2-21-144005/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-144005

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.R. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

61 eurot 41 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: J.M.

e-post XXX

Kostja: M.R, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.R. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista M.R. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 53 eurot 43 senti (sealhulgas põhivõlg 20 eurot, intress 2 eurot 48 senti,

sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis alates 18. maist 2021 kuni 14. veebruarini 2022

summas 5 eurot 95 senti);

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt 20 eurolt alates 15. veebruarist 2022 kuni tagastamata

põhivõla 20 euro tasumiseni määras 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud M.R. kanda.

6. Mõista M.R. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 239 eurot.

7. Mõista M.R. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi M.R.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 20 eurot, intressi 2 eurot 48 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 5 eurot 95 senti ning viivise põhinõudelt 20 eurolt alates 15. veebruarist 2022

kuni põhinõude 20 euro tasumiseni määras 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja XX.XX.XXXX lepingu nr. XXX(edaspidi:

leping). XXX võimaldas lepingu kohaselt kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro

kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus lepingu

põhitingimuste kohaselt tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma kasutatud krediidisummalt intressi

järgmise kuu 15. kuupäevaks. Intressimäär oli lepingu põhitingimuste kohaselt 39,90% aastas.

Kostja kasutas kokku krediidilimiiti summas 20 eurot. Kostja pidi tasuma sellelt alates

14. jaanuarist 2021 kuni 17. maini 2021 intressi määras 39,90% aastas, kokku 2 eurot 48 senti.

Kostja ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi.

XXX oli lepingu tingimuste kohaselt õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja XXX

on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks

koos hoiatusega, et XXX ütleb lepingu selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral

üles ja nõuab kogu võla tasumist. XXX teavitas lepingust ja kostja poolt toime pandud lepingu

rikkumisest juhindudes kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. XXX andis kostjale

tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei pidanud nimetatud tähtpäevast kinni. XXX kuulutas

krediidi tagastamise tähtpäeva 18. mail 2021 seega saabunuks. Lepingu ülesütlemise seisuga

oli kostjal kasutusel krediidisumma 20 eurot ja tasumata intress 2 eurot 48 senti.

XXX loovutas 10. juunil 2021 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõuete

loovutamisest kirjalikult.

Hageja edastas kostjale järgmised võlateatised: 22.07.2021, 13.09.2021 ja 6.12.2021. Hagejal

tekkis sellest tulenevalt kulu 25 eurot.

Hageja nõuab lepingu ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivist põhivõlalt 20 eurolt

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 14. veebruarini 2022 lepingujärgse

intressimääraraga võrdses määras, so 39,90% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivisenõue 5 eurot 95 senti. Hageja nõuab edaspidi viivist

põhinõudelt alates 15. veebruarist 2022 kuni põhinõude kohase tasumiseni intressi määraga

võrdses viivisemääras, so 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

hiljemalt 22. veebruaril 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja.

Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja

jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et

kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest põhjendava

osa välja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 100 eurot ja esindajakulu 420 eurot

(käibemaksuga).

Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 61 eurot 41 senti.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31. detsembril 2021. Hagi loetakse

TsMS § 486 lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest. Hagiavalduse esitamise aeg on seega 31. detsember 2021. Tsiviilasja

menetlustoiming tehakse TsMS § 6 kohaselt toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagi

esitamise ajal, so 31. detsembril 2021 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa

1 järgi tuli kuni 350 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja pidi

hagiavalduse eest tasuma riigilõivu seega 75 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda,

tuleb mõista hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 75 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu 25 euro võrra ettenähtust enam. Hagejal

on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud

riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Enamtasutud

riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb

märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise

nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas hagi

krediidilepingust

tuleneva

krediidi,

intressi,

võla

sissenõudmiskulude

ja

viivise

väljamõistmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades esitatud

dokumentide mahtu, ei ole asi ka mahukas. Hageja kinnitas, et ta on piiratud

käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Hageja esindajatasu tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada seega koos

käibemaksuga. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud

toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku 239 eurot (75 + 20 + 144 eurot). Kuna menetluskulud

jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 239 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik