2-21-16928/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-16928

Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jätmine Tsiviilasi HJL Lahendused OÜ taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasjas nr 4-1/1280/21) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (avaldaja): M. M. (isikukood XXX), elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: Kunnar Korsten, OÜ HUGO; e-post kunnar@hugolegal.ee Kostja (vastaspool, taotluse esitaja): HJL Lahendused OÜ (registrikood 14626527), asukoht Hundipea 3-16, 10416 Tallinn Kostja seaduslik esindaja: I RESOLUTSIOON: 1. Jätta läbi vaatamata M. M. hagi HJL Lahendused OÜ vastu. 2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused HJL Lahendused OÜ esitas 28.10.2021 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1280/21 läbivaatamiseks hagimenetluses. TVK 15.09.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1280/21 rahuldati avaldaja M. M. avaldus HJL Lahendused OÜ vastu osaliselt. TVK otsusega mõisteti HJL Lahendused OÜ-lt M. M.i kasuks välja töötasu summas 881,46 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 145,77 eurot.

Kohus 11.01.2022 kohtumäärusega kohustas hagejat esitama oma nõuded kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja sai nimetatud kohtumääruse avaliku e-toimiku kaudu kätte 11.01.2022. Hageja määratud tähtajaks, s.o 25.01.2022, hagiavaldust ei esitanud. 03.02.2022 e-kirjas selgitas kohus hagejale, et kohus võimaldab hagejal kuni 07.02.2022 esitada kohtule taotluse tähtaja ennistamiseks ja hagiavalduse. 14.02.2022 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule tähtaja pikendamise taotluse. Kohus 16.02.2022 e-kirjaga pikendas kohtunõudele vastamise tähtaega kuni 21.02.2022. Hageja esitas 21.02.2022 kohtule hagiavalduse.

Kohus selgitab, et hageja oleks pidanud hiljemalt 21.02.2022 koos hagiavaldusega esitama kohtule ka tähtaja ennistamise taotluse, kuivõrd hagi esitamise tähtpäev oli 25.01.2022. Hageja ei

2

ole kohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Kohus selgitab, et kohus mh hoiatas hagejat 11.01.2022 kohtumääruses, et kui hageja avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ei esita, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ning sellisel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Hageja ei ole kohtule tähtaegselt hagiavaldust esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tähtaja ennistamise taotlust. Kõigest eeltoodust tulenevalt jätab kohus TvLS § 58 lg 7 alusel hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuar 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kostja ehk tööandja menetluskulude töötaja ehk hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.

Kohus mh selgitab kostjale, et riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 järgi riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. Seega on kostja maksnud riigilõivu olukorras, kus seda teha ei tulnud. Kostjal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik