2-21-126441/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-126441

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi E. N. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2961,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522,

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline

esindaja Irina Metsler-Verner (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. N.lt (N.) AS Aktiva Portfolio kasuks Inbank AS-i ja kostja vahel

21.05.2020 sõlmitud laenulepingust nr L89003658894 tulenev võlgnevus summas

2667,40 eurot (millest 1947,40 eurot põhivõlg, 187,09 eurot intressid, 50,00 eurot

sissenõudekulu, 482,91 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 18.03.2022 (kaasa arvatud)

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista E. N.lt (N.) AS Aktiva Portfolio kasuks alates 19.03.2022 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1947,40

eurot) 18,9% aastas.

4. Menetluskulud jäävad E. N. kanda.

5. Määrata AS Aktiva Portfolio põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

625,00 eurot (385,00 eurot riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud koos

käibemaksuga).

6. Mõista E. N.lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulude katteks 625,00

eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on E. N.l kohustatud tasuma AS-ile Aktiva

Portfolio viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-21-126441

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 14.01.2022 määrusega võttis menetlusse AS Aktiva Portfolio hagi E. N.

vastu põhivõlgnevuse 1947,40 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat

esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud e-kirjaga aadressile xxx

TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel. Kohus teatas kostjale, et loeb dokumendid kostjale

kättetoimetatuks kirja edastamisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 16.02.2022. Kostjale

vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 03.03.2022 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 21.05.2020 sõlmisid Inbank AS ja kostja

kokkuleppe väikelaenu lepingu nr L89003203184 muutmiseks, alates lepingu muutmise

Tsiviilasi nr 2-21-126441

3 (5)

kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89003658894. Vastavalt sõlmitud lepingule

on kostja kinnitanud, et laenuandja ees on võlgnevus summas 1947,40 eurot. Kuna kostja oma

lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Inbank AS lepingu nr L89003658894 üles

24.11.2020. Inbank AS loovutas 26.11.2020 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS-ile koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

- lepingust tuleneva võlgnevuse 1947,40 eurot;

- intressi alates 20.08.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.11.2020 summas

187,09 eurot;

- viivise alates 25.11.2020 kuni hagi esitamiseni 04.01.2022 lepingus kokku lepitud

viivisemääras 18,90% aastas summas 409,30 eurot;

- sissenõudmisega seotud kulud summas 50,00 eurot.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6; §

113 lg 1, § 1132 lg 2.

5. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise

ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 385,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (ilma

käibemaksuta, 4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja

kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe

väikelaenu lepingu nr L89003203184 muutmiseks, millega kostja kinnitab, et laenuandja ees

on võlgnevus summas 1947,40 eurot. Lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab

leping numbrit L89003658894.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatu kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse

kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled käsitanud kokkulepet kostja

deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud hageja ees varem sõlmitud

laenulepingust nr L89003203184 tuleneva võlgnevuse olemasolu.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

8. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on lepingu muutmise kokkuleppes võlgnevust

tunnistanud, kuid ei ole lepingu täitmiseks ühtegi makset teinud. Seega on kostja rikkunud

lepingust tulenevaid kohustusi.

Tsiviilasi nr 2-21-126441

4 (5)

Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud

kostjalt rahalise kohustuse täitmist.

Eeltoodust tulenevalt on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja

nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 1947,40 eurot ja intressi võlgnevus 187,09 eurot.

9. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Hagiavaldusest nähtuvalt hageja on saatnud kostjale kolm tasulist kirja: 1 tasulise kirja saatmine

25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Lisaks sisaldab

summa muid makseviivitusega tekkinud kulusid 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja

mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot.

10. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud

viivisemääras 18,9% aastas.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis 409,30 eurot ja edasi alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni viivis protsendina põhivõlast lepingus sätestatud määras (18,9% aastas).

Hageja on arvutanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.11.2020 kuni hagi

esitamiseni 04.01.2022 lepingust tuleneva määraga 18,9% aastas põhinõudelt, hagi esitamise

seisuga sissenõutava viivise summa oli 409,30 eurot.

Kokkulepitud viivisemäär ei ületa kolmekordset VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud, nn

seadusjärgset viivisemäära, seega on hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga

04.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 409,30 eurot seadusega kooskõlas ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

11. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgse määraga 18,9% põhivõlast aastas.

Perioodil 05.01.2022 kuni 18.03.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 1947,40 eurot määraga

18,9% aastas arvestatud viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 73,61 eurot. Koos

hagis esitatud summaga kujuneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

summaks 482,91 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ühe summana.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 18,9% põhivõla tasumata osalt aastas

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-21-126441

5 (5)

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud

kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud

on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

14. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 385,00 eurot ja õigusabikulud 480,00

eurot.

14.1. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist

põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale

hüvitama.

14.2. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud

osaliselt. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja

poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg.

Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega

kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus on vormistatud

hageja varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine

suures osas tähendab avalduse tekstis nimede ja numbriliste andmete muutmist, mis ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja

esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi.

Tunnitasumäär 120 eurot (ei sisalda käibemaksu) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud

lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane

ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust.

Lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta.

15. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas kokku 625,00 eurot (385,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot

lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja

kasuks menetluskulude katteks välja.

16. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)