2-22-567/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-567

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-567

Tsiviilasi

Kambja Hoiu-Laenuühistu hagi Kambie OÜ ja

M.-E.K. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 210,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Kambja Hoiu-Laenuühistu (rk 10320674;

aadress

Kesk

2,

Kambja,

Tartumaa;

e-post

info@hly.ee), seaduslik esindaja: L.S.

kostja 1: Kambie OÜ (rk 14476462; aadress

Kirsimäe, Pulli küla, Kambja vald, Tartumaa; e-post

XXX), seaduslik esindaja: S.S.

kostja 2: M.-E.K. (ik XXX; aadress XXX; e-post

XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt Kambie OÜ-lt ja M.-E.K. Kambja Hoiu-Laenuühistu kasuks

järgmine:

2.1. põhivõlg 7785 eurot, intress 1260,06 eurot ja viivis 537,81 eurot, kokku

9582,87 eurot;

2.2. viivis 13.01.–17.03.2022 eest 245,63 eurot;

2.3. viivis 0,0493% päevas tasumata põhivõlalt alates 18.03.2022 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles Kambja Hoiu-Laenuühistu palub mõista

solidaarselt Kambie OÜ-lt ja M.-E.K. enda kasuks välja viivise intressilt 1260,06 eurolt

alates 13.01.2022.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud solidaarselt Kambie OÜ ja M.-E.K. kanda.

7. Välja mõista solidaarselt Kambie OÜ-lt ja M.-E.K. riigilõiv 840 eurot Kambja Hoiu-

Laenuühistu kasuks.

8. Jätta

Kambja

Hoiu-Laenuühistu

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldus

rahuldamata sissenõudmiskulu 40 eurot osas.

9. Solidaarselt Kambie OÜ-l ja M.-E.K. tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

Kambja Hoiu-Laenuühistule käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on Kambja Hoiu-Laenuühistu (hageja) 13.01.2022

esitatud ja 01.02.2022 täpsustatud hagi Kambie OÜ (kostja 1) ja M.-E.K. (kostja 2) vastu.

Hageja palub mõista kostjatelt enda kasuks solidaarselt välja järgmise: põhivõlg 9045,06

eurot, viivis 537,81 eurot, tulevikus tekkiv viivis 0,0493% päevas alates 13.01.2022 kuni

nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX,

mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu 7785 eurot. Lepingust tulenevaid kohustusi

tagas käendusega kostja 2, vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 15 000 eurot.

Kostja 1 ei teostanud maksegraafikus kokkulepitud tagasimakseid. Kostja 1 tasus

XX.XX.XXXX –10.01.2022 viiel korral kokku 578,57 eurot intressi katteks, põhiosa

tagasimakseid ei ole tehtud. 04.01.2022 saatis hageja kostjatele ülesütlemise hoiatuse ja

esitas 10.01.2022 ülesütlemise teate. 10.01.2022 seisuga on põhivõlg 7785 eurot (sh

graafikujärgne põhiosa 3804,55 eurot) ja intressivõlg 1260,06 eurot (periood 04.06.2020–

10.01.2022), seega on põhinõue kokku 9045,06 eurot. Lepingu kohaselt on hagejal õigus

nõuda viivist 0,0493% tasumata summalt päevas.

2. Kostja 1 sai hagiavalduse ning menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse

nõude kätte e-toimiku kaudu 10.02.2022, kostja 2 kinnitas menetlusdokumentide

kättesaamist 18.02.2022 e-kirjaga. Kostjatele anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks

aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostjad ei ole hagile vastanud.

PÕHJENDAV OSA

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui

see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

4. Solidaarselt kostjatelt tuleb mõista hageja kasuks välja järgmine: põhivõlg

7785 eurot, intress 1260,06 eurot, viivis 537,81 eurot ja viivis 0,0493% päevas tasumata

põhivõlalt alates 13.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni (sh 13.01.–17.03.2022 eest

245,63 eurot). Kohus märgib, et kuigi hageja palub hagiavalduse resolutsioonis mõista

välja põhivõla 9045,06 eurot, selgub põhjendavast osast, et nimetatud summast on

põhivõlg 7785 eurot ja intress 1260,06 eurot.

5. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Puuduste kõrvaldamiseks 27.01.2022 määrusega antud tähtajale vaatamata ei ole

hageja välja toonud, milliselt summalt ta TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist taotleb.

Samas märkis hageja põhivõlaks 9045,06 eurot ja võttis selle aluseks TsMS § 367

kohase viivisenõude hinna arvestamisel. Kohus saab aru, et hageja palub nn jooksva

viivise välja mõista 9045,06 eurolt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi,

sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest

võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Hagiavaldusest nähtuvalt on 9045,06 eurost põhivõlg 7785 eurot ja intress 1260,06 eurot,

seega palub hageja välja mõista viivise ka intressilt. VÕS § 113 lg-t 6 arvestades ei ole

nõue mõista välja alates 13.01.2022 viivis 1260,06 eurolt hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

6. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. TsMS § 165 lg 3 I lause näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest

kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus peab põhjendatuks jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda,

arvestades hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et

riigilõivu suurus on nii esitatud kui rahuldatud nõudeid arvestades sama ja hagi osaline

rahuldamata jätmine ei ole seotud kostjate vastuväitega.

7. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kindlaks määrata ja mõista kostjatelt välja menetluskulu järgmiselt:

hagiavalduse esitamisega seonduvalt kantud kulu 40 eurot; riigilõiv 840 eurot.

Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud ja tuleb hagejale hüvitada. Solidaarselt kostjatelt

tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 840 eurot.

Hageja taotletav 40 eurot ei ole põhjendatud ja selles osas tuleb jätta menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Kohus andis hagejale tähtaja selgitada, milles

seisneb menetluskulu 40 eurot. Hageja viitas 14.03.2022 vastuses VÕS § 1131 lg-le 1.

VÕS § 1131 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses

tegutseva isiku poolt ja selle 1. lõige sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib

ta

nõuda

võlgnikult

võla

sissenõudmiskulude

hüvitamist

summas

40 eurot.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja

kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega (vt Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (koostajad).

Tallinn 2016, lk 576). Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud, viimased on loetletud TsMS §-s 143. Kohtuvälised kulud on välja

toodud TsMS §-s 144. Hagiavalduse esitamisega seonduvaks kuluks saaks TsMS § 138

lg 1, § 144 p 1, § 175 alusel olla nt menetlusosalise lepingulise esindaja kulu. Eelkõige

võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda

teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt nt Riigikohtu 12.06.2013

määrus kohtuasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hagejat esitas antud asjas seaduslik esindaja.

TsMS-st ei tulene alust hüvitada menetluskulude kindlaksmääramise korras hagiavalduse

esitamisega seonduvalt kantud kuluna VÕS § 1131 lg 1 järgi 40 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb solidaarselt kostjatel tasuda hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik