Pärnu maavanema 13.09.1999 korraldusega

nr 1449-m.

Maaomanikud saavad kokkuleppel MaaKatS § 12 alusel piire muuta. Katastripidaja ei saa

MaaKatS § 15 lg 5 alusel piiri asukoha otsustamisel teha kaalutlusotsust tulenevalt sellest,

milline on piirinaabrite soov, vaid saab lähtuda seaduses sätestatud dokumentidest ja

maamõõtja poolt esitatud andmetest.

7. RMK teatas kohtule, et tal puudub haldusasjas seisukoht. Y märkis, et ta on seadusliku

pärijana saanud tagasi õigusvastaselt võõrandatud isatalu ning eelmise naabriga ei olnud tal

talu piiride üle vaidlust.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.04.2021 otsusega kaebuse, tühistades Maa-ameti

19.11.2020 korralduse nr 1-17/20/2700 ning kohustades Maa-ametit Vändra metskond 21,

Harjaka ja Põldoja katastriüksuste piiripunktide asukoha üle uuesti otsustama.

Vaidlus on selles, kas Maa-ameti 19.11.2020 korraldusega on piir määratud õigesti Põldoja ja

Harjaka vahelises piirilõigus, mis on tähistatud vastustaja 23.02.2021 vastuse lisaks 6 oleval

piiride kindlaksmääramise skeemil piiritähiste 13-14-15 vahel. Kaebaja leiab, et piir peaks

olema seal, kus see on tähistatud Harjaka maaüksuse plaanil (piiripunkt 10 asub kraavi

nurgas). Vastustaja plaanil nähtub kaebaja poolt väidetav õige piiripunkt piiritähisest 13

allpool.

Õige pole vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuli ainuüksi asjaolust, et Põldoja katastriüksus

registreeriti maakatastris varem, lähtuda Harjaka maaüksuse piiride määramisel juba

varasemalt maakatastrisse kantud Põldoja katastriüksuse piiriandmetest. Nimetatu on

vastuolus MaaKS § 15 lg-ga 3, mille kohaselt tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlaks

tegemisel lähtuda eelkõige kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris

leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Riigikohus selgitas asjas nr 3-2-1-67-12, et

seaduses ei ole sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust, mh ei ole ette nähtud nende

andmete õigsuse eeldamist ega võimaldatud neile andmetele tuginedes kinnisasja heauskselt

omandada. Katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja

kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See

tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda. Kahtluse

korral tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine

ei ole ainult mõõdistamistehniline. Nimetatud kohtulahendist tuleneb üheselt, et vastustaja

pidi katastriüksuste vahelise piiri määramisel lähtuma piiriandmetest kogumis, mitte hindama

3-20-2609

5(9)

kitsalt seda, kas vaidlusaluses piirilõigus on piir määratud varem maakatastrisse kantud

Põldoja katastrikaardi andmeid arvestades.

Põldoja kinnisasi tagastati õigustatud subjektile vastavalt maaüksuse plaanile. Põldoja ja

Harjaka maaüksuste vaheline piir nähtub Põldoja katastriüksuse plaanilt ning sellel ei ole näha

kraavi, mille nurgas peaks kaebaja hinnangul paiknema kinnistute vaheline piir. Piir vastab

üldjoontes õigusvastase võõrandamise eelsele situatsioonile, mis nähtub Eesti Vabariigi

aegselt katastrikaardilt, st piir on sirgjooneline. Põldoja katastriüksuse piirid näidati

asjaosalistele kätte 02.08.1995 ning piiriprotokolli allkirjastas ka Harjaka maaüksuse

tolleaegne valdaja D.

Harjaka katastriüksuse piirid nähtuvad maaüksuse plaanil. Katastriüksuse mõõdistamise

toimikust ei ole näha, milliste andmete alusel määras maamõõtja piirpunkti 10 asukoha ega ka

seda, et piiri määramisel oleks arvestatud Põldoja katastriüksuse piiridega. Kuna faktiliselt

asub piiripunkt 10 maaparandussüsteemi kraavi nurgas, võib lugeda usutavaks, et maamõõtja

märkis piiritähise 10 maaparandussüsteemi tähise järgi kraavi nurka. Piiripunkti 10 tähistab

maastikul metalltoru, mis paigaldati Harjaka katastriüksuse mõõdistamisel. Y ei ole vastu

vaielnud sellele, et faktiliselt valdas vaidlusaluses piirilõigus tekkinud kattuvat osa vaid

kaebaja. Seega on usutav, et see osa maatükist oli vaid kaebaja valduses.

Vastustaja poolt kohtule esitatud Harjaka maaüksuse tagastamise toimikus olevatelt ning

Harjaka maaüksuse kasutusse andmise plaanidelt ei nähtu Harjaka maaüksusel asuva

maaparandussüsteemi paiknemine. Eeldatavasti rajati süsteem pärast maa eraldamist. Maa

kasutusse andmise plaanilt on näha, et piir praeguse Põldoja kinnistuga on kulgenud

sirgjooneliselt. Samas ei saa väita, et õiguslikul alusel kasutatava maa ulatus on nimetatud

plaanil määratud õigesti sinisega tähistatud joonega. Plaanile on jämeda viltpliiatsiga ja ilma

joonlauata veetud suvalised jooned, mis ei tekita usaldust, et jooned tuginevad mõõtkavale või

oleksid põhjendatud. Seega ei saa väita, et hilisemalt ostueesõigusega erastatava maa ulatust

vähendati just vaidlusaluse piiripunkti asukohas.

Piiride kindlaksmääramise menetluses eirati põhjendamatult kaebaja poolt esitatud

1989.‒1990. a-test pärineva Harjaka talu maaparandussüsteemi projekti koosmõjus Harjaka

maaüksuse tagastamise toimikus paiknevate kasutusse antud maa-ala plaanidega.

Maaparandussüsteemi projektilt nähtub, et see on omandireformi eelselt koostatud õiguslikul

alusel kasutada antud Harjaka talu osas. Kuna maaparandussüsteem rajati D kasutusse antud

maale, siis on Harjaka maaüksuse mõõdistamisel vaidlusaluses piirilõigus lähtutud ajaloolise

maakasutuse piiridest ning piiripunkt 10 on maastikul tähistatud nimetatud andmete alusel.

Ebaõige on vastustaja eeldus, et maaparandussüsteemi projektist ei saa lähtuda põhjusel, et

see on koostatud enne maa erastamise menetluse alustamist ning sellega ei ole erastamise

menetluses arvestatud. Kuna projekti alusel rajati maaparandussüsteem õiguslikul alusel

kasutatavale

Harjaka

maaüksusele,

siis

määrati

piiripunkti

asukoht

ilmselt

maaparandusprojekti alusel ehitatud kraavi paiknemist arvestades.

Eeltoodud põhjendustel on Maa-ameti 19.11.2020 korraldus nr 1-17/20/2700 õigusvastane

ning tuleb tervikuna tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Maa-amet palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.04.2021 otsus tühistada

ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Kohus on korralduse õiguspärasuse hindamisel lähtunud peamiselt 1992. a-l koostatud

Harjaka

talu

maaparanduse

kuivendusvõrgu

projektplaanist,

mis

ei

ole

piiride

kindlaksmääramisel asjakohane tõend. Kohus lähtus eeldusest, et kaebaja erastas Harjaka

maaüksuse samades piirides, mis oli endise Harjaka maaüksuse omaniku D kasutusse antud

3-20-2609

6(9)

taluseaduse (TaluS) alusel. Keegi ei ole vaidlustanud maareformi käigus kohaliku

omavalitsuse poolt kindlaks määratud piire. Korralduse õiguspärasuse hindamisel tuleb

lähtuda eeldusest, et maareform on lõppenud ja tulemus on õiguspärane.

Piiri asukoha otsustamisel ei saa lähtuda üksnes katastrikaardile kantud andmetest, vaid

piiriandmeid tuleb hinnata kogumis vastavalt MaaKS § 15 lg-le 3. Piirpunkt 13 (Harjaka

maaüksuse plaanil piiripunkt 10) oleks pidanud paiknema Põldoja maaüksuse kaardiandmeid

arvestades Põldoja piiripunktide 8 ja 9 vahelisel piirisirgel. Tegelikkuses paigaldas maamõõtja

selle sirgest ligikaudu 20 m lõuna poole. Asukohas, kuhu Harjaka maaüksuse mõõdistamisel

paigaldati piirimärk 10, ei olnud varem looduses piirimärki, sest Põldoja maaüksuse piir

kulges selles asukohas piirimärgist 8 piirimärgini 9 sirgjooneliselt.

Kohus märkis õigesti, et Harjaka maaüksuse mõõdistamise toimikust ei ole näha, milliste

andmete alusel määras maamõõtja Harjaka piiripunkti 10 asukoha ega ka seda, et arvestatud

oleks Põldoja katastriüksuse piiridega. Piiritähis 10 asub looduses maaparanduskraavi nurgas,

kuid vale on kohtu järeldus, et sellest tuleb järeldada, et see on piiri õige asukoht. Oluline pole

üksnes fakt, kuidas on Põldoja maaüksus kantud katastrikaardile, vaid Harjaka maaüksuse

mõõdistamisel oleks maamõõtja pidanud tuvastama looduses Põldoja maaüksuse piirimärkide

8 ja 9 asukohad (tänane numeratsioon 12 ja 14) ja paigaldama Harjaka piirimärgi 10

nendevahelisele sirgele. Kuna ta seda ei teinud, tekkis katastrikaardil kattuvus Põldoja

piiripunktist 14 kuni Harjaka piiripunktini 10.

Harjaka piiripunktis 19 paikneb piirikivi, mis vastab Põldoja piiriprotokollis piirimärgile 16.

Nimetatud piirikivi on looduses olemas. Harjaka maaüksuse mõõdistamisel oleks pidanud

Põldoja maaüksuse piiriprotokollis tähistatud piirimärgid 14 ja 15 olema Harjaka maaüksuse

plaanil piirimärkide 10 ja 19 vahelisel joonil tähistatud, kuna piiritähised olid varasemate

mõõdistustööde käigus maastikule paigaldatud ning nende asukoht kindlaks määratud. Siit

järeldub, et Harjaka maaüksuse mõõdistamisel ei arvestatud ka looduses oleva olukorraga.

Maa-amet ei ole Põldoja katastriüksuse piirpunkti 13 asukoha otsustamisel arvesse võtnud

mitte ainult katastrikaardil olevaid andmeid, vaid on muu hulgas veendunud selles, et Harjaka

mõõdistamisel looduses oleks maamõõtja pidanud arvestama ka looduses tähistatud Põldoja

katastriüksuse piirimärkide asukohtadega.

Maa-ala, kus paikneb Harjaka maaüksuse piirimärk 10, ei olnud enne erastamist D kasutuses,

vaid selle erastamine oli võimalik MaaRS § 221 lg 2 alusel. Nimelt ei asunud maa-ala TaluS

alusel kasutusse antud Harjaka talu maakasutuse piirides, vaid kolmnurkse kujuga ala erastati

endisest Harjaka-Vanatoa 34 kinnistust. Halduskohus tegi ilma sisulise aluseta üllatusliku

järelduse, et Harjaka talu maaparanduse kuivendusvõrgu projektplaan on tehtud samale maa-

alale, mis D-le erastati.

Õige pole kohtu seisukoht, et vaidlusalust ala on vallanud Harjaka katastriüksuse omanik.

Tähtsust ei oma asjaolu, et naabrid ei ole piiri asukoha üle varem vaielnud. Pealegi võetakse

valduse ulatus arvesse, kui MaaKS § 15 lg 3 alusel ei ole võimalik piiri asukohta muul viisil

kindlaks teha. Kuna tegemist on metsaga, pole tõendamist leidnud, kumb piirinaaber on seda

ala sisuliselt vallanud. Kumbki naaber pole seal metsa majandanud. Õige pole ka kohtu väide,

et Y nõustub piiri asukohaga kraavi nurgas. Naabritele on tehtud ettepanek määrata piir

kokkuleppel, kuid nad polnud sellega nõus.

Halduskohus järeldas ekslikult, et maaparandussüsteem on rajatud pärast maa erastamist.

Kuivendusvõrgu plaan on koostatud 1992. a veebruaris, s.o enam kui 7 aastat enne

maaomandi tekkimist.

Halduskohus heitis vastustajale ette, et arvestatud ei ole D-le TaluS-i alusel kasutada antud

maa piire. Sellega arvestati maareformi läbiviimisel, maa erastamine otsustati muudetud

piiridega. Maareform on lõppenud ja selle tulemusi pole vaidlustatud.

3-20-2609

7(9)

10. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja

jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde.

Piiripunkt on alati olnud kraavi nurgas, naabril pole varem olnud sellega probleemi. Maa-amet

on nüüd asunud uut sihti sisse ajama ning uusi piiripunkte paigaldama. 1996. a-l kanti kaarile

suvalised piirid.

18.02.2022 menetlusdokumendis toob kaebaja esile, et talle on tekkinud varaline ja

mittevaraline kahju. Kahjustatud puude ja moraalse kahju eest soovib kaebaja 10 000 eurot,

lisaks avalikku vabandust. Varaline kahju on tekkinud seoses kinnistu pindala vähenemisega.

Nõude summa kokku on 15 000 eurot.

11. RMK teatas, et tal puudub haldusasjas seisukoht ning ta ei soovi apellatsioonkaebusele

vastata. Y ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja on koos kirjalike seisukohtadega esitanud ringkonnakohtule korduvalt mitmeid

tõendeid, mis on juba halduskohtus asja materjalide juurde võetud. Ringkonnakohus selgitab,

et samu tõendeid pole vaja korduvalt esitada, sest toimik ja sinna esitatud tõendid on kogu

kohtumenetluse vältel kõigis kohtuastmetes ühised. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus

kaebaja esitatud tõendid asja juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2).

Vastustaja on samuti apellatsioonkaebusele lisanud uusi dokumente. Ringkonnakohus leiab, et

tõendina on nendest käsitatav vaid kaebajale piiride asukohtade tutvustamiseks 16.04.2020

saadetud kutse (dtl 279–280). Vastustaja ei ole apellatsioonkaebuses põhistanud, miks ta

soovib selle tõendi asja materjalide juurde võtmist ning miks ei esitatud seda juba

halduskohtule. Samas kuulub see kutse ilmselgelt vaidlustatud haldusakti andmisele eelnenud

haldusmenetluse toimiku juurde ning oleks tulnud HKMS § 122 lg 2 p 5 alusel välja nõuda ja

esitada juba halduskohtus. Ringkonnakohus võtab tõendi HKMS § 198 lg 3 alusel asja

materjalide juurde.

Teised apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid (lisad 21 ja 23–24) ei ole tõendid, vaid

vastustaja poolt oma väidete ilmestamiseks esitatud kaardimaterjal, mida ringkonnakohus

käsitab apellatsioonkaebuse osana.

13. Kaebaja on 18.02.2022 menetlusdokumendis esitanud kahjunõude vastustaja vastu.

Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal on õigus esitada kahju hüvitamiseks uus kaebus

halduskohtule. Ringkonnakohus ei saa hakata lahendama kahjunõuet, mida pole esimese

astme kohtus menetletud.

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kaebuse Maa-ameti 19.11.2020

korraldusele nr 1-17/20/2700 rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub seejuures alljärgnevatest

põhjendustest.

15. Vaidlust pole selles, et Harjaka ja Põldoja kinnistute piirid on osalises kattuvuses. Kuna

piirinaabrid polnud piiri asukohas ühel nõul, tuli MaaKS § 15 lg 5 alusel piiri asukoht

otsustada

Maa-ametil

maakorralduse

läbiviija

esitatud

piiri

kindlakstegemise

ja

katastrimõõdistamise dokumentide alusel. MaaKS § 15 lg 3 sätestab, et maakorralduse

läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases

registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui nende andmete alusel pole võimalik

piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3

kohaselt. Nimetatud normide järgi juhul, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse

aluseks valduse ulatus; kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale

3-20-2609

8(9)

vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et praeguses

asjas puudus vajadus lähtuda AÕS § 129 lg-test 2 ja 3.

16. Ringkonnakohus leiab sarnaselt vastustajale, et Põldoja ja Harjaka kinnistute vaheline piir

tehti kindlaks juba Põldoja maaüksuse tagastamise menetluses 1996. a-l. Vastavalt maaüksuse

plaanilt on näha, et piir on piiripunktide 8 ja 9 vahel täiesti sirgjooneline ning seal ei ole

sopistust, mis tekitati 1999. a-l Harjaka maaüksuse piirpunkti 10 mahamärkimisega (vrdl dtl

70 ja 157).

Harjaka maaüksuse tolleaegne omanik D viibis maaüksuse piiride kättenäitamise juures ning

allkirjastas piiriprotokolli (Maa-ameti 23.02.2021 menetlusdokumendi lisa 20). Selle kohaselt

kulgeb piir piiripunktide 7–7a–8–9–10–1 vahel sirgjooneliselt piirimärgist piirimärgini.

Puudub märge selle kohta, et piir on kuidagi seotud kraavide asukohaga. Piiripunktide 5–6–7

osas näiteks on toodud välja, et piir jookseb piki kraavi mõttelist keskjoont. See piirilõik aga

ei seondu praeguse vaidlusega.

Põhjendamatu on kaebaja väide, et 1996. a-l tõmmati maamõõtja poolt suvaline joon ning

plaanil eksiti. Piiriprotokolli tekst kattub kaardil kujutatuga. Kui D polnud piiri asukohaga

nõus, oleks tulnud see kohtus vaidlustada.

17. Harjaka maaüksuse piiride määramisel tuli arvestada juba tagastatud Põldoja maaüksuse

piiridega isegi siis, kui on õige kaebaja väide, et Põldoja maaüksuse mõõdistamisel

maamõõtja mingil põhjusel eksis. Põldoja maaüksus oli piiriprotokollis näidatud piirides Y-le

tagastatud ning vastav haldusakt kehtis ja seda tuli järgida. Maareformi käigus määrati

maaüksuste piirid uuesti ning varasemad otsustused maa eraldamiste kohta (nt TaluS alusel) ei

saanud maareformi raames antud haldusakte muuta.

Maamõõtja TH koostatud 22.11.1999 piiriprotokolli kohaselt ei arvestatud Y-le tagastatud

maaüksuse piiridega (dtl 155). Nii on piiriprotokollis kirjas, et piiri määramisel piirimärkide

6–7 vahel on lähtutud Villemi maaüksuse 05.01.1998 piiriprotokollist ning piirimärkide 6–12–

13–16 vahel Tammeoja maaüksuse 17.05.1998 piiriprotokollist, kuid täiesti tähelepanuta on

jäänud, et piirimärkide 10–19 osas oli olemas Põldoja maaüksuse 02.08.1995 piiriprotokoll.

Seejuures on tähelepanuväärne, et piiriprotokollis on naabermaaüksustena ära nimetatud vaid

Villemi ja Tammeoja.

18. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et piiri asukohas on kahtlus. Maa-amet ei ole

lähtunud vaid katastriandmetest, vaid maareformi käigus antud haldusaktidest. Puudub kahtlus

selles, kus asuvad maareformi käigus paika pandud Põldoja katastriüksuse piirid. Kus asub

kraav, ei ole määrav, sest nagu eespool märgitud, ei lähtutud Põldoja ja Harjaka maaüksuste

vahelise piiri paikapanemisel kraavidest. Samuti ei ole oluline, kuidas jooksid piirid enne maa

õigusvastast võõrandamist või mis piirides eraldati D-le maa TaluS alusel.

Eeltoodud põhjusel pole asjakohased ka 1989.–1990. a-test pärinevad Harjaka talu

maaparandussüsteemi projektid ning omandireformi eelselt D kasutusse antud maa-ala

plaanid. Lisaks on vastustaja apellatsioonkaebuses õigesti rõhutanud, et D-le ei erastatud

maad täpselt samades piirides, mis oli talle kunagi kasutada antud. Pärnu maavanema

13.09.2000 korraldusega nr 1449-m (dtl 158) erastati talle maad nii TaluS alusel (MaaRS § 22

lg 1) kui ka MaaRS § 221 lg 2 alusel (tagastamise käigus vabaks jääv maa). Ka visuaalselt on

näha, et TaluS alusel kasutada antud maa (dtl 142) erineb just vaidlusalust ala puudutavas osas

oluliselt D-le erastatud maast (dtl 157). Seega ei saa rääkida ka ajaloolisest maakasutusest.

Kraavi nurk, millele kaebaja viitab (dtl 59–60), ei saa asuda samas kohas, kuhu Harjaka

maaüksuse erastamisel märgiti maha piiripunkt 10, sest see maa ei olnud antud D kasutusse.

Nii on näiteks Harjaka talu maaparandustöödega seotud jooniselt (dtl 60) selgelt näha, et

Harjaka talu praeguste piiripunktide 6–12 vastaspiir paikneb paralleelselt, mitte ei ole seal

3-20-2609

9(9)

täiendavat kolmnurkset ala, nagu tekkis pärast maa erastamist piiripunktide 8–10–19

mahamärkimisega.

19. Kui kaebaja leiab, et omandireformi käigus maaüksuse piiride määramisel eksimisega on

tekitatud talle kahju (nt kulud maamaksule või metsa hooldamisele), võib ta esitada kahju

hüvitamise nõude, kuid tal puudub õigus nõuda, et piir jääksid ebaõigesse kohta. Tegemist on

metsaalaga, mis ei asu kaebaja eluhoonete läheduses. Seega ei saa piiride korrigeerimine

mõjutada kaebaja elukorraldust.

20. Halduskohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (HKMS §

109 lg 4). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108

lg 1). Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning seetõttu

jäävad kõigi menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)