2-21-4898/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4898

Kohtuasi

X hagi C vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Y

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Harland Paas ja Nastasja Musienko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-4898

elatisnõude rahuldamise, samuti selle nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas (s.o põlvnemise tuvastamist ning selle nõudega seotud

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas) on maakohtu otsus

edasi kaebamata jõustunud.

2. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-21-4898 menetlus ning kinnitada

kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. C kohustub maksma X ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus alates

1. septembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.

2.2. Alates 1. jaanuarist 2022 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni

10. detsembrini 2038 kohustub C maksma X ülalpidamiseks elatist 213,44

eurot kuus. Elatise arvutamise aluseks olevat baassummat (200 eurot)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

ja 4 ning saadud summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest.

2.3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks Y arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks „X elatis“.

3. Jätta elatise nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, laps) esitas 29. märtsil 2021 Viru Maakohtule C (kostja) vastu hagi.

2 (3)

2. Viru Maakohus tegi 29. märtsil 2021 määruse, millega edastas kohtualluvuse järgi hagi

menetlemiseks Harju Maakohtule.

3. Hageja palus maakohtu 10. novembri 2021. a kohtuistungil esitatud täpsustuse kohaselt

tuvastada, et kostja on hageja isa ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 250 eurot kuus

alates 10. märtsist 2021. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sai hageja seaduslik esindaja

enne lapseootele jäämist miinimumpalka ning talle laekub ka lapsetoetus 60 eurot kuus ja

üksikvanema toetus 19 eurot kuus.

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ta nõus igakuise elatise 150

eurot välja mõistmisega alates 2021. a novembrist. Suuremas ulatuses elatise välja mõistmine

paneks kostja keerulisse majanduslikku olukorda. Kostjal tuleb tagada ka enda ülalpidamine.

Kostja igakuine töötasu on 600–800 eurot, kuid kostjal on ka krediidiasutuste ees rahalised

kohustused, milliseid võttes ei saanud kostja arvestada talle teadmata asjaoluga lapse sündimise

osas. Samuti saab hageja seaduslik esindaja kasutada lapse ülalpidamiseks lapsetoetust.

5. Harju Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021. a otsusega hageja hagi põlvnemise

tuvastamise nõudes ja tuvastas, et hageja bioloogiline isa on kostja, rahuldas hageja hagi elatise

nõudes osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates

29. märtsist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni (10. detsember 2038). Menetluskulud jättis

maakohus elatise asjas poolte endi kanda ja põlvnemise tuvastamise asjas kostja kanda ning

määras kindlaks põlvnemise tuvastamise asjaga seotud menetluskulude suuruse.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse elatise väljamõistmist

puudutavas osas tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatis 200 eurot kuus alates 26. augustist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja

vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

7. Pooled esitasid kohtule 16. märtsil 2022 kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad

kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumata osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 645 lg 1 alusel ning lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja

§ 657 lg 1 p 4 alusel.

9. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse elatisnõude rahuldamist puudutavas osas. Seega tuleb

vastavas osas maakohtu otsus tühistada ja tühistatud osas tsiviilasja menetlus lõpetada.

Ülejäänud osas (s.o põlvnemise tuvastamist ning selle nõudega seotud menetluskulude jaotust

ja kindlaksmääramist puudutavas osas) on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

edasi kaebamata jõustunud.

10. Pooled on kompromisslepingus kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-s 432

sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

11. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

12. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

3 (3)

13. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud

(TsMS § 661 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)