2-21-112607/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise koht ja aeg

17. märts 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-112607

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Georgi Litvinovi vastu

võlgnevuse

1417

euro

sendi

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Georgi Litvinovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Georgi

Litvinov

(isikukood

xxxxxxxxx)

Vastustaja (hageja): OÜ Aktiva Finants (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

RESOLUTSIOON

1. Võtta Georgi Litvinovi apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a otsuse

peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a otsus osas, milles maakohus hagi

osaliselt rahuldas ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline

taotleb menetlusabi, peab

ta

esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 14. juunil 2021 Viru Maakohtule hagi Georgi Litvinovi

(kostja) vastu põhivõla 975 euro 43 sendi, intressi 191 euro 56 sendi, sissenõudmiskulude

50 euro, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 340 euro 46 sendi

ning alates hagi esitamisest viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras väljamõistmiseks. 29. juuli 2021 menetlusdokumendis vähendas hageja enda põhivõla

nõuet 872 euroni.

Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ krediidikonto lepingu, mille alusel on kostja

saanud krediiti 1000 eurot. Kostja on põhivõlast tagasi maksnud 24,57 eurot. Lepingu järgne

intressimäär oli 39,99% aastas. Kuna kostja oma lepingujärgseid kohustusi ei täitnud ütles

Placet Group OÜ lepingu üles ja loovutas enda nõude hagejale.

2. Kostja vaidles hagile vastu leides mh, et leping on tühine ning keegi ei ole kontrollinud kostja

maksevõimet. Kostja on tasunud laenu katteks 128 eurot. Seega peab ta veel tasuma 872 eurot.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 1367 eurot ja 92 senti, sh põhivõla 872 eurot, intressi 191 eurot 56 senti ja

sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 31. juuli 2020 kuni 14. juuni 2021 eest

304 eurot 36 senti ning viivise alates 15. juunist 2021 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis

rahuldamata sissenõudmiskulude nõude 50 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 680 eurot ja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kostja tunnistas oma võlga põhisummas 872 eurot. Seega puudub poolte vahel vaidlus põhivõla

osas.

Asja materjalidest ei nähtu, et laenuleping võiks olla VÕS § 4062 lg 1 ega § 408 lg 1 alusel

tühine. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kui kostja väitel sõlmitud leping on tühine, peab

kostja tühisuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ning tõendama. Kostja seda teinud ei ole.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

Hageja kinnitas, et kostja läbis profiilianalüüsi, mille käigus hinnati kostjaga seotud riske.

Hageja väitel on laenuandja omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija

krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav

tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Hageja esitas kohtule

riskianalüüsi kostja kohta ning kostjale edastatud lepingueelse täiendava teave, milles mh on

selgitud laenusaajale erinevaid ohtusid laenu võtmisel ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe.

Hageja hinnangul on kostja kinnitanud lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele

ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on

lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu

lahutamatuks osaks. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja

otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab

piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud

laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning

nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja

ettekujutusele; tal ei esine sõltuvussuhet laenuvõtmiseks ja kasutab laenusummat ainult

tarbimiseks ja mitte erakorralise vajaduse rahuldamiseks; soovib täita laenulepinguga endale

võetud rahalisi kohustusi tähtaegselt ja ettenähtud ulatuses; kinnitab, et kõik ülaltoodud andmed

on tõesed ja vastavad tegelikkusele.

Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 872 euro osas. Kohus

leidis, et hagejal on õigus saada intressi ja viivist lepingus sätestatud määras 39,99% aastas.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude nõuet.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille kohaselt ta pole maakohtu otsusega nõus ja tema

õigusi on otsusega rikutud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb

saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause

alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele.

6. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses

põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise

lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada

esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist hinnates olulises osas täitnud põhjendamiskohustust. Maakohus on tsiteerinud üksnes

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 teksti ning toonud välja hageja väited vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kas maakohus on

nende väidetega nõustunud ja kui siis, milliste tõendite alusel. Selliselt ei vasta maakohtu otsuse

põhjendused TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Viidatud sätte kohaselt peavad maakohtu otsusest

nähtuma selgelt tuvastatud asjaolud ning ka see, milliste tõendite alusel maakohus need

asjaolud tuvastas.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt

ka selgitamiskohustust.

Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1

ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja

nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised

ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud

tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja

arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).

Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool

majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

9. VÕS § 4034 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja hindama tarbija

krediidivõimelisust, sh tuleb hinnata tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenuandja ja laenusaaja

vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks

hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb

reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas

teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures

ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt,

vaid krediidandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima.

Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud

andmed ei ole piisavad.

VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Samuti tuleb VÕS § 4034 lg 9 järgi hinnata tarbija

krediidivõimelisust iga kord, kui lepitakse kokku krediidisumma või krediidi ülempiiri

suurendamises.

10. Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu hageja nõudele ja märkinud, et laenuandja

ei kontrollinud laenu andmisel tema maksevõimelisust. Maakohus ei ole juhtinud hageja

tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist.

Hageja on esitanud 29. juuli 2021. a seisukoha lisana riskianalüüsi märkides, et hageja on

hinnanud kostjaga seotud riske laenu andmisel. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas esitatud

riskianalüüsiga on hageja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute

sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja tööandja, igakuise netosissetuleku,

konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta.

Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud lepingu järgi sõlmisid pooled esmalt 21. novembril

2019 krediidilepingu laenulimiidiga 400 eurot ning seejärel suurendasid 26. detsembril 2019

laenulimiiti 1000 euroni. Hageja esitatud riskianalüüs on esitatud aga üksnes 21. novembri 2019

seisuga. Seega ei ole senises menetluses esitatud tõendeid VÕS § 4034 lg 9 nõuete järgimise

kohta laenulimiidi suurendamisel. Samuti on esitatud riskianalüüs vastuoluline nii hageja

töötasu suuruse (selles on töötasu suuruseks märgitud nii 600, 798,17 kui ka 869,12 eurot) kui

ka hageja kohustuste suuruse osas (märgitud finantskohustuste suuruseks 0 eurot, samas on

märgitud creditinfo.ee andmebaasi alusel kostja kohustuste suuruseks kuni 20. novembrini

2019, st päev enne lepingu sõlmimist 320-640 eurot, kusjuures on ebaselge, kas tegu on

kuumakse või koguvõla suurusega). Ebaselge on ka see, kas laenuandja on kontrollinud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostja pangakonto väljavõtet.

Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema

tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin