2-20-10928/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10928

Tsiviilasi

R. H. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: R. H. (pankrotis, isikukood xxx, e-post: xxx)

Pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ,

J. Poska

28-4,

10150

Tallinn,

e-post:

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada võlgniku R. H. (pankrotis, isikukood 38102030282) pankrotimenetlus raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist.

2. Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku R. H. pankrotis) pankrotimenetluses:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõude summa (eurodes)

Kohtutäitur Risto Sepp ( Arvi Pink)

19,67

Kohtutäitur Hille Kudu

Kohtutäitur Hille Kudu

Kohtutäitur Hille Kudu

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

4 160,03

X OÜ

1 012,10

Kokku

5 407,80

3. Võlgnik R. H. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4. Vabastada pankrotihaldur Svetlana Pilden pankrotihalduri kohustustest R. H. (pankrotis)

pankrotimenetluses.

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku R. H. (pankrotis) kanda.

6. Määrata R. H. (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden tasuks 810 eurot, millele lisandub

käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot.

7. Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 368 eurot (sh käibemaks). Väljamakse

teostada Business Law Firm OÜ arveldusarvele nr EExxx.

8. Määrus saata resolutsiooni punkti nr 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

9. Algatada võlgniku R. H. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172.

10. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab

ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks

kord aastas.

11. Avaldada teade võlgniku R. H. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta

menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163

lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 08.09.2021 määrusega kuulutati välja R. H. pankrot. Pankrotihalduriks määrati

Svetlana

Pilden.

Võlgniku

pankrotihaldur

esitas

11.01.2022

kohtule

kinnitamiseks

jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 31.01.2022 määrusega, mis jõustus 24.02.2022.

Pankrotihaldur on esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Pankroti

väljakuulutamise

kuupäeva

seisuga

oli

krediidiasutuses

hoiustatud

ajutise

pankrotimenetluse käigus kogutud summa 713,18 eurot. Võlgnikul puudus realiseeritav vara ning

arestitav sissetulek. Pankrotimenetluses ei olnud tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või

tagasivõitmisega. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud. Pankrotivarast oli

välja makstud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamata osa, s.o. 109,20 eurot (sh. käibemaks).

Pangakuluna kokku 0,16 eurot.

Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: arvestuslik halduri tasu. Haldur on kulutanud PankrS §-st

22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi. Pangakulu 0,16 eurot. Arvestuslik halduri tasu on seega

810 eurot (90 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Pankrotivarast,

s.o. 603,82 eurot, on võimalik katta pankrotimenetluse kulud vaid osaliselt, s.o. 603,66 euro

ulatuses (sh. käibemaks). Raugemise tõttu pankrotimenetluse lõpetamise korral palub haldur

hüvitada riigivahenditest pankrotihalduri tasu osa, mida ei ole võimalik katta pankrotivarast, s.o.

368 eurot (sh. käibemaks).

Pankrotivara ebapiisavuse tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. Käesolevas

pankrotimenetluses pandiese puudus. Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.

Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole

halduri hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad.

Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on varem toime pannud andud kuriteod ja väärteod,

mille eest olid temale määratud rahalised karistused ning välja mõistetud ka menetlusekulude

hüvitised, mis moodustavad ca. 77 % võlgniku kohustustest. Asjaolud, mis viitaksid pankrotialase

või maksualase kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud.

Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei

ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma

pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajatel puudusid ettepanekud usaldusisiku

määramise osas, millest tulenevalt tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on nõus usaldusisiku kohustusi ise täitma.

Käesolevas pankrotimenetluses ei olnud võlgnik haldurile ning kohtule kättesaadav ligikaudu 4

kuud. 22.02.2022 toimunud kohtuistungil seletas võlgnik, et on viibinud Rootsi Kuningriigis vahi

all. Nimetatud asjaolu ei olnud halduril võimalik kontrollida, kuid haldur juhis võlgniku tähelepanu,

et nii pankrotimenetlus, kui ka kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset

osavõttu ning samuti peab võlgnik olema alati kohtule kättesaadav. Võlgnik avaldas samuti, et ta

elab nüüd Eestis, hetkel töötu, kuid tegeleb töö otsimisega.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg

4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse

mraugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui

võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 28.02.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku (pankrotis)

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 500 eurot tähtajaga 14. märts 2022. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks

deponeeritud ei ole.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja

hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana

käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg

3 tähenduses.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõude osas täitedokumendiks. R. H. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei

esitanud.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Svetlana Pilden võlgniku R. H. (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1.

veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55

lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse §

3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132

lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus

pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus

halduri tasu arvestamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud

halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on

kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada

haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja

taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot,

kokku 972 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri

töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot.

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse

kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus

võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi. PankrS § 65 lg 11 ja TsMS

§ 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei

mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 368 eurot (sh

käibemaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu

summas 368 eurot (sh käibemaks).

PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele

vastuväite. R. H. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest

vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis

takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et tuleb algatada võlgniku R. H. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige

juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on

veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik

oma kohustusi täidab.

Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta

esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma

usaldusisiku ülesandeid.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS §

172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande

ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS

§ 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning

milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik