2-21-842/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista L Lult ja A Lult solidaarselt L L kasuks 867, 30 eurot.

3. Jätta hageja taotlus tunnistajate üle kuulamiseks rahuldamata.

Menetluskulud

4. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilasja number 2-21-842 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2022, Jõhvi

Kohtuasi

L L hagi L L ja A L vastu kahju hüvitamise nõudes Hagihind 1734, 58 eurot Menetluse liik Lihtmenetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L L (ik xxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Maris Tekkel, epost: maris@murula.legal

Kostja: L L (ik xxx, elukoht xxx)

Kostja: A L (ik xxx, elukoht xxx)

Kostjate lepinguline esindaja: advokaat Allan Valk, epost: allan.valk@jewelex.ee

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale väike taksikoer ning kostjatele kaks musta suurt kasvu õuekoera ning üks Husky tõugu koer. Kostjad on hageja naabrid. 26.07.2020 õhtul oli kostja I koertega oma aias. Nähes hageja taksikoera, kes oli tulnud kostjate elamut ümbritseva aia juurde, avas kostja I kinnistut ümbritseva aia värava ja lasi ühe koera aiast välja, kes ründas hageja taksikoera ning põhjustas talle füüsilisi vigastusi, mis vajasid arstiabi. Hageja koera vigastuste ravimisega tekkisid hagejal kulud 1734,58 eurot. Koerte vahetu kontakt leidis aset põhjusel, et L L avas värava ning lasi ühe oma koertest aiast välja. L L ei üritanud rünnet katkestada ega kutsunud oma koera ära.

2. L L on ka oma 03.08.2020 seletuskirjas xxx vallavalitsusele märkinud, et „Suurem koer läks hooga väravast välja ja naabrite koerale kallale. Kostjad intsidendi toimumist ei eita. Kostjate koertega on külas probleeme olnud juba kümneid aastaid ning 2013. aastal ründasid kostjate koerad ka V P abikaasat. Kostjate koerad on juba aastaid olnud ohtlikud ning lisaks loomadele rünnanud ka inimesi. Hagejal, kui isikul, kelle kaitstud õigushüve suurema ohu allikaga kahjustati, on kahju hüvitamise nõue kostjate, kui suurema ohu allika valitsejate, vastu (VÕS § 1056 lg 1 ja § 1060). Antud juhul kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju (koera raviarved). Hageja palub kostjatelt välja mõista 1734, 58 eurot.

II KOSTJATE VASTUS

3. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjate koer ei ole hageja koerale vigastusi tekitanud. Kostjate üks koertest ja hageja koer läksid omavahel tõe poolest 26.07.2020 tülli, seda seetõttu, et hageja koer hulkus järjekordselt külavahel ringi ja tuli kostjate aiavärava taha kostjate koera provotseerima, mille tagajärjel kostjate koer aiast välja pääses, jooksis hageja koera juurde ning toimus koerte vaheline lühiajaline konflikt. Ei vasta tõele, nagu koera oleks aiast välja lasknud L L. Nii kui L Lu koer õue jooksis, järgnes ta koerale ning kutsus oma koera aeda tagasi. Intsident toimus kostjate kinnistul, kuhu hageja koer üldse lahtiselt või ka muul moel olema/sattuma ei peaks.

4. Hageja koer hulgub pidevalt üksinda ringi, nii ka sel päeval, mistõttu võis ta pureda saada ükskõik millise koera käest, ükskõik millisel ajal (sh ka enne kui toimus intsident kostjate koeraga) ja/või ka mingi transpordivahendi alla jääda. Kostjate koera ja hageja koera vaheline konflikt tekkis üksnes hageja enda tegevuse tulemusena, kuna hageja jättis (pidevalt jätab) oma koera järelevalveta ning lasi (teeb seda pidevalt) oma koera vabalt hulkuma. Juhul kui kostjate koer hageja koerale vigastused põhjustas, tuleks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada nullini, sest toimunus on eelkõige süüdi hageja. Oleks hageja oma koeral silma peal hoidnud ning poleks ta koer omapäid hulkunud, ei oleks sellist juhtumit üldsegi toimunud.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5. Arvestades hagi hinda 1734, 58 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg

1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et nende koerte vahel toimus 26.07.2020 õhtul vaidlusalune sündmus. TsÜS § 49 lg

3 kohaselt kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid. Hageja väitel leidis sündmus aset väljaspool kostjate kinnistut. Kostjad on hagis väitnud, et nende koer jooksis aiast välja ja järgnevalt, et sündmus leidis aset nende kinnistul. Seega on kostjate väited vastuolulised. Kostja I, L Lu poolt xxx Vallale esitatud seletuskirjast nähtub, et kahju tekitav sündmus leidis aset väljaspool kostjate kinnistut, kuna kostjad jätsid värava lahti ja nende koer jooksis lahtisest väravast välja. Järelikult toimus vaidlusalune sündmus väljaspool kostjate kinnistut.

6. Õige on hageja seisukoht, et koera tuleb käsitleda suurema ohu allikana VÕS § 1060 mõistes. Koerapidamisele iseloomulikuks riskiks on koera ettearvamatu käitumine, mille tõttu võib koer rünnata inimest või mõnda teist looma. Loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on isik, kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle. Vaidlust ei ole, et tegemist oli kostjate koeraga, kes tekitas vigastusi hageja koerale. VÕS § 1060 reguleerib loomajapidaja riskivastutust ning antud säte ei eelda kahju tekitaja õigusvastase ja süülise teo olemasolu. Kostjad ei ole eitanud, et sündmus aset leidis, kuid on välja toonud, et hageja koer võis saada vigastusi hoopis mujal. Sellise kostjate väite osas pole tõendeid ega usutavaid selgitusi esitatud. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Loomapidaja peavad mõistlikult ette nägema, et looma üle kontrolli puudumisel võib tekkida kahju.

7. Antud juhul on hageja koer saanud kahjustada (vigastusi) kostjate koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Kostjad pidid koera pidama sellistes tingimustes, et koer ei pääseks kostjate territooriumilt välja. Sellisel juhul ei oleks hageja koerale vigastusi tekkinud. Kuna hageja koerale tekitati ründega vigastus, on tegemist õigusvastase teoga (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1045 lg 2) tuvastatud ei ole. Kuna VÕS § 1056 lg 1 näeb riskivastutuse üldsättena ette suurema ohu allika valitseja süüst sõltumatu vastutuse, siis ei sõltu kostjate kui loomapidajate vastutus süüst ning kostjate vastutuse tuvastamisel ei oma tähtsust see, kas kostjad lasid oma koera väravast välja teadlikult või kogemata või kui kiiresti kostjad olukorrale reageerisid. Kahju suurus on tõendatud koera haiguslooga, Eesti Maaülikooli Loomakliiniku ja apteegi arvetega ja tšekkidega ning fotoga.

8. Õige on kostja viide sellele, et hageja enda võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostjate riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kahju tekkimine osaliselt tingitud hageja enda tegevusest, kuivõrd ka hageja ei ole taganud seda, et tema koer ei pääseks vabalt enda territooriumilt välja. See tähendab, et vaatamata tekkinud kahju ja selle suuruse tõendatusele jääb kahju osaliselt kahjustatud isiku enda kanda, kuna temast endast sõltuvad asjaolud lõid eeldused ja tõenäosuse kahju tekkimiseks. Tulenevalt kummalegi poolele langevast riski ulatusest tuleb tekkinud kahju jätta 50 % ulatuses hageja enda kanda. Loomapidajad peavad arvestama tõenäosusega, et loomade kokkupõrkel võib loomadele tekkida kahju ja sellist tõenäosust saab pidada vähemalt võrdseks. Hageja kahju suurus on 1734, 58 eurot, millest tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks hüvitisena väljamõistmisele sellest pool, so. 867, 30 eurot.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/