1-21-8660/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8660 (21284000190) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi M.I lg 2 p 1 süüdistuses KarS § 266 , § 157 3 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav M.I (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxx-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxx xx xxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistamata;

tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada M.I (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 157 3 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse 3 (kolm) vangistust ks kuud .

Tunnistada M.I

karistuseks 2 süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle (kaks) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista M.I-le liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. M M.I-le katseaeg äärata 1 (üks) aasta ning mõistetud

vangistust 3 (kolm) kuud le, kui M.I ei pane katseajal ei pöörata täitmise toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude 75 lg-s i

d: 1) xxxxxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxxx xxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – ; 2) naalhooldusosakonda ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel krimi registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Menetluskulud

e hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.I-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) riigi õigusabi tasu eurot ja 261 (kakssada kuuskümmend üks äärata kriminaalme ) eurot 60 senti riigi kasuks. M netluse kulud 1242 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaks) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksul alates igakuise järgmiselt: 1) kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust menetluskulu osa 103 ( eurot 55 senti tasumine, kuni menetluskulude ükssada kolm) täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri M.I , otsus nr 1-21-8660, 99922700009762 ning selgituse “ menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.I toime pannud kuritegudena: 1) teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine KarS §

1573 lg 1 selles, et tema järgi, mis seisnes alates novembrist 2020.a kuni käesoleva ajani järjepidevalt kontakti otsides saatis korduvalt sõnumite ja e ning püüdis temaga telefoni teel -posti teel teateid oma endisele elukaaslasele E.P ühendust saada. Saadetud sõnumites väljendas M.I oma armastust kannatanu vastu ning lootust kooselu jätkamiseks. Lisaks sellele solvas M.I kannatanut, sõimates teda litsiks ja värdjaks. Samuti otsis M.I kannatanu tahte vastaselt temaga füüsilist kontakti ning jälgis E. P korduvalt viimase elukoha juures Viljandi linnas

xxxxxxx xx x läheduses ning koputas korduvalt kannatanu korteri uksele ja akendele. M.I on E.P

korduvalt kontakti otsinud ning häirinud kannatut muul viisil: - 15.04.2021 ronis M.I

xxxxxxxx xx x maja ümber paigaldatud tellingutele ning liikus mööda tellinguid kannatanu neljandal korrusel asuva korteri akna taha, kus koputas aknale ning avaldas soovi E.P vestelda.

3 - 22.06.2021 Viljandi maakonnas

xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx maja hoovis lähenes M.I E.Ple sooviga kannatanuga omavahel vestelda. Vestluse käigus proovis M.I korduvalt E. P füüsiliselt läheneda ning haaras kätega kannatanu rindadest ja suguelundite piirkonnast. - 29.06.2021 ronis M.I

xxxxxxxx xx xx maja ümber paigaldatud tellingutele ning liikus mööda tellinguid kannatanu neljandal korrusel asuva korteri akna taha, kus koputas aknale ning avaldas soovi E.Pga vestelda. - 30.06.2021 koputas M.I korduvalt E.P korteri uksele ( -

xxxxxxxxx xx x xxxx xxxxxxxx xxxx ) ning kui ust ei avatud, siis p

ani korteri välisukse lukuauku nätsu ja lahkus. - 25.07.2021 lülitas M.I kolmel korral Viljandi linnas Xxxxxxxx xkorteri xxx ukse taga olevast kilbist elektri välja. - Juulis 2021 pani M.I Viljandi linnas Xxxxxxxx xkeldriboksi uksele oma

xxx luku, mille tagajärjel ei saa kannatanu enam keldriboksi avada. - 30.07.2021 saatis M.I E.P

le sõnumi: „Miks sa siis varjad kogu aeg minu eest midagi. Ja on ju hea, et tulen saab selle jamaga ühele poole, kallis. Kaua ta sind ikka kiusab. Autoga alla vaja ajada.“ Sõnum saadeti 02.08.2021 toimuma pidanud jalgrattamatka kohta, kuhu kannatanu pidi minema koos oma elukaaslasega. - 04.08.2021 jälitas M.I d Viljandi linnast kuni Tartu Ülikooli Spordihooneni, E.P Ujula tn 4 Tartu linn. Seal lähenes M.I le, tegi temast pilti ning väitis, et on E.P paigaldanud kannatanu autole jälitusseadme. 2) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise 266 lg 2 p 1 KarS § järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 28.06.2021.a kella 23.00 ajal valdaja tahte vastaselt kortermaja neljandal korrusel asuva akna kaudu Viljandi linnas asuvasse korterisse nr 111, xxxxxxx xx x mis kuulub E.Ple.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav nõustunud on kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 1573 lg 1

järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 3 kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal . süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

4 Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 1573 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb määrusest nr 11 Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 6 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 4 eurot kuus. KrMS § 65 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava M.I kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 132 eurot ja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 129,60 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi õistetule üle m jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s 1242,60 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku : sundraha 981 eurot ja 261,60 eurot.

riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik