4-10-2268/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-10-2268

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtuistungisekretär

Kohtunik Ülle Raag

Jana Kaaver

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-10-2268

Väärteoasi

W.I*i väärteoasi LS § 741 lg.2, § 7419 lg.2 ja § 747

järgi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlusalune isik: W.I( isikukood XXX;

elukoht:XXX).

Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur

komissar Künter Pedosk

Kohtuistungi toimumise aeg

05. oktoober 2010

RESOLUTSIOON

Tunnistada W.I süüdi mootorsõiduki juhtimises omamata vastava kategooria sõiduki

juhtimise õigust ja kui isik on sõiduki juhtimiselt eelnevalt kõrvaldatud, s.o. LS § 741 lg.2

järgi ja mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,47 milligrammi, s.o. LS § 7419 lg.2 järgi ja karistuseks mõista KarS § 63

lg.1 alusel arest 16 (kuusteist) päeva.

Tunnistada W.I süüdi tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimises, s.o. LS § 747

järgi ja karistuseks mõista rahatrahv 8 (kaheksa) trahviühikut s.o. 480 (nelisada

kaheksakümmend) krooni.

VTMS § 205 lg.2 kohaselt saadab kohus W.I-le teate, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta

peab aresti kandmiseks ilmuma.

Kui W.I ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, kohaldatakse sundtoomist

politsei vahendusel.

Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul ehk

25. oktoobriks 2010.a.

Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr .

221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035.

Kohtuotsus pööratakse sundkorras täitmisele, kui apellatsioonkaebust ei ole esitatud ja

edasikaebamistähtaja jooksul ei ole trahvi tasutud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 08.oktoobril

2010.a.

1

Kuna süüdlane ei viibi kohtuotsuse kuulutamise juures, arvutatakse temale

apellatsioonitähtaega temale kohtuotsuse kätteandmise ajast.

Asjaolud ja menetluse käik:

Lõuna Politseiprefektuur edastas kohtule väärteomaterjali W.I kohta, kuna taotletakse aresti

kohaldamist KarS § 48 alusel.

Asja materjalide hulgas on väärteoprotokoll nr . 278010003800 04.juulist 2010, milles on

teokirjeldusena märgitud järgmine: Juhtis mootorsõidukit seisundis kui alkoholisisaldus ühes

liitris väljahingatavas õhus oli 0,52 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda

lõplikuks tulemiks 0,47 mg/l kohta. Mõõtmine toimus Alcotest 7110-ga. Seeria nr .

ARAF0035.Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.

Juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus. Varasema

juhtimiselt kõrvaldamise koostas k-l G.E.

Rikkus sellega Liikluseeskirja § 76 p.3, § 70 p.1, § 219 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon

Liiklusseaduse § 7419 lg.2, § 741 lg.2, § 747 järgi.

Menetlusaluse isiku poolt on kirjutatud ütlused: protokoll õige, allkiri, kuupäev

04.07.2010. Tõenditena esitatud juhtimiselt kõrvaldamise otsus, akt, protokoll, alcotest,

ülekuulamisprotokoll.

Need loetletud tõendid kuuluvad ka väärteoprotokolli juurde- alcotesti väljatrükk

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli juures, protokoll ise tl.4,

tl.5 isikusamasuse tuvastamise akt W.I*i isiku tuvastamise kohta, tl.6 W.I*i sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tl.7 tunnistaja A.RI ülekuulamise protokoll.

Kohus asja materjali saamisel kontrollis VTMS § 14 järgi asja kohtualluvust ja võttis asja

menetlusse (määrus tl.1), kuna teo toimepanemise kohta järgi (Mustvee- Kallaste mnt) kuulub

asi arutamisele VTMS § 14 lg.1 alusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas.

Kohus kutsus menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja kohtuistungile 01.septembriks

2010 kell 14.00, saates W.I-le kutsu aadressile, mille ta on andnud protokolli koostamisel

sündmuskohal- Vara vald Tartu Maakond.

W.I kohtuistungile ei ilmunud.

Kohus määras uue kohtuistungi aja 05.oktoobrile ja edastas W.I-le kutse telefoni teel

10.09.2010 vastavalt KrMS § 164 lg.1 sätetele. Kutse edastamisel telefoni teel loeti W.I-le

ette muu hulgas ka kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärjed VTMS § 43 järgi ehk

sundtoomise kohaldamise hoiatus.

W.I-le edastati kutse ka tema e-posti aadressil, mille ta kohtusekretärile ütles: XXX

W.I 05.oktoobril kohtuistungile ei ilmunud ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist.

Kohus, võtnud arvesse asjaolu, et menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht

teatavaks tehtud, kuid ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ehk VTMS § 90 lg.1,

ja Riigikohtu seisukohta lahendis 3-1-1-8-08, on seisukohal, et asja arutamise aja ja koha

teatavakstegemisega on menetlusalusele isikule tagatud VTMS § 19 lg.1 p.3 sätestatud õigus

olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures, leidis, et asja saab arutada ilma W.I

kohalolekuta.

Kohtuväline menetleja kandis kohtuistungil ette väärteoasja materjalid: väärteoprotokolli

(tl.3) ja nimetas tõendid väärteoprotokolli juures, mille avaldamist ta taotleb. Kohus avaldas:

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tl.4, millest nähtub, et

esmalt on toimunud 04.07.2010 kella 15.40 ajal joobe mõõtmine indikaatorvahendiga,

2

mille tulemus 0,67 mg/l kohta, seejärel alkomeetrit Alcotest 7110 Mk III EST ARAF-0035,

mille lugem 0,52 mg/l kohta, rakendatud laiendmääramatust 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus

0,47 mg/l kohta, selle kohta alkomeetri väljatrükk protokolli juures, W.I isik on tuvastatud

vanemate ja vendade isikuandmete abil kasutades politsei andmebaasi (tl.5), W.I on

kõrvaldatud 04.07.2010 kell 15.40 mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga XXX

XXX juhtimiselt, kuna isikul on suust alkoholilõhn, puudub esitada juhiluba. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus 13.03.2010, mil W.I on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

13.03.2010 kell 18.52, kuna tal puudub esitamiseks juhiluba ja alkoholilõhn suust;

Kohtuväline menetleja esitas karistusregistri teatise 05.10.2010, millest nähtuvad tema

varasemad karistused väärteokorras 18 korda, viimane karistus registris 24.08.2009,

kriminaalkorras karistatud kahel korral. Kohtuväline menetleja esitab kohtule Tartu

Maakohtu 07.06.2010 otsuse väärteoasjas 4-10-1056, millega on W.I karistatud

Liiklusseaduse § 7419 lg.1, § 741 lg.2 järgi KarS § 63 lg.1 alusel arestiga 10 päeva ja määratud

arest kandmisele viies osas alates 19.juunist 2010, viimased kaks päeva kanda aates 17.juulist

2010. Kohtuvälise menetleja sõnul on W.I-l kõik selle otsusega määratud arestipäevad

kandmata.

Kohtuväline menetleja taotles W.I süüdi tunnistamist LS § 7419 lg.2, § 741 lg.2 ja § 747 järgi

ja karistamist KarS § 63 lg.1 sätteid rakendades arestiga 20 päeva.

Kohtu seisukohad

Kohus, uurinud kõiki toimikus olevaid tõendeid ja kuulanud ära kohtuvälise menetleja, on

seisukohal, et W.I on toime pannud Liiklusseaduse § 7419 lg.2 järgi kvalifitseeritava

rikkumise.

W.I on väärteoprotokollist nähtuvalt peetud kinni mootorsõiduki juhtimisel 04.juulil kella

15.40 ajal Mustvee- Kallaste maanteel, mil ta juhtis sõiduautot Opel Vectra XXX XXX .

Tema väljahingatavas õhus on mõõdetud alkoholisisaldus 0,52 mg/l kohta. Arvestades

võimalikku hälvet 0,05, on lõplik mõõtetulemus alkoholisisalduse kohta väljahingatavas õhus

0,47 mg/l kohta. See on joove, mis vastab LS § 7419 lg.2 järgi kvalifitseeritava teo tunnustele

ehk:

Liiklusseaduse § 7419 sätestab:

(1) Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus

0,10–0,24

milligrammi,

–

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega

kuni kuue kuuni.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49

milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi,

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega kuni ühe aastani.

Liiklusseaduse § 741 lg.1 sätestab: Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava

kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki

või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki

või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või

arestiga.

3

W.I , juhtides mootorsõidukit 04.07.2010 ilma juhtimisõigust omamata ja olukorras, kus ta

oli juba 13.märtsil 2010 kõrvaldatud juhtimiselt juhtimisõigust omamata, pani toime

Liiklusseaduse § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritava süüteo.

Liiklusseaduse § 747 sätestab:

Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni

30 trahviühikut.

W.I juhtis 04.juulil 2010 mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnoülevaatus. Selline

rikkumine on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 747 järgi.

Liikluseeskirja § 76 p.3 sätestab:

Juht ei tohi olla:

3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1

milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või

rohkem.

Liikluseeskirja § 70 p.1 sätestab:

§ 70. Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama

politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt:

1) juhtimisõigust tõendava dokumendi;

Liikluseeskirja § 219 sätestab:

§ 219. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja

varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.

W.I on temale etteheidetavaid rikkumisi tunnistanud, märkides väärteoprotokolli

omakäeliselt kirjutatuna: Protokoll õige. Sellele järgneb allkiri. Tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokollil (tl.4) väljal „ joobeseisundi kontrollile allutatud isiku taotlused ja

märkused ja isiku allkiri“ on W.I andnud allkirja real: kontrollile allutatud isik, märkusi

kirjutatud ei ole; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele on W.I andnud samuti allkirja

selle kohta, et ta on selle otsuse kätte saanud. Otsuses on kirjas, et W.I on kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 201 lg.2 p.2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on

joobeseisundis või et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

Sellel otsusel on kirjutatud, et isikul oli suust alkoholilõhn, ei olnud esitada juhiluba, samuti

on sellel märgitud õigus esitada vaie.

Kinnitades, et protokoll on õige, on W.I tunnistanud temale etteheidetavate rikkumiste

toimepanemist ehk oma süüd.

Kohus leiab, et lisaks kohtuvälise menetleja poolt esitatud ja toimikus olevatele kirjalikele

tõenditele, mida kohus uuris ja avaldas, on rikkumiste toimepanemine W.I*i poolt

tõendatud ka tema enda omaksvõtuga.

Karistuse kohaldamine

W.I tuleb süüdi tunnistada tema poolt toime pandud liiklusrikkumistes ja mõista karistus.

KarS § 56 lg.1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

4

Kohtuväline menetleja taotleb W.I-le 20 päeva aresti kohaldamist KarS § 63 lg.1 sätete

kohaldamisega, kuna leebema karistuse kohaldamine ei ole seni mõjunud. W.I-l on

rahatrahve tasumata 20342 krooni ulatuses, viimane karistus aresti näol määratud talle

07.06.2010 10 päeva aresti, mida kandma ei ole W.I vastavalt kohtu koostatud graafikule

läinud. Kohtuväline menetleja toob esile, et W.I on 4 korda sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Kohus leiab, et mõistetavas karistuses peab kajastuma nii ühiskonna hinnang toime pandud

süütegudele kui ka eesmärk isiku mõjutamiseks hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest. Neid kaht aspekti üheskoos kaaludes tuleb leida õiglane karistusviis. W.I

on varem, näiteks 01.07.2008 karistatud sama rikkumise eest ehk Liiklusseaduse § 7419

lg.1 alusel arestiga 7 päeva, sama rikkumise eest on karistatud Tartu Maakohtu otsusega ka

07.juunil 2010 arestiga 10 päeva, mida kandma vastavalt kohtuotsuses määratud graafikule ei

ole W.I asunud (KIS- andmed). Rahalist karistust on talle aastal 2009 mõistetud kuuel korral.

LS § 7419 lg.2 ja § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritavad teod on toime pandud teoainsusega ja siin

on tegemist süütegude ideaalkogumiga.

Kohtu hinnangul on kohane ja põhjendatud karistus W.I-le arest, mis tuleb mõista KarS §

63 lg.1 sätete alusel ühe karistusena LS § 7419 lg.2 ja § 741 lg.2 rikkumise eest. Rahatrahvi

mõistmine isikule, kellel on trahve tasumata rohkem kui 20 000 krooni eest ja aasta jooksul

on trahve määratud kuuel korral, ei ole kohane ei ühiskonna hinnangu ega isiku mõjutamise

eesmärke silmas pidades.

LS § 747 rikkumise eest on võimalik määrata karistuseks üksnes rahatrahv, mille kohus

määrab sanktsiooni keskmisest vähemas määras.

VTMS § 205 lg.2 kohaselt saadab kohus W.I-le teate, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta

peab aresti kandmiseks ilmuma.

Kui W.I ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, kohaldatakse sundtoomist

politsei vahendusel.

Kuna W.I ei olnud kohtulahendi kuulutamise juures, arvutatakse temale kaebetähtaega

temale kohtulahendi kätteandmisest arvates.

Kohtunik

Ü.Raag

5

6