2-22-3864/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-3864 Tsiviilasi D. T. hagi A. T. vastu elatise vähendamiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D. T. , isikukood XXX, Kostja A. T. , isikukood XXX, seaduslik esindaja M. C. . RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata D. T. hagi A. T. vastu elatise vähendamiseks. 2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Toimetada määrus kätte hagejale Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. D. T. (hageja) esitas 16.03.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. T. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt elab kostja Vene Föderatsioonis. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 2). TsMS § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 3. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule. 4. Nii hagiavalduses märgitu kui rahvastikuregistri andmetel elab kostja Vene Föderatsioonis. Sellest tulenevalt tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (õigusabileping). Rahvusvahelised lepingud (sh õigusabileping) on riigisiseste seaduste suhtes prioriteetsed. 5. Õigusabilepingus puudub erisäte elatiseasjade kohtualluvuse määramise kohta. Seetõttu tuleb kohtualluvust kontrollida õigusabilepingu üldise kohtualluvuse sätte, s.o art 21 lõige 1 alusel. Nimetatud sättest tuleneb, et kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

Seega saavad Eesti kohtud arutada tsiviilja perekonnaasju juhul, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. 6. Kuna kostja elukoht on Vene Föderatsioonis, ei allu käesolev hagi Eesti kohtule. Käesolev vaidlus kuulub lahendamisele Vene Föderatsiooni kohtus. 7. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta TsMS 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud 8. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 9. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik