4-10-2142/13 · 4-10-2142/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 4-10-2142

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.oktoobril 2010. a, Tallinn Väärteoasja number 4-10-2142 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Väärteoasi B.I väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 74 1 lg 2, § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 26.07.2010. a otsus Kaebuse esitaja

B.I (ik: XXX, elukoht: XXXXX X-X , XXXXXX, XXXX XXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 26.07.2010. a otsus B.I väärteoasjas nr 4-10-2142 jätta muutmata. 2. B.I apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 7.oktoobrist 2010. a.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kaupo Känd koostas 13.07.2010. a väärteoprotokolli nr AB 1174165 selle kohta, et B.I 03.07.2010. a kell

00.08 Hiiu maakonnas, Kärdlas, XXXXX tänaval juhtis K. K. kuuluvat mootorsõidukit

BMW 324D, riikliku registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud; ei

2 kohandanud juhitava sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud tema sõidukogemusi,

teeolusid ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ning muid tehisolusid. Antud nõuete

rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis vastu kiviaeda ja paiskus küljele,

millega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus B.I kirjeldatud teoga liikluseeskirja § 70 p 1, § 123 ja § 227 nõudeid ning pani sellega toime LS § 741 lg 2, § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Maakohtu otsus

2.

Pärnu Maakohus tunnistas oma 26.07.2010. a otsusega väärteoasjas nr 4-10-2142 B.I süüdi LS § 741 lg 2, § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi ning karistas teda väärtegude kogumi eest

arestiga 27 päeva. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus, et karistust raskendavad

asjaolud B.I käitumises puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on B.I

puhtsüdamlik kahetsus. B.I on toime pannud raske üldohtliku väärteo, kuivõrd korduvalt ilma lubadeta auto juhtimine on väga raske süütegu. Pealegi tekitas ta avariiga

ka materiaalse kahju. B.I on korduvalt karistatud rahatrahvide ja arestidega. Teda on

mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata korduvalt mootorsõiduki roolist kõrvaldatud. B.I on arvel kriminaalhooldusel ning täidab hooldusnõudeid vaevaliselt. B.I ei ole ka sissetulekut, kuna ta ei tööta. Arvestades B.I isikut ning süüteo raskust ja iseloomu, samuti B.I põgenemist sündmuskohalt, pidas kohus põhjendatuks karistada teda arestiga sanktsiooni kõrgemas määras.

Käesolevaks ajaks on B.I temale Pärnu Maakohtu 26.07.2010. a otsusega mõistetud 27 päevasest arestist ära kandnud 15 päeva.

Apellatsioon

3. apellatsiooni, Pärnu Maakohtu 26.07.2010. a otsuse peale esitas menetlusalune isik B.I

milles ta vaidlustab kohtuotsust karistuse osas ja sisuliselt taotleb kergendada talle mõistetud karistust. B.I märgib oma apellatsioonis, et ta ei ole nõus kohtuotsusega talle aresti mõistmisega 27 päevases määras, kuna ta on nii noor ja „ei ole elu jooksul istunud nii palju päevi“. B.I märgib, et teda on eelnevalt kahel korral karistatud arestiga – esimesel korral viie- ja teisel korral kuuepäevasega. B.I leiab, et tema süütegu ei ole nii suur, et mõista talle maksimaalne karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevaga.

5.

Karistuse mõistmisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises

karistust raskendavate asjaolude puudumise KarS § 58 järgi ja lugenud karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi B.I puhtsüdamliku kahetsuse. B.I on varem

karistatud rahatrahvidega ja ka arestidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud

samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi

3

hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades B.I sellelaadsete rikkumiste korduvust ja seda, et ta ei tööta, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse –

aresti – mõistmine. Kuivõrd B.I on ka varem karistatud arestidega, kuid varasemad

arestkaristused ei ole mõjutanud teda hoidumast samalaadsete väärtegude

toimepanemisest, on põhjendatud B.I-le aresti kohaldamine sanktsiooni kõrgemas määras, s.o 27 päeva.

Ringkonnakohus nõustub B.I-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides

üksnes, et B.I-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse

mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Urmas Reinola