4-22-602/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-602 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-602 (2302,22,002280) Kohtunik Katrin Mikenberg Väärteoasi V S kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.02.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,22,002280, millega V Sd karistati ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 88 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) V S - isikukood xxx; xxx kodanik; elukoht: xxx karistusregistri kohaselt varem karistamata Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, maakohus

otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku V S kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.02.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,22,002280 muutmata. 2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220182674328. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile. 3. Otsuse koopia anda V Sle ning Politseija Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-22-602 2

VÄÄRTEOETTEHEIDE V S teostas bussijuhina 17.02.2022 kell 8.51 Harjumaal Lääne-Harju vallas Laulasmaa külas xxx maja juures tasulist reisijatevedu bussiga xxx (registreerimismärk xxx), mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. Oma tegevusega rikkus V S ÜTS § 41 lg 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud ÜTS § 88 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.02.2022 kiirmenetluse otsusega nr 2302,22,002280 karistati V Sd ÜTS § 88 järgi rahatrahviga 100 eurot. 2. V S esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Ta selgitas, et on pensionär, keda kutsutakse vastavalt vajadusele juhuvedude bussijuhiks. 17.02.2022 asendas ta xxx palvel xxx bussiliinil haigestunud bussijuhti. Kontrollimisel avastas politseinik, et ühenduse tegevusloa ärakirjal on vedaja ettevõtte nimetus xxx ja mitte liinivedu teostav xxx. Kaebaja palub tühistada kiirmenetluse otsuse, kuna asendusbussijuhina polnud tal võimalust kogu bussi dokumentatsiooni õigsust kontrollida, vaid selle eest vastutab bussi omanikfirma või rentnik. Kaebaja teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta jäi seisukohale, et väärteomenetluse lõpetamiseks alus puudub. Kohtuväline menetleja viitas autoveoseaduse (AutoVS) § 29 lg 1 p-le 8 ja ÜTS § 41 lg-le 1 ning leidis, et bussijuhil peab olema politseile esitamiseks ühenduse tegevusloa tõestatud koopia. Kaebaja väide, et dokumentatsiooni õigsuse eest vastutab bussi omanikfirma või rentnik, ei ole iseenesest vale, kuid see ei välista sõidukijuhi vastutust. Paralleelselt on võimalik vastutusele võtta veokorraldusjuht või juriidiline isik ÜTS § 87 alusel. Kaebaja toimepandud tegu on tõendatud toimikus olevate materjalidega. Karistuse määramisel on arvestatud lisaks isiku süüle erija üldpreventiivsete kaalutlustega ning määratud rahatrahv proportsionaalne. Seega on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik, see tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT 4. ÜTS § 41 lg 1 keelab tasulise sõitjateveo korraldamise bussiga, kui puudub ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib ühenduse tegevusloa tõestatud koopia anda üle ainult vedaja juures lepingulisel alusel töötavale isikule. ÜTS § 88 koosseis näeb sõidukijuhile ette väärteokaristuse, kui ta teostab tasulist sõitjatevedu ettenähtud dokumentideta. Kohus kontrollib esmalt V S tegevuse vastavust ÜTS § 88 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele. 5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et V S teostas 17.02.2022 bussiga xxx registreerimismärgiga xxx Harju Maakonnas xxx xxx liinil xxx tasulist reisijatevedu, kuid ettevõttel puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. Nimetatu on tõendatud: - V S kohtuvälises menetluses antud ütlustega, millest nähtub, et ta on käsunduslepingu alusel asendusbussijuht xxx tellimisel. 16.02.2022 võttis ta xxx bussi xxx, et järgmisel hommikul sõita kooliliinil nr xxx. Pimedas ta ei kontrollinud ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni – kohtu märkus) õigsust; - Sõiduleht-volitusega nr xxx, bussi xxx nädalagraafikuga ja V S töö nädalagraafikuga millest selgub, et V S juhtis bussi 17.02.2022 ajavahemikul 08.00- 09.00 liinil xxx. Sõiduleht-volitusel on küll bussi registreerimisnumbriks ekslikult

4-22-602 3

märgitud xxx, kuid menetlustoimingu videosalvestisest on näha, et tol päeval teenindati nimetatud xxx liini bussiga, mille registreerimismärgiks xxx; - Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega selle kohta, et mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx kasutajaks on teiste seas xxx - Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse veebilehe (www.ytkpohja.ee) andmetega, mis näitab, et xxx teenindas xxx valla xxx bussiliini. Nimetatud buss sõidab liinil xxx – xxx – xxx – xxx, s.o piirkonnas, kus V S kinni peeti; - Majandustegevuse registri (www.mtr.mkm.ee) andmetega, mis näitab, et xxx-le väljastati sõiduki xxx ühenduse tegevusloa tõestatud koopia 17.02.2022 kell 14.33 esitatud taotluse alusel. Seega etteheidetava väärteo toimepanemise ajal, s.o 17.02.2022 kell 8.51 ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ettevõttel puudus. 6. Vaidlus on selles, kas V S vastutab selle eest, et teostas xxx volitusel sõitjatevedu olukorras, kus ettevõttel ei olnud ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat. V S väitis kohtule, et asendusbussijuhina polnud tal võimalust kogu bussi dokumentatsiooni õigsust kontrollida, vaid selle eest vastutab bussi omanikfirma või rentnik. Kohtuväline menetleja seevastu leiab, et dokumentatsiooni õigsuse eest vastutab nii veokorraldusjuht või juriidiline isik kui ka sõidukijuht. 7. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Nimelt keelab ÜTS § 41 lg 1 tasulise sõitjateveo bussiga, kui puudub ühenduse tõestatud koopia. Sama paragrahvi lg 4 kohustab ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andma edasi üksnes lepingulisel alusel töötavale töötajale ning ÜTS § 84 järgi võib politseiametnik ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata veo korral sõidu katkestada. Seega peab sõidukijuhil olema politseiametnikule esitamiseks kaasas kõik vajalikud dokumendid, sh ka ettevõttele väljastatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia. Kui selliseid dokumente ei ole, siis ei tohi sõitu alustada. Vastutus siinjuhul võib lasuda ka xxx-l ÜTS § 87 järgi, ent see ei välista V S kui sõidukijuhi vastutust ÜTS § 88 järgi. 8. ÜTS § 88 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult (kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus) või ettevaatamatusest (kergemeelsus või hooletus). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest ilmneb, et V Sle omistati mootorsõiduki D-kategooria juhtimisõigus 1973. aastal. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia olemasolu nõutakse ettevõttelt vähemalt alates 01.01.2012, mil viidi ühistranspordiseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1071/2009.1 Seega on menetlusaluse isiku puhul tegemist staažika bussijuhiga, kord ise kehtinud vähemalt 10 aastat, mistõttu isik pidi kehtestatud nõudeid teadma. V S selgitas menetlusaluse isikuna, et õhtul pimedas bussi võttes ei kontrollinud ta ERAA kaardi õigsust. Kohus peab selliseid väiteid eluliselt usutavaks ning leiab, et isik pani teo toime vähemalt hooletusest – ta ei teadnud, kas xxx-l on sõidukile registreerimismärgiga xxx väljastatud ühenduse tegevusluba, kuid kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud selle puudumist ette nägema. 9. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab ÜTS § 88 koosseisule. V S õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (Viimati antud RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üldja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

1 Vt 15.12.2011 vastu võetud ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadust. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011004.

4-22-602 4

11. Kui sõidukijuht teostab seaduses ettenähtud dokumentideta tasulist sõitjatevedu, on võimalik teda ÜTS § 88 järgi karistada rahatrahviga 3 kuni 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on V Sle toimepandu eest määranud rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 1/6 sanktsiooni ülemäärast. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on alammäära lähedase karistuse mõistmisel juba arvestanud, et tegemist on hooletusest toime pandud teoga, et isik sai kohtuvälises menetluses ise oma rikkumisest aru ning sellega, et tal ei ole karistusregistri teatisest nähtuvalt varasemalt ühtki kehtivat karistust. Sanktsiooni alammäära lähedane karistus peab menetlusalusele isikule meelde tuletama nõuetest kinnipidamise kohustust ning mõjutama edaspidi taolistest rikkumistest hoiduma. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest aitab ära hoida sõitjateveo korraldamist ettevõtete poolt, kes ei vasta riigi poolt kehtestatud nõuetele. 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V Sle kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isikule määratud karistus on olnud õigustatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik