2-21-2794/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-2794

Tsiviilasi

X hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Aleksei

Smelov

Kostja Y (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Naur

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Tunnistada täiteasjas nr 014/2021/95 sundtäitmine osaliselt lubamatuks osas,

milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui

31 000 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. X (hageja) esitas kohtule hagi Y (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas 014/2021/95.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.05.2019 laenulepingu 27/05/2019, mille alusel

andis kostja hagejale laenu 20 000 eurot. Hageja pidi laenu tagastama 25.06.2019, intress oli

17,00% kuus. 03.06.2019 sõlmisid pooled uue lepingu, mille alusel andis kostja hagejale

laenu 5000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 05.07.2019, muud tingimused olid samad,

mis varasemas lepingus. 25.06.2019 sõlmiti laenu tagastamise tähtaja pikendamise

kokkulepe ning hageja pidi 27/05/2019 lepingu alusel saadud laenu tagastama 25.06.2020.

Uueks intressimääraks sai 13,70% kuus. 05.07.2019 sõlmiti laenuleping, mille alusel andis

kostja hagejale laenu 6000 eurot ja pooled pikendasid 03/06/2019 laenulepingu tagastamise

tähtaega kuni 05.07.2020. Samuti muudeti intressimäära ja uueks intressimääraks sai 13,75%

kuus. Hageja sai kostjalt laenu kokku 31 000 eurot.

3. 27.05.2019 sõlmisid pooled laenukohustuste tagamiseks hüpoteegi seadmise lepingu.

Hageja sõlmis lepingud tulenevalt erakorralisest vajadusest. Tehingud olid äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel hageja jaoks ning vastastikuste kohustuste väärtus on heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas.

4. Hageja on tasunud kostjale 44 950 eurot. Kostja algatas 19.01.2021 täitemenetluse hageja

suhtes, mille kohaselt nõuab 52 664 euro tagastamist. Hageja leiab, et laenulepingud on

tühised ning arvestades hageja poolt tasutud summasid, on täitemenetlus lubamatu. Kostja

nõue hageja vastu on rahuldatud täies ulatuses. Alternatiivselt esitas hageja taotluse viivise

vähendamiseks ja leiab, et kohustus on täidetud, sest 25 000 eurot on saadud põhikohustuse

katteks ja ülejäänud intressi katteks.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on lepingud kehtivad ega ole vastuolus

heade kommetega. Kuna tegemist polnud tarbijakrediidiga, siis ei kohaldu krediidikulukuse

määra sätted. Pooled leppisid kokku laenulepingute tingimustes. Hageja oli varem sõlminud

lepinguid sarnastel tingimustel ja neid ka täitnud. Hageja ei avaldanud lepingute sõlmimiste

ajal, et tal oleks erakorraline vajadus või et lepingutingimused oleksid ebasoodsad.

6. Kostjale teadaolevalt võttis hageja laenu oma äritegevuse jaoks. Laen äritegevuse jaoks

ei saa olla erakorraline vajadus. Hageja on lepingus märgitud intressimäära ja viivisega nõus

olnud sõlmides neli erinevat lepingut. Hageja tasus lepingutest tulenevat intressi pärast

lepingute sõlmimist.

7. Laen põhisummas 20 000 eurot muutus sissenõutavaks 26.06.2020 (laenuleping

27/05/2019). Hageja põhilaenu ei tasunud ning intresside suurus oli põhilaenu sissenõutavaks

muutumise kuupäeval 36 280 eurot. Laenulepingu 03/06/2019 alusel sai hageja laenu 5000

eurot. Laenu tagastamise kuupäeval 05.07.2019 sõlmiti uus kokkulepe, mille alusel sai hageja

laenu 6000 eurot sularahas. Kokku sai hageja laenulepingu 03/06/2019 alusel laenu 11 000

eurot. Hageja põhilaenu ei tasunud. Intresside suurus oli laenulepingu 03/06/2019

sissenõutavaks muutumise kuupäevaks 06.07.2020 18 934 eurot. Hageja tasus intressi kokku

44 100 eurot, tasuda tuleb 55 214 eurot ning tasumata on 11 114 eurot.

8. Viivise suurus põhisummalt 20 000 eurot on 03.03.2021 seisuga 25 100 eurot. Viivise

suurus põhisummalt 11 000 eurot on 03.03.2021 seisuga 13 255 eurot. Kui vähendada viivist

laenu põhisummani on viivisemäär minimaalselt 31 000 eurot. Vastuvaidlematult on hageja

kostjale võlgu laenu põhiosa summas 31 000 eurot, viivise summas 31 000 eurot ning intressi

summas 11 114 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

10. Hageja on esitanud nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas nr 014/2021/95,

kuna hageja hinnangul on ta oma kohustused kostja ees täitnud.

11. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 25.05.2019

laenulepingu nr 27/05/2019, mille alusel sai hageja laenu 20 000 eurot tagastamistähtajaga

25.06.2019 (dtl 27-30). Pooled leppisid nimetatud lepingu p-is 2.2 kokku laenuintressis 17%

kuus, so aastas 204%. 25.06.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi hageja laenu

tagastama 25.06.2020, intressimääraga 13,7% kuus, so 164,4% aastas laenujäägist.

Laenujääk oli uue kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt 20 000 eurot. Laen põhisummas 20

000 eurot muutus sissenõutavaks 26.06.2020. Intresside suurus laenulepingu nr 27/05/2019

järgi oli põhilaenu sissenõutavaks muutumise kuupäeval 36 280 eurot (dtl 125). Pooled

sõlmisid 03.06.2019 laenulepingu nr 03/06/2019, mille alusel sai hageja laenu summas 5000

eurot tagastamistähtajaga 05.07.2019 (dtl 31-34). Pooled leppisid lepingu p-is 2.2 kokku

laenuintressis 17% kuus, so 204% aastas. Pooled sõlmisid 05.07.2019 uue kokkuleppe, mille

alusel sai hageja sularahas laenu 6000 eurot (dtl 37). Seega sai hageja kostjalt kokku

laenulepingu nr 03/06/2019 alusel 11 000 eurot. Intresside suurus laenulepingu nr

03/06/2019 järgi oli põhilaenu sissenõutavaks muutumise kuupäeval 18 934 eurot (dtl 125).

Pooled sõlmisid 27.05.2019 hüpoteegi seadmise lepingu (dtl 38-42). Hageja pidi kostjale

tagastama 20 000 eurot hiljemalt 25.06.2020 ja 11 000 eurot hiljemalt 05.07.2020. Hageja ei

ole tasunud kahe laenulepingu alusel saadud põhivõlgnevust 31 000 eurot. Hageja on kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt tasunud kostjale kokku 44 100 eurot (dtl 14-17). Hageja väitel on

ta tasunud kokku 44 950 eurot. Hageja nimetatut tõendanud ei ole. Seega on hageja tasunud

kokku intressi 44 100 eurot. Kostja Kohtutäitur M. L. algatas kostja 19.01.2021 avalduse alusel

täiteasja nr 014/2021/95 (dtl 44-45). Täitmisteate kohaselt tuleb hagejal tasuda koos

täitekuludega 52 664 eurot (dtl 44-45).

12. Kohus täitis 02.12.2021 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele

käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 238-240).

13. Hageja vaidles sundtäitmisele vastu põhjusel, et leiab, et laenulepingud olid tühised ning

tühise tehingu alusel saadu on hageja tagastanud. Hageja nõude aluseks on TMS § 221 lg 1.

Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS

§ 221 lg 1). Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui

kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18-191 nimetatud

täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka

kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221

lg 11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi

alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle.

14. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1).

Esitatud asjaoludel vastavad pooltevahelised lepingud laenulepingu tunnustele. Mõlemad

lepingupooled on eraisikud. Seetõttu puudub alus kohaldada pooltevahelisele suhtele

tarbijakrediidisätteid.

15. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1 ls 1). Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1 ls 1).

16. Heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Tehing on heade

kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et

teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, ja kui tehing on tehtud teise

poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 2). Kui

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust

väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest

(TsÜS § 86 lg 3). Lepingu sõlmimise hetkel ei kehtinud säte, mille kohaselt oli laenulepingu

kooskõla heade kommetega seotud mõistliku krediidikulukuse määraga, küll võib hageja

kasutada krediidikulukuse määra, et põhistada lepingu ebasoodsaid tingimusi. Hageja

tugineb tehingu tühisusele. Seetõttu kohus selgitas, et hageja peab tooma kohtu ette asjaolud,

millele tuginedes hageja väidab, et tehing oli tühine, ning neid asjaolusid ka tõendama.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled neli erinevat lepingut. Kohus peab hindama iga

tehingu kehtivust eraldi. Hageja ei ole vaatamata kohtu 02.12.2021 selgituskohustusele

toonud kohtu ette tehingu tühisuse asjaolusid ega neid tõendanud.

17. Hageja väitis, et tehingud sõlmiti ebasoodsatel tingimusel, arvestades intressi ja

viivisemäära, ning kohustused olid heade kommete vastaselt tasakaalust väljast, kuid hageja

on üksnes konstateerinud, et tegi tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest. TsÜS § 86 lg 3

võimaldab eeldada, et teine pool pidi erakorralisest olukorrast teadma, kuid see ei tähenda,

et kohus eeldaks muude tühisuse aluste esinemist. Seetõttu peab hageja põhistama

asjaoludega, miks hageja leiab, et tehing oli sõlmitud ebasoodsatel tingimustel või miks saab

lugeda, et poolte kohustused oli heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Samuti peab

hageja põhistama ja tõendama erakorralist vajadust lepingu sõlmimisel. Hageja vaatamata

kohtu selgitustele nimetatud asjaolusid põhistanud ega tõendanud ei ole. Seega ei tekkinud

kostjal kohustust tõendada oma vastuväiteid.

18. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kohustused kostja ees täidetud, kuna kõnealuste

laenulepingute tingimused intressi- ja viivisemäära osas ei ole tühised.

19. Hageja esitas kohtule taotluse viivise vähendamiseks kuna hageja kohustused kostja ees

on täidetud ning algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 014/2021/95 on lubamatu.

Hagiavalduse esitamise seisuga tasus hageja kostjale kokku 44 950 eurot, millest hageja

hinnangul 25 000 eurot on faktiliselt saadud laen ja ülejäänud osa on intress.

20. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8). Kumbki pool peab tõendama neid

asjaolusid, mida nende arvates tuleb viivise vähendamise taotluse lahendamisel arvesse võtta.

21. Hageja on esile toonud seda, et viivisemäär 0,5% päevas, ehk 182,5% aastas on äärmiselt

ebamõistlikud tingimused võrreldes Eesti turul keskmise viivisemääraga VÕS-ga sätestatu

määraga. Pooled võivad kokku leppida ka seadusjärgsest viivisemäärast teistsuguses

viivisemääras. Tegemist on tõepoolest seaduses sätestatud viivisemäärast oluliselt kõrgema

viivisemääraga. Samas pooled on ise laenulepingutes sellises viivisemääras lepingutes kokku

leppinud. Põhivõlg on 31 000 eurot. Viivise suurus 20 000 euroselt põhivõlalt on 25 100

eurot ja 11 000 euroselt laenu põhisummalt on 13 255 eurot. Seega on viivise suuruseks

kokku 38 355 eurot ning ületab põhivõlga.

22. Kohus on seisukohal, et viivist tuleb vähendada põhivõla suuruseni, so põhjendatud

viivise suuruseks saab pidada 31 000 eurot. Riigikohus on märkinud, et viivise vähendamise

ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse

täitmisega viivitamise asjaoludest. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb

põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise

vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab

võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18).

Kostja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole. Kohus selgitas, et kumbki pool peab tõendama

neid asjaolusid, mida nende arvates tuleb viivise vähendamise taotluse lahendamisel arvesse

võtta. Seega tuleb vähendada viivise suurust põhivõlani, so 31 000 euroni. Laenude

põhisumma 31 000 eurot on tagastamata ning kostjal on õigus saada viivist 31 000 eurot.

Tasumata intress on 11 114 eurot (55214 – 44100). Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine

lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui

31 000 eurot.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja

lõpplahenduse osas tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda

(TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid, on mõistlik jätta

menetluskulud poolte enda kanda. Hageja nõudeks ei ole rahaline nõue. Seetõttu ei ole

võimalik jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 18.03.2022 kohtuotsus muutmata, kuid täiendati kohtuotsuse resolutsiooni.