3-21-1052/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1052

Haldusasi

Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ kaebus tühistada osaliselt

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 (muudetud

Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373)

ning tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr

282, Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 ja

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305

õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ, seaduslik

esindaja Triinu Aron

Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindaja Merle

Põld

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata kaebus nõudes tühistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021

korralduse nr 305 (muudetud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373)

p 82 ja p 10 alapunkt 4 osas, mis kehtestab sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja

meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 23.00‒06.00.

2. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ-l valmis lavastusprojekt ‒ installatiivne konstruktsioon

„Läbi kukkumine“. Tegu ei ole klassikalises mõttes teatriga ega näituseeksponaadiga. Kunst,

mida viljeletakse, ei allu klassikalisele kaksikjaotusele: teater ja näitus. Kunstiprojektis on

samaväärselt olulised nii inimesed, valgus, ruum kui konstruktsioonid.

2. Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ esitas 17.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus tühistada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 (edaspidi: korraldus nr 282)

ja Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 korraldus nr 197 (edaspidi: korraldus nr 197) ning kõik

tulevikus antavad sellesisulised korraldused, kui Vabariigi Valitsus neid andma peaks, osas,

mis keelavad etendada lavastust „Läbi kukkumine“ lavastuse kunstilisest valikust lähtuval

kellaajal ja viisil.

3. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras lubada lavastuse „Läbi kukkumine“

esietenduse toimumist 15. juunil ja etenduste toimumist juunis 2021 kaebuses kirjeldatud

kunstilisest valikust lähtuval viisil ja kellaajal, s.o algusega kell 21:00 Tallinnas Telliskivi

loomelinnaku Rohelises saalis.

4. Vabariigi Valitsus andis 28.05.2021 korralduse nr 213 (edaspidi: korraldus nr 213), mille

kohaselt oli alates 14.06.2021 lubatud sisetingimustes avalike ürituste, teatrietenduste ja

kontsertide korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamine selliselt, et üritused peavad

olema lõppenud südaööks (kl 00.00).

5. Tallinna Halduskohus pöördus 28.05.2021 kohtunõudega kaebaja poole. Kohus tõi välja, et

kaebaja lavastus „Läbi kukkumine“ pidi algama kell 21.00 ja kestma 2,5 tundi, mis tähendab,

et üritus on südaööks lõppenud. Seega ei nähtunud kohtule, et eksisteeriks Vabariigi Valitsuse

seatud piirangutest tulenevaid takistusi kaebaja kunstiprojekti elluviimisel. Kohtu arvates ei

olnud muutunud õiguslikus olukorras Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ kaebuse ja EÕK

taotluse läbivaatamine vajalik. Edasise menetluse planeerimiseks kohustas kohus kaebajat

esitama seisukohta selle kohta, kas kaebaja soovib kaebust sisuliselt menetleda või sellest

loobuda. Kui kaebaja soovis menetlust jätkata, tuli tal täiendavalt põhjendada, milliseid kaebaja

õigusi ja mil moel Vabariigi Valitsuse kehtestatud COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks

kehtestatud piirangud rikuvad.

6. Kaebaja vastas 31.05.2021, et soovib kaebuse menetlust jätkata, kuna valitsuse tegevus

endiselt piirab kaebaja õigusi ning on õigusvastane, samuti vajab valitsuse tegevus ka juba

kehtivuse kaotanud aktide osas kohtulikku hinnangut. Kaebaja palus kohtul anda EÕK määrus,

kuna õiguskaitse vajadus ei ole ära langenud. Kaebaja palus kohtul menetlusse võtta uute

valitsuse korralduse nr 282 (ja seda muutnud korralduse nr 213) sätete tühistamise nõude

kaebuses toodud ulatuses, s.o ulatuses, mis piirab kaebajal teha kunsti tema kunstilistest

valikutest lähtuvalt. Kaebaja palus menetlusse võtta ka õigusvastasuse tuvastamise nõude nende

korralduse sätete, mis hetkeks on kehtetuks muutunud, osas.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 03.06.2021 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kohus leidis, et piirangud kaotati enne, kui need kaebajat negatiivselt

mõjutama hakkasid. Kohus leidis ka, et tuvastamiskaebus ei ole lubatav, kuna otsuse

pretsedendi väärtus tulevikuks oleks vähene.

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 06.08.2021 määrusega Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ

määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 määruse resolutsiooni p 2 ja saatis

asja halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ esitas

18.08.2021 kaebuse täiendused, milles palub kaebust täiendada nõudega tühistada Vabariigi

Valitsuse korraldusest nr 270 ja selle seletuskirjast koostoimes tulev nõue, et ilma nn

nakkuskontrollita ürituse osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 50 ühe hoone kohta.

9. Tallinna Halduskohus võttis 08.09.2021 määrusega menetlusse Sõltumatu Tantsu Ühendus

MTÜ kaebus menetlusse nõuetes: „Tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282

„COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike

koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ õigusvastasus nimetatud

korralduse 17.05.2021 kehtinud redaktsiooni p 2014 alapunkti 6 osas, mis kehtestas

sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise

piirangu ajavahemikus 22.00‒06.00.“ ning „tuvastada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021

korraldusega nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja

piirangud“ teatrile kohalduvate kohustuste õigusvastasus tulenevalt liiglühikesest vacatio

legisest“.

10. Kaebaja esitas kohtule 01.11.2021 täiendava seisukoha, milles palus kaebust täiendada

järgmiste nõuetega: „tuvastada Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korralduse nr 373

(edaspidi: korraldus nr 373) õigusvastasus osas, milles see ei jäta piisavat vacatio legist teatrile

korraldusest tulenevate kohustuste täitmiseks“ ning „tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse

28. oktoobri 2021 korraldus nr 373 ja sellega muudetav korraldus nr 305 osas, milles need

sekkuvad

teatri

repertuaarivalikusse

läbi

etendustegevusele

keeluaja

23:00-06:00

kehtestamise“.

11. Tallinna Halduskohus lubas kaebust 14.01.2022 määrusega muuta ning otsustas menetleda

kaebust nõuetes:

„1) tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste

korraldamise piirangud“ õigusvastasus nimetatud korralduse 17.05.2021 kehtinud redaktsiooni

p 2014 alapunkti 6 osas, mis kehtestas sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja

meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 22.00‒06.00.“;

2) tühistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 (muudetud Vabariigi Valitsuse

28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373) p 82 ja p 10 alapunkt 4 osas, mis kehtestab

sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise

piirangu ajavahemikus 23.00‒06.00.“;

3) tuvastada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021

korraldusega nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305„COVID-19

haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ teatrile kohalduvate

kohustuste õigusvastasus tulenevalt liiglühikesest vacatio legisest“.

12. Vabariigi Valitsus 14.03.2022 korraldusega nr 82 (edaspidi: korraldus nr 82) lõpetati

avalikus siseruumis kella 23.00–06.00 viibimise piirang. Korraldus nr 82 jõustus 15.03.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Eestis ei ole teada kultuuriürituselt (sh teater) alguse saanud nakkuskollet. On teada mitmed

juhtumid, kus nakatunud inimene on istunud saalis, ent pole andnud viirust edasi. Küsimus ei

ole õnnes või juhuses: teatrites kannavad inimesed maske juba oktoobrist 2020, mil teatrid

palusid viirusturvalisuse nimel, et publik tuleks maskiga. Lisaks on teatrisaalides valdavalt hea

ventilatsioon ning lisameetmena on kasutusel pooltühjad saalid ja muud hajutamise viisid.

Lisaks sellele on desovahend käte puhastamiseks ja põhjalik teatri koristamine. Teadlased on

uurinud viiruse levikut ja valitsuse kehtestatud meetmeid ja kõigis kaebajale kättesaadavates

teadustöödes on jõutud järeldusele, et teater on viiruse leviku vaates madala riskiga koht,

misläbi ei ole võimalik teatri keelamisega saavutada viiruse leviku märkimisväärset

aeglustumist ega teatri lubamisega viiruse leviku kiirenemist. Professionaalsetel spordiüritustel

ei ole kellaajalist piirangut juba küllalt pikalt (vt valitsuse korraldus nr 146 p 6) 10, seega on

valitsus ise hinnanud ja otsustanud, et professionaalselt korraldades on võimalik viiruse levikut

ohjata ja kellaajaline piirang ei ole vajalik.

2) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 5 ja 6 alusel saab piirangu

kehtestada üksnes nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja kehtestada üksnes vältimatult vajalike

piiranguid. Valitsusel on lisaks keelamisele ja piiramisele ka teisi viiruse levikut tõkestavaid

meetmeid. Üheks olulisimaks on valitsuse veetav vaktsineerimine. Mitte üheski korralduse

seletuskirjas või korralduses endas ei ole analüüsitud, kas (teatri)kunsti keelamine kellaajaliselt

on viirusega võitlemisel sobiv, vajalik ja mõõdukas ja seega põhiseadusega kooskõlas meede.

Proportsionaalsuse analüüs on aga vältimatu aluseeldus põhiseaduspäraste piirangute

kehtestamiseks. Paratamatult tekib küsimus, miks sport on kultuurile eelistatud. Aga ka

küsimus, miks looduslikust valgusest sõltumatud kultuuriüritused on eelistatud keerulist

valguslahendust nõudva kultuuri ees. Samuti miks kaubandus siseruumis täituvuspiiranguga

50% on lubatud, aga etenduskunst on keelatud. On põhjust oletada, et kellaajad on valitud

küllalt suvaliselt. Ei ole ühtegi viiruse leviku takistamise seisukohast mõistlikku selgitust, miks

ei lubata alustatud etendusi lõpuni mängida. Lisaks on teater väga tehniline ja paraku vahel

juhtub, et vaheaega on vaja pikendada või etendus ootamatult ajutiselt katkestada, et näiteks

prožektori läbi põlenud pirn ära vahetada. See omakorda tähendab, et „ürituse“ kestus venib ja

heas usus täiest legaalsena alustatud etendus muutub lõpuosas illegaalseks (jääb teatrikeelu

22:00-06:00 kehtealasse). Kuna alates 3. maist 2021 ei olnud õues kohustust järgida 2+2 reeglit,

siis alkoholi tarbimist ja joobest tulenevat reeglite eiramist õues kellaajaline piirang ei väldi.

3) Valitsus on asunud teatri repertuaari kujundajaks ja kunsti keelajaks. Kaebaja ei tohtinud

kuni 14.06.2022 anda etendusi vahemikus 22:00‒06:00, alates 28.10.2021 vahemikus 23:00-

06:00. Tegemist on ebaproportsionaalse ja õigusvastase piiranguga. Valitsusel ei ole õigust

nakkushaiguse leviku piiramise kattevarjus seada piiranguid kunsti tegemisele – kunst on Eestis

vaba. Teatris on üksnes kontrollitud publik, st inimesed, kes on vaktsineeritud või erandina

noored ka negatiivse testitulemuse alusel. Sellises tingimustes on viiruse leviku risk madal.

Isegi siis, kui ühiskonnas viirus levib laialdaselt, püsivad kontrollitud üritused madala

viirusleviku riskiga, kuna neil osalevad inimesed, kes on antikehadega (noortele tehtud testi

alusel osalemise erand lisab nakkuse leviku riski, ent noored ei koorma haiglaid). Vaidlustatud

korraldustes ei ole selgitatud ka seda, kuidas muutub etenduse nakkusrisk suuremaks, kui

etendus antakse vahemikus 23:00-06:00. Kuigi valitsuse tähelepanu on korduvalt juhitud

sellele, et juba alustatud etendus tuleb lasta lõpuni mängida, kuna vastupidine on

ebaproportsionaalne ja viiruse levikuga mitte mingit seost omav meelevaldne keeld. Valitsus

on korduvalt öelnud, et noored ja vaktsineeritud ei tekita haiglatesse koormust, seega ei ole

haiglakoormust mitte tekitavate inimeste tegevust piirav keeld eesmärgipärane. Keeld teha

teatrikunsti vahemikus 23:00-06:00 on seega õigusvastane.

4) Valitsusel ei ole võimalik õiguspäraselt seada keeldu teatrile ja publikule põhjusel, et valitsus

ise ei ole võimeline või ei soovi teha järelevalvet enda kehtestatud reeglite täitmise üle. Valitsus

ei või karistada inimesi ja organisatsioone iseenda tegemata või kehvasti tehtud tegude eest.

Oluline on meeles hoida, et valitsus ei seadnud piiranguid eluvaldkondadele, kus ei kehti

koroonatõendi kohustust, st kus osalevad ka vaktsineerimata inimesed, st need, kellel on kõrge

risk sattuda haiglasse. Näiteks kaubandus. Valitsus piiras just madala nakkusriskiga

kontrollitud üritusi. Valitsuse korralduse mõjud ei ole süsteemselt läbi kaalutud – tekst on

suvaline, piirangud tehtud meelevaldselt. Kui valitsuse eesmärk oleks olnud viiruse leviku

tõkestamine, siis oleks valitsus laiendanud nn koroonapassi kohustust ka valdkondadesse, kus

see seni ei kehtinud, näiteks kaubandusse. Tagab ju nn koroonapassi nõue selle, et

immuunkaitseta inimesed, kel suur oht sattuda haiglasse, ei saa avalikest kohtadest nakkust.

Kontrollitud ja madala nakkusriskiga ürituste asemele tulevad valitsuse otsuse tulemusel muud

peod, kus viirus saab levida vabalt, kontrollimatult. Lisaks võttis valitsuse selline otsus pidudel

käijatelt ära motivatsiooni ennast vaktsineerida. Valitsuse otsus seega osalt kiirendab viiruse

levikut ja osalt aeglustab vaktsineerimishuvi, see teeb kaebajale muret, kuna on teada, et kui

olukord läheb keerulisemaks, siis valitsus piirab taas kord teatrit.

5) Korraldusega nr 373 kehtestatud muudatuste rakendamiseks jäeti kaebajale ebamõistlikult

vähe aega: maskikohustuse jõustumise ja avaldamise vahele jäi alla nelja tunni (kõik tunnid

töövälisel ajal), muude kohustuste jõustumise ja avaldamise vahele 1 tööpäev. Korralduses ja

selle seletuskirjas puudub igasugune selgitus, miks valitsus ei saanud vajalikke piiranguid

kehtestades anda teatrile mõistlikku aega, et kohustuste/piirangute rakendamise saaks ka ette

valmistada. Valitsuse korralduse ja seletuskirja tekst sai teatrile kättesaadavaks kriis.ee lehel

neljapäeva (28.10.2021) õhtul kella 8 paiku, st ajal mil tavaline tööpäev oli juba lõppenud. Osa

korraldusest jõustus juba järgmisel päeval so 29.10.2021. Korralduse avaldamise ja jõustumise

vahele jäi seega aega alla 4 tunni. Ei ole mõistlik eeldada, et teatris on inimene, kes neljapäeva

õhtuti klikib kriis.ee lehekülge, et sealt siis millalgi leida korraldus ja seletuskiri, ning see siis

öösel läbi lugeda. Sest seda tuleb juba järgmisel päeval või lähipäevil rakendama asuda. Paraku

on iga reegli rakendamise eelduseks muudatused teatri töökorralduses. Muutused ei sünni

iseenesest, need tuleb viia kõigi teatri inimesteni, ka teatri vabatahtlike abilisteni. Muutmist

vajab alati ka info kodulehel. Selleks, et midagi muuta, tuleb aru saada, mida muuta vaja on.

Tihti on vaja midagi ka osta.

6) Korraldusest nr 373 tulenevalt on vaja teatris muuta nn koroonapassi kontrollimise praktikat.

Kui 21.10.2021 oli valitsus otsustanud, et testiga enam kedagi teatrisse sisse lasta ei või, siis

nüüd otsustas valitsus ümber, test muutus taas lubatavaks (noorte osas). Juhiseid selle kohta,

kuidas Eesti tõendikontrolli lahendus töötab, korralduses ega seletuskirjas polnud.

Esmaspäevaks, 25. oktoobriks oli kaebaja oma töötajad õpetanud ümber, oli andnud suunise, et

testi alusel ei või sisse lasta. Nüüd tuli anda suunis, et osa publikust tuleb/võib lasta sisse testiga

ent ei olnud selgust, mil moel eesti nn koroonapassi lahendus https://kontroll.digilugu.ee/

noorte teste kajastab. Seletuskiri suunab kaebajat kasutama Eesti kontrollilahendust, ent

kaebaja kogemus sellega on, et see paraku ei tööta: on aeglane ja ei suuda telefonist näidatud

tõendeid välja lugeda. Seni oli Andmekaitse Inspektsiooni suunis ja ka valitsuse korraldus

öelnud, et dokumenti tuleb küsida vaid siis, kui on põhjendatud kahtlus, et isik kasutab võõrast

nn koroonapassi. Nüüd lisandus kohustus, et ilma isikut tõendava dokumendita ei või kedagi

teatrisse lasta. Seega pidi kaebaja oma inimestele selgeks tegema ka selle, kuidas isikut

tõendavat dokumenti kontrollida. Teatri töötajad peavad teadma, millised dokumendid on isikut

tõendavad dokumendid, mh näiteks aru saama, mis asi on ning milline näeb välja meremehe

teenistusraamat, mis on seaduse kohaselt ka üheks isikut tõendavaks dokumendiks. Taas kord

pani valitsus kaebaja olukorda, kus kaebaja tahtis olla oma publikuga professionaalne, ent

valitsuse rapsiv otsustusstiil ja hilinenud otsused, juhendmaterjalid ja IT-lahendused, tegid selle

kaebajale väga raskeks.

7) Samuti tuli hakata publikult nõudma maski kandmist. Seega oli oluline, et publikul oleks

võimalik kohapealt mask ka saada, seega pidid teatril olema olemas maskid, mida publikule

müüa või jagada. Enne korraldusega tutvumist oli ebaselge, mis tüüpi maske teatris kanda tuleb,

ehk siis, mida osta tuleb. Ei olnud võimalik hakata tegema ettevalmistavaid tegevusi enne

korralduse tekstiga tutvumist. Teatri töötajatele tuli selgitada ka seda, millised võivad olla

tõendid, mille alusel tervise tõttu maski mitte kandvad inimesed sisse lasta tuleks, seda

olukorras, kus ühtegi sellise tõendi näidist kaebajale ei antud. Teatrile oli antud suunis, et

olukorras, kus teatrisse on saabunud keegi, kes ei soovi kanda maski, on võimalus pöörduda

Terviseametisse, ent ei ole antud vastavat telefoninumbrit ega selgitatud, kui kiiresti

Terviseamet olukorra lahendab.

8) Valitsus keelas nn koroonapassita 12-18 aastastel noortel teatri külastamise, noort publikut

oli vaja teavitada sellest, et nad saavad sisse üksnes siis, kui neil on tehtud kindlatele nõuetele

vastav test. Eraldi vajas selgitamist, et koolides tehtud testidega valitsus noori teatrisse ei luba.

Seega klassiga plaanitud teatrikülastus, kuigi kogu klass on hommikul testitud ja kõik noored

terved, ei ole võimalik. Teha tuli uus ja kallis test.

14. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Asjassepuutuv Vabariigi Valitsuse (VV) korraldus nr 282, mis kehtestas muuhulgas

sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise

piirangu ajavahemikus 22.00‒06.00, on nii vormilt kui sisult halduse üksikakt ehk üldkorraldus.

Sellisel kujul määratles haldustegevuse vormi teadlikult Riigikogu 13.05.2020 NETS-i

muudatusi vastu võttes. Muutuva viiruse tõrjel on haldusakti vormi näol nii üksikisiku kui

avaliku huvi vaates tegemist sobivama lahendusega kui seda oleks määruse vorm. Vastasel

juhul tekiks kahtlus õiguskaitse tõhususes.

2) Ülinakkava haiguse korral on oluline piirata inimhulkade kogunemist ja liikumist, mis

suurendab tunduvalt potentsiaalsete nakatunute arvu. Selleks on vajalik, et Terviseamet või VV

saaks keelata või piirata avalike ürituste korraldamist. NETS § 28 lg 5 alusel võib Terviseamet

eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga

ajutiselt muuhulgas keelata avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende pidamisele ja

korraldamisele nõudeid või kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. Uudse ohtliku

nakkushaiguse korral muutub teave pidevalt. Kui nakkushaigus on suure nakatuvusega haigus,

mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik

operatiivselt kasutada selle ajahetke kontekstipõhiselt vajalikke meetmeid, et uudse

nakkushaiguse levikut tõkestada. Kui piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku

või majandusliku mõju, kehtestab need meetmed Vabariigi Valitsus korraldusega. See on nii

antud olukorras. Kui riigis ei valitseks nakkushaiguse epideemia, oleks Terviseametil võimalik

tegeleda üksikute kolletega – hooldekodu, kool, üksikisik. Olukord riigis võib aga muutuda, kui

haigus levib ja olukord on riigis iganädalases muutumises. Siis ei saa välistada, et korralduse

mõju on laialdasem kui üksik haiguskolle. Vastustaja hinnangul on VV korraldus nr 282, mis

kehtestas meetmed ja piirangud uudse ohtliku nakkushaiguse vastu võitlemiseks, üksikjuhu

reguleerimine, sest haigus on ajas muutuv, see ei ole konstantne, iga kehtestatud piirang on oma

ajas eriline, selle alusandmed on muutuvad ja teadmine uueneb pidevalt. Kehtestatud piiranguid

on seotud konkreetse olustikuga ja üle hinnatud ning vastavalt olukorrale kogu aeg muudetud.

Vastustaja ei näe, et piiranguid saaks kehtestada nakkushaiguse COVID-19 ja seda põhjustava

viiruse SARS-CoV-2, mis on uudne ohtlik nakkushaigus, tingitud hädaolukorras teisiti. Iga

piirang on olnud ajas muutuv – see on kehtestatud, siis leevendatud, siis kehtestatud ja taas

kaotatud. Seega on olukord ainulaadne ja muutuv iganädalaselt – üldnormide andmine ei ole

siin asjakohane ega tihti võimalik. Teatud juhtudel on piiranguid ja meetmeid muudetud mitu

korda nädalas, sealhulgas ka siis, kui neid on muudetud leebemaks.

3) Nõustuda ei saa sellega, et teatrietenduse kellaajaline piirang on ebaproportsionaalne ja

põhjendamatu. VV andis 28.05.2021 korralduse nr 213, mille kohaselt oli alates 14.06.2021

lubatud sisetingimustes avalike ürituste, teatrietenduste ja kontsertide korraldamine ning

meelelahutusteenuse osutamine selliselt, et üritused peavad olema lõppenud südaööks. Seega

VV korralduse nr 282 vaidlusalune säte, ei saanud piirata kaebaja võimalust tuua välja lavastus

„Läbi kukkumine“ juunis 2021 ja seda sellises kunstilises valikus kui kaebaja oli soovinud.

Seetõttu kaebaja subjektiivset õigust kunstivabadusele vaidluse eseme suhtes ei ole VV

korralduse nr 282 kõnealune piirang riivanud ega rikkunud. Tuvastamisnõude saab esitada

subjektiivsete õiguste kaitseks, seda ka preventiivse huvi puhul. Kaebaja ei ole kuidagi

tõendanud tema subjektiivse õiguse rikkumist, kuna kaebuse esemeks olev etenduste

etendamiseks VV korraldusest nr 282 ei tulenenud avalik-õiguslikke piiranguid, mis seda oleks

takistanud. Kaebaja tegelik tahe on suunatud sellele, et kohus annaks hinnangu, kas VV poolt

avalike ürituste, sh teatrietenduste korraldamiseks kehtestatud piirangud on olnud üleüldse

põhjendatud. See ei ole halduskohtumenetluses lubatav. Kaebaja ei ole kuidagi sisutanud, et

vaidlusalune piirang oleks tema teisi konkreetseid tegevusi mõjutanud. Kõik kaebaja esitatud

väited on üldised, näiteks sisustatud näitega SA Eesti Draamateater etenduse „Lehman

Brothers“ kohta, mis kuidagi ei puutu kaebaja subjektiivsetesse õigustesse. Kunstivabadust

võib piirata tervisekaitse huvides ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks. Olukorras,

kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia

nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks piirata sobival viisil

isikute kokkupuutumise võimalusi. Piirangute kehtestamisel on arvestatud seda, et tegemist on

uudse ohtliku nakkushaigusega, mil epidemioloogiline olukord ja nakkushaigussesse

haigestumise trend muutub pidevalt. Asjakohaste teadmiste ja teiste isiku põhiõiguste vahel, on

leitud sobiv tasakaal füüsiliste avalike ürituste võimaldamiseks. Piirangute eesmärk on olnud

seega vastupidine, võimaldada teatud osas sisetingimustes läbiviidavaid avalikke üritusi

korraldada, selmet et neid keelata. Korraldus kehtestati inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka

avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks.

4) VV on korralduste andmisel ja piirangute kehtestamisel arvestatud asjaolu, et

koroonaviirusest põhjustatud COVID-19 haigus vastab NETS § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku

nakkushaiguse tunnustele, kuna see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja

ulatuslikult, mille kulg on riskirühmadele raske või eluohtlik, viiruse põhjustatud haigusele

puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Seega ei ole

koroonaviiruse puhul tegemist pelgalt haiguspuhanguga, vaid uudse ohtliku nakkushaiguse

epideemilise levikuga. Viiruse levik oli VV korralduse nr 197 andmise ajal küll mõnevõrra

stabiliseerunud, kuid oht koroonaviirusega nakatuda oli endiselt kõrge. Eestis oli VV korralduse

197 kehtestamise ajal 13.05.2021 kõrgel nakatumistasemel ning nakatumiskordaja R oli 0,95.

Avalikes huvides oli olukord, kus koroonaviiruse levik on Eestis madalal tasemel, mistõttu oli

sinna jõudmiseks tarvis teatud piiranguid jätkuvalt rakendada, sealhulgas jõuda selleni, et juunis

2021 on rakendatud vähem piiranguid kui käesoleval hetkel. See tagantjärgi vaates ka

realiseerus. Sellisel eesmärgil piirangute kehtestamise võimalus tuleneb NETS § 28 lg 5 p-st 2

arvestades lg 6. Seega oli vaidlusalusel piirangul legitiimne eesmärk.

5) Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune piirang kaebajale ja etendusasutustele

üldse oli ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Vaidlusalune piirang, oli selles ajas, mil see kehtis,

legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Viirus levib paremini halvasti

ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibiva pikka aega. Seega

avalike ürituste korraldamisele seatud piirangud, mis puudutasid osavõtjate arvu ja kellaaegasid

(piiranguid tuleb vaadelda koosmõjus, mitte eraldi), on sobivad meetmed, et piirata

inimestevahelist lähikontakti ja sellega viiruse levikut. Avaliku ürituse olemuslikuks sisuks on

inimeste hulga koosolemine, seda sõltumata sellest, mis on avaliku ürituse eesmärk

(teatrietendus, kontsert, spordivõistlus, konverents vmt). Viiruse leviku kontrollimiseks ja

leviku vältimiseks ei olnud muid, isikute õigusi vähemkoormavaid meetmeid. Nakkushaigus

COVID-19 ja seda põhjustava viirus SARS-CoV-2 on uudne ohtlik nakkushaigus, mil on tihti

teadmata täielik info nakkuse levikuviiside, peiteaja, muteerumiste, kulu, efektiivsete

raviviiside, kuidas haigus erinevatel inimestel avaldub, milline on ravivajadus jms kohta, kuid

riigil lasub kohustus astuda samme isikute tervise kaitseks.

6) Kaebaja on ekslikul arusaamal, et avalike ürituste toimumise ajalise piiramise mõte on selles,

et justkui kl 22.00-6.00 leviks koroonaviirus rohkem. Kellaajaline piirang ei ole seatud

põhjusel, et viirus levib pärast kl 22 kiiremini. Kellaajalised piirangud on erinevatele

tegevustele seatud, et vähendada inimestevahelisi kontakte ja liikuvust ning suunata inimesi

püsima kodus. Piiranguid tuleb vaadata nende koosmõjus. Ei ole kohane analüüsida ühte

meedet eraldiseisvana ja tõdeda, et eraldiseisvana ühe tegevuskoha piires ei pruugi selle mõju

viiruse leviku vastu olla kuigi suur. Erinevate liikumisvabaduse piirangute ühine eesmärk on

takistada viiruse levikut, kellaajaline piirang on üks kasutatavatest meetmetest. Kellaajalised

piirangud ühe meetmena on teiste meetmete kõrval vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks.

Kellaajaline piirang ei keela piiranguga hõlmatud tegevusi, vaid üksnes seab neile piirid. Võttes

arvesse, et sarnased kellaajalised piirangud on seatud erinevatele tegevustele ühetaoliselt,

ilmneb nende mõju just koostoimes teiste kellaajaliste piirangutega ja nende koostoimet ei saa

alahinnata. Olukorras, kus nt toitlustusettevõtted on avatud kuni kl 22 ja etendusasutuste

tegevus alles algab kl 22, on inimestel mugav liikuda erinevate teenusepakkujate vahel.

Liikudes ühelt avalikult ürituselt teisele, suureneb inimestevaheliste kontaktide arv ning

suureneb ka viiruse leviku risk. Ühetaoline kellaajaline piirang aga selliseid võimalusi

vähendab ning seetõttu vähenebki inimeste liikumine erinevate teenusepakkujate vahel,

vähendades erinevate inimeste kontakte ja seega nende võimalusi nakkust saada või edasi

kanda. Sektoripõhiste leevenduste tegemine aga seab selle ohtu ning seetõttu peab VV

arvestama erinevate meetmete, piirangute ja leevenduste mõju kogumis. Näiteks, tehes

leevendusi ühes sektoris, kasvab märgatavalt selle sektori teenuste tarbimine ning samas

ühiskondlik ootus teiste sektorite sarnaseks avamiseks, samas suurendab see nakkusohtu ja seab

ohtu isikute tervise kaitse ning võib kaasa tuua suuremate piirangute vajaduse. Sarnased

piirangud kehtisid nii sise- kui välitingimustes spordi- ja liikumisürituste läbiviimisel,

saunades, spaades, basseinides jmt kohtades viibimisel, tegevustele muuseumides ja

näitusasutustes, kohapealse toitlustusteenuse osutamiseks. Seega ei ole õige, et kellaajaline

piirang kehtis ainult etenduste korraldamisele. Spordivõistlusega paralleeli toomine pole

kohane, kuna viidatud üritustel ei olnud pealtvaatajad lubatud.

7) VV korraldusega nr 197 muudeti erinevaid valdkondlike piiranguid ja meetmeid, arvestades

epidemioloogilist olukorda Eestis, pidades silmas viiruse levikut ja haiglate koormust. Kuivõrd

sellel ajahetkel oli olukord võrreldes varasemaga muutnud, võimaldas see teha leevendusi

piirangute ulatuses. Muuhulgas leevendati avalike ürituste korraldamise ajalist piirangut;

varasemalt oli see alates kl 21.00. VV korraldusega nr 197 tehtud muudatuse järgi alates kl

22.00. Selline muudatus võimaldas ka avalike ürituste korraldajatel, sh etendusasutusel,

tavapärasemas rütmis enam üritusi korraldada. Näiteks alates kl 19.00 (mis on üldjuhul tavaline,

inimeste töökorraldusega arvestav, etenduste, kontsertide alguse aeg) algav üritus võimaldas

2,5 h (mis on tavapärane aeg) etendust mängida. Kaebaja rõhutab teatritegemise keelamist. VV

korraldus nr 282 vaidlusaluses redaktsioonis ei keelusta avalike ürituste korraldamist, vaid

piirab seda osalejate arvu ja toimumiskellaaegadega. Asjaolu, et kõikvõimalikud

kunstiprojektid selle piirangu raamidesse ei mahu, ei too kaasa piirangu ebamõõdukust ega

tähenda etendustegevuse keeldu. Samas ei olnud selle ajahetkel võimalik loobuda piirangutest

suuremas mahus. VV korralduse nr 197 seletuskirjast nähtub, et korralduse väljaandmisel on

arvestatud haigusjuhtude arvu, testimise mahtu, viirustüve mutatsioonide levikut,

vaktsineerituse taset, Terviseameti ja VV nõustava teadusnõukoja arvamust. St piirangute

kehtestamisel, kehtima jätmisel või leevendamisel on aluseks võetud nakkuse levikut

iseloomustavad andmed. VV korralduse nr 213, mille alusel avalike ürituste ajaline piirang

kaotati, seletuskirjast nähtub, et nakkuse levikut kirjeldavad andmed näitasid haigusjuhtude

vähenemist, mis võimaldas leevenduste tegemisega jätkata. Ei saa kuidagi väita, et piirangute

kehtestamisel, kehtima jätmisel või leevendamisel ei kaalutud erinevaid hüvesid, sealhulgas

kunstivabadust; et kaalutlused või selle tulemus oleks olnud meelevaldsed.

8) Kaebaja on kaebuses välja toonud, et talle teadaolevalt ei ole kultuuriürituselt saanud algust

nakkuskollet või kaebuses nimetatud üksikjuhtumitel ei ole viirus levinud. Sellest ei saa teha

järeldust, et viirus teatris ei levi ning etendusele kui avalikule üritusele kehtestatud piirangud ei

ole mõõdukad. Tegelik reaalsus oli aga see, et suurem osa nakatanuid ei olnud teadlikud, kust

nad viiruse said, mistõttu ei saanud olla põhjendatud teatritele tehtav erand teistest avalikest

üritustest. Lisaks tuleb rõhutada, et avalike ürituste korraldamise ajaline piiramine VV

korralduses 282 on sisaldunud alates 05.12.2020, mis hõlmas avalikke üritusi nii siseruumides

kui ka õues. Seega on kellaajaline piirang meetmena kasutusel pikemat aega, kaebaja pidi seda

teadma etendust ette valmistades ja planeerides ning pidi sellega arvestama, sealhulgas sellega,

et sellise kontseptsiooniga etendust võib olla vajalik edasi lükata või looma paindlikuma

kontseptsiooniga etenduse. Seega ei saanud selle piirangu olemus tulla kaebajale ootamatult

nagu ta seda kaebuses väidab. Etenduste kavandamisel juunisse või kaebuse esitamise ajal ei

saanud olla välistatud, et etenduse päeval/õhtul on lauspilvisus või vihmasadu, kus

päikeseloojang ei ole nähtav ega tajutav. Seega ei saa olla tagatud kavandatud kontseptsiooni

realiseerumine igal juhul ning see ei ole mõjutatud ainult koroonaviiruse leviku tõkestamiseks

kehtestatud piirangutest.

9) Kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks olevad etendused toimusid ja avalik-õiguslikud

koroonaviiru leviku tõkestamiseks seatud piirangud seda ei takistanud, ei saa selle vaidluse

raames kahju tekkimisest rääkida. VV on piirangutest lähtuva majandusliku mõju

leevendamiseks rakendanud erinevaid kriisiabi meetmeid, sh kultuurikorraldajatele, mida

rakendas Kultuuriministeerium, ja tööandjatele, mida rakendas Töötukassa. Seega on seda

asjaolu kaalutud.

10) VV korraldus nr 305 on vastu võetud NETS § 28 alusel. NETS § 28 lg 10 sätestab, et

haldusakt NETS §-s 28 sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise

kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel

massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. HMS § 61 lg 1, mis

reguleerib üldnormina haldusakti kehtivuse eeldusi, sätestab avalikult teatavaks tehtud

haldusakti kehtima hakkamise 10. päeval pärast avaldamist. NETS § 28 lg 10 on selles suhtes

erinorm, mis lähtub vajadusest nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks kehtestada

või lõpetada meetmeid ja piiranguid ka lühema ajaga või avaldamisest. Tuleb arvestada, et

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed on vajalik rakendada võimalikult

kiiresti, et need saaksid olla tõhusad. VV korralduse nr 305 vastuvõtmise, avaldamise ja

jõustumise vahele jäi kaks päeva, seda ei jõustatud kohe avaldamisest. Vastustaja on seisukohal,

et see on piisav ja tasakaalustatud ajavahemik arvestades nii koroonaviiruse leviku näitajaid

(nakkushaiguse leviku tõkestamise vajadus) kui haldusakti adressaatide vajadust kohaneda uue

olukorraga.

11) Nõustuda ei saa sellega, et COVID-19 tõendi kontrollimise nõue tekkis n-ö üleöö ning see

tekitas kaebajale ülemääraseid raskusi. Kohtule esitatud kirjast seda ei nähtu. COVID-19 tõendi

nõue ja selle kontrollimise kohustus ei ole uus nõue, mis tekkis VV korralduse nr 305

jõustumisest. See hakkas kehtima alates 09.08.2021, kui vastavasisuline muudatus viidi sisse

VV korraldusse nr 282 (VV korraldus 30.07.2021 nr 270). Selle kohaselt tuli avalikul üritusel,

sh teatrietendusel COVID-19 tõendit kontrollida, kui osalejaid on rohkem kui 50 isikut.

Kaebajale oli kindlasti ka teada, et ministeeriumi ja tema kodulehe kaudu on võimalik saada

asja- ja ajakohast teavet, mis aitab ühiselt kriisiga toime tulla. Augustikuus 2021 oli kaebajal

kavas 1 etendus 30.08.2021 ning järgmine 01.10.2021. Seetõttu ei saanud olla VV korraldusega

nr 305 laiendatud kohustus olla kaebaja jaoks liialt ootamatu ega ka koormav. Etendusasutus

müüb oma etendustele pileteid ja kontrollib nende olemasolu enne publiku saali lubamist ja tal

on olemas selleks vajalik personal. Vastustaja hinnangul ei ole ülemäärane koormus kontrollida

sisuliselt ühe pileti asemel kahte dokumenti. Samas ei ole kaebaja oma kirjeldatud raskusi

seostanud ühegi konkreetse sündmusega. Kaebaja on küll välja toonud potentsiaalse ohu saada

riigi pool sanktsioneeritud, kui ta peaks tegema kõnelause kohustuse täitmisel vea, kuid

reaalselt ei ole see juhtunud. Silmas tuleb pidada, et riikliku järelevalve põhieesmärk ei ole

isikute sanktsioneerimine, vaid ohu ennetamine. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 305 (ega

varasemalt VV korraldus nr 282) ei kohusta kasutama digitõendit. Riigil ei ole olnud otsest

kohustust, et luua IT-võimekust digitõendi kontrollimiseks. Siiski oli juba varsemalt (ehk enne

28.08.2021; see oli olemas 09.08.2021 seisuga) olemas Euroopa Liidu digitaalsete COVID

tõendite ehtsuse kontrollimiseks rakendus veebilehel kontroll.digilugu.ee, mida ettevõtjat

kasutada said, ja kus kontrollirakendus näitas, kas tegemist on õige või võltsitud tõendiga.

Alates 07.09.2021 on EL COVID tõendite kontrollimiseks piisanud ainult kontroll.digilugu.ee

rakendusest; see näitab, et tõend on kehtiv ja möödas on piisav arv päevi. Samal ajal muudeti

ka QR-koodi standardit võimaldades kiirema lugemise. Seega on alates 07.09.2021 muutunud

ettevõtja jaoks EL digitaalse COVID tõendi kontrollimine veel vähem koormavaks. Nõustuda

ei saa kaebaja kirjeldusega selle ületamatust keerukusest ka enne seda. Jääb arusaamatuks, miks

oli vajalik kasutada erinevate riikide lahendusi, kui ka kaebaja ise kirjutab, et neist ei olnud abi,

või süveneda vaktsineerimisskeemide nüanssidesse, kui arvestada tuli ja tuleb ka nüüd, kui isik

esitab pabertõendi, kahe numbriga: 7 kalendripäeva ja 14 kalendripäeva, mille piires

arvutamine ei tohiks olla raske ülesanne.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korraldusega nr 82 (edaspidi: korraldus nr 82) lõpetati

avalikus siseruumis kella 23.00–06.00 viibimise piirang. Korraldus nr 82 jõustus 15.03.2022.

Kohus juhtis 15.03.2022 kohtunõudes kaebaja tähelepanu sellele, et korralduse nr 82

jõustumisel on kaebuse eesmärk osaliselt saavutatud haldusasja 3-21-1052 menetlusest

sõltumatult ning esineb alus menetlus tühistamisnõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

lõpetada. Kohus selgitas kaebajale, et HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti

andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik

kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajal tuli hiljemalt 16.03.2022 kl 12.00

kohut teavitada, kas ta soovib kellaajalise piirangu osas n-ö jätkutuvastamiskaebuse esitamist.

Kaebaja teavitas kohut 15.03.2022, et ei soovi ühtegi nõuet ega kaebust esitada. Kuna kaebaja

ei soovinud jätkutuvastamiskaebust esitada, tuleb tühistamisnõude menetlus HKMS § 152 lg 1

p 4 alusel lõpetada. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole menetluse lõpetamisel korduva kaebuse

esitamine lubatud.

16. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik

kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega võib kaebaja vaidlustada COVID-19

piiranguid osas, mis puudutavad tema enda kutsetegevust. Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste

teatrite, kultuuriasutuste ega ürituste korraldajate eest. Seaduses pole ette nähtud, et COVID-

19 piiranguid saaks vaidlustada avalikes huvides. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse

eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust

nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebuse aluseks

on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebuse alus

peab olema piisavalt konkreetselt määratletud, et läbi saaks viia kohtuliku kontrolli. Kaebaja ei

saa vaidlustada piiranguid kui selliseid abstraktselt, vaid peab konkreetselt välja tooma, kuidas

need piirangud tema kutsetegevust ebaproportsionaalselt pärsivad. Kaebaja abstraktseid väiteid

VV õigusvastasest tegevusest kohus seega hinnata ei saa. Kaebuses on välja toodud etendus,

mille lavale toomist kaebaja väitel piirangud takistasid. See oli 15.06.2021 esietendunud

lavastus „Läbi kukkumine“.

17. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Haldusasja lahendamisel tuleb

arvestada Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 määruses käesolevas asjas antud suuniseid,

Ringkonnakohus tõi nimetatud määruses välja:

‒ korraldus nr 282 võib olla õigusvastane oma vormist tulenevalt (p 17);

‒ korralduse nr 282 õigusvastasuse võib kaasa tuua selle andmiseks seaduses sisalduva

volitusnormi puudumine, ebapiisavus või põhiseadusevastasus (p 18);

‒ korralduse nr 282 õigusvastasuse võib kaasa tuua selle ebapiisav põhjendamine (p 19);

‒ korralduse nr 282 õigusvastasuse võib kaasa tuua selle ebaproportsionaalsus vajalikkuse

aspektist (p 20).

18. Vaidlustatud korraldustega kehtestatud piirangud avalike ürituste läbiviimisele on antud

üldkorralduse vormis. Ringkonnakohus toob välja, et piirangute kestvust ja piirangutest

puudutatud isikute ringi silmas pidades ei ole aga välistatud, et tegemist on õigustloova akti ‒

määrusega. Kohus märgib, et vaidlustatud korralduste näol on tegemist õiguslikus mõttes

üldkorraldusega. Korralduse nr 282 seaduslikuks aluseks oli kuni 31.05.2021 kehtinud NETS

v.r § 28 lg 5 p-d 2 ja 3 ja lg 6. NETS v.r § 28 lg 5 p-de 2 ja 3 kohaselt eriti ohtliku nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks

NETS § 28 lg-s 2 nimetatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt keelata avalike koosolekute

pidamise ja avalike ürituste korraldamise ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.

NETS v.r § 28 lg 6 kohaselt, kui NETS § 28 lg-s 5 sätestatud meetmete ja piirangute

kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi

Valitsus korraldusega. Analoogne sõnastus sisaldub ka kehtivas NETS § 28 lg 5 p-des 2 ja 3

ning lg-s 6. NETS § 28 lg 8 kohaselt võib uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks

rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette

nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. NETS § 2 lg 1 p-ga 3 on määratletud,

millistele tunnustele vastavat haigust saab lugeda uudseks ohtlikuks haiguseks. Senine kogemus

ja teadmine on andnud vaieldamatu arusaama, et Covid-viirus on suure nakatuvusega ning

jätkuvalt tundmatu ja muteeruv viirus, mida teadlased järjepidevalt tundma õpivad. See levib

kiiresti ja ulatuslikult üleriigiliselt kehtestatud piirangutele ja meetmetele vaatamata. Selle kulg

on raske või isegi elukohtlik suurele osale elanikkonnast (eelkõige eakad ja kaasuvate haiguste

inimesed). Kättesaadav efektiivne ravi hetkel puudub ja haiglate ravivõimekuse piir on

korduvalt kätte jõudnud. Haiglates on tulnud ajutiselt peatada paljude mitte-Covid patsientide

plaaniline ravi. See, et seadusandja on pidanud uudse ohtliku nakkushaiguse all silmas Covid-

19 viirust, nähtub ka meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjast (vt seletuskiri muudetud kujul, lk 3 ja 8).

Järelikult puudub põhjus seadusandja tegelikus tahtes kahelda.

19. Üldkorralduse ja volitusnormi temaatikat NETS kontekstis on põhjalikult käsitletud

Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 otsuses haldusasjas 3-21-2458 (p-d 32 ja 33) ja 11.02.2022

otsuses haldusasjas 3-20-2585 (p-d 30‒39). Nimetatud kohtuotsused ei ole küll praeguseks

hetkeks jõustunud, kuna apellatsioonimenetlus on alles pooleli, kuid kohus jagab haldusasjades

3-21-2458 ja 3-20-2585 võetud halduskohtu seisukohti ning toetub nendele, viidates

asjakohastele punktidele nimetatud kohtuotsustest.

19.1. Vaidlustatud korraldused ei ole õigusvastased põhjusel, et neil on väga lai adressaatide

ring – kogu Eesti elanikkond. NETS § 28 lg 8 võimaldab rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks ette nähtud nõudeid, meetmeid ja piiranguid ka uudse ohtliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning neid meetmeid võib NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt

kehtestada ka vastustaja korraldusega (3-20-2585, p 36).

19.2. Põhiseadusevastaseks ei saa pidada NETS § 28 lg-t 8, mis annab vastustajale pädevuse

rakendada uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks mh nõudeid, meetmeid ja

piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seadusandja

tahet delegeerida sellise pädevuse andmist saab põhjendada sellega, et erinevalt Riigikogust on

vastustajal võimalik kiiremini ja paindlikumalt ohuolukorrale reageerida. Arvestades Covid-

viiruse kiiret levikut ja sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi, on tulnud meetmeid ja piiranguid

kiiresti seada, et tõkestada viiruse levikut kogu riigis ja ära hoida drastilisi tagajärgi

(tervisekahjustuste tekkimist, surmasid, haiglate ülekoormust, riigi toimepidevuse katkemist).

Lisaks tuleb arvestada, et meetmeid ja piiranguid on tulnud tihti ja kiiresti üle vaadata ja muuta,

olenevalt viiruse leviku ulatusest, ajutistest viiruse taandumise perioodidest ja uute tekkinud

viirusetüvede ootamatust käitumisest. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et piiranguid

kehtestaks Riigikogu, kelle poolt seaduseelnõude menetlemine kestab reeglina pikemat aega.

Riigikogu peab hakkama piirangute ja meetmete üle otsustama olukorras, kui on piisavalt

selgelt ette näha, et neid peaks hakkama kehtestama pikemaajaliselt. Seega ei ole vastustajale

uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kiirete meetmete kohaldamiseks pädevuse

andmine põhiseadusevastane. Pealegi allub vastustaja tegevus kohtulikule kontrollile (3-20-

2585, p 38, 3-21-2458, p 32).

19.3. Vaidlusalused korraldused on haldusaktid ehk üldkorraldused HMS § 51 lg 2 mõttes.

Esiteks on seadusandja andnud vastustajale õiguse kehtestada uudse ohtliku nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks meetmeid korraldusega, mitte määrusega. Seega on vastuvõetud korraldus

kooskõlas seadusandja volitusnormiga. Nõustuda tuleb sellega, et vaidlusalused korraldused ei

reguleeri üksikjuhtumit. See aga ei tähenda automaatselt, nagu oleks tegemist määrusega HMS

§ 88 mõistes. Erinevus määrusest seisneb selles, et üldkorralduse kehtivus peab olema piiratud

kas isikuliselt, ruumiliselt või ajaliselt. Antud juhul juhul oli korralduse nr 282 kehtivus piiratud

ajaliselt, st piirangud olid kehtestatud ajutiselt. Korralduse nr 282 p-st 22 ja nähtuvalt hinnati

meetmete ja piirangute vajalikkust hiljemalt iga 2 nädala tagant. Seda on vastustaja ka teinud

(vt korraldust nr 282 muutvaid erinevaid korraldusi), karmistades või leevendades meetmeid ja

piiranguid olenevalt aktuaalsest olukorrast. Kui vastustaja kehtestab piirangud sedavõrd pikaks

ajaks, et neid ei saa enam pidada ajutisteks, võib vastustaja tegevus osutuda õigusvastaseks,

kuid ei muutu iseenesest akti liik. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada kellaajalisi piiranguid

kaebuste esitamise aja seisuga sedavõrd pikaajaliseks, et õigustaks nende õigusvastaseks

tunnistamist vale õigusakti liigi tõttu, eriti arvestades piirangute vähest intensiivsust kaebajate

õigustele. Piirangute kehtestamine haldusaktiga kaitseb paremini isikute õigusi ka seeläbi, sest

üksikisikutel on võimalik korraldusega seatud piirangute peale kaebusega halduskohtu poole

pöörduda. Õigustloovate aktide (nt määruse) peale esitatud kaebusi ei ole halduskohus pädev

lahendama (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1).

Üksikisikul aga puudub võimalus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise

taotlusega Riigikohtu poole pöörduda (PSJKS § 4).

19.4. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal olemas õiguspärane alus COVID-19 viiruse leviku

tõkestamiseks piirangute ja meetmete kehtestamiseks, mh teatrietendustele ajaliste piirangute

seadmise osas.

20. Järgnevalt hindab kohus piirangute materiaalset õiguspärasust. Põhiõiguse riivel peab

olema PS-iga kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks

sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik,

kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades.

Riive mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust

ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (vt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 5-

19-40, p 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

21. Avalike ürituste korraldamise ajaline piiramine korralduses nr 282 kehtib alates 05.12.2020.

Piirang hõlmas avalike ürituste korraldamise piiranguid nii siseruumides kui ka õues.

Ajavahemikus 11.03.2021‒23.05.2021 ei olnud sisetingimustes avalikud üritused lubatud.

Korraldusega nr 197 kehtestati avalike ürituste, sh teatrietenduste keeld ajavahemikus 22:00‒

06:00 ja lõpetati muul ajal siseruumides teatri tegemise keeld. Vabariigi Valitsus andis

28.05.2021 korralduse nr 213, mille kohaselt on alates 14.06.2021 lubatud sisetingimustes

avalike ürituste, teatrietenduste ja kontsertide korraldamine ning meelelahutusteenuse

osutamine selliselt, et üritused peavad olema lõppenud südaööks (kl 00.00).

22. Korralduse nr 197 seletuskirja kohaselt oli piirangute kehtestamise lähtekohaks, et SARS-

CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse

kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud

inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi või saastunud pindade ning nt

saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga

siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem

risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks. Seletuskirjas

oli välja toodud, et mai keskpaigaks oli Eestis viiruse leviku kiirus alanenud ja stabiliseerunud

mõõdukalt kõrgel tasemel kuid oht koroonaviirusega nakatuda on endiselt kõrge. Mais 2021. a

oli nakatumise tase stabiliseerinud novembri-detsembri 2020. a tasemele. Samas on

haigestumuse intensiivsus endiselt kogu riigis Terviseameti hinnangu kohaselt suur.

Teadusnõukoja hinnangu kohaselt näitas nakatamiskordaja R, et haigestumine on endiselt

laialdane, kuid langustrendis. Kuna vastav näitaja oli langenud alla 1, oli põhjendatult

järeldatud, et rakendatavad meetmed olid tõhusad ja vajalikud, viinud inimestevahelised

kontaktid miinimumini ning uute nakkusjuhtude levik oli pidurdumas. Seletuskirjas oli välja

toodud, et leevenduste tegemine järk-järgult on vajalik, et ära hoida nakatumise järsku tõusu,

mis võib tuleneda piirangute lõppemisega kaasnevast inimestevaheliste kontaktide

sagenemisest. Erinevate tegevustele seatud kellaajaliste piirangute eesmärgina oli välja toodud

soovi ennetada nakkuse levikut ning vähendada ja lühendada inimestevahelisi võimalikke

kontakte. Rõhutati seda, et viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid tuleb vaadelda

kogumis ning pidada silmas, et avamisajapiirang on inimeste jaoks ühetaoline ega sõltu

pakutava teenuse sisust. Piirang lähtub eeldusest, et kui inimesed tarbivad kultuuri, spordi-,

meelelahutus- ja teisi sarnaseid teenuseid piiramatu aja jooksul, suureneb võimalus, et

kasutatakse pikema aja jooksul mitmeid teenuseid ning viibitakse erinevates teenuse osutamise

kohtades, mh mis võivad asuda erinevates Eesti piirkondades. Viimane suurendab

inimestevaheliste kontaktide arvu ning nakkuse leviku võimalusi. Seetõttu pidas valitsus

kellaajalised piirangud ühe meetmena teiste meetmete kõrval proportsionaalseks ja vajalikuks

viiruse leviku tõkestamiseks. Siseruumides toimuvatele tegevustele seati piiravamad

tingimused, kuna siseruumides on oht viiruse levimiseks suurem ning seeläbi on nakatumise

risk kõrgem.

23. Kohtu arvates oli kellajalistel piirangutel legitiimne eesmärk ja piirangute seadmist ning

nende järk-järgulist leevendamist on vastustaja piisavalt põhjendanud. Vastustaja on rõhutanud,

et avalike ürituste korraldamisele seatud piirangud vaadeldi koosmõjus, kuna avaliku ürituse

olemuslikuks sisuks on inimeste hulga koosolemine, seda sõltumata sellest, mis on avaliku

ürituse eesmärk (teatrietendus, kontsert, spordivõistlus, konverents vmt). Sellisena ei ole ka

võimalik ühte avaliku ürituse liiki teistest eristada ning väita, et just teatrietenduste ajaline

piiramine on ebaproportsionaalne. Kasutatavad meetmed töötavad efektiivselt siis, kui neid

kohaldatakse ühetaoliselt. Sellisena oleks teatrite eristamine kinodest, restoranidest, spaadest ja

teistes meelelahutuskohtadest kunstlik ega aitaks täita seda eesmärki, mille saavutamiseks on

piirangud kehtestatud. Olukorras, kus vaktsineerituse tase oli madal (mais 2021),

nakatumisnäitajad kõrged ning meditsiinisüsteem ülekoormatud, pidi vastustaja kasutusele

võtma meetmeid, mis aitaksid olukorda leevendada. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole

kohane analüüsida ühte meedet eraldiseisvana ja tõdeda, et eraldiseisvana ühe tegevuskoha

piires ei pruugi selle mõju viiruse leviku vastu olla kuigi suur. Erinevate liikumisvabaduse

piirangute ühine eesmärk on takistada viiruse levikut ning kellaajaline piirang on üks

kasutatavatest meetmetest. Mõeldav poleks olnud lubada teatrietendusi, aga piirata kino vms.

Kl 22:00 ürituse tegevuse lõpu ajana piirab küll teatreid, kuid ei sunni neid tegevust lõpetama.

Seda erinevalt nt ööklubidest. Kohtu arvates ei ole kaebaja toodud võrdlused kaubanduse ja

spordiüritustega kohased. Vastustaja on õigesti välja toonud, et spordiüritustel ei olnud publiku

osalemine lubatud. Kaubanduses on vähesel määral poode, mis on öösel avatud. Nakkusrisk

neis ei ole võrreldav avalike üritustega. Kuna nakatumiskordaja mais 2021 vähenes sedavõrd,

et alates 14.06.2021 oli võimalik piiranguid veelgi leevendada, kõneleb see selle poolt, et

tegemist oli vajalike piirangutega. Ka aastavahetuse 2021/2022 järel, mil öine kellaaja piirang

oli ajutiselt peatatud, kasvas haigestumine noorte hulgas hüppeliselt. 2022. aasta teise nädala

seisuga kasvas 14 päeva haigestumus võrreldes eelnevaga keskmiselt 58% võrra ja 7 päeva

keskmine hospitaliseeritute arv 35% võrra (VV 14.03.2022 korraldus nr 82 seletuskiri, lk 2).

See näitab, et öise meelelahutuse piiramisel on otsene seos nakatumisnäitajatega.

Kohtu arvates oli tegemist ka mõõduka piiranguga. Ei ole tõendatud, et kaebuse esitamise ajal

kehtinud piirangud kaebajale üleüldse negatiivset mõju avaldasid. Korralduse nr 213 kohaselt

oli alates 14.06.2021 lubatud sisetingimustes avalike ürituste, teatrietenduste ja kontsertide

korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamine selliselt, et üritused peavad olema lõppenud

südaööks (kl 00.00). Kaebaja lavastus „Läbi kukkumine“ pidi algama kell 21.00 ja kestma 2,5

tundi, mis tähendab, et üritus pidi olema südaööks lõppenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid,

et kaebuse esitamise ajal eksisteerinud kellaajalised piirangud oleksid takistanud kaebaja

kunstiprojekti elluviimist tema soovitud ajal. Seetõttu ei ole kaebaja õiguste rikkumine

tõendamist leidnud ja tuvastamisnõue kellaajaliste piirangute osas tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja ei ole esitanud muid konkreetseid näiteid, kuidas kellajalised piirangud tema tegevust

negatiivselt mõjutasid.

24. Korraldus nr 305 võeti vastu 23.08.2021 ja see jõustus 26.08.2021. Korraldus nr 373 võeti

vastu 28.10.2021 ning see jõustus osaliselt 29.10.2021, osaliselt 01.11.2021. NETS § 28 lg 10

sätestab, et haldusakt NETS §-s 28 sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ning

lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel

massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Õiguslikus mõttes on

vaidlusaluste korralduste jõustumise aeg kooskõlas NETS-ga. Kohus nõustub vastustajaga, et

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed on vajalik rakendada võimalikult

kiiresti, et need saaksid olla tõhusad. Seetõttu tavapärasest vacatio legisest (10 päeva) nende

aktide puhul puhul rääkida ei saa. Tegemist on kriisi olukorraga, kus normiadressaatidelt

eeldatakse kiiremat reageerimist ja ka panustamist kriisi lahendamises. Mõnepäevane aeg

korraldamise avaldamise ja jõustumise vahel ei ole õigusvastane. Õigusvastane ei ole ka

korralduse jõustamine järgmisest päevast peale selle avaldamist. See, et teater peab oma

tegevuse ümber korraldama, selles pole midagi õigusvastast. Selline kohustus oli paljudel

normiadressaatidel ja ka eraisikutel. Õigusvastasust ei esine ka seetõttu, et õigusakti

kohaldamisel võib praktikas tekkida tõlgendusküsimusi. Õigusvastane pole see, et teatritele

pandi lisakohustusi ja sellega seoses eksisteeris vajadus kiiresti oma töötajaid koolitada.

Kohtule ei nähtu, et oleks esinenud selliseid olukordi, mis oleks kaebaja õigusi rikkunud.

Seoses korraldustega nr 282 ja 305 on kaebaja välja toonud mitmeid olukordi, mis kaebajat

negatiivselt mõjutasid. Kohus ei pea vajalikuks neid asuda ükshaaval analüüsima. Kohtu

arvates ei tõenda kaebaja toodud näited seda, et normiadressaatidele jäetud vacatio legis oleks

ebapiisav. Vastustaja on kaebaja väidetele põhjalikult vastanud ja kohus nõustub vastustajaga,

et vaidlusaluste korralduste jõustamine ei olnud õigusvastane. Vacatio legise piisavust ehk

mõistlikkust saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte

muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide

tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu

(RKÜKo 3-4-1-8-09, p 83). Ühest küljest tuleb arvestada, et tegemist on jätkuva tervishoiukriisi

ja pandeemia ajaga. Teisalt on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kaebaja väidetud

kohustuste näol ei olnud tegemist n-ö üleöö tekkinud kohustustega, millega kohanemiseks aega

ei olnud. Näiteks COVID-tõendi kontrollimise nõue ei olnud uus nõue, mis tekkis VV

korralduse nr 305 jõustumisest, vaid see hakkas kehtima alates 09.08.2021, kui vastavasisuline

muudatus viidi sisse VV korraldusse nr 282 (VV korraldus 30.07.2021 nr 270). Seega oli

kaebajal võimalik end kohustuse täitmiseks ette valmistada. See, et kiiresti muutuvate nõuetega

sammu pidamine võib olla keeruline ja segadust tekitav, ei ole piisav, et sedastada vacatio legise

põhimõtte rikkumist.

25. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud

jäävad kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)