2-21-1667/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

18. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1667

Tsiviilasi

X avaldus lapsega suhtluskorra määramiseks ja Y

avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 10. detsembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa): X (isikukood XXXXX), lepinguline

esindaja Peeter Malve

Puudutatud isik I (ema, määruskaebuse esitaja): Y

(isikukood XXXXX), lepinguline esindaja Natalja

Kutepova

Puudutatud isik II (laps): Z (isikukood XXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Natalia Lausmaa

Eestkosteasutus: Tallinna linn

-

Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja H E

-

Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja K P

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. X 21. jaanuari 2022 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 10. detsembri 2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda

kanda, välja arvatud alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulu, mis jääb riigi kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, välja arvatud riigi õigusabi

tasu ja kulu, mis on eelnevalt juba kindlaks määratud.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja Y (ema, kohtumenetluses puudutatud isik I) on ühine

laps Z (laps, kohtumenetluses puudutatud isik II), kes on sündis XXX. Isa kolis

septembris 2020 lapsest ja emast lahku. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.

2. Isa esitas 2. veebruaril 2021 Harju Maakohtule lapsega suhtluskorra määramise avalduse.

Isa tõi esile, et alates septembrist 2020 kohtus ta lapsega nädalavahetusel ema juuresolekul.

Alates sama aasta jõulust pole ta last näinud, ema ei vasta kõnedele ega sõnumitele. Isa töötab

Soomes paindliku töögraafikuga ja saab korraldada oma töö nii, et on nädal tööl ja nädal vaba.

Tal on Tallinnas kindel elukoht, kus laps saab ka ööbida. Isa soovib lapsega veeta aega sama

palju kui ema, sh viia last enda juurde koju ja võimaldada lapsel suhelda ka oma sugulastega.

Isa palus määrata kindlaks suhtluskord lapsega järgmiselt:

-

isa veedab lapsega kõik paaritud nädalad, korraldades sellel ajal iseseisvalt kõigi

lapsele vajalike teenuste kättesaadavuse, sh lasteaeda või kooli viimise ja sealt toomise;

-

isa võtab lapse enda juurde igal paaritu nädala esmaspäeval, pärast lasteaia- või

koolipäeva lõppu ja veedab seejärel ülejäänud nädala koos lapsega ning viib lapse

pühapäeva õhtu kl 19-ks ema juurde;

-

suvekuudel (1. juunist – 31. augustini) veedab laps ühe kalendrikuu mõlema vanemaga

vastavalt vanemate poolt kooskõlastatud puhkusegraafikule. Suvekuudel toimub lapse

üleandmine reeglina alati ema elukohas kui vanemad ei lepi kokku teisiti;

-

isa kohustub suhtluskorra kehtivuse ajal oma suvepuhkuse ajast teavitama ema igal

aastal hiljemalt 1. aprilliks;

-

isa korraldab ja veedab koos lapsega tema sünnipäeva igal paarisaastal;

-

jõulupühad (23. ja 24. detsember) veedab laps paarisaastatel isaga;

-

aastavahetused (31. detsember kuni 1. jaanuar) veedab laps paaritutel aastatel isaga;

-

isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) veedab laps isaga;

-

kui laps läheb kooli ja isa on lapse kevad-, sügis- või talve(kooli)vaheajale broneerinud

hiljemalt 1. aprilliks maksimaalselt kahepäevase reisi koos lapsega, siis on isal õigus

külastada koos lapsega enda valikul Euroopa Liidu liikmesriike. Kavandatud

reisimarsruudist on kohustatud ema teavitama vähemalt 14 päeva enne reisile minekut;

-

oma suvepuhkuse ajal, kui laps viibib vastavalt suhtluskorrale koos isaga, on isal õigus

külastada koos lapsega enda valikul Euroopa Liidu liikmesriike. Kavandatud

reisimarsruudist on kohustatud ema teavitama vähemalt 14 päeva enne reisile minekut;

-

igasugune vanemate suhtlus, millele soovitakse hiljem tugineda, toimub üksnes

kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (facebooki messenger). Suhtluskorda

muutvad lapsevanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks kui vanem kinnitab

teisele vanemale selle kokkuleppega selgesõnalist nõustumist eelmärgitud vormis;

-

suhtluskorra muutmise vajadusest või kokkulepitud ajal kohtumise ära jätmisest tuleb

teavitada teist vanemat viivitamatult. Lapse haigestumise tõttu või vanema enda poolt

ära jäetud kohtumisi ei asendata;

3 (7)

-

lapse haigestumise korral isa juures viibimise ajal on isa kohustatud esimesel

võimalusel sellest ema teavitama. Isa juures viibimise ajal haigestumise korral jääb laps

isa juurde kuni tervenemiseni ning isa korraldab iseseisvalt lapsele vajaliku ravi;

-

isa ei või piirata lapse õigust suhelda oma emaga. Isa peab tagama, et lapsel oleks iga

päev telefoni või mõne muu sidekanali kasutamise võimalus oma emaga suhtlemiseks

ajavahemikus kella 18-st kuni 20-ni;

-

suhtluskorra täitmisel tuleb kinni pidada kokkulepitud tähtaegadest ja tingimustest,

välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik vääramatu jõu, lapse haigestumise,

puhkusreisi või mõne muu olulise ja vabandava asjaolu tõttu.

3. Ema vaidles isa avaldusele vastu ja esitas 8. veebruaril 2021 avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse osalise lõpetamiseks ning hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise,

hariduse, tervise ja varahoolduse küsimustes emale täielikult üle andmiseks. Ema märkis, et

laps on veel väike ja isa ei oska temaga tegeleda. Samuti ei soov isa lapsega õppida, isal puudub

lapsele sobilik elukoht ja planeeritav töö. Isa võib lapsega kohtuda nädalavahetusel päevasel

ajal kohaliku omavalitsuse määratud pedagoogi või psühholoogi juuresolekul. Ema tõi esile, et

vanemate omavaheline suhtlemine on oluliselt häiritud just lahkarvamuste tõttu lapse

kasvatamise ja ülalpidamise küsimustes. Seega on vanematel vaidlus lapse hooldusõigusega

seotud küsimustes tervikuna ja ema ei soovi ühist hooldusõigust teostada.

4. Isa vaidles ema avaldusele vastu ja märkis, et soovib omada otsustus- ja kaasarääkimis-

õigust kõigis lapsega seotud küsimustes. Lapsel on kaks vanemat ja isa on kogu aeg osalenud

lapse elus, kuid ema takistab lapsega suhelda, sest lubab isal lapsega kohtuda vaid enda juures.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) leidis, et esialgu,

kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, võib laps suhelda isaga ilma ööbimiseta isa elukohas, edaspidi

võib üle minna suhtluskorrale, kus laps saab isaga aega veeta rohkem aega ja ööbida isa

elukohas. Kuivõrd isa ei ole vastu sellele, et otsustusõigus lapse viibimiskoha ja tervise suhtes

jääks täielikult emale, siis võib ema avalduse selles osas rahuldada. Hariduse osas peaks

vanematel säilima ühine hooldusõigus.

6. Mustamäe Linnaosa Valitsuse (edaspidi: Mustamäe LOV) esindaja käis mõlema vanema

elukohas ja suhtles vanematega nii telefoni kui ka veebi teel. Ta leidis, et lapse baasturvalisus

on tagatud mõlemas kodus. Puuduvad tõendid, et isa oleks vastutustundetu või muul moel

ebaadekvaatne. Isa on iseseisvalt otsinud abi lastekaitse töötajatelt ja nõustajatelt. Isa soovib, et

laps vanemate lahutusest võimalikult valutult üle saaks ning pakkuda talle hoolt ja kaitset. Laps

on isaga kiindunult seotud ja isal on õigus lapse elukorralduses osaleda ning tema eest

hoolitseda, seda nii päevasel kui öisel ajal. Lapsele tuleb kasuks ööbimine isa juures. Vastavalt

võimalustele (vanemate töögraafikutele) aga vähemalt 35–50% ajast peaks laps veetma isa

hoole all. Mida võrdsem ajajaotus, seda parem lapse psühholoogilisele arengule ja turvatundele.

Mustamäe LOV tegi ettepaneku leppida kokku suhtluskord, mis tagab lapse regulaarse kontakti

mõlema vanemaga, rakendades ööbimiste osas astmelist suhtlusgraafikut, suurendades neid

ühelt kuni kolme korrani nädalas. Hiljemalt poolaasta möödudes vaadatakse lastekaitse töötaja

abil suhtlusgraafik üle ja muudetakse seda paindlikumaks või suurendatakse aega isa juures.

7. Põhja-Tallinna Valitsuse (edaspidi: PTV) esindaja toetas isa avalduse rahuldamist järk-

järgulise üleminekuperioodi rakendamisega. Näiteks ühe-kahe kuu jooksul üks ööbimine

nädalas. Seejärel pikendada seda kaheks-kolmeks kuuks kahele ööbimisele nädalas ja vastavalt

lapse valmisolekule, kolme ööbimiseni nädalas. Kui kolme ööbimisega kohtumised sujuvad

hästi, saavad vanemad pikendada järk-järgult isa juures viibimise aega nädalani. Üleminek võib

kesta kuni paar aastat, olenevalt lapse valmisolekust. Vanemad ei ela teineteisest kaugel, st isa

saab lapse viia alati ema juurde, kui lapsel tekib suur emaigatsus. Vanemad peavad koostööd

tegema ja olema lapsele suhtluskorra elluviimisel igati toeks.

4 (7)

Ema avaldust PTV esindaja ei toeta. Avaldusest ei nähtu, et emal oleks tõrkeid lapse tervise-

küsimustes abi saamisel. Otsustusõiguse selles küsimuses ühele vanemale üleandmise põhjus

ei saa olla, et vanematel on kooselu ajal lapsega seotud toimingud ja kohustused omavahel

kokku lepitud või jäänud rohkem ühe vanema kanda. Vanematel ei ole vaidlust lapse elukoha,

hariduse, viibimiskoha ega vara küsimustes.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus jättis 10. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse

rahuldamata ja rahuldas isa avalduse osaliselt. Kohus määras kindlaks isa suhtluskorra lapsega

järgmiselt:

-

isa veedab lapsega kõik paaritud nädalad, korraldades sellel ajal iseseisvalt kõigi

lapsele vajalike teenuste kättesaadavuse, sh lasteaeda või kooli viimise ja sealt toomise;

-

isa võtab lapse enda juurde igal paaritu nädala esmaspäeval, pärast lasteaia- või

koolipäeva lõppu lasteaiast või koolist, veedab ülejäänud nädala koos lapsega ning viib

lapse pühapäeva õhtul kella 19-ks ema juurde;

-

suvekuudel (1. juunist – 31. augustini) veedab laps eelmises punktis ettenähtud

suhtluskorra väliselt ühe kalendrikuu isaga. Isa teavitab oma suvepuhkuse ajast lapse

ema hiljemalt iga aasta 1. aprilliks. Suvekuudel toimub lapse üleandmine ema elukohas

kui vanemad ei lepi kokku teisiti;

-

isa korraldab ja veedab koos lapsega tema sünnipäeva igal paarisaastal;

-

jõulupühad (23.–24. detsember) veedab laps paarisaastatel isaga;

-

aastavahetused (31. detsember–1. jaanuar) veedab laps paaritutel aastatel isaga;

-

isadepäeva veedab laps isaga;

-

igasugune vanemate vaheline suhtlus, millele soovitakse hiljem tugineda, toimub

üksnes kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis, e-posti teel. Suhtluskorda

muutvad vanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks, kui vanem kinnitab

teisele vanemale selle kokkuleppega selgesõnalist nõustumist eelmärgitud vormis;

-

suhtluskorra muutmise vajadusest või kokkulepitud ajal kohtumise ära jätmisest tuleb

teavitada teist vanemat viivitamatult. Lapse haigestumise tõttu või vanema enda poolt

ära jäetud kohtumisi ei asendata;

-

lapse haigestumise korral isa juures viibimise ajal on isa kohustatud esimesel

võimalusel sellest ema teavitama. Isa juures viibimise ajal haigestumise korral jääb laps

isa juurde kuni tervenemiseni ning isa korraldab iseseisvalt lapsele vajaliku ravi;

-

isa peab tagama, et lapsel oleks iga päev telefoni või mõne muu sidekanali kasutamise

võimalus oma emaga suhtlemiseks.

Maakohus jättis lapse esindaja tasu ja kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172

lg 3 riigi kanda, teiste menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda.

8.1. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 137 lg 1 ja lg 2 p 2 ning leidis,

et ema taotlus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks pole põhjendatud. Vanemate koos-

elu lõppes küll konfliktide tõttu, kuid nad osalised tulemuslikult koolitusel „Imelised aastad“.

Kohus ei tuvastanud, et vanemate konfliktid takistaks lapse suhtes ühise isikuhooldus ja

varahooldusõiguse teostamist. Emal ei ole ühise hooldusõiguse tõttu jäänud tegemata mõni

lapsele vajalik toiming. Laps elab vanemate endises ühises kodus koos emaga. Laps käib

lasteaias ja selle valiku tegi ema. Emal ei ole lapse tervise osas takistusi abi saamisel. Samuti

ei ole isa rikkunud varahooldusõigust. Isa täidab ülalpidamiskohustust elatist makstes, lasteaia

eest tasudes ja samuti ajal, mil ema on võimaldanud isal lapsega kohtuda. Kui kooselu ajal

olidki lapsega seotud vajalikud toimingud rohkem ema kanda, ei anna see peale vanemate

kooselu lõppemist alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse

andmiseks. Isa soovib osaleda lapse elus ja kaasa rääkida lapsele olulistes küsimustes.

5 (7)

8.2. Maakohus kohaldas suhtluskorra määramisel PKS § 143 lg 2¹ ja märkis, et vanema ja

lapse stabiilne suhtlemine on eelduslikult lapse parimates huvides. Läbi kehtestatava

suhtluskorra saab isa kindluse, mil viisil suhtlemine toimub. Kuna suhtluskorra kehtestamine

on tulevikku suunatud nõue, ei oma määravat tähtsust minevikus aset leidnud asjaolud. Läbi

kohtulahendi saabuva õigusrahu vähenevad loodetavasti ka vanemate konfliktid.

Tähtsust ei ole ema arvamusel, et isal puudub vanemlik vastutus ning teadmised lapse eest

hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Isa on otsinud abi lastekaitse töötajatelt ja nõustajalt oma

tugevate tunnetega toimetulemiseks ja ka lapsevanema rolli suurendamiseks. Üksnes lapsega

koos olles suureneb vanemlik kogemus ja oskused lapsega toime tulla.

Kohtu diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks nii, et laps viibib

vaheldumisi ühe nädala kaupa kummagi vanema juures. Euroopa Nõukogu 2. oktoobri 2015

resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning

p 5.5 kohaselt peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate

lahkuminekut, v.a kui ohus oleks lapse heaolu. Ärakuulamisel nõustusid Mustamäe LOV ja

PTV esindajad, et astmelist üleminekut pole vaja, laps on isa juures olnud ja tema elukoht on

lapsele sobilik.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud, et laps viibib isa juures kõik paaritud nädalad,

suvekuudel saaks isa lapsega veeta suhtluskorra väliselt ühe kuu.

Maakohus ei reguleerinud isa ja lapse reisimist, sest vanematel säilib ühine hooldusõigus. Kui

üks vanem peaks takistama teisel vanemal lapsega koos reisimist, saab vanem pöörduda

kohtusse vastava avaldusega ja taotleda vajadusel ka esialgset õiguskaitset.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

9. Ema esitas 23. detsembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega rahuldada tema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse määramiseks lapse viibimiskoha, hariduse, tervise ja

vara osas. Teise võimalusena palub ta kehtestada suhtluskorra, mis on selge, täidetav ning

kooskõlas lapse huvide, vanuse ja arenguga. Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste

endi kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohtu määratud suhtluskord ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kohus ei arvestanud

lapse vanust, tema päevakava ega isa vähest valmisolekut suhelda väikese lapsega.

Maakohus ei arvestanud ka lapse esindaja arvamusega. Suhtluskord on raskesti

täidetav, kohati ebamäärane ja mitmeti tõlgendatav ning isakeskne, selle täitmine on

ülemäära koormav;

-

vaidlustatud määrusest ei ole arusaadav, kus laps viibib, kui ta on isaga. Isal puudub

alaline elukoht. Isa töötab Soomes ja arusaamatu on, kas ta võib minna lapsega Soome;

-

emaga elades on lapsel kindel päevakava, ema viib teda lasteaeda ja huviringidesse,

hoolitseb lapse tervise eest. Laps on harjunud, et tema alaline elukoht on ema juures.

Lapsel ei saa olla mitut elukohta, seega on kindlaksmääratud suhtluskord vastuolus

lapse huvidega;

-

laps sai alles 3-aastaseks, ta vajab kõrgendatud tähelepanu ja hooldust. Isa ei saa aru,

et lapsega tuleb kogu aeg tegeleda, aga ta ei suuda iseseisvalt leida lapsele tegevust.

Isal puudub piisav valmisolek nii väikese lapse kasvatamiseks. Isa peab endale selgeks

tegema, kuidas väikelapse eest hoolitseda, alles siis võib ta last pikemaks perioodiks

enda juurde võtta. Lapse heaolu tagamiseks peavad isa ja lapse kohtumised esialgu

toimuma üksnes nädalavahetustel;

-

laps on sellises vanuses, kus ta on füüsiliselt tihedalt seotud emaga, seega ei pea lapse

suhtlemine isaga olema nii sage. Praeguses lapse vanuses võiks olla emal

ainuhooldusõigus ja seda kuni lapse 7-aastaseks saamiseni.

6 (7)

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis isale, lapse esindajale ja eestkoste-

asutuse esindajatele tähtaja sellele vastamiseks. Isa ja eestkosteasutuse esindajad vaidlesid

kaebusele vastu. Lapse esindaja leidis, et ema määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja määrata

lapse suhtluskord isaga pikkade nädalavahetuste kaupa üle nädala.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 26. jaanuaril 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS

§ 657 lg 1 p 1 ja § 659).

12. Isa esitas koos määruskaebuse vastusega 16. ja 18. jaanuari 2022 helisalvestised. Nende

kuulamiseks puudub vajadus, kuna vaidlust ei ole, et ema ja isa omavahelised suhted on halvad.

TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui

asjaolu ei ole vaidlusalune. Seetõttu jäävad isa tõendid vastu võtmata.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlus-

õiguse norme oluliselt rikkunud. Ühtlasi kohaldas maakohus materiaalõiguse norme õigesti. Nii

puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustusi, miks

tuleb vanematele jätta lapse suhtes ühine hooldusõigus ning määrata lapse ja isa suhtluskord.

Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja vanemate huvidest ning põhjendas oma seisukohti

jälgitavalt. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse

tegemisel piiridest, mis kohtul on perekonnaasja lahendamisel. Diskretsiooni piiride ületamist

ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuvastas nende

põhjal asjas olulised asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

14. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Hooldusõiguse otsustamisel juhindub kohus PKS § 137 lg 2 p-st 2, mille järgi avaldust ei

rahuldata mh siis, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale

ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi kolmanda

lõike kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele

vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema

vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist

pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Ringkonnakohtu hinnangul täitis maakohus hooldusõiguse lõpetamise nõude menetlemisel

korrektselt eelmenetluse ülesandeid ja tuvastas olulised asjaolud. Maakohus selgitas välja lapse

huvid ja leidis põhjendatult, et lapse huvides on mõlema vanema hooldusõigus. Lapsel on õigus

hoida isiklikke suhteid ja kontakti nii ema kui isaga. Isa on huvitatud lapse eest hoolitsemisest

ja tema kasvatamisest ning on seda ka teinud.

Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ka ema väide, et praeguses vanuses on laps

füüsiliselt tihedalt seotud emaga ning suhtlus isaga ei peaks olema nii intensiivne. Laps on

3-aastane ja käib lasteaias ning veedab päris suure aja päevast emast lahus. Lasteaias suhtleb ta

nii teiste laste kui ka täiskasvanutega (õpetajatega). Seega ei ole mingit alust piirata isa

hooldusõigust, seda enam, et isa on lapsele lähedane ja laps tunneb ennast tema juures hästi.

16. Toimikust nähtub, et eestkosteasutuse esindajad suhtlesid mõlema vanemaga nende

elukohtades. PTV esindaja märkis, et isa tuleb hästi toime lapse eest hoolitsemisega, temaga

tegelemisega ning samuti päevarutiinidest kinnipidamisega, lasteaeda viimise ja toomisega.

Mustamäe LOV esindaja avaldas arvamust, et laps on mõlema vanemaga kiindunult seotud

7 (7)

ning talle tuleb kasuks, kui ta saab elada kindlaks määratud suhtluskorra järgi mõlema vanema

juures. Ka lapse esindaja tõi välja, et isa on siiani lapse hooldamisega toime tulnud nendel

kordadel, kui ema on vajanud lapsehoidmises abi ning kus lapse viibimine isa juures või isa

hooldusel on vanemate poolt kokku lepitud. Seega on põhjendamatu ja vastuolus teiste

menetlusosaliste avaldustega ema arvamus, et isa ei saa 3-aastase lapsega hakkama ning

kindlaksmääratud suhtluskord on vastuolus lapse huvidega.

17. Alusetu on ema etteheide, et suhtluskord on isakeskne. Maakohus lähtus asjakohaselt lapse

huvidest. Oma ettepanekut ema suhtluskorra kohta ei esitanud. Nähtuvalt toimikust arutas

maakohus 14. septembri 2021 ärakuulamisel vanematega isa suhtluskorra ettepanekut ja

vaidlustatud määruses arvestati ema märkustega.

18. Nähtuvalt PTV esindaja seisukohast elab isa 3-toalises mugavustega korteris, kus lapsel on

oma voodi, mängulaud, kapp ja muu vajalik igapäevaseks tegevuseks ja arenguks. Seega ei

vasta tõele ema väide, et isal puudub elukoht. Vastuseks ema hirmule, et isa võib lapse Soome

viia, märgib ringkonnakohus, et kuna vanematel on ühine hooldusõigus, ei saa isa ilma ema

nõusolekuta last Eestist ära viia.

19. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud vanematele ühise hooldusõiguse

ning vastavalt isa soovile ja arvestades ema ettepanekuid määranud kindlaks isa suhtluskorra

lapsega.

20. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Lapse esindaja

riigi õigusabi tasu taotluse lahendas maakohus 25. jaanuaril 2022. Tulenevalt kulude jaotusest

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

21. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)