Legislator Case Law & Legislation
4-22-163/12 AI generated

4-22-163/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 4-22-163/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.01.2022. a otsus väärteoasjas nr Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 21.04.2022.a kohtuvälise

Legislator headnote

AI generated

4-22-163/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: a otsus väärteoasjas nr Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 21.04.2022.a kohtuvälise

Keywords

AI generated
violence against officials police permit right to be arrested right to an effective investigation authorization for criminal prosecution exercise of political rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr 4-22-163

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2022. a, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-22-163

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Janar Värnu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2022. a

otsuse peale väärteoasjas nr 2780,21,013438

Menetlusosalised

Menetlusalune

isik:

Janar

Värnu

(isikukood:

39712316814,

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132,

Tartu linn, Tartu maakond)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.01.2022. a otsus väärteoasjas nr

2780,21,013438 muutmata ja Janar Värnu kaebus rahuldamata.

2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 21.04.2022.a kohtuvälise

menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele otsuses märgitud

viitenumbriga.

3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni, suunatakse rahatrahvi tähtajaks

tasumata jätmisel nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.01.2022. a otsusega väärteoasjas nr

2780,21,013438 määrati Janar Värnule LS § 201 lg 2 alusel rahatrahv 320 eurot, s.o 80

trahviühikut. Otsusest nähtuvalt juhtis Janar Värnu 13.12.2021 kella 04:16 ajal Jõgevamaal

Torma alevikus mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Janar Värnu juhtimisõigus oli kehtetuks tunnistatud alates 12.06.2021.

2. Tartu Maakohtusse saabus 14.01.2022. a menetlusaluse isiku Janar Värnu kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.01.2022. a otsusele väärteoasjas nr 2780,21,013438.

3. 19.01.2022. a määrusega jättis kohus Janar Värnu kaebuse käiguta. Kohus palus

menetlusalusel isikul täpsustada, millist osa otsusest ta vaidlustab ja mis on tema taotluse sisu.

Samuti paluti Janar Värnul märkida, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta või on nõus kirjaliku

menetlusega ja kas ta soovib endale kaitsjat. Lisaks sellele oli kohtusse saabunud kaebus

allkirjastamata.

4. 22.01.2022. a saabus kohtusse Janar Värnu täiendatud ja allkirjastatud kaebus. Selle kohaselt

soovib ta Politsei- ja Piirivalveameti otsuse täielikku tühistamist, on nõus kirjaliku menetlusega

ja kaitsjat ei soovi.

5. Tartu Maakohtu 19.01.2022. a määrusega võeti Janar Värnu kaebus menetlusse ning edastati

kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälisel menetlejal paluti edastada kirjalik

seisukoht kaebuse kohta.

6. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 23.02.2022. a, milles nõustus kirjaliku

menetlusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse

rahuldamiseks alust. Janar Värnu süü on tõendatud, nimelt juhtis ta mootorsõidukit ajal, mil tal

puudus juhtimisõigus. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse

sanktsiooni keskmist määra ning määranud Janar Värnule rahatrahvi sanktsiooni keskmisest

madalamas suuruses. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad kaebuses asjaolud, mis

lükkaksid ümber tavapärase menetluspraktika ja tingiksid keskmisest oluliselt madalama

karistuse määramise või lausa selle tühistamise. Seoses argumendiga, et Janar Värnul puudub

sissetulek ja ta kasvatab üksi kolme last, on kohtuväline menetleja isikule selgitanud

maksepikenduse saamise võimalusi. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja

asjas tehtud otsus muutmata.

7. Kohus palus 08.03.2022. a kohtuvälisel menetlejal täpsustada Janar Värnu juhtimisõiguse

puudumise asjaolusid.

8. Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2022. a vastuse kohaselt oli Janar Värnu juhtimisõigus

kehtetu alates 12.06.2021. Janar Värnul oli esmane juhtimisõigus ja kuna teda karistati sel ajal

liiklusnõuete rikkumise eest, pidi ta juhtimisõiguse tagasisaamiseks ootama karistuse kustumist

ning läbima seejärel uuesti koolituse ja sooritama eksamid.

KOHTU SEISUKOHT

9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

10. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus

on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse

koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad

kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

12. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2022. a otsus väärteoasjas nr

2780,21,013438 tuleb jätta muutmata ja Janar Värnu kaebus rahuldamata.

13. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Janar Värnule ette seda, et ta juhtis

13.12.2021. a mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust.

14. Mootorsõiduki juhtimine Janar Värnu poolt on väärteotoimiku materjalidega tõendatud.

Väärteoprotokollist (tl 16) nähtuvad väärteo toimepanemise aeg, koht ja asjaolud. Tunnistaja

xxxxxxxxxxxxon ülekuulamisel (protokoll tl 17-19) selgitanud, kuidas ja mis põhjusel Janar

Värnut kontrolliti ning et isikul puudub juhtimisõigus. Janar Värnu on menetlusaluse isikuna

ülekuulamisel (protokoll tl 20) selgitanud, miks ta autot juhtis ja kuidas politseinikud ta kinni

pidasid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 21) kohaselt kõrvaldat Janar Värnu

13.12.2021. a sõiduki Ford Galaxy juhtimiselt vastava katergooria juhtimisõiguse puudumise

tõttu. Janar Värnu isikusamasuse tuvastamist tõendab vastav protokoll (tl 22). Janar Värnu on

sündmusele järgnevalt saatnud politseile kahetsuskirja (tl 15), milles tunnistab teo

toimepanemist ja avaldab kahetsust.

15. Samuti on tõendatud (detailandmete päring tl 23), et Janar Värnul puudus 13.12.2021

juhtimisõigus. Menetlusaluse isiku juhtimisõigus on kehtetu alates 12.06.2021. Seda kinnitab

lisaks detailandmete päringule ka kohtuvälise menetleja vastuskiri kohtu täpsustustele.

16. Kõike eelnevat arvesse võttes on selge, et Janar Värnu juhtis 13.12.2021. a mootorsõidukit

isikuna, kellel oli vastava kategooria juhtimisõigus kehtetuks tunnistatud. Sellise tegevusega

rikkus Janar Värnu LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja täitis LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivsed tunnused.

17. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Janar Värnu on pannud väärteo

toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Janar Värnu asus autot juhtima teades, et tal ei ole juhtimisõigust. Seega

oli mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine tema eesmärgiks.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

19. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest isikut,

kelle juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut

või arestiga.

20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

21. Kohtuvälise menetleja otsusega on Janar Värnule määratud karistuseks rahatrahv 80

trahviühikut, s.o 320 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse

määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavateks asjaoludeks

on süü tunnistamine ja kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Väärteo toimepanemise asjaolusid ei saa pidada rasketeks. Materjalidest nähtuvalt juhtis Janar

Värnu autot öösel Torma alevikus ehk ajal, mil nimetatud asulas keskmise mõistliku inimese

teadmiste kohaselt ei ole liiklus tihe. Samuti ei nähtu, et süüdlane oleks tekitanud liiklusohtliku

olukorra. Seega on põhjendatud määrata Janar Värnule karistus alla sanktsiooni keskmise

määra. Siiski ei ole võimalik määrata süüdlasele karistust kergemas määras kui seda on teinud

kohtuväline menetleja, arvestades Janar Värnu senist karistatust. Tal on kehtivaid karistusi nii

kriminaal- kui väärteokorras, sealhulgas on teda alles 2021. aastal kahel korral karistatud

erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kokkuvõttes peab kohus Janar Värnule

mõistetud karistust isiku süüle vastavaks ja karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavaks.

22. Kohus selgitab, et süüdlase rahapuudus ei ole piisav põhjendus kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks. Ülal on tuvastatud, et Janar Värnu pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo ning talle on mõistetud tema süüle vastav karistus. Asjaolu, kas süüdlasel on trahvi

tasumiseks raha või mitte, ei mõjuta otsuse õiguspärasust.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse

muutmata ning Janar Värnu kaebuse rahuldamata. Arvestades, et Politsei- ja Piirivalveameti

otsuses märgitud tähtaeg rahatrahvi tasumiseks on möödud, määrab kohus tasumiseks uue

tähtaja 21.04.2022. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik