2-19-13261/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. märts 2022

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-19-13261

X.X. hagi YY. vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X.X. ja YY. määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X.X. (hageja) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Chirag Mody ja advokaat Kaija

Klaasen

YY. (kostja) (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. ja YY. määruskaebused rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2022. a

määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega kaasnenud

menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli X.X. (hageja) hagi YY. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks,

mille maakohus rahuldas 19. oktoobri 2021. a otsusega täielikult, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 6143 eurot ning seadusjärgse viivise alates hagi esitamisele järgnevast

päevast kuni võla tasumiseni ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja palus mõista kostjalt

välja menetluskulu 15 128 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 13 317 eurot 50 senti

(ilma käibemaksuta), s.o 15 981 käibemaksuga, tasutud riigilõivud kokku 550 eurot,

ekspertiisitasu 250 eurot ja tunnistaja tasu 340 eurot. Kokku on hageja lepingulistel esindajatel

kulunud õigusabi osutamisele 87,5 töötundi ja keskmine tunnitasu on olnud 182 eurot 64 senti

(koos käibemaksuga).

2. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Põhjendamatu on kahelt hagi tagamise

avalduselt tasutud riigilõiv (2 x 50 eurot) ning hagi tagamise avaldustega seotud esindaja kulud,

sest kohus jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata. Samuti ei ole põhjendatud enne hagi

esitamist kantud menetluskulud. Kostja vaidles vastu ka muudele lepingulise esindaja kuludele,

leides, et need ei ole taotletud ulatuses põhjendatud ning esitas üksikutele kuludele eraldi

vastuväited.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2022. a määrusega hageja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras hageja menetluskulude suuruseks 9443 eurot

(koos käibemaksuga), mõistis nimetatud summa kostjalt välja, märkides, et väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on mõnevõrra ebaselge. Nimelt on hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 15 128 eurot 40 senti koos käibemaksuga. Hageja on füüsiline isik ja seega on ta

pidanud tasuma lepingulise esindaja kulu koos käibemaksuga. Samas nähtub menetluskulude

nimekirjast, et hagejal on üksnes õigusabile kulunud 13 317 eurot 50 senti ilma käibemaksuta,

mis on 15 981 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on hageja menetluskuluks riigilõiv hagi

tagamise avaldustelt 100 eurot ja 450 eurot hagiavalduselt, s.o kokku 550 eurot. Tõendi

saamiseks on hagejal kulunud 590 eurot (250 + 340). Seega on hageja menetluskulud kokku 17

121 eurot (sellest lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga). Kuna hageja on

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja 15

128 euro 40 sendi suuruse menetluskulu, siis võttis kohus aluseks hageja taotletava summa.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p-de 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-,

eksperdi- ja tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

Kuna kohus rahuldas hagi ja hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 eurot, siis

tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivu 100

eurot (50 + 50) ei ole põhjust kostjalt välja mõista, kuna kohus jättis mõlemal korral hagi

tagamise taotluse rahuldamata. Lisaks riigilõivule on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks

välja tõendite saamisega seotud kulud, s.o asjatundja Raul Põdersalu arvamuse saamiseks

tasutud 250 eurot ja talle kohtuistungil osalemise eest tasutud 340 eurot, kokku 590 eurot. Kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile

kulunud aega ja asja keerukust arvestades (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(Riigikohtu 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust

(Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus ei pea

põhjendatuks hinnata iga õigusabiteenuse osutamisel tehtud toimingu põhjendatud ja vajalikku

mahtu minutilise täpsusega. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja õigusabikulud on mitmete

toimingute puhul olnud liiga suured ja mõnede toimingute põhjendatus ja vajalikkus on üldse

küsitav.

Hageja esindaja keskmine tunnitasu 182 eurot 64 senti (koos käibemaksuga) on mõistliku

suurusega. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et vandeadvokaat on osutanud hagejale õigusabi

tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o koos käibemaksuga 204 eurot).

Vandeadvokaadi abi on hagejale osutanud õigusabi tunnitasuga alguses 120 eurot, millele

lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 144 eurot) ja hiljem 145 eurot, millele lisandub

käibemaks (koos käibemaksuga 174 eurot). Sellised tunnitasumäärad on mõistliku suurusega.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kõik kulud, mis on tehtud enne hagiavalduse esitamist, on

põhjendamatud. On tavapärane, et advokaat teeb hagi esitamiseks vajalikku tööd juba enne hagi

kohtusse esitamist. Hagi esitamiseks on vajalikud toimingud ka need, mida tuleb teha selleks,

et koguda hagi esitamiseks vajalikke andmeid ja tõendeid ning neid analüüsida, samuti kulud,

mida tehakse selleks, et vastaspoolega enne hagi esitamist suhelda. Kulud, mis tekivad alates

hagi ettevalmistamisest, on menetluskulud TsMS-i mõttes (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hagejale

osutatud õigusabi kuni hagi kohtusse esitamiseni kokku 2284 euro 80 sendi ulatuses (1904 eurot

+ käibemaks). Kulude kirjelduse järgi on need kulud seotud hagi ettevalmistamise ning

kohtueelse nõude esitamisega. Maakohus leidis, et need kulud on põhjendatud ja vajalikud, kuna

need on otseselt seotud õigusvaidluse asjaolude väljaselgitamise ning hagiavalduse

ettevalmistamisega.

Põhjendatud ja vajalik TsMS 175 lg 1 mõttes ei ole hagi tagamise taotluste koostamise kulu,

kuna kohus jättis mõlemad hagi tagamise taotlused rahuldamata.

Neid lepingulise esindaja kulusid, mis on seotud esindaja ja hageja vahelise pideva ja intensiivse

suhtlemisega, ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks. Vastaspool ei pea sedavõrd ulatuslikku

suhtlust ette nägema ja seepärast ei saa suurem osa sellest suhtlusest olla ka põhjendatud ja

vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes ehk teiselt poolelt väljamõistetavuse mõttes. Arvestades

menetluse olemust, kestust ja menetlustoimingute mahtu, saab kogu menetluse vältel

põhjendatud ja vajalikuks ning teiselt poolelt väljemõistetavaks lugeda kulu, mis vastab ühele

tunnile tunnitasuga 145 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 174 eurot. Kostja on

õigesti viidanud sellele, et igasuguste menetlusdokumentide edastamine ja info andmine

menetluse seisu kohta ei võta rohkem aega kui 5 minutit.

Kostja taotlusele määrata tagatis eeldatavate menetluskulude katteks vastuse olemust ja mahtu

arvestades on selle eest taotletud esindaja kulu liiga suur ning põhjendatud ja vajalik kulu on 2

tundi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 288 eurot.

Kostja vastusele vastus on vajalik menetlusdokument ja arvestades kostja vastuväiteid hagile ei

ole tegu ka üksnes hagi seisukohtade kordamisega. Siiski on lepingulise esindaja kulu kõnealuse

vastuse koostamise eest TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik mitte rohkem kui 6

tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot, lisandub käibemaks ehk kokku 1224 eurot.

Kompromissi

sõlmimise

ettepanekut

sisaldavale

kohtunõudele

vastamise

ja

kompromissiläbirääkimistega seotud menetluskulude suurus on hageja menetluskulude

nimekirja järgi 389 eurot ilma käibemaksuta ehk 466 eurot 80 senti käibemaksuga. Maakohus

nõustus kostjaga, et 6. mail 2020 kantud kulu 144 eurot ja 11. mai 2020. a kulu 40 eurot 80 senti

ei ole arusaadav ja selle seos praeguse tsiviilasjaga ei ole selge. Lisaks on kõnealuses

menetlusetapis kantud kulud mõnevõrra üle paisutatud. Maakohus leidis, et ajavahemikus

22. aprillist 2020 kuni 25. maini 2020 tehtud menetlustoimingute põhjendatud ja vajalik kulu

TsMS § 175 lg 1 mõttes on 1,5 tunnile vastav kulu tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks ehk 216 eurot.

Hageja 1. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi koostamisega seotud õigusabikulu on

menetluskulude nimekirja järgi 369 eurot käibemaksuta, s.o 442 eurot 80 senti käibemaksuga.

Hageja esindaja on 1. oktoobril 2020 esitanud paarist lausest koosneva vastuse. Kohtunõude

analüüsiks ja eelviidatud vastuse koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui üks tund

tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 204 eurot.

Isikuseoste uurimiseks tehtud 5. oktoobri 2020. a kulu 174 eurot (käibemaksuga) ei ole

põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes. Samuti ei ole põhjendatud ja vajalik 21.

oktoobri 2020. a kulu 72 eurot (käibemaksuga), kuna selgitus „asjaolude uurimine, kirjavahetus

kliendiga“ ei võimalda menetlusetappi arvestades seostada kulu tsiviilasjaga.

Maakohus kohustas hagejat 8. detsembriks 2020 vastama kostja 1. oktoobri 2020. a

menetlusdokumendile. Maakohus pidas hageja poolt esitatud vastuse koostamiseks kulunud

põhjendatud ja vajalikuks ajaks TsMS § 175 lg 1 mõttes 7 tundi tunnitasuga 170 eurot, millele

lisandub käibemaks ehk 1428 eurot (koos käibemaksuga).

Maakohus leidis, et 26. mail 2021 hageja lepinguline esindaja kostja 22. märtsi 2021. a

seisukohaga tutvumise ja hageja seisukoha koostamise 191 euro 40 sendi suurune kulu ei ole

põhjendatud ja vajalik, kuna kõnealune menetlusdokument kordab 8. detsembri 2020. a

menetlusdokumendis esitatud seisukohti.

Kohus on 20. juulil 2021 palunud hagejal maksta tunnistajatasu deposiiti ja hageja on 3. augustil

2021 esitanud selle kohta maksekorralduse. Hageja menetluskulude nimekirjas ajavahemiku

12. juulist 2021 kuni kohtuistungi määramiseni ehk kuni 18. augustini 2021 kajastavad kulud

(v.a suhtlus kliendiga, mille kohta kohus võttis seisukoha juba eelnevalt) on olnud kokku 126

eurot ilma käibemaksuta ehk 151 eurot 20 senti koos käibemaksuga. Õigusabile kulunud aeg oli

0,8 tundi ehk 48 minutit. Kohtu arvates on see kulu põhjendatud ja vajalik, kuna tegu oli

menetluse korralduslike küsimuste lahendamisega ja selline kulu on vastaspoolele ettenähtav.

Kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele on hageja esindajatel kulunud kokku

16,7 tundi ja sellega seoses oli hageja õigusabikulu 4095 eurot (koos käibemaksuga). Ilmselt

kajastab see summa vähemalt istungiks ettevalmistamise osas hageja kahe esindaja kulu.

Maakohtu arvates ei ole praegune asi nii keeruline, et hagejal oleks olnud vaja kahte esindajat.

Kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on 7 tundi

tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 1428 eurot (koos käibemaksuga).

Kohtuistung kestis 4,5 tundi ja seega on põhjendatud ja vajalik menetluskulu selle eest 918 eurot

(koos käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirja koostamine on kulude hulgas märgitud kaks korda – esimene kord

22. septembril 2021 0,4 tundi (ehk 24 minutit) ja teine kord 30. septembril 2021 0,3 tundi ehk

18 minutit. Maakohus nõustus kostjaga, et kuna 30. septembril 2021 koostatud menetluskulude

nimekirjale lisandus vaid kohtuistungi ja selle ettevalmistamise kulu, siis ei saa teisel korral olla

kulu peaaegu sama suur kui esimesel korral. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu on

põhjendatud ja vajalik kokku mitte rohkem kui 0,5 tunni ulatuses tunnitasuga 145 eurot, millele

lisandub käibemaks ehk 87 eurot käibemaksuga.

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu TsMS § 175 lg 1 mõttes olnud 8403 eurot

koos käibemaksuga (2284,8 + 174 + 288 + 1224 + 216 + 204 + 1428 + 151,2 + 1428 + 918 +

87 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 9443 eurot

(8403 + 450 + 590 eurot) ning sellelt arvestatud viivis.

MÄÄRUSKAEBUSED

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse, teha asjas uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise taotlus mitte suuremas summas kui 4000 eurot (koos käibemaksuga) ning

kohustada hagejat esitama tõendid (kuludokumendid) menetluskulude tekkimise ja kandmise

kohta.

Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja poolt sellises ulatuses menetluskulude tekkimine usutav,

kuid maakohus on jätnud selle kontrollimata. Maakohus leidis õigesti, et ei saa lahendada

menetluskulude hüvitamise taotlust suuremas summas, kui see on esitatud. Olukorras, kus

hageja esitas enda menetluskulude kohta vastandlikke ja üksteist välistavaid andmeid, oleks

maakohus pidanud kontrollima, kas ja millises ulatuses on hageja tegelikult menetluskulusid

kandnud.

Hageja menetluskulud on oluliselt üle paisutatud. Hageja menetluskulud olid peaaegu 10 korda

kõrgemad kui kostja omad. Maakohus on küll analüüsinud üksikuid kuluridasid, kuid kaotanud

selle juures perspektiivi ning jätnud suure pildi tähelepanuta. Asjaolu, et ühe poole

menetluskulud erinevad teise omadest kümnekordselt, on selge indikaator selle kohta, et need

menetluskulud

on

ülemäärased.

Sealjuures

esindasid

mõlemat

poolt

menetluses

vandeadvokaadid ning tegid ligikaudu sama palju tööd.

Hageja esindajad on esitanud oma töö 96 kirjena. Maakohus on asunud hindama neid

kuluridasid ükshaaval, hoolimata sellest, et neid oleks pidanud hindama tervikuna, võrdlema

kostja menetluskuludega ning üldise kuluga, mis võiks sellise vaidluse puhul olla tavapärane ja

mõistlik. Kostja hinnangul ei ole see rohkem kui 3000 – 4000 eurot, ehkki ka see ületab kostja

õigusabikulusid enam kui kahekordselt.

Hageja nõue oli vaid 6143 eurot. Kuidagi ei saa pidada põhjendatuks seda, et hageja

menetluskulud on umbes 2,5 korda kõrgemad kui tsiviilasja hind.

Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu oli menetluskulude nimekirja kohaselt 170 eurot

käibemaksuta, samal ajal kui kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu oli 120 eurot

käibemaksuta. Maakohus leidis, et selline tunnitasumäär on mõistliku suurusega. Maakohtu

seisukoht on põhjendamata. Kohtupraktikas ei ole kujunenud konsensust, et selline

tunnitasumäär keskmise mahu ja keerukusega vaidluse korral oleks mõistlik. Pigem vastupidi,

seni aktsepteeritud tavaline tunnitasumäär on 140 eurot käibemaksuta ning suuremaid

tunnitasumäärasid on aktsepteeritud vaid keskmisest keerulisemate vaidluste korral, mida

käesolev vaidlus ei olnud. Seega on hageja menetluskulude tunnitasumäär põhjendamatult

kõrge ning hüvitatavate menetluskulude suurust tuleb vähendada ka sel põhjusel.

Ehkki hageja menetluskulusid peaks vaatlema tervikuna ja hindama nende põhjendatust ja

vajalikkust just selles kontekstis, on need ka eraldivaadatuna ülemäärased. 5. Hageja vaidles

kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

TsMS § 176 lg 6 kohaselt tuleb menetlusosalisel esitada kuludokumente üksnes kohtu

nõudmisel ning see, kas kohus sellise nõudmise esitab või mitte, on tema kaalutlusotsus.

Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire.

Maakohus

ei

ületanud

kuludokumentide

nõudmata

jätmisel

diskretsioonipiire.

Hageja põhjendatud menetluskulud ei sõltu kostja menetluskuludest. Hageja täpne

menetluskulude nimekiri kajastab tegelikult õigusabiteenusele kulunud aega. Seega on alusetu

kostja väide, nagu oleks hageja sihilikult näidanud enda kulusid suuremana. Kostja enda

menetluskulude avaldus on ebatäpne ega ole järgitav, selles puuduvad õigusteenuse osutamise

aeg, täpne kirjeldus ja kestvus. Kostja on näidanud menetluskulusid väiksemana, kui need

tegelikult on. Kostja menetluskulude nimekiri ei sisalda mitmeid olulisi kulusid (nt kulusid

kostja tagatise taotluse koostamiseks, kompromissi läbirääkimiste kulusid, kostja 1. oktoobril

2020 esitatud 5-lehekülje pikkuse ja kahte lisa sisaldava menetlusdokumendi koostamise

kulusid, 22. märtsi 2021. a seisukoha koostamise kulusid, 4 tundi kestnud kohtuistungi kulusid).

Seega ei ole kostja lisanud kulunimekirja vähemalt umbes 12–15 tunni ulatuses töötunde.

Kostjal oli enda lepinguliste esindajatega kulude hüvitamise osas muud kokkulepped. Kuivõrd

poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne, ei ole õige võtta menetluskulude põhjendatuse

ning vajalikkuse kontrollimisel võrdlusena aluseks vastaspoole ajakulu.

Maakohus on hageja kulusid ükshaaval hinnates käitunud õigesti. Lepingulise esindaja

kulutuste hüvitamist tuleb eelkõige hinnata esindaja ajakulu, tasu arvestamise aluste, asja

olemuse ja hinna ning õigusteenuse osutamisega seotud kulude suuruse järgi. Kuidas täpselt

kohus neid kriteeriumeid kontrollib, on kohtu kaalutlusotsus.

Hageja põhjendatud menetluskulude suurus ei ole piiratud tsiviilasja hinnaga.

Hageja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning praktikas kinnitust leidnud. Ebaõige on

kostja väide, mille kohaselt on suuremaid kui 140 eurot (lisandub käibemaks) tunnitasumäärasid

aktsepteeritud vaid keskmisest keerulisemate vaidluste puhul. Vastupidi, 180 eurot (lisandub

käibemaks) tunnitasumäära on peetud mõistlikuks mitte väga keerukate ja mahukate vaidluste

puhul.

Hageja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Hageja on tarbija, kes esitas hagi sõidukite

renoveerimisega professionaalselt tegeleva äriühingu vastu. Kostja esitas vaidluse vältel hagile

palju ja väga mahukaid tehnilisi ja erialaseid teadmisi nõudvaid vastuväiteid. Hageja ei oma

sõidukite restaureerimise erialaseid teadmisi, mistõttu vajas terve menetluse vältel eksperdi

selgitusi. Maakohus nõustus kõigi hageja vastuväidetega. Nõuetekohaseks õigusabi

osutamiseks ei piisa sellest, kui lepinguline esindaja saadab e-toimikusse lisatud dokumendi

kliendile edasi. Lepingulisel esindajal on vajalik saabunud dokumendiga tutvuda, teha sellest

järeldused, analüüsida edasised sammud ning panna dokumendi sisu ja kohtumenetluse edasine

kulg õigusharidust mitteomavale kliendile selgelt kirja. Ühtegi eelnimetatud toimingut pole

võimalik teha 2 minutiga, nagu väidab kostja. Maakohus jättis 21. oktoobri 2019. a määrusega

kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata. Seega oli kostja

taotlus põhjendamatu. Hageja lepingulisel esindajal oli kohustus vaielda vastaspoole

põhjendamatule taotlusele vastu. Kostja on ise eelnimetatud kulud põhjustanud. Kulunud aja

hulka kuulub lisaks dokumendi koostamisele ja esitamisele ka vastaspoole taotlusega

tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, kliendiga suhtlemine ja edasise tegevuse

arutamine ning päringute tegemine. Esitades põhjendamatuid ja tõendamata väiteid, pidi kostja

ette nägema nende ümberlükkamiseks vajalike hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

Tähtaja pikendamisega seotud taotluse koostamine on samuti õigusabiteenuse osutamine.

Kostja vastus tugines tehnilistele eriteadmistele, hagejal oli arvamuse andmiseks samuti tarvis

ekspertteadmisi. Ekspert ei jõudnud kostja seisukohti käsitleda kohtu poolt määratud tähtajaks.

6. Hageja palub maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse

osas, milles maakohus rahuldas hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse

osaliselt ja määras hageja menetluskulude suuruseks 9443 eurot (koos käibemaksuga) ning teha

tühistatud osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 17 121

eurot.

Määruskaebuse

kohaselt

esitas

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotluse

resolutsioonis ekslikult summa, milles kajastus õigusabikulu ilma käibemaksuta ning sellel

puudusid lisanduvad riigilõivud, tunnistajatasud ja kulud. Hageja tegelik tahe oli taotleda

kostjalt õigusabikulude käibemaksuga summas 15 128 eurot 40 senti ja muude menetluskulude

summas 1140 eurot, kokku 17 121 eurot väljamõistmist.

Maakohus rikkus diskretsioonipiire. Hageja ja tema lepinguliste esindajate vahelisele suhtlusele

kulunud aeg on põhjendatud. Ilma kliendiga kontakteerumata ei oleks nõuetekohane

õigusabiteenuse osutamine võimalik. Selline tegevus on vajalik enne menetluse alustamist kui

ka iga menetlusetapi ajal, mistõttu on üks tund suhtluseks kliendiga selgelt vähe. Kohtumenetlus

kestis põhjendamatult kaua, s.o 2 aastat 4 kuud. Hagejal oli põhjendatud vajadus saada teavet

kohtumenetluse seisu ja erinevate kohtus esitatud menetlusdokumentide ja kohtunõuete kohta.

Kostja esitas menetluses viis sisulist vastust, seisukohta või taotlust, milles esitas

põhjendamatuid taotlusi ja väga palju tõendamata väiteid. Hageja lepinguline esindaja pidi

hageja seisukohad hagejaga kooskõlastama ja koguma täiendavaid tõendeid. Maakohus

vähendas hageja tehtud kulutusi õigusabile seoses 10. oktoobri 2019. a dokumendi

koostamisega, milles hageja vastas kostja taotlusele määrata tagatis eeldatavate menetluskulude

katteks. Maakohus leidis, et kuivõrd tegemist oli üheleheküljelise dokumendiga, millele oli

lisatud kinnistusraamatu väljavõtted, ei saanud selle koostamisele kuluda rohkem kui 2 tundi.

Hageja sellega ei nõustu. Kostja taotlus oli põhjendamatu ning maakohus jättis selle

21. oktoobri 2019. a määrusega rahuldamata. Vastamisele kulunud aeg oli mõistlik ja

põhjendatud. Selle aja hulka kuulub lisaks dokumendi koostamisele ja esitamisele ka

vastaspoole taotlusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, kliendiga suhtlemine,

edasise tegevuse arutamine ja päringute tegemine. Dokumendi koostamiseks on vaja teha

asjaoludest olenevalt eeltööd, mille hulka kuulub mh kohtupraktika analüüs, seda eriti juhul, kui

kostja taotlus ja selles esitatud põhjendused on põhjendamatud. Esitades põhjendamatuid ja

tõendamata väiteid, pidi kostja ette nägema nende ümberlükkamiseks vajalike esindaja kulude

hüvitamist.

Maakohus vähendas hageja tehtud kulutusi õigusabile seoses vastuse esitamisega kostja

vastusele (hageja 5. november 2019 – 9. detsember 2019 kulud). Hageja esindajatel kulus

selleks umbes 12 töötundi. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik sellise vastuse

koostamiseks on mitte rohkem kui 6 tundi tunnitasuga 170 eurot, lisamata ühtegi põhjendust.

Hageja sellega ei nõustu. Hageja on koostanud 8-leheküljelise dokumendi, milleks hageja on

pidanud lisaks tutvuma vastaspoole vastusega, suhtlema kliendi ja eksperdiga, teostama

õiguslikku analüüsi jms. Hageja esitas neli lisa. Lepinguline esindaja suhtles hagejaga ja

analüüsis ning lükkas ümber kostja 17 väidet tööde kvaliteedi osas.

Maakohus vähendas hageja 8. detsembri 2020. a menetlusdokumendi (hageja vastus kostja 1.

oktoobri 2020. a menetlusdokumendile) koostamisele kulunud aega ilma põhjenduseta.

Maakohus andis 16. septembril 2020 pooltele tähtaja oma tõendamiskohustuse täitmiseks ja

kohtule täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks kuni 1. oktoobrini 2020. Seega pidi

hageja kohtunõude täitmiseks analüüsima veelkord, kas hageja on enda tõendamiskoormise

vastavalt kohtu selgitustele täitnud. Põhjendatud kulude analüüsis ei saa lähtuda vaid

kohtunõude vastuse pikkusest.

Maakohus vähendas hageja vastuse kostja 22. märtsi 2021. a seisukohale koostamiseks kulunud

aega põhjendusega, et sama seisukoht kajastub juba 8. detsembri 2020. a menetlusdokumendis.

Hageja sellega ei nõustu. Asjaolu, et hageja positsioon on sama, ei tähenda, et vastamisele

kulunud aeg oleks põhjendamatu. Hagejal tuli tutvuda vastaspoole dokumendiga, selgitada välja

menetluses varasemalt esitatud seisukohad ja seeläbi jõuda enda õiguslikus positsioonis

selgusele ning lõpuks koostada uus dokument. Asjaolud, et hageja jõudis samale seisukohale, ei

tähenda, et seisukoha koostamiseks kulunud aeg oleks põhjendamatu.

Asjas oli põhjendatud kasutada mitme esindaja õigusabi. Tegemist on keskmisest keerukama ja

mahukama kohtuasjaga, sealjuures on kostja pidevalt esitanud uusi seisukohti ja tõendeid,

mistõttu võtab erinevate menetluse aspektide hindamine ja kliendilt eluliste asjaolude osas

selgituste küsimine aega. Asja keerukust ja mahukust arvestades on õigusabi osutamiseks

vajalikud ka hageja esindajate omavahelised suhtlused ning menetlusstrateegia arutelud. 7.

Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja tegelik

tahe ei saanud olla suunatud 17 121 euro väljamõistmisele. Hageja ei taotlenud ka taotluse

põhjendustes 17 121 euro välja mõistmist. Seetõttu ei ole maakohus hageja taotlusest väljunud,

vaid ta on lahendanud hageja taotluse just selliselt nagu see esitati.

Hageja väited menetluskulude mahu suhtes on põhjendamatud. Hageja eristab ühe-leheküljelise

dokumendi koostamisel seitse erinevat tegevust. On raske ette kujutada, kuidas võiks praktiliselt

toimuda nt dokumendi koostamise ja õigusliku positsiooni kujundamise eristamine. Tegemist

on olemuslikult seotud tegevustega, mis on vajalikud dokumendi koostamise käigus. Hageja on

esitanud oma menetluskulud põhjendamatult suures ulatuses, näidates lühikeste dokumentide

koostamise aega kordades suuremana kui see tegelikult on.

Hageja väide, et kohtuasi oli keskmisest keerukam ja mahukam, mistõttu oli tal vaja kasutada

kaht esindajat, on ekslik. Asja materjalidest nähtub, et tegemist oli keskmise mahu ja

keerukusega vaidlusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning poolte

määruskaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Pooled on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes hageja lepingulise esindajate

menetluskulude suuruse osas. Pooled ei vaidlusta maakohtu määrust kostjalt hageja kasuks

riigilõivu, eksperdiarvamuse koostamise ja tunnistaja tasu väljamõistmise osas. Vaidlustamata

osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 659, § 456 lg 4 teine lause).

10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11).

11. Ringkonnakohus ei nõustu hageja määruskaebusega, et maakohus on diskretsioonipiire

ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus hageja määruskaebuse rahuldamiseks ning

väljamõistetud

menetluskulu

suurendamiseks.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

seisukohaga, et taotletud ulatuses (87,5 tundi) ei saa teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks.

Maakohus on põhjendatult vähendanud osaliselt tehtud toimingute ajakulu ning puudub alus

selles osas maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on ajakulu vähendamist määruses

põhjendanud.

Asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja eksis menetluskulude nimekirjas summasid esitades

käibemaksu märkimises või mitte, sest maakohus analüüsis hageja esindajate toimingute

põhjendatust ja vajalikkust ega jätnud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

osaliselt rahuldamata põhjusel, et hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvad numbrid ja

summad on ebaselged.

Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses,

mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust

(Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevat vaidlust ei saa lugeda niivõrd keerukaks ja mahukaks, mis

õigustaks pidada hageja õigusabi kulu taotletud 87,5 tunni ulatuses põhjendatuks.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepinguliste esindajate ajakulu suures osas ülepaisutatud.

Ringkonnakohus möönab, et maakohtu põhjendused ei ole mitte kõikide hageja menetluskulude

suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse kohta põhjalikud (nt hageja määruskaebuses viidatud

põhjendused seoses vastuse esitamisega kostja vastusele (hageja 5. november 2019 – 9.

detsember 2019 kulud) ning 8. detsembri 2020. a menetlusdokumendi koostamise kulu), kuid

põhjendatud ja vajalikuks peetud hageja esindaja kulu kokku 8403 euro (koos käibemaksuga)

ulatuses vastab tsiviilasja keerukusele ja mahukusele. Tulenevalt hageja menetluskulude

nimekirjast ja maakohtu määrusest vastab nimetatud kulu esindaja 42,5 töötunnile

(11,2+1+2+6+1,5+1+7+0,8+7+4,5+0,5). Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates

tuleb arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne ning see hõlmab ka muid toiminguid lisaks

kohtule menetlusdokumentide koostamisele. Maakohus on sellega määrust tehes ka arvestanud,

maakohtu poolt peetud ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, mahule ja keerukusele.

Hageja ei ole menetluses esitanud mahukaid dokumente või lisasid tavapärasest oluliselt enam.

Kuigi tsiviilasi kestis üle kahe aasta on pooled esitanud asjas materjale ja tõendeid kuni

kohtuotsuse tegemiseni umbes 200 lk, mida ei saa pidada keskmisest mahukamaks. Sellise

keerukusega asja puhul võib kahe lepingulise esindaja olemasolu põhjendatus, mis õigustaks

kahe esindaja kulu väljamõistmist vastaspoolelt, olla küsitav. Maakohus on õigesti sellega

arvestanud, vähendades vastavalt hageja menetluskulusid istungiks ettevalmistumise ja istungil

esindamise kulude suurust hinnates. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et

taotletud ulatuses kliendiga suhtlemise kulu (menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejate

esindajal kliendiga suhtlemisele üle 10 tunni) ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt välja.

Maakohus jättis õigesti ning põhjendatult rahuldamata hageja taotluse seoses hagi tagamise

avaldustega seotud menetluskulude väljamõistmiseks. Maakohus jättis hageja tagamise

taotlused rahuldamata ning põhjendatud ei ole mõista selle koostamisega seotud kulud

vastaspoolelt välja. Hageja ise on põhjustanud endale selle põhjendamatu kulu.

12. Vastuseks kostja määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tsiviilasja hinnast suurema menetluskulu

väljamõistmine ei ole põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

konkreetse asja asjaoludest, keerukusest ja mahukusest. Menetluskulude jaotamise ja esindaja

kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses

professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle

kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja

hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja

võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Menetluskulude

regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega

hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks

lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

(Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja

töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole

esindaja kulude või töömahuga (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10,

p 17).

TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama, st hagejal ei olnud vaja iseenesest esindaja kulude kohta arveid

või nende tasumist tõendavaid dokumente esitada. Kostja ei ole enne määruskaebuse esitamist

seadnud hageja menetluskulusid kahtluse alla põhjusel, et on vaja kontrollida, kas ja millises

ulatuses on hageja menetluskulusid tegelikult kandnud. Vaidlust ei ole, et hagejat esindasid

lepingulised esindajad. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda hagejalt arvete ja nende tasumist

tõendavate dokumentide esitamist. Ka ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda kuludokumente.

Hagejat esindasid kaks lepingulist esindajat ning nende tunnitasud olid 120–170 eurot

(käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sellises vahemikus

tunnitasu suurused on mõistlikud, nt pidas Riigikohus tunnitasu 175 eurot nii käibemaksuga kui

ka ilma mõistlikuks (Riigikohtu 13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18; 2. juuni

2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5942). Maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel

muuhulgas lähtus konkreetse toimingu tegemisel nimekirjas kajastatud tunnitasu määrast, mitte

keskmisest tunnitasumäärast. Selline lähenemine on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Ühe või

mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud

lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest

suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb

menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (Riigikohtu

21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 11).

13. TsMS § 178 lg 4 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke