Legislator Case Law & Legislation
2-21-141901/7 AI generated

2-21-141901/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-141901/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista M. R.elt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 2000,00 eurot, hagi Jätta rahuldamata osaliselt meeldetuletuskirjade tasu summas 10,00 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-21-141901/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista M. R.elt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 2000,00 eurot, hagi Jätta rahuldamata osaliselt meeldetuletuskirjade tasu summas 10,00 eurot,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-141901

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi M. R.e vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2534,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (11542046), lepinguline

esindaja A.-L. V.

Kostja M. R. (xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M. R.elt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 2000,00 eurot, hagi

esitamise seisuga (07.01.2022) sissenõutavaks muutunud viivis 160,04 eurot ja

meeldetuletustasu 10,00 eurot, kokku 2170,04 eurot.

3. Jätta rahuldamata osaliselt meeldetuletuskirjade tasu summas 10,00 eurot,

sissenõudmiskulude nõue summas 50,00 eurot ja intressinõue 349,82 eurot.

4. Jätta menetluskulud 85% ulatuses M. R.e ja 15% ulatuses OK Incure OÜ

kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 275,00

eurot.

6. Mõista M. R. OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud summas 233,75 eurot.

7. Mõista välja M. R.elt OK Incure OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

(233,75 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

2(3)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00

eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja X AS-i vahel sõlmitud krediidileping 4852382. Nõue on

loovutatud hagejale.

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu.

Kohus jätab rahuldamata intressinõude, osaliselt meeldetuletuskirjade tasu summas 10,00

eurot ja sissenõudmiskulude nõude.

Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta

saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1).

Hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt

ühe tasuta meeldetuletuse (VÕS § 1132 lg 1 ls 3). Hagiavalduse kohaselt saadeti kostjale neli

meeldetuletuskirja. Kohus loeb esimese ja kolmanda tasuta meeldetuletuseks ja teise ja

neljanda vastavalt tasuliseks meeldetuletuseks. Seega on meeldetuletuskirjade kulu

põhjendatud summas 10,00 eurot.

Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

3(3)

1000 euro (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja kirjeldas sissenõudmiskulude tekkimise võimalikke

põhjuseid, kuid ei esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, millega sisustada käesolevas asjas

sissenõudmiskulude

tekkimine.

Seetõttu

ei

ole

kohtu

ette

toodud

asjaoludel

sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.

Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1).

Seega peab krediidisaaja tasuma intressi põhivõlalt, mida tal on õigus kasutada ehk mille

tagastamise tähtaeg ei ole saabunud. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja igakuiselt 15. päevaks

tagastama krediidilimiidis hõlmatud krediiti vähemalt miinimummakse ulatuses vastavalt

arvele. Hagis on intressi arvestatud perioodi eest 02.08.-01.09.2021 (78,91 eurot), 01.09-

15.09.2021 (36,83 eurot), 01.09-01.10.2021 (78,90 eurot), 01.10-15.10.2021 (36,82 eurot),

01.10-01.11.2021 (81,54 eurot) ja 01.11.-15.11.2021 (36,82 eurot). Kohus palus hagejal

selgitada, missuguselt summalt on intressi nimetatud perioodidel arvestatud ning miks on

intressi osade perioodide eest arvestatud topelt. Hagejal oli võimalus nõude aluseks olevaid

asjaolusid täpsustada vastusena puuduste kõrvaldamise määrusele. Hageja sisulisi selgitusi

intressi nõude kohta ei esitanud, vaid märkis, et intressi arvestatakse limiidi kasutamise eest

intressimääraga 47,88% aastas. Esitatud asjaoludel on hageja jätnud põhjendamata

intressinõude kujunemise, sh ei nähtu arvestusest, missuguselt summalt on intressi

arvestatud, kuna intressinõude summa on ajas püsiv või suurenev, siis ei arvesta see hagis

esitatud väidet, et osa limiidi osas pidi kostjal tekkima tagastamise kohustus ja vastavalt ei

saanud tagastatavalt põhinõudelt enam intressi arvutada. Põhjendamata on ka, miks teatud

perioodidel on intressi arvutatud kahekordselt.

Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Eesmärgi saavutamine võib olla

võimatu tulenevalt hageja poolt esitatud asjaoludest.1 Kohus võib kaalutlusõiguse alusel

otsustada, kas jätta hagi sellisel juhul läbi vaatamata või rahuldamata.2 Kohus peab õigusrahu

huvides põhjendatuks lahendada vaidlus esitatud nõuetes lõplikult ning kohus jätab

asjaoludega põhjendamata nõuete osas hagi rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

1 TsMS II komm vlj, § 371, p 3.4.5.6.(a).

2 TsMS II komm vlj, § 423, p 3.3.(b).